TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaarteaduskond Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut Koostajad:................................ ARENGUFOND Analüüs Juhendaja: ................. Tallinn 2006 Eesti Arengufond on plaanitud avalik-õigusliku ettevõttena, mille idee võeti Soomest, kus käivitus edukalt samasugune SITRA projekt aastal 1967. Soomlaste arengufondi tegevuse põhimõte on tippteadmiste rakendamine ühiskonna arenguks. Majandus-ja kommunikatsiooni
tagavad riskantseid laene oma isikliku varaga. B 2. Kui oled ettevõtte võlakirja omanik, siis sa A. oled üks ettevõtte paljudest omanikest. B. saad kasu vaid siis, kui ettevõte teenib kasumit. C. oled ettevõtte laenuandja. D. oled investeerimispankur. 0 Test 8, Ettevõtte finantseerimine Junior Achievementi Arengufond A 3. Ettevõte kasutab lühiajalisi laene kõige tõenäolisemalt A. uute masinate ostmiseks. B. uute tehaste ja hoonete ehitamiseks. C. palkade maksmiseks ja muudeks jooksvateks kulutusteks. D. uurimis- ja arendustöö finantseerimiseks. A 4. Kui inimesed ostavad järelturult aktsiaseltsi ABC aktsiaid, siis läheb nende raha peamiselt A. ABC aktsiaseltsi. B. börsimaakleritele. C. mõlemale ülalnimetatuist. D
seadmeid. C 3. Konkurents on turul tähtis, sest see A. piirab pakkumise ja nõudluse mõju; B. kõrvaldab kasumimotiivi; C. annab tootjatele põhjuse olla efektiivsem; 0 Test 11, Konkurents Junior Achievementi Arengufond D. loob turu, kus tootjad saavad hindu kontrollida. 1 Test 11, Konkurents Junior Achievementi Arengufond D 4. Eesti Vabariigi valitsus A. ei mõjuta turge; B. reguleerib ettevõtlustegevuse mitmeid aspekte; C. on enamike Eesti ettevõtete omanik; D. ei tooda ise mingeid tooteid ega teenuseid. A 5
_c__ 3. Usaldusühingu kohta on õige järgmine väide: a. Usaldusühingul on üks omanik. b. Algkapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. c. Usaldusühingul on vähemalt üks täisosanik ja teine piiratud vastutusega omanik. d. Omanikud peavad olema sõbrad. 1 Junior Achievementi Arengufond _b__ 4. Ainuomanikufirmad on - a. asutamise seisukohalt keerukad ja kulukad. b. piiramatu vastutusega firmad. c. firmad, millel on üle ühe omaniku. d. ettevõtte organisatsioonivormid, mida enamasti rakendavad suured firmad. __a_ 5. Üks partnerettevõtte eelis on see, et a. kaasomaniku lisandumine toob firmasse kapitali juurde. b. iga kaasomaniku vastutus on piiramatu. c. kaasomanikud saavad omavahel hästi läbi. d. ettevõte jätkab oma tegevust ka kaasomaniku surma korral. _b__ 6
c. annab tootjatele põhjuse olla efektiivsem. d. loob turu, kus tootjad saavad hindu kontrollida. _d__ 4. Eesti Vabariigi valitsus a. ei mõjuta turge. b. reguleerib ettevõtlustegevuse mitmeid aspekte. c. on enamike Eesti ettevõtete omanik. d. ei tooda ise mingeid tooteid ega teenuseid. 1 Junior Achievementi Arengufond __a_ 5. Missuguses majandusharus kasutatakse turumajandusriikides riiklikku reguleerimist kõige tõenäolisemalt? a. Elektrienergia. b. Autotööstus. c. Lambakasvatus. d. Bensiinitootmine. _b__ 6. Avalike hüviste (ühishüvede) puhul on monopolid sageli lubatud, sest nendes majandus- harudes a. on reguleerimine suhteliselt kerge. b. on kulud ühe suure tootja puhul madalaimad. c. kommunaalettevõtted saavad finantsabi valitsuselt. d. kommunaalettevõtted on suured firmad.
