aktuaalne teema ülemaailmselt. Võibolla võikski see olla Kliima Konverentsil, millest võtavad osa 195 riiki üle maailma, üks hea ettepanek hüvendamaks kliimat. Kindlasti mõjutaks see autode kasutatavust ja ehk liiguksime isegi Hollandi suunas, kus kasutataksegi rohkem rattaid kui autosid liiklemiseks. Tallinnas hakatakse ka tõstma parkimishindu, et suurendada kindlasti Tallinna linnakassat ning lisaks sellele ka edendada alternatiivseid transpordiviise. Kui kehtestada automaks, siis saaks sellest saadud tulu suunata maksustatava valdkonnaga seonduvatele murekohtadele antud juhul näiteks teedeehitusse. Kõige olulisem ongi minu arvates see, et maks põhjendataks Vabariigi Valitsuse poolt ära ja et oleks selgitatud, mille parendamise poole antud maks on suunatud. Ma leian, et kindlasti ei tohiks luksusmaksu kehtestada toodete hinna näol, kuna siis sel juhul annaks seda võrrelda astmelise tulumaksuga, kus inimesed on kohustatud
Tänavu aasta alguses tõstis riik Tallinna kesklinna paklates hindu pea kolmandiku võrra. Sellega püüab riik inimesi mõistma panna, et on kulukas oma autoga keskklinnas liigelda. Ka on Tallinna elanikele loodud tasuta ühistranspordi võimalus, mis peaks mõjutama inimesi rohkem sõitma kõik koos bussiga kesklinna, mitte igaüks oma autoga tänavaid ja keskkonda koormates. Paljudes riikides on autodele kehtestatud automaks, mis tundub vägagi efektiivne lahendus. Iga autoomanik peab tasuma oma auto eest mingi kindla summa auto tehniliste näitajate põhjal mida suurem saastatavus, seda kõrgem hind. Paljudes teistes riikides on kehtestatud autode piiramiseks kiirtee/maanteemaksud ning ka linna sissesõidu maksud. Usun, et meie Tallinna keskklinna liiklus ei võrdu veel Euroopa suurlinnade omaga ning et selline lahendus jääb esialgu kaugemasse tulevikku.
Koostab valitsus, võtab vastu riigikogu. Eelarve defitsiit- puudujäägiga eelarve, teadlikult kulutused suuremad kui tulud. Otsesed maksud- makstakse oma sissetulekult, tulumaks, sotsmaks Kaudsed maksud- makstakse tarbimiselt, käibemaks, aktsiis Riiklikud- kehtestatud seadustega riigikogu poolt, kehtib kogu riigis. Tulumkas, sotsmaks, käibemaks, maamaks, aktsiis jne Kohalikud- kehtestatud KOV poolt ja kehtib vallas/linnas nt: reklaamimaks, paadimaks, automaks, parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks jne Proportsionaalne maks- kõik maksavad sama maksumäära. Astmeline maks ehk progressiivne - Maks sõltub kui palju inimene teenib. Astmelise maksustamise põhimõte on: ,,Kes teenib vähe, maksab vähem. Kes teenib rohkem, maksab rohkem". Eestis on vahepealne, EL on enamasti astmeline tulumaks. Astmelist on keeruline arvutada, proportsionaalne on lihtne, üks ja sama kõigil.
1) Kolm majandustüüpi: · Vabaturumajandus- Turg on määrav.Iseloomulikud on eraomand(omanik vastutab üritab saada võimalikult palju tulu), kaubad ja teenused(on müüdav),turg(kõik kaubad ja teenused jõuavad inimesteni. Inimesed ise valivad, mida täpselt ostavad ja kui palju, tootjad otsustavad mida ja kui palju müüja), vaba konkurents(kauba mitmekesisisus, ostja otsustab, mida osta. Kes ei suuda oma toodet/teenust müüja, laostub). Riik ei sekku otseselt ei kauba tootmisesse ega jaotamisse.Kõik tahavad oma toodet teenus müüja, võib viia ületootmiseni , kihistumiseni ning monopoli tekkimiseni. 4 omadust: kõik määrab turg, hinna kujundab turg, väga lai kaupade ja teenuste valik, mitmed omandivormid · Käsumajandus- Riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõike majanduse seostuvat. Riik määrab kaupade hinna ja kontrollib kogu majandussüste...
