Põhisumma täna saadud või investeeritud rahasumma. Intress- rahasumma, mis tasutakse või saadakse raha kasutamise eest Intressimäär laenuks saadud või antud raha hind (väljendatakse %-des) Liitmakse rahasumma, mis tasutakse või saadakse tagasimaksmise tähtajal (sisaldab põhisummat kui ka intresse) intress= liitmakse- põhisumma intressimäär=intress/põhisumma*100% nüüdisväärtus- PV-tulevikus tehtavate maksete arvutuslik olevikuväärtus tulevane väärtus- FV- olevikus investeeriutud rahasummade väärtus tulevikus. [1000*(1+0,05)2=1102,5] oleks: NV*(1+i)n= TVni ja (1+i)n ei pea arvutama tabel "üksiksumma tulevase väärtuse.." Kui (1+i)n=tTV, siis NV*tTV= TVni , kus tTV tulevase väärtuse tegur tabelist NVni=TV/ (1+i)n või NVni= TV* 1/ (1+i)n , tegurit 1/ (1+i)n ei pea arvutama, ,,üksiksumma nüüdisväärtuse tegurid"
04. 2011 - 04. 11.2011 lihtintressimääraga 12,75%. I=424,23*0,1275*214/360=32,15 14. Jürgen paigutas 9 kuuks tähtajalisele hoiusele teatava summa aastase lihtintressimääraga 2,5% ning teenis antud investeeringult 63 eurot intressi. Kui suur oli tähtajalisele hoiusele pandud summa? t=9/12 r=2,5% I=63 63=P*0,025*9/12 63=P*0,01875 P=3360.- Investeeringu suurus on 3360.- 15. Leida investeeringu a. tähtpäevaväärtus, kui põhisumma on 2600 eurot ja intress 220 eurot; S=P+I S=2600+220=2820.- b. intress, kui põhisumma on 1500 eurot ja tähtpäevaväärtus 1730 eurot; I=S-P I=1730-1500=230.- c. põhisumma, kui tähtpäevaväärtus on 3200 eurot ja intress 450 eurot; P=S-I P=3200-450=2750.- 16. Endel investeeris 650 eurot ajavahemikus 08.02.2011- 30.08.2011 fondi, mille lihtintressimäär on 9,5%
raha vara alt: Kasutusrent võimaldab kasutada vara liisinguperioodi jooksul peale mida on rendilevõtjal võimalus vara liisinguandjale tagastada või kasutada võimalust ostmaks vara välja jääkmaksumusega. Kapitalirent on vara finantseerimine, mille eesmärk on vara omandada liisinguperioodi lõpuks. Järelmaks võimalda samuti vara ostu finantseerida. Järelmaksu eesmärk on perioodi lõpuks vara välja osta. Valemid: Lihtintress FV=põhisumma x (põhisumma x protsent x periood). Liitintress FV=põhisumma x (1 + protsent)^periood. Inimene kui töötaja Tööjõud riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani. Tööhõive Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööjõudu ja tööandja ostab töötaja tööd, makstes selle eest palka. Palgad palk hind, mida makstakse tööjõu kasutamise eest. Maksud Maksed Valitsuse osa majanduses.
Laenud ja laenamine Hendrik Norman Kalbin Martin Raimla Mis on laen? Laen on võlg mida tõendab dokument millel on alati täpsustatud põhisumma, intress ja tagasimakse kuupäev Laenuandja laenab laenuvõtjale, harilikult teenides kasumit õtab laenu ja peab maksma selle tagasi Laenuvõtja v laenuandjale Intress on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest Intressimäär intressi suurus väljendatud protsentides Laenu liigid Laen, kus laenuandjale antakse tagatis -Hüpoteeklaen -Liising Väikelaenud mis on tagatud käändusega või tõestatud sissetuleku alusel
Lepingutasu on 1% laenusummalt ja makstakse lepingu sõlmimisel. Laenu põhiosa tagasimaksed toimuvad koos intressiga iga kvartali lõpus. Laenu tagatiseks on kinnisvara turuväärtusega 65 tuh eurot. Tagatisvara hindamiskulud on 102,26 eurot. Hüpoteegi seadmine nõuab notaritasu 177,84 eurot ja riigilõivu 47,29 eurot. Küsimused: 1. Palun koostage laenu tagasimaksmise graafikud alltoodud vormi kohaselt: 1) annuiteedimeetodi jaoks; lineaarse meetodi jaoks, lähtudes sellest, et laenu põhisumma tagastatakse võrdsete osadena; tagasimaksmise variandi jaoks, kus põhisumma tagastatakse lõpptähtpäeval ja intressimaksed toimuvad iga kvartali lõpus ja nende arvutamise aluseks on laenujääk. 2. Millisel graafikul on intressikulud kõige väiksemad? Hea info laenude liitintressi lihtintressi jms ning väga hea kalkulaator asub minuraha.ee lehel – sealt saab ka enam vähem vastuseid kontrollida, aga mulle tundub et tee lihtsalt tabel ära antud juhul muidu tuleb lahendusäik
Hinnakujundus: netohind=Sisseostu hind+juurdehindlus(kulud+kasum) müügihind=Netohind+käibemaks(20%) Palgad: Brutopalk=Netopalk+töötuskindlustus(2%)+pensioni maks(2%) +tulumaks(21%) Tööjõukulu(brutopalgast)-sotsiaalmaks(33%)+töötuskindlustusmaks(1%) Lihtintress: S-Lõppsumma I=Prt P-põhisumma S=P+I r-intressi määr aastas S-P(1+rt) I-teenitav intress Liitintress: S log n= P n-kapitalisatsiooni periood log (1+i) i= √ n S P j-aasta intressimäär S=P(1+i)n m-kapitalisatsioonide arv aastas I=P[(1+i)n-1] i-intressimäär kapitalisatsiooni perioodi kohta J=mi t-tehingu kestvus aastates
2.3. Laenusaaja maksab Laenuandjale Laenu tagastamata osalt intressi [intressimäär numbritega] % aastas. 2.4. Kui Laenusaaja teeb Laenuandjale makse, millest ei piisa kõigi Lepingu alusel võlgnetavate summade tasumiseks, arvestatakse makse: 2.4.1. esimeses järjekorras võlgnetava intressi katteks; 2.4.2. teises järjekorras võlgnetava viivise katteks; 2.4.3. kolmandas järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 2.4.4. neljandas järjekorras muude Lepingust tulenevate kohustuste katteks. 2.5. Laenusaajal on õigus tagastada kogu Laen enne Lepingu punktis 2.1 nimetatud maksetähtpäeva, teatades sellest Laenuandjale kirjalikult [päevade arv] päeva ette. 3. Viivis 3.1. Laenu tagastamisega viivitamisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivise tasumist
