Kalevala sisu 1.2. Runo Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb veeema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib veeemast. Sampsa Pellervoinen külvab puid. Üks nendest kasvab nii suureks, et tema oksad takistavad kuu ja päikese paistmist. Väike mees tõuseb merest ja raiub tamme. Kuu ja päike pääsevad jälle paistma. 3.4. Runo Joukohainen läheb teda oma tarkusega võitma, kuid kaotab. Väinämöinen laulab Joukohaise sohu. Viimases hingehädas lubab ta oma õe Aino Väinämoisele naiseks.Aino uputab enda. 5.7. Runo Väinämöinen läheb Joukohaise õde merest püüdma ja saab ta tundmatuks kalaks muutununa õnge otsa, kuid kala lipsab käest merre. Ta läheb kosima Põhjala neidu. Kättemaksuhimuline Joukohainen tabab noolega Väinämöise hobust. Väinämöinen kukub vette. Kotkas näeb teda ja kannab ta Põhjala randa, kust Põhjala emand...
põlluharimise soosija, rahva kaitsja sõdades, laulik, kandlemängija. Loitsijavõimetega.Tundlik ja inimlik kangelane. Naisevõtt Aino, käib Tuonelas (põrgus) loitsusõnadel järel. Läheb Lemminkäise ja Ilmarisega Põhjalasse Sampot röövima kogu Kaleva rahva elurännak õnne ja parema elu otsingul. Uinutab oma lauluga Põhjala rahva. c. Lemminkäinen lustlik kergemeelne seikleja, naiste võrgutaja, pilkaja, põhjamaine Don Juan, loitsijavõimetega. Kosib Kylliki, sooritab Põhjala neiu saamiseks rea vägitükke, hukkub Tuone jões. Emaarmastus äratab ta ellu. Tapab Põhja isanda d. Ilmarinen juhtiv kangelane V kõrval. Sepistas taevavõlvi, Sampo, naib Louhi tütre V asemel e. Kullervo müüdi Ilmarisele orjaks
kasu olla, sest tihti tunneme end täbaras olukorras just seetõttu, et mõistame üksteist valesti ning tekitame probleeme tühistest asjadest. Võime tõmmata selgeid parralleele Eesti vanasõnade: ,,Kuidas külvad, nõuda lõikad" ning ,,Kuidas küla koerale, nii koer külale" ning loetud eepose vahel . Kui Väinamöinen poleks jätnud lindudele ühte kaske, mille okstel pesitseda, ei oleks kotkas aidanud ka peategelasel jõuda Põhjalasse. Poleks Lämminäinen seganud Põhjala pulmi või magatanud Saare neidusid, ei oleks tuntud ka eri paigus tema vastu säärast viha. Eepose tegelased avastasid ennast tihti olukordadest, kus millegi saamiseks tehtu muutus kasutuks, kuna teine osapool nõudis muudkui lisa. Näiteks võib tuua Lämminkäineni, kes pidi Põhjala neiu kosimiseks püüdma kinni nii Hiiu Hirve, kui vahuslõualise ratsu. Pärast kahe uskumatu ülesande sooritamist soovis Põhjala Emand ikka lisa ning kolmandal korral jäi mees surmale alla
Essee Kuskile kuulumine on iga inimese jaoks oluline, sama saab öelda ka riikide kohta. Kuuluvustunne on tähtis riigi ja inimese identiteedi kohaselt. Mõte sellest, et ka Eesti võiks olla Põhjamaa ja eestlased põhjamaalased, on rahvuslikult meelestatud eestlaste meeli köitnud juba vähemalt viimased sadakond aastat (Tuglas-seura). Käsitledes essees erinevaid valupunkte, saab Eesti staatusest Põhjala heaoluriigina täpsemalt aimu. Heaoluriik on mitmetasandiline mõiste. Heaoluriik on mõiste, mis tähistab sellist ühiskonda või ühiskonna arenguetappi, millele on omane solidaarsus ligimesega ning millel on süsteemsed, avaliku ühiskonna tagatud vormid (Redlich, 2000). Euroopas kätkes heaoluriigi mõiste järgmisi põhimõtteid: tööd peaks olema piisavalt kõigile, kes seda vajavad, haridus kättesaadav kogu rahvale; tervishoiuteenuseid peaksid saama kõik kodanikud ja kõikide
1.1 Valhalla 5 1.2 Asgard 5 1.3 Heimdall 5 1.4 Ragnarok 5 1.5 Yggdrasil 6 2. Maailma loomise lugu 7 2.1 Vaanid ja aasid 7 3. Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast 8 3.1 Odin 8 3.2 Loki 8 3.3 Thor 9 3.4 Baldur 10 3.5 Freya 10 3.6 Tyr 11 4. Kokkuvõte 12 5. Kasutatud kirjandus 6. Lisad
1 Sisukord SISUKORD.....................................................................................................................................................1 KONTSERDI KIRJELDUS..........................................................................................................................2 KONTSERDIL ESINEJAD...........................................................................................................................3 EIVØR...........................................................................................................................................................3 VILLU VESKI................................................................................................................................................ 4...