b. Tema tagatiseks oleva kulla väärtus. c. Trükkimiseks kulunud tööjõu väärtus. d. Kaubad ja teenused, mida selle 10 krooni eest saab osta. _d__ 4. Rahvamajanduses toimib raha a. vahetusvahendina. b. väärtuse mõõdupuuna. c. säiliva aardena d. kõigis eelnimetatud funktsioonides. 1 Junior Achievementi Arengufond _a__ 5. Raha väärtus a. võib suureneda või väheneda. b. jääb kogu aeg samaks. c. kasvab aja jooksul. d. tõuseb koos hinnatõusuga. _b__ 6. Raha ostujõud a. kasvab inflatsiooniperioodidel. b. väheneb inflatsiooni käigus. c. väheneb deflatsiooni käigus. d. jääb inflatsiooni ja deflatsiooni käigus muutumatuks. __a_ 7. Keda kahjustaks hinnatõus või inflatsioon kõige rohkem? a. Kindla sissetulekuga inimesed. b. Obligatsioonide omanikud. c. Laenuvõtjad. d. Laenuandjad. _a__ 8
Töötu tisler. D. Pensionile jäänud treial. B 2. Tööalaseks diskrimineerimiseks ei peeta seda, kui ühte inimest eelistatakse tööle palkamisel teisele, lähtudes tema A. soost; B. haridusest; C. rahvusest; D. välimusest. 0 Test 10, Tootlikkus ja tööjõud Junior Achievementi Arengufond A 3. Mis mõjutab kõige otsesemalt kõrgeimat palka, mida töölised saavad autoteeninduses teenida? A. Nõudmine autoteeninduse järele ja töötaja tootlikkus. B. Ametiühingute palganõudmised. C. Riigi alampalga seadused. D. Autode hinnad. 4. Tööhõives toimuvad tendentsid näitavad A. vajadust suurema hulga talunike järele; B. väiksemat töötavate naiste arvu; C. teenindavate elukutsete arvu kasvu; D
c. oled firma laenuandja. d. oled investeerimispankur. _c__ 3. Firma kasutab lühiajalisi laene kõige tõenäolisemalt a. uute masinate ostmiseks. b. uute tehaste ja hoonete ehitamiseks. c. palkad maksmiseks ja muudeks jooksvateks kulutusteks. d. uurimis- ja arendustöö finantseerimiseks. 1 Junior Achievementi Arengufond __d_ 4. Kui inimesed ostavad järelturult aktsiaseltsi ABC aktsiaid, siis läheb nende raha peamiselt a. ABC aktsiaseltsi b. börsimaakleritele c. mõlemale ülalnimetatuist. d. ei kummalegi ülalnimetatuist. _a__ 5. Kui inimesed ostavad esmaturul (emiteerimisel) aktsiaseltsi ABC aktsiaid, siis läheb nende raha peamiselt a. ABC aktsiaseltsi b. börsimaakleritele c. mõlemale ülalnimetatuist. d. ei kummalegi ülalnimetatuist. _c__ 6. Missugune järgnev väide ei ole tõene? a
Rahastamise põhimõtted Nimetage nii palju ettevõtte rahastamise võimalusi, kui te teate Ettevõtluse rahastamine • EAS (Starditoetus kuni 15 000 €) • Töötukassa (Ettevõtluse alustamise toetus kuni 4474 €) • Euroopa Liidu Struktuurifondide toetused (MAK-id nõustavad) • Pangad (KredEx käendab pangast võetavat laenu 75% ulatuses) Ettevõtluse rahastamine • Äriinglid (Estban) • Varajase staadiumi riskikapitalistid (Venture Capitalists) (Arengufond) • Ühisrahastusplatvormid Hooandja (loomingulised ideed, preemiapõhine), Investly, FundWise (tehnoloogia ja töötlev tööstus, osaluspõhine) Ettevõtlusega alustamist toetavad • Prototron (prototüüpide rahastamine) • Startup kiirendid (Tehnopol, Startup Wise Guys, Vunk) • Ettevõtlusinkubaatorid (Tallinna Ettevõtlusinkubaator, Tehnopol) Ettevõtlusega alustamist toetavad • Ärimudelite konkursid (Ajujaht, Mektory Ärimudelite konkurss)
Tootmine ja tootlikkus on üks ja seesama. B. Tootmise kasvuga kaasneb alati tootlikkuse kasv. C. Tootlikkus kasvab, kui kõik riigi ressursid on täielikult rakendatud. D. Tootlikkuse kasv toob kaasa toodangu mahu kasvu samade ressursside korral. 0 Test 9, Tootmine ja tootlikkus Junior Achievementi Arengufond B 3. Tootlikkus A. on üksiktööliste jõupingutuste tulemus; B. mõõdab seda, kui efektiivselt kasutatakse ressursse kaupade ja teenuste tootmisel; C. on näitaja, millega riigis mõõdetakse tööstus- ja mittetööstustoodangu hulka.; D. ei ole otseselt seotud firma tootmis- ega turundustegevusega. D 4. Riigi tootlikkust mõjutab otseselt A. tema tööjõuliste elanike tervis ja haridustase; B
D 3. Valitsuse finantsplaani nimetatakse A. riigivõlaks; B. maksustamiseks; C. riigiplaaniks; D. riigieelarveks. D 4. Riigieelarves tekib puudujääk alati, kui A. makse vähendatakse; 0 Test 12, Valitsus ja riigieelarve Junior Achievementi Arengufond B. makse suurendatakse; C. kulutusi suurendatakse; D. kulud on suuremad kui tulud. B 5. Riigivalitsus ja kohalikud omavalitsused kulutavad kõige rohkem raha A. tänavatele ja maanteedele; B. haridusele; C. keskkonnakaitsele; D. politseile ja tuletõrjele. B 6. Valitsus võib vähendada makse selleks, et ergutada tarbimist. Selle poliitika eesmärk on A. valitsuskulude katmine; B. valitud majandusharude kaitsmine; C