intressimakseid iga kuu 20 ndaks kuupäevaks Laenuandja arvelduskontole EE491700017004524533 või sularahas. Sulahas tasumine fikseeritakse aktiga 2.5. Kui Laenusaaja teeb Laenuandjale makse, millest ei piisa kõigi Lepingu alusel võlgnetavate summade tasumiseks, arvestatakse makse: 2.5.1. esimeses järjekorras võlgnetava intressi katteks; 2.5.2. teises järjekorras võlgnetava viivise katteks; 2.5.3. kolmandas järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 2.5.4. neljandas järjekorras muude Lepingust tulenevate kohustuste katteks. 2.6. Laenusaajal on õigus tagastada kogu Laen enne Lepingu punktis 2.1 nimetatud maksetähtpäeva. 3. Viivis 3.1. Laenu tagastamisega viivitamisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivise tasumist 1 % päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Tasumata intressilt või viiviselt viivist ei arvestata. 4
seadusliku aluse kohta; 3) välisriigis õppiva õpilase või üliõpilase puhul välisriigi õppeasutuse tõend seal täiskoormusega õppimise ja õppekava nominaalkestuse kohta; 4) andmed käendajate või hüpoteegiga koormatava Eestis asuva kinnisvara kohta või pandiga koormatava Eestis asuva ehitise või selle mõttelise osa kohta; 5) andmed õppelaenu taotleja ja käendajate laenukohustuste või pandieset koormavate õiguste kohta; 6) muud krediidiasutuse nõutud andmed. Õppelaenu põhisumma tagasimaksmist peab alustama hiljemalt 12 kuud pärast kooli lõpetamist. Kogu õppelaenu summa koos intressidega tuleb tagastada kahekordse õppeasutuses õppimiseks ette nähtud nominaalaja jooksul. Kui kõrgkool on pooleli jäetud, siis peab õppelaenu tagasimaksmist alustama samuti hiljemalt 12 kuud pärast poolelijätmist. Kui kõrgkool jääb lõpetamata, siis peab õppelaenu koos intressidega tagastama pooleteistkordse õppeasutuses õpitud aja jooksul (kuid mitte
kasutamise eest. See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid (teenustasusid, kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab. Aastane protsendimäär APM on krediidikulu, mida arvutataks aastaprotsendina. (APM) APM=2 m i/P(n+1) m makseperiood (52 nädalat, 12 kuud) i laenukulu (intressi summa) P põhisumma (laenatav raha) n tegelik maksete arv Krediidi eelised - kohene kauba omandamine - paindlikkus - ohutus - aitab ettenägematute asjaolude korral Krediidi puudused - ülekulutamine - kõrgem maksumus - impulsiivsed ostud Käendaja Käendaja on isik, kellel on vastuvõetav krediidireiting
PS suhtarv (PS ratio) = Hind ühe aktsia kohta / Müük ehk tulu ühe aktsia kohta PEG suhtarv (PEG ratio) = P/E suhtarv / Kasumikasv Puhastulu (Net income) = Ettevõtte tulud, millest on mahaarvatud ärikulud, kulum, intressid, maksud ja muud kulud Pulliturg - Turuolukord kus aktsiate hinnad on tõusutrendis ja turuosalised ootavad edasist hindade tõusu. Pulliturgu iseloomustab optimism ja investorite arvamus, et majanduse kasv jätkub. Põhisumma (principal) - Rahasumma, mida algselt laenatakse, sisse makstakse või finantseeritakse. Näiteks võlakirja põhisumma, algsumma (ilma intressita). Rämpsaktsia (penny stock) - Penny stock`ideks ehk rämpsaktsiateks kutsutakse aktsiaid, mis maksavad alla 5 dollari. Rämpsaktsiaid ei soovita me mitmel põhjusel: - nende aktsiate kohta pole tavaliselt piisavalt infot, kuna analüütikud ei jälgi selliseid aktsiaid - odavad aktsiad on kergelt manipuleeritavad ja üleshaibitavad
Eluasemelaen, autoliising, järelmaksud, krediitkaardid. · Finantskoormus Finantskoormus on kogusumma, mida maksad krediidi kasutamise eest. See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid (teenustasusid, kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab. · Aastane protsendimäär (APM) krediidikulu, mida arvutataks aastaprotsendina. APM=2 m i/P(n+1) m makseperiood (52 nädalat, 12 kuud) i laenukulu (intressi summa) P põhisumma (laenatav raha) n tegelik maksete arv · Krediidi eelised 1)kohene kauba omandamine 2)paindlikkus 3)ohutus 4) aitab ettenägematute asjaolude korral · Krediidi puudused 1)ülekulutamine 2)kõrgem maksumus 3)impulsiivsed ostud · Käendaja isik, kellel on vastuvõetav krediidireiting ning kes on nõus maksma sinu asemel laenu tagasi, kui sa ise seda ei suuda. 1) Küsimused ja ülesanded
18 motiveerida tarbijat julgemalt oma laenuprobleemiga tegelema, mitte nende eest põgenema. Selle muudatuse vajalikkust ilmestasid mitmed ka kohtusse jõudnud juhtumid, mil tarbija poolt tehtud osamaksed oli võlausaldaja arvestanud viiviste katteks ning pärast mitmete maksete tegemist tarbija poolt polnud põhisumma sugugi vähenenud ja tootis endises mahus nii intresse kui viiviseid12. ____ Uute normide rakendamise praktika käigus võib väita, et viivistega seonduv regulatsioon on jätkuvalt hambutu. Võlausaldajad tuginevad oma viivisenõuetes lepingujärgse intressimäära kasutamise võimalusele ning seadusjärgse intressimäära (pluss kaheksa protsenti aastas) viivisemäärana esitlemine VÕSis on jäänud deklaratiivseks.