Järnsaxaga oli tal 2 last, kes pidid ennustuste kohaselt üle elama Ragnaröki ja saama uuel ajastul päranduseks vasar Mjölneri. Isiku ja kohanimede põhjal otsustades oli Thor kõige populaarsem jumal. Viikingiajastul kandis koguni 25% Islandi elanikest mõnda temaga seotud nime. Temanimeline on ka päev- neljapäev (Thursday). Talupoegade, käsitööliste jne. jaoks oli Thor esikohal, kelle poole said nad abipalvega pöörduda. Tori vasar on 1 kuuest aardest, mille on valmistanud jumalatele Põhjala maailma oskustöölistest kääbused. Ülejäänud aarete hulka kuulusid Odini oda Gungner , isepaljunev võru Draipner ning Frejle kingitud kuldharjastega metssiga ja imelaev, mis võis sõita nii maal kui merel ja kahaneda taskuräti suuruseks. Vasar oli nendest aaretest aga kõige väärtuslikum. Vasar polnud mitte üksnes purunematu, vaid lendas ka võlujõul Tori pihku tagasi, kui too oli selle kellegi pihta visanud. Miniatuurne vasarake muutus ta jüngrite seas õnnetoovaks asjaks.
Nagu on öelnud Jaan Kaplinski, et keel on minevikuga suhtlemise vahend. Keele abil saame osa esivanemate öeldust ja mõeldust. Ma arvan, et sellepärast ei tohiks keelt uisapäisa uuendada. Kindlasti ei tohiks kirjakeel kiirelt ja suures mahus muutuda. Ajakirjanduses peaks säilima kõigile arusaadav keelekasutus. Nagu arvab Kaplinski ,peab keeles olema terminoloogia kindlalt paigas. Nagu on öelnud Põhjala, mõnes sfääris peaks konservatiivsus teed andma vabameelsusele. Näiteks poeesias, kus peaks olema vabad reeglid kui ametlikes teksides. See muudab keelekujunduse mitmekesisemaks. Noored kasutavad palju slängi ja muid ise väljamõeldud sõnu omavahelises suhtlemises. See on positiivne, et inimesed mõtlevad välja erinevaid sõnu ja lühendeid, mis võivad mõnede aastate pärast rikastada eesti keelt. Ka Põhjala mõte on, et keele kontrollimatu areng ei
Peaasi, et hind oleks madal. Samas on huvitav märkida, et näiteks 2013 aasta jaanuaris oli Soome regulaatori avaldatud statistika kohaselt kortermajas elavale tarbijale keskmiseks elektri hinnaks 8,27 senti/kWh ja elektriga kütjate jaoks 6,44 senti/kWh. Ligi 30% vahe Eestiga (võrreldes Eesti Energia aastase Kindel paketi hinnaga 5,9 s/kWh) on igatahes väga märgatav ja mitte Soome tarbija kasuks. 2. Suurem turg on efektiivsem kui väiksem turg Turu avamine ei ole Eesti fenomen. Põhjala turud on juba täiesti avatud. Viimastel aastatel on järk-järgult toimunud ka Balti turgude avamine. Käesoleval aastal saavad kõik Balti riigid endale ühetaolise kauplemissüsteemi, kui Läti võtab Eesti ja Leedu eeskujul üle NPS turuplatvormi. Turgude ühendamine on suur samm edasi, sest ühise turuplatvormi kasutuselevõtt suurendab riikide vahelise kauplemise efektiivsust. Selle tulemusel muutub ka tootmise efektiivsus
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz JALAKAPÄSSIK Referaat Tartu 2008 Sisukord. Sissejuhatus......................................................................................3 1. Välimus...................................................................................... 4 2. Jalakapässik versus must pässik.............................................................. 5 3. Levik......................................................................................... 5 4. Ohtlikus......................................................................................6 5. Mida teha; ravi.............................................................................. 7 Kasutatud kirjandus........................................................................... 9 2 Sissejuhatus. Meil ja naabermaades on l...
Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine. Teine ristisõda (1147-1149) Sõjas osalesid seldzukid, prantsuse ning saksa väed. Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III, Samal ajal algas ka esimene Põhjala ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad kestsid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka Liivi- ja Eesti. Kolmas ristisõda (1189-1192) Pärast Teise ristisõja läbikukkumist oli ühendatud Süüria Seldzuki päritolu Zengidi dünastia alla. Zengidi dünastial oli aga konfliktFatiimide dünastiaga Egiptuses, mis lõppes Egiptuse ja Süüria alade ühendamisega Saladini poolt.
kohe üldse ei istu. Kas on vaja eesti keele arendamist ja uuendamist? Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Mulle tundub, et keel ei vaja uuendamist ja tema korraldamise- korrastamisega peab olema ettevaatlik." Ma arvan, et ta tahab sellega öelda, et keel on habras asi ja seda ei tohiks üle arendada ja kõik muudatused, mis tehakse peavad olema VÄGA järele mõeldud. Muidu võib tekkida väga palju probleeme, kui paaniliselt keelt ja keelereegleid muuta. P. Põhjala on öelnud: ,,Nii konservatiivid kui ka liberaalid püüavad oma vaadet laiendada kõigile keelekasutuskondadele, mõistmata, et osas valdkondades peab jätma ruumi ka alternatiivselele vaatele." Sõna uundusi ja reeglite muudatusi tehes mingil spetsiifilisel erialal, näiteks arstiteadus, IT, bioloogia peaksid keeleuuendajad ja teadlased diskuteerima omaala proffidega, kes tajuvad selle erilala sõnavara paremini kui keeleteadalased ning teavad, mis on õige
,,Kalevala" Tegelased: Väinamöis , Joukahainen , Aino-Neiu , Jänes , Põhjala emand, Ilmarinen , Kyllikki, Lemminkäinen, Kullervo, Ruotus Sisu: Sündis Soomes mees nimega Väinamöinen ,kellel olid võimed kuna ta oli nagu jumal. Ta hakkas ehitama ja kündma põldusi ning selle pärast ,ta raidus maha palju puid kui ühe puudest jättis lindude jaoks. Hiljem kohtus Väinamöinen Joukahaineniga ja nad hakkasid üksteisega halvustavalt kõnelema. Nad tegid kokkuleppe ,et Väinamöinen saaks endale Joukahaineni lapse ,sest Väinamöinen laulis väga võimsalt
Eesti Euroopa Liidus Keily Türnpu 12b 25. november 1995, Tiit Vähi 2004 töö-, õppimis- ja reisimisvõimalused teistes liidu riikides eeltoetus 3,9 miljardit krooni 12,6 miljardit krooni Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas kuus esindajat: Ivari Padar, Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Kristiina Ojuland, Tunne Kelam ning Indrek Tarand. Eesti osalus EL tsiviilmissioonides Afganistani Kosovo Iraak Gruusia Moldova Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp Eesti liitumine eurotsooniga 1999. aastal võeti kasutusele euro Eesti on 17 riik 13. juulil 2010 lõplik liitumine
Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegelduv eeppiline lagandlik maailmataju. Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma. Sümfooniaid on 7, tuntumad: 1, 5, 7
alles viikingiajastu lõpus lisasid taidurid mõnele ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta on säilinud vähe. nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasemast perioodist. vähe on leitud ka keraamikat. ilmselt eelistasid viikingid süüa ja juua purunematutest puust või saponiidist anumatest. kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid. põhjala käsitöölised kuulusid euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka, kuigi pidid suure osa metallisulami valmistamiseks vajalikust tinast ja vasest mujalt sisse vedama. nende meistriteosteks on näiteks lurideks kutsutud kõverad tseremoniaalpasunad, mis tõusid kassitapuna vääneldes pillimehe huultelt viie jala(1,5m) kõrgusele. seppade toodangut kasutati viikingiajastul lugematutel otstarvetel. sepiste hulka kuulusid sõled ja