rahvusest inimesi (arvestades elanikkonna rahvusliku koosseisu protsente) ning teisest küljest neid, kes on siia teel ehk Süüria, Kosovo, Afganistani jne põgenikke. Eesti elanike vaenulikkus Antud teema on väga mitmetahuline ning kindlasti ei saa Eesti elanike seisukohti jaotada must- valgel meetodil kahte leeri ning öelda, et Eesti elanikud on kas saja protsendiliselt võõraste vastu või teistpidi, soosivad neid. Eesti Arengufond on projektis Eesti Kasuvisioon 2018, 4 mis algas aastal 2010, seadnud eesmärgiks, et aastal 2018 on Eesti elanikel avatud hoiak uue ja harjumuspärasest erineva suhtes, sealjuures rahvuslikud, klassilised ja muud barjäärid ei takista suhtlemist ning inimesi hinnatakse nende panuse, mitte positsiooni või tausta järgi, nõrgemaid aidatakse. Problemaatiline on see, et hetkeseis, mis valitses selle projekti alguses (toetudes Eesti Inimarengu Aruandele 2009 oli sallimatus võrreldes
b. makroökonoomika. c. loobumiskulude uuring. d. piirkulude ja piirtulude käsitlus. ____ 5. Üksikisikute, perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb a. pank. b. mikroökonoomika. c. loobumiskulude uuring. d. vabatahtlik vahetus. 1 Junior Achievementi Arengufond ____ 6. Majandusteadlased ütlevad, et nappus on suhteline mõiste. See tähendab, et a. ressursid on napid üksnes vaestes ühiskondades. b. nappus ja piiratud ressursid on üks ja seesama. c. ressursside nappus võib muutuda, kui soovid või kättesaadavad ressursid muutuvad. d. turumajandus suudab tavaliselt nappuse probleemi lahendada. ____ 7. Milline loetletuist on majanduslikus mõttes kaup? a. Juukselõikus b. Käärid c. Arstiabi d. Advokaadi nõuanne ____ 8
_c__ 4. Tööhõives toimuvad tendentsid näitavad a. vajadust suurema hulga talunike järele. b. väiksemat töötavate naiste arvu. c. teenindavate elukutsete arvu kasvu. d. tootmisega seotud elukutsete arvu kasvu. __b_ 5. Turumajandusriikides on nii töötajad kui ka juhid vastu a. majanduskasvule. 1 Junior Achievementi Arengufond b. kõikide tootmisettevõtete riiklikule omandile. c. kollektiivläbirääkimistele. d. suurenenud tarbijanõudlusele. _c__ 6. Milline väide on õige? a. Enamik eestlasi on ametiühinguliikmed. b. Ametiühingute liikmete arv tõuseb pidevalt. c. Töötajad, kes ei ole ametiühinguliikmed, saavad sageli kasu ametiühingute kättevõidetud õigustest. d. Selleks, et masstootmine saaks olla edukas, peavad töölised leppima madalamate palkadega. __c_ 7. Naised Eesti tööjõu hulgas a
_b__ 3. Tootlikkus a. on üksiktööliste jõupingutuste tulemus. b. mõõdab seda, kui efektiivselt kasutatakse ressursse kaupade ja teenuste tootmisel. c. on näitaja, millega riigis mõõdetakse tööstus- ja mittetööstustoodangu hulka. d. ei ole otseselt seotud firma tootmis- ega turundustegevusega. 1 Junior Achievementi Arengufond _d__ 4. Riigi tootlikkust mõjutab otseselt a. tema tööjõuliste elanike tervis ja haridustase. b. tema masinate efektiivsus. c. tema juhtimisstrateegiate efektiivsus. d. kõik eeltoodu. __c_ 5. Majandusteadlase seisukohalt on töö a. ettevõtte organiseerimine ja juhtimine. b. kõik, mida tavaliselt vahetatakse vara, kaupade ja teenuste vastu. c. füüsiline ja vaimne jõupingutus kaupade ja teenuste tootmiseks. d. koos teiste tootmisteguritega seda kasutava firma omand. _a__ 6
c 3. Usaldusühingu kohta on õige järgmine väide: a. Usaldusühingul on üks omanik. b. Algkapital peab olema vähemalt 2 500 € c. Usaldusühingul on vähemalt üks täisosanik ja teine piiratud vastutusega omanik. d. Omanikud peavad olema sõbrad. 1 Junior Achievementi Arengufond b 4. Ainuomanikufirmad on a. asutamise seisukohalt keerukad ja kulukad. b. piiramatu vastutusega firmad. c. firmad, millel on üle ühe omaniku. d. ettevõtte organisatsioonivormid, mida enamasti rakendavad suured firmad. d 5. Üks partnerettevõtte eelis on see, et a. kaasomaniku lisandumine toob firmasse kapitali juurde. b. iga kaasomaniku vastutus on piiramatu. c. kaasomanikud saavad omavahel hästi läbi. d. ettevõte jätkab oma tegevust ka kaasomaniku surma korral. d 6
_b__ 3. Tootlikkus a. on üksiktööliste jõupingutuste tulemus. b. mõõdab seda, kui efektiivselt kasutatakse ressursse kaupade ja teenuste tootmisel. c. on näitaja, millega riigis mõõdetakse tööstus- ja mittetööstustoodangu hulka. d. ei ole otseselt seotud firma tootmis- ega turundustegevusega. 1 Junior Achievementi Arengufond _d__ 4. Riigi tootlikkust mõjutab otseselt a. tema tööjõuliste elanike tervis ja haridustase. b. tema masinate efektiivsus. c. tema juhtimisstrateegiate efektiivsus. d. kõik eeltoodu. __c_ 5. Majandusteadlase seisukohalt on töö ettevõtte organiseerimine ja juhtimine. a. kõik, mida tavaliselt vahetatakse vara, kaupade ja teenuste vastu. b. füüsiline ja vaimne jõupingutus kaupade ja teenuste tootmiseks. c. koos teiste tootmisteguritega seda kasutava firma omand. _a__ 6