kantakse hoiustatud summa koos intressiga kliendi arvelduskontole. Ka SEB pakub hoiuse automaatse pikendamise võimalust (samuti koos või ilma intressita). Intressimäärad on samuti SEB kodulehel kättesaadavad, kuid ära tuleks mainida, et intress on kõrgem, kui hoius on sõlmitud internetipangas. SEB investeerimishoiuse pikkus on 2 5 aastat. Ivesteerimishoiuselt teenitav tulu pole ette teada, kuna makstav intress on seotud alusvara hinna liikumisega. Samas on hoiuse põhisumma kaitstud: pank tagastab selle kliendile hoiuperioodi lõpus. SEB pakub oma klienditele riskipreemiaga ja riskipreemiata investeerimishoiust. Riskid on samad, mis Swedbanki investeerimishoiusel. Järgnevalt on välja toodud ülejäänud pangad ning nende poolt pakutavad hoiustamsevõimalused: Danskepank LHV Pank Nordea Pank Krediidipank Kasvuhoius Tähtajaline hoius Kogumishoius Kasutushoius
Teise aasta lõpul 110 + 110 x 0,1 = 121 eurot Kolmanda aasta lõpul 121 + 121 x 0,1 = 133,1 eurot 100 euro tulevikuväärtus kolme aastase investeerimisperioodi ja 10 % intressimäära juures on 133,10 eurot. Intressiperioodide suure arvu puhul on eeltoodud lahendamisviisi rakendamine üpris tülikas, mistõttu üksiksumma tulevase väärtuse leidmisel on otstarbekam lähtuda valemist: FV = PV x (1 + i)t FV (future value) põhisumma tulevane väärtus t perioodi lõpul PV (present value) esialgselt investeeritud summa i konstantne intressimäär perioodil t intressiperioodide arv Nüüdisväärtus on tulevase rahahulga praegune ekvivalent. Tulevikus tekkiva tulu või kulu nüüdisväärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks ja vastavat intressimäära diskontomääraks. Nüüdisväärtuse arvutamise avaldame tulevikuväärtuse valemist: PV = FV/(1 + i)t Näide:
Personalikulud 58,700.00 58,700.00 58,700.00 98,600.00 274,700.00 Üldjuhtimine 52,639.56 52,851.99 47,043.36 41,473.47 194,008.38 Kokku 111,339.56 111,551.99 105,743.36 140,073.47 468,708.38 TEGEVUSRAHAVOOG Liisingu põhisumma tagasimaksed 175,692.67 27,746.35 28,304.99 28,874.87 260,618.88 Arvelduskrediit 0.00 Arvelduskrediidi tagasimakse 100,000.00 120,000.00 30,000.00 250,000.00 FIRMA RAHAVOOG 14,024.02 19,086.66 17,711.65 134,239.16 185,061.49
asutus. Keskpanga olulisemad tegevusvaldkonnad: - raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimise kaudu - finants- ja pangandusjärelvalve - arveldussüsteemi tagamine pankade vahel - sularaharingluse korraldamine - muud teenused Krediit. Võimaldab saada raha, kaupa või teenuseid nüüd, maksma peame aga tulevikus. Enimtuntud – järelmaksud, krediitkaardid, autoliising, eluasemelaen, riiklik õppelaen. Peab maksma ära põhisumma ning intressi ja muid kulusid. Krediidi eelised: - kohene omandamine - paindlikkus, võimaldab ajastada oste - ohutus, mugavus – krediitkaardiga maksmisel reisides või internetis - abi ettenägematutes asjades Krediidi puudused: - ülekulutamine, kulutamine on liiga kerge (valel ajal tehtud ostud) - kõrgem maksumus Laenuandja arvestab: - laenusaaja isikuomadused, ausus ja soov maksta võlgu tagasi
St, et hoiustades 1000 eurot intressimääraga 10%, saab esimesel aastal 1000 x 10% = 100. Teisel aastal (1000+100) x 10% = 110 jne o Lihtintressi puhul arvutatakse kogu investeerimisperioodi jooksul intressi ainult algsummalt ( Iga aasta kindel makse) Lihtintressi arvutamisel lähtutakse kogu investeerimisperioodi jooksul ühest ja samast põhisummast. Lihtintressi avutusvalem on järgmine: Intress = põhisumma x preioodi intressimäär x intressiperioodide arv · Maksevõime tase Näitab kui palju on ettevõttel vaba raha arvete tasumiseks · Maksevõime taset peegeldavad kaks näitajat: 1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja, mis näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara / Lühiajalised kohustused Hea näitaja on 1,6 2