Indrek Pertelson Indrek Pertelson : BRONZE (Judo : + 100 kg) Sünd. : 21.04.1971. Pikkus : 193 cm Kaal : 112 kg Klubi : Condor Treener : Aavo Põhjala Arst : Rein Jalak Haridus : Kesk Perekonnaseis : Abielus Hobid : Muusika, teater, ajalugu Indrek Pertelson on Eesti judoka ehk judomaadleja. Dzuudo ehk judo on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala, sh olümpiaala. Dzuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Olümpiamängude kavas on dzuudo alates 1964 meestele ning 1992 naistele
ROHUKONN Hendrik Põhjala 7b MRK Liiginimi ladina keeles Rana temporaria L. Elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ja kultuurmaastikul. Kogu suve Elupaik ja -viis veedab maismaal, veekogudest üsna kaugel. On öise eluviisiga, päevaks varjub põõsastesse, kivide alla jt. niiskematesse
NEITSI MAARJA-PÜHAK JA LEGEND Tallinna Teeninduskool 011MT Laura Prosutinskaja Neitsi Maarja : Õnnistud Neitsi Maarja (kristluses kasutatakse tema kohta ka väljendeid Neitsi Maarja, ( Jumalaema,) Püha Maarja, Ikkaneitsi, Jumalasünnitaja)oli Jeesuse ema, Anna ja Joakimi tütar Uue Testamendi kohaselt viljastati Maarja Pühast Vaimust ning sünnitas neitsina. 1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae)
sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega. Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai samanimelise piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (kaasajal varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal. Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse Põhjasõja ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks
Keldrimäe talu · 5. Kuke talu · 24. Oru talu · 6. Lahe talu · 25. Tille talu · 7. Lõokese talu · 26. Uibu talu · 9. Müüri talu · 27. Ala-Juusa talu · 10. Puru talu · 28. Eeverti-Mangu talu · 11. Püsniku talu · 29 Tamme pagar · 12. Raja talu · 30. Peetri töötuba · 13. Savi talu · 31. Põlva talurahvamuuseum · 14 Kuldala talu · 32. Seppa talu · 14A Põhjala talu · 33. Mäe-Hinno talu · · 34. Ojasilla talu 15. Krimmi talu · · 34A. Siilmandi talu 16. Nurme talu · · 35. Vahesaare talu 17. Roti veski · 35A. Kanarik-Jakobi talu · 18 Vana-Jaani talu · 36. Puraviku talu · 19. Sikajala talu Savi turismitalu Kuldala talu Ala-Kure talu TÄNAN KUULAMAST! :)
Norra ja hiljem Taani võimu alla langemist iseseisev. Teose põhisündmused ja peategelased on ajaloolised, kuid autor manitseb, et seda ei käsitletaks ajaloolise teosena. ,,Islandi kellas" on kolm peakangelast: talumees Jón Hreggvidsson, Snæfríur Íslandssól ja arhivaar Arnas Arnæus. Ka romaanil on kolm osa. Kolm paistav olevat Laxnessi jaoks oluline number. Arnæus petab peakangelannat Snæfríurit kolm korda esiteks käsikirjade nimel (,,Milles on peidus Põhjala rahvaste hing"), teiseks õigluse nimel (vaestele ja rõhututele võimalust andes) ja kolmandaks Islandi tuleviku nimel (Islandi müügile vastu seistes). Minu jaoks kõige paremini välja tulev mõte oli inimeseks jäämine rahvas üritas mitte kaotada iseennast. Nad võitlevad oma rahva nimel nagu eestlased võitlesid kunagi üksteise eest.
kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke 3. Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Sündmustest: 1. Keskaja alguseks loetakse siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. 2. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust. 3. Reformatsiooni (luterluse) siiajõudmine 1520-30ndatel aastatel. 4. Katoliku kiriku reputatsioonide ning positsioonide kahandamine. 5. 1558-83 kestnud Liivimaa sõda, mis hävitas Vana-Liivimaa ehk praeguste Eesti ja Läti alade senised riiklikud moodustised. Isikutest: 1
Euro Eestis Euroga liitriigi poole Jarmo Virmavirta, essee Postimees 11. jaanuar 2011 Eesti liitus euroga 1. jaanuaril 2011. aastal, mis tegi meie riigi veel rohkem läänelikumaks, kui kunagi varem. Võrreldes teiste Põhjala riikidega, on Eesti kõige rohkem läänestatud riik, kuna me oleme liitunud NATOga, kuulume eurotsooni ning oleme osa Euroopa Liidust. Euro on vajalik, sest see toob kaasa ühtse majanduspoliitika, olles seejuures ka EL ühisvaluuta. Eestile on olnud vajalik idast eemalduda juba aastakümneid. Nõukogude okupatsioon piiras meie riigi võimalusi ning takistas iseseisvust. Pole mõtet isegi rääkida kogu Eesti riigile tekitatud
Keskaegne eepika ,,Lugu Igori sõjaretkest" Venemaa, 12.sajand Eepos räägib Tsernigovimaa vürsti Igori retkest polovetside vastu, kaotusest ja põgenemisest. Igor läks üksinda sõjakäigule, kuigi ended olid halvad. Oma kaotusega tõi Igor Venemaale suurt kahju. ,,Vanem Edda" Island, 11.-12.sajand Edda lood peegeldavad paljude rahvaste ürgseid ettekujutusi ja uskumusi maailma kohta. Müütidest nähtub, et Põhjala asukail oli oma ettekujutlus maailmast, mille järgi koosnes maailm üheksast ilmast, näiteks Aaside ja inimeste kodu ühendas vikerkaare sild ning üheksat maailma hoidsid hiigelsuured juured. Germaani maailm paistis jõhker, surm ja kättemaks on jumalate vahekordades tavaline. Kangelaste vigadest tekib konflikt, sest ka nemad ei ole ideaalsed. Müüdid toovad esile ka kõlbelisi väärtusi. ,,Nibelungide laul" Saksamaa, 13.sajand
Eesti kirikukalendris on järgmised maarjapäevad: 25. märts paastumaarjapäev 2. juuli heinamaarjapäev 15. august rukkimaarjapäev (Maarja surmapäev) 8. september ussimaarjapäev (Maarja sündimise päev) Rooma katoliku kirikus pühitsetakse lisaks eelmistele veel: 2. veebruar algselt Maarja puhastamise päev, hiljem Issanda templisse toomise pave 8. detsember Maarja eostamise päev 1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae)
Volvo Robert Sandberg Karl Vaikla Volvo · Volvosid hakati tootma 1915.aastal SKF Rootsi firma poolt. · Esimene auto 1927-1929 . · Neid tooteti 275, lahtise katusega. · Mootor Rida, 4-silindriline · Samal aastal tuli välja kolm erinevat mudelit:ÖV4;PV4;PV651 · Järgmistel sladitel saab näha kõik neid. Volvo PV4 jaPV651 · Volvo PV4 kere baseerus Weymann'i printsiibil: puitraam oli kaetud terase asemel tehismaterjaliga . Istmeid võis muundada mugavaks kahe inimese voodiks. · Volvo PV6 Esimene 6-silindriline Volvo mootor sai valmis 1929 ja esimene selle nn. DB mootoriga varustatud auto oli PV651. Mootoril oli töömahtu veidi rohkem kui 3 liitrit ÖV4 PV4 PV651 Teine Masin · See toodeti 1930ndatel Rootsis . · Mootor oli 65hj. · Samal aastal tuli kokku välja TR650-9 ,PV653- 5, TR701-4, PV36, PV51-57 ja PV801-10. · 1930, Volvo tutvustas oma esimest 7- istmelist. Autod, mi...