2. Pigou maks, definitsioon, näide (2 p.) ● Pigou maks ehk keskkonnamaks on sotsiaalselt optimaalse koguse juures rakendatav tootemaks, mille puhul maksumäär võrdub sotsiaalse piirkulu ja erapiirkulu vahega. Maksuga internaliseeritakse negatiivsed välismõjud ehk muudetakse välismõjude tekitaja sisemisteks kuludeks. ● Näide: Heaks näiteks võib tuua mõned aastad tagasi populaarse teema, milleks oli automaks. See tähendas, et kui su auto reostas kahjulike kemikaalidega loodust rohkem, kui riik oli kvoodiks määranud tuli maksta selle eest nö „karistustasu“. Selle eesmärk oli lisaks raha saamisele suunata inimesi ostma uuemaid ja keskkonnasõbralikemaid autosid. Hetkel seda küll ei rakendata, ent suund on keskkonnasõbralikkuse poole. Praegu võib tuua näiteks veel kütuseaktsiisi. 3
• Eelarve täitmine – tulude koondamine, kulude tegemine; kui eelarve vastu võtmata, tehakse kulusid 1/12 eelmise aasta mahust. Kolmas aasta • 31. maiks esitab KOV volikogule majandusaasta aruande allkirjastamiseks: 1) bilanss; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) laenud, laenugarantiid; 5) muud. Volikogu kinnitab hiljemalt 30. juuniks. 32. Kohalikud maksud, nende sisu. • Loomapidamismaks – lemmiklooma pidamise luba • Mootorsõidukimaks – kohalik automaks • Lõbustusmaks • Reklaamimaks – välireklaamid • Teede ja tänavate sulgemismaks • Parkimistasu 33. Suurimad tululiigud ja suurimad kululiigid KOV eelarves Tulud: • Maksud • Toetused • Kaupade-teenuste müük Kulud: • Haridus (~50%) • Majandus • Keskkonnakaitse III osa – Finantssüsteemid 34. Finantssüsteemi ülesehitus Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid
tulumaksuvaba miinumumi määr, tõsteti käibemaksumäära (18%-nelt 20%-le). Ehkki olid muudatused majanduses, kuid neile reageeriti väga kiirelt, mis aitas ka kohaneda nendega. · Negatiivne müügimaksu ei ole kajastatudtarbijatele hinnasiltidel ning ei tea kui suur osa sellel on. Negatiive ka kui kaupmees hakkab antud maksu varjus tõstma kõrgemaks hindu kui ettenähtud 1%. · Paadimaks ja automaks on üritatud rakendada, kuid kuna tegemist on kohaliku maksuga, siis hakati linnast välja registreerima, et ei peaks maksu maksma. Kui selline olukord tekib, siis ei ole see KOV kasulik, vaid pigem kahjulik, kuna saatmata jääb tulu üksikisiku tulumaksust (11,4%) 4) Poliitiline vastutus ehk poliitiline vastavus: üksikisikutel peab olema selge, et mille eest nad makse maksavad. Poliitiline vastavus tähendas seda, et maksuseadused
kaudsetest maksudest. • ELTL artikkel 110 lg 2 - liiatigi ei kehtesta ükski liikmesriik teiste liikmesriikide toodetele selliseid riigimakse, mis võimaldaksid teiste toodete kaudset kaitset. • ELTL artikkel 111 - toodete eksportimisel mingi liikmesriigi territooriumile ei tohi riigimaksude tagasimaksed ületada nendele kehtestatud otseseid või kaudseid riigimakse. C-112/84 Humbolt vs Directeur des Services Fiscaux • Prantsuse progressiivne automaks, mis oli kehtestatud sõiduauto võimsusest lähtuvalt silindri mahu järgi arvestatuna:– kuni 16CV - 1100 Franki,– edasi 5000 Franki • Ei olnud ühtegi prantsuse autot, mis oleks olnud võimsamad kui 16CV-d ja seepärast maksustati kõrgema maksuga vaid imporditud autosid. • Humbloti auto oli võimsusega 36 CV ja tema auto oli kõrgemalt maksustatud. • Maksu kehtestamise eesmark oli keskkonnakaitse või luksustoodete maksustamine
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskon...
52150 Autokompensatsioon üle piirmäära 0 0 0 0 0 52160 Kaupade veokulud 0 0 0 0 0 52170 Transporditeenus 0 0 0 0 0 52180 Automaks 0 0 0 0 0 52490 Muud transpordikulud 770,08 0 0 0 770,08 52999 Transpordikulud kokku 38 541,61 15 792,31 0 15 792,31 54 333,92 53110 Lauatelefon 236,12 99,52 0 99,52 335,64
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