maksete kogusumma; 9) Intressi määr aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused; 10) krediidi kulukuse määr aasta kohta; 11) hoiatus tasumata Maksetest tulenevate tagajärgede kohta; 12) kohaldatav viivise määr maksetega viivitamise korral ja selle kohandamise kord ning vajadusel viivituse korral hüvitamisele kuuluvad kulud; 13) Laenusaaja õigus nõuda Laenuandjalt tasuta mis tahes ajal kogu Laenulepingu kestuse jooksul Laenulepingu kohta tagasimaksetabelit, milles on põhisumma tagasimakse tähtaeg kindlaks määratud; 14) taganemisõiguse olemasolu või puudumine ja ajavahemik, mille vältel taganemisõigust saab kasutada, ja muud taganemisõiguse kasutamise tingimused, sealhulgas teave Laenusaaja kohustuse kohta maksta tagasi Laenu ning Laenu suhtes alates selle kasutamise kuupäevast kuni selle Laenuandjale maksmise kuupäevani kogunenud Intress ja Intress ühe päeva kohta; 15) Laenulepingu ülesütlemise kord;
Krediidid jaotatakse tähtaja järgi tavaliselt kaheks. Lühiajaline krediit on tähtajaga kuni ühe aasta ja pikaajaline üle ühe aasta. Mõnikord käsitletakse ka keskmise tähtajaga krediiti. Sellel juhul on tegemist tavaliselt 15aastase perioodiga. Pärast krediidi saamist peab laenusaaja tasuma perioodilisi laenu põhiosa- ja intressimakseid. Erandkorras on võimalik saada maksepuhkust. Maksepuhkus on periood, mille kestel laenuvõtja ei pea tasuma põhisumma tagasimakseid, vaid ainult intressi tagastamata jäägilt. Seda kasutatakse laenusaaja maksevõime ajutise halvenemise korral. 9.3.2. Ettevõtluslaenud Ettevõtluslaenud võib jagada käibekapitali- ja investeerimislaenudeks. Esimesed on lühiajalised ja teised pikaajalised krediidid. Käibekapitalilaen on mõeldud ettevõtte likviidsuse juhtimiseks ühe aasta piires. Selle järele tekib vajadus ettevõtte müügikäibe kasvu ja/või ettevõtte tegevuse tsüklilisuse korral. Selle laenu
Hoiustatud summa paigutatakse teatud alusvarasse (aktsiad, valuuta) Investeerimishoius on kõige riskantsem hoiuse liik, kuna intresside teenimine ei ole kindel ning see sõltub täielikult alusvara väärtuse liikumisest, seetõttu on võimalik teenida intresse üldse mitte või hoopistükkis teenida tunduvalt rohkem. 14 Hoiuse põhisumma on aga kaitstud ning selle kaotamist kartma ei pea – investeeritud summa tagastatakse igal juhul hoiuperioodi lõpus. 42. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust. RISKID Investoril puudub kontroll investeeringute üle Investor ei saa mõjutada fondivalitseja investeerimisotsuseid
finantsturgudel ( intuitsioon , kus raha liigub nendelt , kellel on selle ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Intressimäär- hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha laenuks andmise eest mingil perioodil , mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast. Intress kujuneb vastavalt laenusummale ja intressimäärale Intresside arvutamiseks kasutatakse: Lihtintressi- arvutatakse , kui laenu iga-aastane põhisumma on üks ja sama n: K=k(1+in) Liitintressi korral K=k(1+i)n Nominaalne intressimäär i laenude eest makstava rahalise hüviise määr teatud ajaperioodil Reaalne intressimäär r inflatsiooniga kohandatud intressimäär Tavainimene puutub intressimääraga kokku laenu võttes. Sel juhul koosneb pangaintressimäär kahest osast: *pangapoosest marginaalist täpselt fikseeritud kogu laenuperioodi ajaks. See arvutatakse panga poolt igale kliendile personaalselt.