__d_ 3. Valitsuse finantsplaani nimetatakse a. riigivõlaks. b. maksustamiseks. c. riigiplaaniks. d. riigieelarveks. __d_ 4. Riigieelarves tekib puudujääk alati, kui a. makse vähendatakse b. makse suurendatakse. c. kulutusi suurendatakse. d. kulud on suuremad kui tulud. 1 Junior Achievementi Arengufond _b__ 5. Riigivalitsus ja kohalikud omavalitsused kulutavad kõige rohkem raha a. tänavatele ja maanteedele. b. haridusele. c. keskkonnakatsele. d. politseile ja tuletõrjele. _c__ 6. Valitsus võib vähendada makse selleks, et ergutada tarbimist. Selle poliitika eesmärk on a. valitsuskulude katmine. b. valitud majandusharude kaitsmine. c. majandusliku aktiivsuse taseme reguleerimine. d. mõningate majandusharude soodustamine või piiramine. _b__ 7
või uute toodete väljatöötamine; • Seotud traditsiooniliste, nagu looduslik tooraine, põlevkivi • ja/või uute materjalide, nagu tehislikud nanomaterjalid, -pinnakatted, komposiidid, polümeerid rakendamisega erisugustes toodetes; • Peamine rakendusvaldkond – töötlev tööstus; • Ressursside väärindamise valdkonnas kaks suunda: • materjalitehnoloogiad töötlevas tööstuses; • põlevkivi kui loodsuliku ressursi väärindamine. (Arengufond, 2014) 2 Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2014 ja detsember 2014 (protsenti) Tegevusala 2014. aasta muutus võrreldes muutus võrreldes muutus võrreldes eelmise võrreldes eelmise kuuga eelmise aasta sama aasta sama kuuga 2013
kasvuootuste näitajatena võib vaadelda ettevõtjate hinnanguid töötajate arvu kasvule ning rahvusvahelist ambitsiooni. Kui rahvusvahelistumise taseme poolest oleme sama arengutasemega riikide grupi keskmisel tasemel, siis ootused kõrgele töötajate arvu kasvule (st viie aasta jooksul rohkem kui 10 töötajat ja enam kui 50% kasvu) on Eestis varase faasi ettevõtjate puhul madalamad, jäädes alla ka Läti ja Leedu vastavatele näitajatele. (Arengufond, 2012) 5 Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega 2. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING INNOVATSIOON (TA&I) STRATEEGIA Põhiseisukohad
käepaelad 265 3 795 MTÜ, Tartu Maakonna OVL 4. Büroo 17 000 büroo tarbed 4 300 1200 MTÜ sidekulud 4 200 800 MTÜ transport 5000 MTÜ töötasud 10 000 Taru Maakonna OVL Kokku 175 795 Projekti eelarve näidis rahastajate kaupa Kuluartikkel Summa Arengufond Kultuurkapital KOV Hasart. Eratoetajad Piletitulu Omafinantseering Palgakulu 7000 4000 2000 1000 Ruumide rent 1200 1200 Kontorikulud/halduskulud 450 450 Toitlustamine 1100 1100 Transpordikulu 2000 2000
Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis (Avalik-õiguslikud juriidilised isikud): · Eesti Rahvusraamatukogu · Kaitseliit · Eesti Kultuurkapital · Rahvusooper "Estonia" · Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut · Eesti Teaduste Akadeemia · Tallinna Ülikool · Audiitorkogu · Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda · Eesti Arengufond · Tagatisfond · Eesti Haigekassa Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle. (Avalik-õiguslikud juriidiline isik) 2. JURIIDILISEST ISIKUST 2.1. Juriidilise isiku koht isikute süsteemis Juriidiline isik kui õiguse instituut on õiguse poolt loodud abstraktsioon, milles peegeldub konkreetsele koosluseleomistatud õiguslik seisund. Juriidiline isik on isiku alaliik. Juriidiline isik omab sarnaselt füüsilisele isikule
perevägivallaga võitlemise nõustamine on pigem vaimne, vanurite või laste eest hoolitsemine pigem füüsiline). ( www.teenusedisain.ee) 2 Joonis 1. Spordi-, turismi- ja sotisaalvaldkonna teenuste klassifikatsioon tulemusele, protsessile või potentsiaalile suunatuse alusel. ( www.teenusedisain.ee) Teenuste potentsiaali toodete kõrval on märgatud ka Eestis: 2008. aasta septembris alustas Arengufond teenuste seirega. Fookusvaldkondadena tuuakse välja: finantsteenused, logistika,tervis, loomemajandus, haridus, IT-teenused. ( www.teenusedisain.ee) Tooteid ja teenuseid ühendab veel kvaliteedinõuded. Kliendi rahuoluks ja ärieduks on vajalik kvaliteet ja oskuslik kvaliteedijuhtimine. 3 2.KVALITEET 2.1 KVALITEET
53)Usaldusühingul on vähemalt üks täisosanik ja teine piiratud vastutusega omanik. 54)Ainuomanikufirmad on piiramatu seisukohalt keerukad ja kulukad. 55)Üks partnerettevõtte eelis on see,et kaasomaniku lisandumine toob firmasse kapitali juurde. 56)Paul ostis hiljuti tuntud jäätisefirma ühe müügikoha.Ta ostab oma seadmed ja varustuse sellest firmalt ja maksab talle nime kasutamise eest.Tema ettevõte on näide frantsiisi kohta. 57)Junior Achievementi Arengufond on näide mittetulunduseorganisatsiooni kohta. 58)Suures aktsiaseltsis on omandus ja juhtimine lahutatud. 59)Aktsiaselts võib olla kohtus hageja ja kostja ning võib sõlmida lepinguid. 60)Kui sa ostad ettevõte aktsia,siis sa ei saa kaotada rohkem raha,kui aktsia ostmise peale kulutasid. 61)Tõenäoliselt ei kuulu ametlikult tööjõu arvestusse pensionile jäänud treial. 62)Tulevikus arvestavad firmad töötajate palkamisel ilmselt rohkem nende haridust.