Demokraatia ja diktatuur Eesti Vabariigis 1920-1934 Arutlus Nagu paljudes riikides jõudis ka Eestis toimida 20 sajandi esimesel poolel nii demokraatlik riigikord kui ka diktatuur. Vene võimu alt vabanenud Eestis soovisid inimese demokraatliku vabariiki aga elu halvenedes hakkas levima arvamus, et Riigikogu õigusi on vaja piirata. Aastatel 1920-1934 oli Eesti peamiselt demokraatlik. Poliitika kujundamises osalesid paljud erakonnad. Riigikogus olid esindatud ka vene ja saksa vähemusrahvuste parteid. Eestit juhtivate koalitsioonvalitsuste sisemised vastuolud tegid aga valitsused nii ebastabiilseks, et valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. Paljud leidsid, et sagedased valitsuskriisid ei ole normaalsed ning leidsid, et valitsus ei suuda nii lühikese aja jooksul oma plaane ellu viia. 1930. aastate majanduskriis halvendas eluolu tunduvalt ning mitmed arvasid et karmim käs...
ihukaitsjatena. Eelkõige olid viikingid meresõitjad. Põhja meremehed seilasid põhja ja lääne suunas kaugemale, kui ükski Euroopa rahvas enne neid, asutasid oma koloonia Gräänimaa läänerannikul ja jõudsid peaaegu 500 aastat enne Cristoph Kolumbust Ameerikasse. Viikingite kunst Esmapilgul näib , et viikingite eluviis suur hulk inimesi elas tihedasti koos suitsustes muldpõrandaga hoonetes ei soodustanud sugugikunstiesemete koguminemist. Kuid tegeliikult olid Põhjala rahvas kirglikud iluarmastajad ja see õhutas nende käsitöölisi muutma kõiki tarbeesemeid kauniteks taiesteks. Luuletamise kõrval väljendus viikingite loomevõimeka selles valdkonnas, mida tänapäeval nimetatakse tarbekunstiks. Rahvas kasutas röövretkede ja kaubitsemis tagajärjel Skandinaaviasse kokkuvoolanud rikkusi mitte ,,puhta kunsti", vaid ilusate ja samas ka praktiliste tarbeesemete ostmiseks. Nende
Seeneretk Riisikad Riisikad on mükoriisat moodustavad metsaseened, selle seenerühma kõige olulisem tundemärk on piimmahl, mis seene lõikamisel välja valgub. Piimmahlas õhuhapniku toimel tekkiv keemline värvimuutus on liikide määramisel suureks abiks. Paljud heade söögiseentena tuntud riisikad on toorelt kibedad ja lausa mürgised. Porgandriisikas Kübar oranzikaspunane, veidi kleepuv, serv sügavalt sisse rullunud. Jalg lühike ja oranz, kaetud valgete ebemete ja aukudega. Eoslehed on hele- oranzid. Söödav värskelt. Kuuseriisikas Kübar ja vars vigastuse korral muutub vigastatud kohast rohekaks. Seenejalg on oranzi värvi. Kübar noorel seenel kumer, hiljem lamenev, vanemal seenel madalalt lehterias. Eoslehekesed tihedad, las- kuvad, oranzikaskollased. Söödav värskelt. Haavariisikas Kübar noorel seenel kumer hiljem lamenev. Pruunika varjundiga lilla...