Vastavalt lepingule kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, võib komisjon anda asja Euroopa Kohtusse. Kõigepealt annab komisjon riigile võimaluse esitada oma seisukoht ja siis esitab oma põhjendatud arvamuse. Kui riik ei nõustu esitatud arvamusega komisjoni seatud tähtaja jooksul, võibki komisjon anda asja kohtusse. Vastavalt lepingule, kui kohus leiab, et liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta sellele määrata põhisumma või trahvi. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid on näiteks Greenpeace, the World Wide Fund for Nature (WWF), BirdLife International, Climate Network Europe ja Transport and Environment Federation. Neil on ligipääs keskkonna peadirektoraadile, kuid vähem täistele direktoraatidele. (Veebilehekülg www.riigikantselei.ee) EL Keskkonnapoliitika eesmärgid
kõrvaldamiseks vajalike meetmete võtmist. Kui rikkumismenetlus on jõudnud kohtumenetluse faasi: Hagi esitaja: Euroopa Komisjon. Kostja: liikmesriik. Pooled: komisjon versus liikmesriik. Hagi ese: Liikmesriigi poolne EL-i esmase ja/või teisese õiguse rikkumine. Tegemist on objektiivse menetlusega, st et komisjoni enda õigused ei pea olema rikutud. Kui Euroopa Liidu Kohus leiab, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta sellele määrata põhisumma või trahvi. ELTL art 260 lg 3: Kui komisjon esitab artikli 258 alusel hagi kohtusse põhjendusega, et liikmesriik ei ole üle võtnud direktiivi, võib komisjon taotleda kohtult liikmesriigile põhisumma või karistusmakse kehtestamist. Kui menetlus on jõudnud kohtumenetluse faasi: Hagi esitaja: Euroopa Komisjon. Kostja: liikmesriik. Pooled: komisjon versus liikmesriik. Hagi ese: liikmesriigipoolne Euroopa Liidu Kohtu otsuse rakendamata jätmine ja seega EL-i õiguse rikkumine
Pikaajalisteks loetakse kohustust, mille maksetähtajani on üle ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli (sõltuvalt sellest, kumb on pikem). Tavaliselt on pikaajalisteks kohustusteks laenud (võlad), võlakirjad, kapitalirent (liising), pikaajalised eraldised (nt pensioni eraldis) [3]. Enamasti tuleb pikaajaliste võlgade puhul maksta igal perioodil tagasi osa põhisummast ning intress. Bilansis kajastatakse pikaajaliste kohustuste all ainult kohustuste põhisumma, st ei näidata tulevaste perioodide intressi. See osa pikaajalisest kohustusest, mis kuulub tagasimaksmisele järgmisel aastal, kajastatakse lühiajalise kohustusena [1]. Nii lühi- kui pikaajalisi kohustusi kajastatakse bilansis neljal kirjel: Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed
1) lepingu olemusest ja eesmärgist; 2)lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; 4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Lähtudes lepingulise kohustuse tähtsusest võlausaldaja jaoks ja kasutatavatest õiguskaitsevahenditest rikkumise korral, võib jaotada kohustused põhikohustusteks ja kõrvalkohustusteks. Rahalise kohustuse täitmisel tuleb poolte kokkuleppe olemasolul lisaks põhisumma tasumisele tasuda ka intressi. Kohustusi tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et
insaider siseinfo valdaja intress näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest intressiarbitraaz intressitasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kapitaliturgudega intressikulu on tasu raha laenuks võtmise eest intressimäär raha hind ehk hind ressursside kasutamise õiguse loovutamise eest, väljendatakse %-des intressimäär arvutatakse (intress x 100%) / põhisumma intressiperiood ajavahemik mille kohta intressi arvutatakse, intresside maksmise sagedus intressitulu on tasu raha laenuks andmise eest investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest investeerimisfond kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid investeerimisportfell erinevate investeeringute kogum investeering kapitali kasvatamine
4. Teised liikmesriigid rikuvad samuti – vastastikuse (reciprocity) printsiip – see Euroopa Liidu õiguses edu ei saavuta. Karistused rikkumismenetluses ELTL artikkel 260 lg 3 kui komisjon esitab artikli 258 alusel hagi kohtusse põhjendusega, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole täitnud seadusandliku menetluse kohaselt vastuvõetud direktiivi ülevõtmise meetmetest teatamise kohustust, võib ta juhul, kui peab seda sobivaks, näidata ära põhisumma või karistusmakse suuruse, mida ta peab asjaoludele vastavaks ja mille asjassepuutuv liikmesriik peab tasuma. Kui kohus tuvastab rikkumise, võib ta asjassepuutuvale liikmesriigile määrata põhisumma või karistusmakse, mis ei ületa komisjoni määratud summat. Maksekohustus jõustub kohtuotsuses ettenähtud kuupäeval. Karistusmakse summa • Karistusmakse standardne kindla suurusega summa, mis on praegu 650 eurot päevas, tuleb viia kooskõlla inflatsiooniga;
-investeeringud põhivarasse -käibekapitali muutus -vanade laenude tagasimaksed +uued laenud Võlausaldajad +intressikulud *(1- Võla maksudejärgne maksumäär) turuintressimäär +laenude põhisumma tagasimaksed -uued laenud Firma vaba rahavoog +puhaskasum wacc +intressikulud *(1- maksumäär) +kulum -investeeringud põhivarasse -käibekapitali muutus Ülesanded: 1
kohustusi ei täida, esitatakse hagi liidu õiguse rikkumise kohta Euroopa Kohtule. Selle hagi võib esitada kas komisjon - kes praktikas ongi kõige sagedamini hageja - või teine liikmesriik. Kui Euroopa Kohus veendub kohustuse rikkumises, peab liikmesriik selle rikkumise viivitamatult lõpetama. Kui Euroopa Kohus leiab komisjoni poolt esitatud uue hagi põhjal, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta sellele komisjoni taotlusel määrata põhisumma ja/või trahvi. Euroopa Kohus võib asjassepuutuvale liikmesriigile määrata komisjoni ettepanekul direktiivi ülevõtmise meetmetest teatamata jätmise korral rahalise karistuse juba liikmesriigi kohustuse rikkumist tuvastava esimese kohtuotsuse puhul. Tühistamishagi Selle hagiga taotleb hageja liidu institutsiooni õigusakti (määrus, direktiiv, otsus) tühistamist. Euroopa Kohus tegeleb hagidega, mis on esitatud liikmesriigi poolt Euroopa Parlamendi ja/või nõukogu vastu (v
Eeltoodu selgitab ka esimest printsiipi, mille kohaselt sama nimiväärtusega raha reaalne väärtus erinevatel ajamomentidel on erinev. Näide 2.1.1. Kaupo andis Jürgenile üheks aastaks laenu 1000 EURi intressimääraga 10% aasta kohta. Kui suure summa pidi Jürgen Kaupole ühe aasta pärast tagasi maksma? Lahendus. Kuna 10% 1000-st on 0,1 1000 100, siis intress laenatud summalt on 100 EURi. Seega aasta pärast peab Jürgen Kaupole tagasi maksma laenu põhisumma 1000 EURi koos intressiga 100 EURi ehk kokku 1100 EURi. Siin laenu andja ehk Kaupo poolt antud laen 1000 EURi on finantsiliselt ekvivalentne Jürgeni poolt aasta hiljem Kaupole tagasi makstud 1100 EURiga. Järelikult antud tehingus on tehingu osaliste Kaupo (laenuandja) ja Jürgeni (laenusaaja) kohustused rahaliselt ekvivalentsed. # Märkus 2.1.1. Finantsilise ekvivalentsuse printsiip on mõnes mõttes siiski ka suhteline või hinnanguline
..................................................veenev 347. Planned economy ...........................................plaanimajandus 348. Positive analysis ............................................positivistlik analüüs 349. Potential output ..............................................potentsiaalne kogutoodang 350. Premium ........................................................preemia, lisatasu 351. Present value ..................................................põhisumma 352. Price ceiling ...................................................maksimumhind 353. Price discrimination .......................................hinnadiskriminatsioon 354. Price elasticity of demand .............................nõudluse hinnaelastsus 355. Price elasticity of supply ...............................pakkumise hinnaelastsus 356. Price floor ......................................................miinimumhind 357. Price index - ...........................