vähem säästma. KASUTATUD KIRJANDUS [1] Kaie Kerem ja Mare Randveer. Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn, 2007. [2] Loov Eesti, URL http://www.looveesti.ee/arenda-ettevotet/eksport.html [3] Maksu- ja Tolliamet, URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287 [4] ESTONICA Entsüklopeedia Eestist, URL http://www.estonica.org/et/Majandus/V %C3%A4lismajandussuhted/Import/ [5] Välisministeerium, URL http://www.vm.ee/?q=taxonomy/term/47 [6] Arengufond, URL http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Arengufoorum2/Taustapaber-1-kriisi-tagamaad-27apr2009.pdf [7] Eesti Pank, URL www.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/RPU/2013/ep_rpm_2013_1_est.pdf
ekspertarvamust, mis valmisid varasemate uuringute, meediaväljaannete, ettekannete ja intervjuude materjalide põhjal. Arvesse võeti ka teave, mis sisaldus Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas kirjutatud kümnetes magistritöödes. Nende andmete põhjal püüti välja selgitada, kuidas on ettevõtted muutusteks valmis, mis võiks suurendada nende konkurentsivõimet uuenevas majanduskeskkonnas. Samuti tehti katse rühmitada ettevõtteid käitumismustrite alusel (Eesti Arengufond 2008). Ettevõtete käitumismustrite liigitamise aluseks võeti kaks lähtepunkti: esiteks, kui aktiivne ollakse oma tegevusvaldkonna piires, ja teiseks, mil määral tahetakse oma kohta väärtusahelas laiendada. Nende lähtepunktide alusel oli võimalik jaotada ettevõtted tinglikult kolme rühma, mida artiklis käsitletakse ettevõtete käitumismustritena. I rühma kuuluvad ettevõtted ei soovi (ei suuda) märkimisväärselt muuta tehnoloogiat ega
Kui 2001. aastal kasutati 1000 tonni põlevkiviõli, siis järgnenud aastatel langes põlevkiviõli aastane kasutus Tamsalu katlamajas lõplikult alla 130 tonni. Põhjusteks oli 2001. aasta teisel 37 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu. 38 Samas. 39 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013). Eesti soojusmajanduse analüüsi kokkuvõte. [pdf] http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/9/91/MKM_Eesti_soojusmajanduse_anal%C3%BC %C3%BCs_2013.pdf (24.04.2014) 40 Eesti Arengufond. (2013). Kaugkütte energiasääst. [uuring]. Tallinn. 15 poolel paigaldatud hakkepuidukatel, mis võttis põlevkiviõlikateldelt ära põhikoormuse ja 2006. aastal paigaldatud põhukatel, mis jättis põlevkiviõlikatlad praktiliselt ilma tööta. Lisaks on alates 2001. aastast Eesti vedelkütuste turul, kui see seoti maailmaturuga, tõusnud vedelkütuste hind võrreldes tänasega viiekordselt. 2001
Arengu uuringud 1.Sissejuhatus. Areng kui konstrukt Areng kui vaatepunkt ja mõõdupuu Areng – tänase maailma keskne vaatepunkt elule + mõõdupuu toimuva hindamiseks -Erinevad kontekstid - arengueesmärgid, arengumaad, arenguabi, firma arengu kavandamine, arenenud isiksus, alaarenenud, arengupeetusega, arengu mõõdikud, arengufond ... -Areng - vaatepunkt, mis tähtsustab muutust, annab sellele suuna ning väärtustab selles “suunas” liikumist. Kasutusel nii argielus (alaarenenud naaber), poliitikas (arenguabi, arengufond), äris (strateegiline arengukavandamine), uurimistöös (arengumõõdikud) -Interdistsiplinaarsus - arengut uuritakse sotsioloogias (social change), psühholoogias (arengupsühholoogia), ajaloos (ideede ajalugu), poliitikateadustes (global development), välja on
ka vastavas ülemaailmses tarbimises. EL on maailmas Jaapani järel teisel kohal troopilise puidu tarbimises. Euroopa Liidu puidukaubandus ülejäänud maailmaga on traditsiooniliselt defitsiidis, kuid seoses viimaste laienemistega on see vähenenud 21 miljardilt eurolt 7 miljardi euroni. (1) EL on oluline osaleja rahvusvahelises metsanduskoostöös ning suurim arengukoostöösse panustaja metsandussektoris (enam kui 600 miljonit eurot aastas Euroopa fondide, nagu Euroopa Arengufond, ning Euroopa Liidu ja liikmesriikide eelarvete kaudu), andes 40% riigiabina antavast arenguabist säästva metsamajandamise valdkonnas. Lisaks sellele on EL 33% häältega kõige suurem osaleja Rahvusvahelises Troopilise Puidu Organisatsioonis.(1) ELi metsade seisukord on hea ning peegeldab sajanditepikkusi inimese ja looduse vahelisi suhteid. Enam kui 85% Euroopa metsadest majandatakse ja 50% neist on sertifitseeritud.