Sibeliuse geniaalsemad tööd on orkestrimuusikas ja sümfooniates, mis tihti sisaldasid soome mütoloogiat ja teisi rahvuslikke teemasid. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid, mille sisuks oli orkestrimuusika. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Talle on ka omased programmilised sümfoonilised poeemid, näiteks neljaosaline Lemminkäise sari, Põhjala tütred ja Tapiola. Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervo-sümfooniaga Rahvuskalevaise aja Soome heliloomingus ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. 1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. 1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol ja rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm",
Eestis ühisjooned Keskaeg ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga Keskaeg jääb ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Euroopa keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal ja lõpuks 1453. aastat mil Ida-Rooma riik lagunes. Eestis loetakse Keskaja alguseks tavaliselt siia jõudnud Põhjala ristisõdu. Keskaja jooksul toimus terves Euroopas palju muutusi, kuid mitte igalpool ühtemoodi. Millised olid Eesti ja Lääne-Euroopas toimunud muutuste sarnasused ja erinevused? Üks suurim sarnasus Eesti ja Lääne-Euroopa vahel keskajal oli kuulumine Hansa Liitu. Hansa Liit oli 12. 17. sajandil tegutsenud Hansalinnade vaheline kaubanduslik ja poliitiline liit. Kuigi Hansa Liidu eesmärgid olid peamiselt
selline olukord võib mingi aja jooksul põhjustada selle reegli kadumist keelest. Eesti keeles on palju reegleid, mis vahel võivad olla keerulised ka inimesele, kelle ema keel on eesti keel. Arvan, et see võib olla ka üheks põhjuseks, miks rikutakse keelereegleid. Eesti keeles on 14 käänet, lisaks nimisõnadele käänatakse veel ka omadussõnu ja on palju erinevaid reegleid lausete moodustamiseks. ,,Mida rohkem on reegleid, seda rohkem on võimalusi lausete moodustamiseks" ütles Priit Põhjala artiklis ,,Keele vastuoluline loomus". Olen temaga nõus, sest arvan, et eesti keel on mitmekesine ja huvitav just nimelt oma rohkete reeglite ja keerulisuse pärast, enamik välismaalaseid tahavadki eesti keelt just sellepärast õppida, kuna see on oma raskuse poolest äärmiselt huvitav. Võõrkeelte mõju eesti keelele on veel üheks probleemiks, arvan, et see on isegi suurim probleem. Tänapäeva noored kasutavad kõnekeeles aina enam inglise keelseid väljendeid ning
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Esiaeg ehk muinasaeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid. Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal, seega ei saa rääkida ka kindlatest mõjudest tänapäeva. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus
Eesti kas heaoluühiskond? Heaoluühiskond, mille poole Eesti vähemalt poliitikute sõnades püüdleb, jääb meist paraku üha kaugemale, sest kui majanduskasv on meil Euroopa kontekstis muljetavaldavalt kiire, siis muljetavaldavalt vilets on meil tervishoiu rahastamine. Meenutame, et oleme Euroopas ka kõige suurema HIV/AIDSi levikuga riik, oleme riik, kus inimese oodatav eluiga on Euroopa üks lühemaid ning kus 60 protsenti surmadest põhjustavad südame- ja veresoonkonnahaigused. Kuigi haigekassa tänavune peaaegu kuue miljardi krooni suurune aastaeelarve paistab hoomamatult suurena, moodustavad Eesti kulutused tervishoiule siiski kõigest 4,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist, samas kui Soomes on vastav näitaja seitse protsenti. Statistika kohaselt sündis Eestis möödunud aastal vähem lapsi, kui osteti uusi autosid. Suurim vaesuses või vaesusriskis virelev sotsiaalne rühm on lastega pered. Mida rohkem on peres lapsi...