1. Omavahendid 12000 10100 10100 2. Laenatud vahendid 2.1. Lühiajalised vahendid - 2.2. Pikaajalised laenud - 3. Liisingud - KOKKU 5.2.1. Laenugraafik Aasta/perioo Laenu jääk Intress Laenu Laenumaks Laenu jääk d perioodi alguses põhisumma e perioodi lõpus 5.3. KULUDE ARVESTUS 5.3.1. Muutuvkulud 5.3.1.1. Muutuvad toorainekulud Tooraine/materjalid Mõõtühik Ühiku Kulu Planeeritav Maksumus, hind, ühele toodete arv eurot eurot tootele aastas
Viitvõlad jagunevad: 6 o palgavõlg o puhkusetasueraldis o dividendivõlg Maksuvõlad jagunevad: o tasumisele kuuluv käibemaks o muud maksuvõlad (nt sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, üksikisiku tulumaksuvõlg, ettevõtte tulumaksuvõlg) Pikaajaliste kohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil sellel kirjel kajastatakse kohustiste põhisumma see osa, mis järgmisel perioodil tagasimaksmisele kuulub o ostjate ettemaksed (Alver & Alver, 2017) 1.2 Hinnangulised lühiajalised kohustised Hinnanguliste lühiajaliste kohustiste tekkimine on kindel, kuid nende suurus ega tekkimise aeg pole täpselt määratav. Määratlemata suuruse ja tähtajaga on sellised kohustised, mis aruande kuupäevaks reaalselt ettevõtte kohustused pole, kuid sõltuvalt tulevikus aset
Viitvõlad jagunevad: 6 o palgavõlg o puhkusetasueraldis o dividendivõlg Maksuvõlad jagunevad: o tasumisele kuuluv käibemaks o muud maksuvõlad (nt sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, üksikisiku tulumaksuvõlg, ettevõtte tulumaksuvõlg) Pikaajaliste kohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil sellel kirjel kajastatakse kohustiste põhisumma see osa, mis järgmisel perioodil tagasimaksmisele kuulub o ostjate ettemaksed (Alver & Alver, 2017) 1.2 Hinnangulised lühiajalised kohustised Hinnanguliste lühiajaliste kohustiste tekkimine on kindel, kuid nende suurus ega tekkimise aeg pole täpselt määratav. Määratlemata suuruse ja tähtajaga on sellised kohustised, mis aruande kuupäevaks reaalselt ettevõtte kohustused pole, kuid sõltuvalt tulevikus aset
palgast 2% . 15 Ettevõte peab arvestama töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu 33% ning kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks. 11 PIKAAJALISTE LAENUKOHUSTUSTE ARVESTUS Pikaajalisteks kohustusteks loetakse kohustusi, mille maksetähtajani on üle aasta. Bilansis kajastatakse pikaajalise kohustuste all ainult kohustise põhisumma. See osa pikaajalistest kohustustest, mis tuleb tagasi maksta järgmisel aastal kajastatakse lühiajalise kohustusena. Kui ettevõtte võtab pikaajalist laenu 1 000 000 krooni, 5 aastaks , 15% aasta intressiga Swedbank -ist 1.jaanuril 20XX .a., siis oleks kanded järgmised: 01.01.20XX Deebet: Pank (1020) 1 000 000,00 Kreedit: Pikaajalised laenud (2810) 1 000 000,00 01.02.20XX ( Pikaajalise laenu tagasimaksmine igakuiselt)
protsendina nimiväärtusest, mille põhjal tasub laenuvõtja perioodilisi intressimakseid. Lunastamistähtaeg päev, millal võlakiri lunastatakse ja toimub viimane makse. 49. Võlakirja tulususe ja hinna seosed Turuhinna tõus tähendab madalamat tulusust ja turuhinna langus suuremat tulusust. 50. Võlakirjade reitingute olemus See näitab emitendi rahalist võimekust teostada intressimakseid ja tagastada täielikult laenatud raha põhisumma tähtajal. See lihtsustab võlakirjade omavahelist võrdlemist. 51. Börsiindeksi olemus Indeks, mille abil mõõdetakse väärtpaberituru või selle majandusharu väärtpaberite väärtuse muutust. 52. Arbitraazi mõiste Arbitraazi eesmärk on saada kasumit hinnavahest. 53. Fundamentaalne ja tehniline analüüs Fundamentaalne analüüs ettevõtte majandusaastaaruannete, turusituatsiooni, juhtkonna ja tulevase potentsiaali uurimine ja prognoosimine eesmärgiga leida ootustest kiiremini
Laenu andmine on sarnane hoiusele. Investor annab oma raha kindlaks perioodiks kellelegi teisele kasutada ja teenib selle eest intressi. Laenude puhul aga garantii puudub ja on oht, et algsumma kaotatakse. Et riski vähendada on populaarne panna laenu garantiiks mingi tagatis ehk hüpoteek. Hea laen töötab mõlemat pidi. Sa peaks olema õnnelik siis, kui laenuvõtja maksab ja ka siis, kui ta seda teha ei suuda. Tagatis peaks olema piisav, et katta nii põhisumma kui ka intressid. Lihtsaim viis laenuärisse sisenemiseks on anda laenu sõpradele ja tuttavatele. Veidi professionaalsem viis on seda teha ühisrahastusplatvormidel. Laenude andmisel on võimalik teenida enam kui 15% tootlust ja samal ajal aitab portaal sind juriidika ja õiguskaitsega. Paljud alustajad kasutavad just seda meetodit, sest ühisrahastusse sisenemiseks piisab väga väikestest summadest. Hüpoteegi tagatisel laenu andmine on ilmselt üks turvalisemaid viise laenuäriga tegeleda