ühisturg, kaotada turgudevahelised tõkked ja piirangud, ühiselt kehtestada tollitariifid. Tagada konkurents erinevate turuosaliste vahel, rahvuslikud majandus-ja rahanduspoliitika koordineeriti omavahel. Harmoniseeriti fiskaal- ja sotsiaalpoliitikad. Loodi ühised poliitikad põllumajanduses, transpordis, töötajate ja ettevõtjate vabas liikumises, kaupade ja teenuste vabas liikumises. Asutati investeeringute pank ja Euroopa arengufond-euroopa kontinendist eemal asuvate piirkondade arendamiseks. Asutati majandus ja sotsiaalkommitee, et saada nõu majandus ja sotsiaalvaldkondade Euroopa Ühenduste poliitikate väljatöötamisel. 1986 Ühtne Euroopa Akt Eesmärk : reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühtse turu ettevalmistamisel. Hakati euroopa majandusühendust edasi arendama
vastuolus tema eesmärkidega Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis (Avalik-õiguslikud juriidilised isikud): · Eesti Rahvusraamatukogu · Kaitseliit · Eesti Kultuurkapital · Rahvusooper "Estonia" · Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut · Eesti Teaduste Akadeemia · Tallinna Ülikool · Audiitorkogu · Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda · Eesti Arengufond · Tagatisfond · Eesti Haigekassa Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle. 9. Ärinimi. Äriühingu ärinimi peab sisaldama tema liigile viitavat täiendit või vastavat lühendit. Tulundusühistu puhul aga seadus lühendi kasutamise võimalust ette ei näe. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Ärinimi peab olema avalik ning peab ettevõtjat selgelt eristama teistest
· Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC) · Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) · Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICCt) · Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon (Interpol) · Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA) · Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) · Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Liiga (IFRCS) · Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon (IFC) · Rahvusvaheline Põllumajanduse Arengufond (IFAD) · Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO) · Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) · Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) · International Mobile Satellite Organization (IMSO) · Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) · Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) · Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) · Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumine (ICRM) · Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU)
Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. Programmi lõpus esitlused investoritele. Eesti rahastamisaugud: EstBAN - Eesti äriinglite võrgustik EstVCA - Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetused Eesti Arengufond Eesti kiirendid: Startup WiseGuys – tehnoloogiapõhistele ettevõtetele GameFounders – Euroopa esimene ainult mängude arendusele suunatud kiirendi. Prototron rahastu LOENG8 52. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine. Piirkondlik/struktuurne arendamine 53. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid
investori põhimõtted mõjutavad seda, millisesse asutusse või ettevõttesse ta otsustab oma raha paigutada või kuidas investor kasutab oma võimu aktsionärina. ® Kogukonda investeerimine investeerid valdkonda, kus tulud on väikesed ja mis on selgelt alaarenenud. Siiski need valdkonnad on olulised ning investeeringult tahetakse pigem ühiskonda arendada, kui raha teenida. Seda teevad nt Arengufondid, sihtasutused jms. KredEx, Arengufond. ® Osaluse propareerimine võimalus investeerida aktiivses koostöös ettevõtetega. Võime mõjutada ettevõtete juhtkondade otsuste langetamist sotsiaalsele vastutustundlikkusele sobivalt. Selleks peaks aga ettevõttes piisav positsioon olema. ® Sõelumine. Positiivne sõelumine - kui pannakse kirja tingimused, millele peab vastama ettevõte, kuhu tahetakse investeerima ja negatiivne -välistav: kuhu ei tohi investeerida; alkohol, tubakas.
Lisaks võivad avalik-õiguslike asutuste moodustamise põhjusteks olla majanduslikud kaalutlused, vajadus kaasata suuremal määral erialaeksperte, kelle otsused ei sõltuks poliitilistest kaalutlustest (nt Eesti Pank) jne. 3. Avalik-õiguslik sihtasutus ehk fond Riik eraldab vara teatud avalik-õigusliku eesmärgi taotlemiseks (nt Kultuurkapital). Eestis kuuluvad siia liigi alla lisaks ka sundkindlustust pakkuvad Haigekassa ja Töötukassa; Tagatisfond, Arengufond. 5.3. Moodustamine 15 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Avalik-õigusliku juriidilise isiku loomise aluseks peab alati olema seadus (TsÜS § 25 lg 2), mis