sääste. Väärtpaberiturg jaguneb: (1) esmasturg -- toimub väärtpaberite emissioon; (2) teisene turg -- toimub kauplemine juba olemasolevate väärtpaberitega. Kapitaliturul müüakse kõige rohkem võlakirju -- 65% turumahust, lihataktsiad -- 30%, eelisaktsiad -- 4% (ligikaudu). Finantsturg = Kapitaliturg + Rahaturg Võlakirja (teoreetiline) väärtus on võrdne regulaarsete intressimaksete nüüdisväärtusega, mis on diskonteeritud investori nõutava tulunormiga + põhisumma nüüdisväärtus, samuti diskonteerituna investori nõutava tulunormiga. Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor ettevõttele laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta selle omanikule võetud laenu pealt: 1) perioodilisi intressimakseid (garanteeritud protsent nominaalväärtusest) ning 2) kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal)
Nominaalväärtus on rahasumma, mis tasutakse võlakirjade lunastamistähtaja saabumisel. Kupongvõlakirjade puhul on hind emiteerimise hetkel reeglina võrdne nimiväärtusega, samas võib see võlakirjade eluea jooksul oluliselt nimiväärtusest erineda. Võlakirjade nominaalväärtuseks on enamasti ümmargune number. Lunastamistähtaeg on päev, mil võlakirjade emitent (väljaandja) maksab võlakirja omanikule tagasi laenu põhisumma ehk nominaalväärtuse. Lunastamistähtaeg määrab veel ühe olulise võlakirjade omaduse, milleks on võlakirjade kestus (eluiga). Näiteks on rahaturgude intressimäärade muutuste mõju turul vabalt kaubeldavate võlakirjade hindadele seda suurem, mida pikem on võlakirjade kestus. Samuti on lunastamistähtaja ning kestusega seonduv veel üks väga oluline teema, milleks on võlakirjadega seotud riskid.
investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liisingu kasutamine jm Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid Intress ehk kasvik (interest) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali)kasutamise eest. Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 K0 kus Ký tagasimakstav summa; Ko laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma) Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intressmingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksulväljendatuna protsentides ja see leitakse: i = I / Ko * 100 Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. Uksiksumma tulevane väärtus (FV) on investeeritud summa pluss teatud ajaperioodi jooksul akumuleeritud intress. PV on täna investeeritav summa, mis kasvaksetteantud suuruseni tulevikus, ehk tulevikus saadava raha väärtus käesoleval momendil.
kahe aastase perioodi peale fikseeritud intressimääraga 10% Hansapangast. Laenutoote nimetus on "Äritegevuse finantseerimine" Ettevõtte eesmärk on pakkuda madalama hinnaga, vähese ooteajaga ja erikujuliste konstruktsioonidega PVC aknaid. 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 140 000 EEK 1.2. LAENUTAOTLUS Laenusumma 100 000 EEK-i, aastaintressimäär 10%, periood 2 aastat. Laenugraafik (võib viia lisasse) Laenu jääk perioodi Põhisumma Laenu jääk perioodi Perioodi nr alguses Intress tagasimakse Laenumakse lõpus aprill 2008 100 000,00 kr 833,33 kr 0,00 kr 833,33 kr 100 000,00 kr mai 2008 100 000,00 kr 833,33 kr 0,00 kr 833,33 kr 100 000,00 kr juuni 2008 100 000,00 kr 833,33 kr 0,00 kr 833,33 kr 100 000,00 kr
Kui intressi arvestatakse mitu korda aastas, siis tuleks tabeli väärtusi korrigeerida järgmiselt: perioodide arv korrutada sellega, mitu korda aastas intressi makstakse, ja intressimäär jagada arvuga, mitu korda aastas intresse makstakse. Et näites oli intressimäär 10% ja maksti neli korda aastas, siis tuleks intressimäär 2,5% perioodis, aga kuna tabelis toodud väärtust ei ole, siis seda ka tabeliga põhjal arvutada ei saa. Kuidas leida aga tulevikuväärtus, kui põhisumma kasvab igal perioodil võrdselt? Selleks kasutatakse annuiteedi kontseptsiooni. Annuiteet (annuity) on terve rida võrdsetes summades kindla intervalliga laekuvaid järjestikuseid makseid teatud arvu aastate jooksul. Sisuliselt on tegemist püsiva suurusega maksete lõpliku jadaga. Teades annuiteedimaksete pikkust, saab leida tulevase väärtuse ka iga erineva perioodi tulevaste väärtuste summana: n (2.37) FVAn = PMT ( 1 + i) n-t , t =1
Siia kuuluvad need tehingud, mis ei kuulu eelnevate alla. Maksudeklaratsioonid Kõik deklaratsioonid ei kanna deklaratsiooni nimetust. Lisaks käsitletakse ka deklaratsiooni maksuaruannet. Käsitletakse ka muid maksuseadusest tulenevaid dokumente, mille esitamine ja koostamine on kohustuslikud. Vajadusel võib maksuhaldur nõuda veel täiendavaid dokumente. Maksukohuslane on kohustatud esitamakogu talle teada oleva info ning kinnitama seda allkirjaga. Põhisumma arvutamine Maksuhalduril on kohustus kontrollida maksusumma arvestuse õigsust. Maksude kontrollimine on ajaliselt piiratud. Reeglina on maksukohustuse aegumine 3 aastat. Kui on tegemist tahtliku mittemaksmisega, siis on aegumine 6 aastat. Alla 10 sissenõudeid ei menetleta. Tagastusnõude taotluse õigus on maksukohustuslasel. Maksuhaldur võib ka ise tagastada. Maksukohustuse täitmiseks antakse reeglina 30 päeva.