Äriinglid-jõukad eraisikud, kes investeerivad oma raha uute ja kasvavate ettevõtete omakapitali, ilma et neil oleks nende ettevõtetega perekondliku seost. Lisaks panustatakse arengusse oma teadmised, kogemused, suhtevõrgustik. Ettevõtluse arendamise Sihtasutus (EAS) Toetused ja teadlikkuse tõstmine Inkubaatorid KredEx Ekspordigarantiid Laenu-, liisingu- ja pangagarantiide tagatised Kapitalilaenud Eluasemelaenude käendused, korterelamute toetused Arengufond Riigi riskikapitalifond teadmistemahukatele ja suure potentsiaaliga projektidele kapitali hankimiseks Arenguseire 17. Plaanilise kasumiaruande ja rahavoogide prognoosi kajastamine äriplaanis. Märkused kasumiaruande kohta: 1. Käibemaksukohuslasel on tulud ja kulud kasumiaruandes käibemaksuta. 2. Erakorralisi tulusid ja -kulusid ei planeerita. 3. Finantstuludest ja kuludest planeeritakse reeglina vaid laenuintressi. 4
Äriinglid-jõukad eraisikud, kes investeerivad oma raha uute ja kasvavate ettevõtete omakapitali, ilma et neil oleks nende ettevõtetega perekondliku seost. Lisaks panustatakse arengusse oma teadmised, kogemused, suhtevõrgustik. Ettevõtluse arendamise Sihtasutus (EAS) Toetused ja teadlikkuse tõstmine Inkubaatorid KredEx Ekspordigarantiid Laenu-, liisingu- ja pangagarantiide tagatised Kapitalilaenud Eluasemelaenude käendused, korterelamute toetused Arengufond Riigi riskikapitalifond teadmistemahukatele ja suure potentsiaaliga projektidele kapitali hankimiseks Arenguseire 17. Plaanilise kasumiaruande ja rahavoogide prognoosi kajastamine äriplaanis. Märkused kasumiaruande kohta: 1. Käibemaksukohuslasel on tulud ja kulud kasumiaruandes käibemaksuta. 2. Erakorralisi tulusid ja -kulusid ei planeerita. 3. Finantstuludest ja kuludest planeeritakse reeglina vaid laenuintressi. 4
Äriinglid-jõukad eraisikud, kes investeerivad oma raha uute ja kasvavate ettevõtete omakapitali, ilma et neil oleks nende ettevõtetega perekondliku seost. Lisaks panustatakse arengusse oma teadmised, kogemused, suhtevõrgustik. Ettevõtluse arendamise Sihtasutus (EAS) Toetused ja teadlikkuse tõstmine Inkubaatorid KredEx Ekspordigarantiid Laenu-, liisingu- ja pangagarantiide tagatised Kapitalilaenud Eluasemelaenude käendused, korterelamute toetused Arengufond Riigi riskikapitalifond teadmistemahukatele ja suure potentsiaaliga projektidele kapitali hankimiseks Arenguseire 19. Plaanilise kasumiaruande ja rahavoogude prognoosi kajastamine äriplaanis. Märkused kasumiaruande kohta: 1. Käibemaksukohuslasel on tulud ja kulud kasumiaruandes käibemaksuta. 2. Erakorralisi tulusid ja -kulusid ei planeerita. 3. Finantstuludest ja kuludest planeeritakse reeglina vaid laenuintressi. 4
valitsus.ee Välisministeerium www.vm.ee Eesti Pank www.eestipank.ee Eesti Instituut www.estinst.ee Teabekogu Eestist www.estonica.org Turismiinfo www.puhkaeestis.ee Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus www.eas.ee Üldinfo Eesti kohta www.estonia.eu Eesti kultuurisündmuste kalender www.kultuur.info Arengufond www.arengufond.ee Eesti Rahvusraamatukogu www.nlib.ee Eesti Muuseumide Infokeskus www.muuseum.ee Statistikaamet www.stat.ee 54 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Märkide seletus .. mõiste pole rakendatav 0,0 näitaja väärtus väiksem kui pool kasutatud mõõtühikust EL-27 Euroopa Liidu 27 liikmesriiki
arvu, kel ei ole piisavat ligipääsu puhtale joogiveele. Aastaks 2020 tuleb parandada 100 miljoni kodutu olukorda. Lõpetada loodusressursside mittejätkusuutlik kasutamine), 8) luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. Euroopa Liidu arengukoostöö koosneb üksikute liikmesriikide arengukoostööst ja Euroopa Ühenduse arengukoostööst, mille läbiviimise eest vastutab Euroopa Komisjon. EL-i arengukoostööd rahastatakse liikmesriikide iga-aastase liikmemaksu, Euroopa arengufond (EDF) ja Euroopa Investeerimispanga (EIB) toel. Euroopa Arengufond (European Development Fund) on rahastamisinstrument, mille abil rahastatakse EL-i koostööd Aafrika, Kariibi ja Vaikse Ookeni regiooni riikidega (AKV-riigid) vastavalt Cotonou lepingule. EDF sisaldab mitmeid instrumente, millest tähtsamad on annetused, riskikapital ja laenud erasektorile. Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) on Euroopa Liidu rahastusinstitutsioon, mis asutati Rooma lepinguga 1958. aastal
Maavalitsus- on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus. Kaitsevägi- on VV alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseväge juhib Kaitseväe juhataja. Kaudse riigihalduse kandjad. ( Avalik- õiguslikud asutused, sihtasutused, fondid) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Audiitorkogu Eesti Advokatuur Eesti Arengufond Eesti Haigekassa Eesti Kultuurkapital Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Pank Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Töötukassa Finantsinspektsioon Kaitseliit Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Notarite Koda Rahvusooper Estonia Tagatisfond Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Kohalik omavalitsus kui iseseisev halduskandja
kel ei ole piisavat ligipääsu puhtale joogiveele. Aastaks 2020 tuleb parandada 100 miljoni kodutu olukorda. Lõpetada loodusressursside mittejätkusuutlik kasutamine), luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. Euroopa Liidu arengukoostöö koosneb üksikute liikmesriikide arengukoostööst ja Euroopa Ühenduse arengukoostööst, mille läbiviimise eest vastutab Euroopa komisjon. EL-i arengukoostööd rahastatakse liikmesriikide iga-aastase liikmemaksu, Euroopa arengufond (EDF) ja Euroopa Investeerimispanga (EIB) toel. Euroopa Arengufond (European Development Fund) on rahastamisintsrument, mille abil rahastatakse EL-i koostööd Aafrika, Kariibi ja Vaikse Ookeni regiooni riigidega (AKV- riigid) vastavalt Cotonou lepingule. EDF sisaldab mitmeid instrumente, millest tähtsamad on annetused, riskikapital ja laenud erasektorile. Euroopa investeerimispank (European Investment Bank) on Euroopa Liidu rahastusinstitutsioon, mis asutati Rooma lepinguga 1958. aastal