Tabel 2 Lihtaktsia ja eelisaktsia kui investeerimisväärtpaberite võrdlus (autori koostatud) Näitaja investeerimisrisk Lihtaktsia Eelisaktsia Investeerimisrisk Kõrge Keskmine Kohustus välja osta Ei Ei (põhisumma tagasi maksta) Dividend/intress Dividend Dividend Ettevõtte kohustus maksta Ainult pärast deklareerimist Ainult pärast deklareerimist dividendi/intressi Turuhinna kõikumine Suur Keskmine normaaltingimustes Lihtaktsiatel on investeerimisrisk ja ka turuhinna kõikumine kõrgem kui eelisaktsiatel. Seega autori arvates tuleks võimaluse korral pigem investeerida eelisaktsiatesse. 1
Avalik õiguslikul juriidilise isiku õigusvõime lõppeb seadusega ja eraõiguslikul juriidilisel registrist kustutamisega. 203. Milline isik on füüsilisest isikust ettevõtja? füüsiline isik 204. Millal algab füüsilisest isikust ettevõtja õigusvõime? Elusalt sündimisega Lahenda Kaasus:AS x laenabOÜ y raha. Lepingus oli märgitud 205. intressiks 20% laenusummast. Laenu tagastamise tähtpäeval tagastas OÜ y ainult põhisumma ja jättis intressi maksmata. OÜ väitis, et leping on kehtetu ku leping sõlm ü juhatus liig kui põhiki jär võ lepin na u is ks e e, d rja gi sõlmida kaks juhatuse liiget koos. Samuti keelas üldkoosolek laenu is andmise. gu Kas leping on kehtiv? Subjektid: oü y ja as x Objekt on raha
rahavoogudega vara väärtuse leidmisel. 9. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted. Peamised võlakirjadega seotud riskid (tegurid mis mõjutavad võlakirja riskitaset, sh tururisk). Võlakirjaks loetakse väärtpaberit, mis kujutab endast võlakirja emitendi kohustust võlakirjainvestori ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ning tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Võlakirjade puhul on enimlevinud kaks järgnevat lunastusmaksete skeemi: Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus (kupongvõlakirjade puhul) Võlakirja pealt teostatakse üks makse – nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval (diskontovõlakirjade puhul). Diskontovõlakiri. Diskontovõlakirja puhul jooksvalt intresse ei maksta
3)Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid. Väljalaskeväärtus (issue price) hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju Aegumistähtaeg (maturity date) kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma
Kus m – perioodis teostatavate kupongimaksete arv Võlakirja duratsioon on võlakirjade riskidindlikuse näitaja: ΔP/P ≈ -Dmod · Δi Kus ΔP/P -võlakirja hinna muutus (% des); Δi – intressimäära muutus Duratsioon on omamoodi ka tasuvusajanäitaja, mis võtab arvesse põhivõla ja kupongimaksete suurust ja ajastatust raha Diskontovõlakirja duratsioon võrdub kustutusajaga D=n Kupongvõlakirja duratsiooni Duratsiooni arvutamine: 1. leida võlakirja intressimaksete ja põhisumma nüüdisväärtused iga rahavoo jaoks eraldi. 2. iga rahavoo nüüdisväärtus korrutada ajaga, s.t tema esinemise perioodi järjekorranumbriga ja leida nende korrutiste summa 3. jagada võlakirja nüüdisväärtusega. 21. valuutakurssi mõjutavad tegurid Pikas perspektiivis Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse teooria Lühiajalises perspektiivis vahetuskursi mõjutavad suures osas: • arbitraažitehingud
Kus m perioodis teostatavate kupongimaksete arv Võlakirja duratsioon on võlakirjade riskidindlikuse näitaja: P/P -Dmod · i Kus P/P -võlakirja hinna muutus (% des); i intressimäära muutus Duratsioon on omamoodi ka tasuvusajanäitaja, mis võtab arvesse põhivõla ja kupongimaksete suurust ja ajastatust raha Diskontovõlakirja duratsioon võrdub kustutusajaga D=n Kupongvõlakirja duratsiooni Duratsiooni arvutamine: 1. leida võlakirja intressimaksete ja põhisumma nüüdisväärtused iga rahavoo jaoks eraldi. 2. iga rahavoo nüüdisväärtus korrutada ajaga, s.t tema esinemise perioodi järjekorranumbriga ja leida nende korrutiste summa 3. jagada võlakirja nüüdisväärtusega. 29. Pikas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid Pikas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid 30. Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse teooria Lühiajalises perspektiivis vahetuskursi mõjutavad suures osas:
annaabi.ee 