ole piisavat ligipääsu puhtale joogiveele. Aastaks 2020 tuleb parandada 100 miljoni kodutu olukorda. Lõpetada loodusressursside mittejätkusuutlik kasutamine), luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. Euroopa Liidu arengukoostöö koosneb üksikute liikmesriikide arengukoostööst ja Euroopa Ühenduse arengukoostööst, mille läbiviimise eest vastutab Euroopa komisjon. EL-i arengukoostööd rahastatakse liikmesriikide iga-aastase liikmemaksu, Euroopa arengufond (EDF) ja Euroopa Investeerimispanga (EIB) toel. Euroopa Arengufond (European Development Fund) on rahastamisinstrument, mille abil rahastatakse EL-i koostööd Aafrika, Kariibi ja Vaikse Ookeni regiooni riikidega (AKV-riigid) vastavalt Cotonou lepingule. EDF sisaldab mitmeid instrumente, millest tähtsamad on annetused, riskikapital ja laenud erasektorile. Euroopa investeerimispank (European
Eesmärgiks oli ühisturg, kaotada turgudevahelised tõkked ja piirangud, ühiselt kehtestada tollitariifid. Tagada konkurents erinevate turuosaliste vahel, rahvuslikud majandus-ja rahanduspoliitika koordineeriti omavahel. Harmoniseeriti fiskaal- ja sotsiaalpoliitikad. Loodi ühised poliitikad põllumajanduses, transpordis, töötajate ja ettevõtjate vabas liikumises, kaupade ja teenuste vabas liikumises. Asutati investeeringute pank ja Euroopa arengufond-euroopa kontinendist eemal asuvate piirkondade arendamiseks. Asutati majandus ja sotsiaalkommitee, et saada nõu majandus ja sotsiaalvaldkondade Euroopa Ühenduste poliitikate väljatöötamisel. 1986 Ühtne Euroopa Akt Hakati euroopa majandusühendust edasi arendama. Tugevdati riikideülest elementi-kui mida EU vastu võetakse muutub see liikmesriikidele kohustuslikuks. Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus
juriidilised isikud seega. Neil võib olla seaduse järgi lepingu sõlmimise õigus, aga lepingupooleks on siis riik või KOV üksus. Avalik juriidiline isik ei või omada oma eesmärgiga vastuolus olevaid õigusi ja kohustusi. Eranditult seadusandja perrogratiiv. Eraldi loodud seadusega avalikõiguslikud juriidilised isikud on Eestis nt juba mainitud Notarite koda, Eesti teaduste akadeemia, Kaitseliit, Eesti rahvusraamatukogu, Eesti rahvusooper, Eesti kultuurkapital, Arengufond. Seadus on üsna napp nende avalikõiguslike juriidiliste isikute iseloomustamisel. Nende puhul võib siiski rääkida ka nende struktuurist või olemuslikest liikidest, võttes aluse nende spetsiifilise õigusliku seisundi. Vaatamata sellele, et meie seadusandlus neid liikide mõtted täpsemalt ei iseloomusta, ikkagi näha ka nendes sisemist korda ja süsteemi ja liigitada nad sisemiste tunnuste alustel: a
perspektiivis: · Tihendada koostööd eri organisatsioonide vahel infrastruktuuri kooskõlastatud arendamiseks. Transpordiinstituudi asutamine on Eesti majanduse üks prioriteete; · Lähendada transiitvedusid (eeskätt suure keskkonnaohtlikkusega naftaproduktid) korraldavate firmade ja nende regioonide huve, kustkaudu veod kulgevad. Lisaks praegusele maksusüsteemile, mis stimuleerib riiki kuid mitte regioone, tuleks moodustada vastav arengufond (kindlaksmääratud summa igalt ohtliku veose tonnilt). Vältimaks Eesti firmade konkurentsivõime vähenemist tuleks taotleda vastavat lepet kõigi Läänemerel opereerivate riikide vahel nagu Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Poola, Saksamaa, Holland; · Vähendada transiidist tulenevaid keskkonnaohte (riskifaktoreid) eelkõige Tallinna sadamates ja Eestit läbivates transiidikoridorides
.............................. 8. Laste kindlustus ............................... 9. Sidekulud ............................... 10. Elektrienergia ............................... 11. Küte, soe vesi ............................... 12. Territooriumi korrashoid ............................... 13. Amortisatsioon ............................... 14. ................. (särgid, mütsid jne) ............................... 15. ......................... ............................... 16. Kasum (arengufond) .............................. KOKKU: 65 KATTEALLIKAD (TULUD) 1. Lastevanemate osamaks ....................... 2. HM toetusraha ....................... 3. Sihtotstarbelised laekumised sponsoritelt ....................... 4. Oma erivahendid ....................... 5. Personali osamaks ....................... 6. ..................... ....................... 7. ..................... ......
korraldamiseks maavalitsustele 4500.02 Valitsussektorisse kuuluvatele muudele avalik-õiguslikele 20 000 000 20 000 000 0 0 0 0 20 000 000 juriidilistele isikutele Eesti Arengufond 20 000 000 20 000 000 0 0 0 0 20 000 000 4500.03 Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 103 000 000 103 000 000 0 0 0 0 103 000 000
annaabi.ee 