1. Millal said alguse sõjad inimtsivilisatsiooni ajaloos? Sõdade kohta võib öelda, et need on vanemad kui (kirjutatud) ajalugu, sest päris kindlasti sõdisid inimesed ka eelajaloolisel ajal, st enne kirjaliku mälu tekkimist (lk 15). 2. Kuidas mõistate lauset: „Si vis pacem, para bellum". Lause tähendab eesti keelde tõlgituna "Kui tahad rahu, ole valmis sõjaks" (lk 15). 3. Mis on sõjateaduse peamiseks ülesandeks? Sõjateaduse ülesandeks on adekvaatselt tulevikku prognoosida ja mudeldada, aidates sel moel kaasa riikluse püsimisele ja julgeoleku kindlustamisele (lk 16). 4. Mitmedal sajandil toimus muistne vabadusvõitlus (Põhjala Ristisõda)? Muistne vabadusvõitlus toimus 13. sajandil (lk 29). 5. Mis olid eestlaste kaotuse peamisteks põhjusteks muistses vabadusvõitluses? 1) Ebavõrsed jõud - Eestlaste malev ehk maakaitsevägi koosnes vabadest relvakandmisvõimelistest meestest, kes kutsuti konkreetseks sõjaliseks operatsiooniks iga ko...
Tuldi nii meritsi kui ka mööda maismaad. Iga eri rahvuse invansioon ei jätnud Euroopa kujunemist külmaks, vaid mõjutas selle rahvaid ja arengut tugevalt. Euroopa meredele ja jõgedele ilmusid Skandinaaviast pärit normannid ehk viikingid, kelle eesmärgiks oli õnneotsimine, täpsemalt rikastumine. Selleks võtsid nad ette retki samuti rüüsta, mis ulatusid Põhjamerest Kaspiani.Rännates pikki maid, avastasid põhjala inimesed 9.sajandil Islandi. See oli positiivne saavutus, sest leiti uus maa, laiendati Euroopa ala ning kuna see kuulus algul viikingitele, siis oli neil võimalik asutada see enda normide ja tahtmiste järgi. Samuti olid normannid arvatavasti esimesed eurooplased, kes avastasid Põhja-Ameerika ning rajasid sinna oma asunduse Vinlandi ja jäid paigale umbes 150 aastaks. Tänu sellele viidi euroopalikku kultuuri edasi ka teisele poole ookeani
erinev ohver, nimelt hobuseohver. Hobuse ohverdamine toimus nii, et tema kaela pandi kaks vana veskikivi, viidi ta järve keskele ning visati sisse. Kui juhtus, et hobune ära ei uppunud, oli see märk, et veejumal ei võtnud ohvrit vastu. Kui hobune ära uppus, oli see aga märk, et veejumal ohvri vastu võttis ning lubas rahvale kalaõnne. Ohverdamine Põhjamaades Ohvritoomine oli Põhjamaades nähtavasti juba ammu enne viikingiajastut. Teadaolevalt oli ohvritoomine Põhjala regioonis kesksel kohal. Kõige keerukamad rituaalid leidsid aset aastaaegade vahetumisel. Kõige suuremad sedalaadi kombetalitused toimusid tõenäoliselt Rootsis Uppsalas ja Taanis Lejeris. Neid kombetalitusi tuntakse kristlike autorite kirjelduste järgi, kes võivad küll edastada toimunud moonutatult, kuid kahes ülevaates nende kohta leidub silmatorkavaid sarnasusi.Pidustustel toodi ohvriks nii inimesi kui loomi. Sellised ohvritoomisüritused nii Uppsalas
Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil. Osa kirikuid kaeti roomapäraselt eri värvi marmorist mustritega. Veneetsia Püha Markuse kirik (tugevate bütsantsi mõjudega) Firenze San Miniato al Monte kirik (iseloomulikuks on tumerohelisest ja valgest marmorist mustriline fassaad). Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides.
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 10B. Klass MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Põhjala ristisõdade algus, esimesed sõjaretked Eestisse, liivlaste alistamine………………................................................................................................3 Läti Henrik ja Sakslaste esimesed rüüsteretked ning Ümera lahing…………...............................................................................................................4 Turaida sõjaretk, Varbola piiramine ja Lehola kuningas Lembitu........................
muinasaeg-9000a eKr-13.saj. Eesti ajaloo perioodid:Esi- e muinasaeg(9000 a ekr-13.saj), keskaeg(13.saj-liivi sõda- 1558-1583), uusaeg(1558-20.saj)lähiajalugu(al 20.saj) Muinasaja perioodid: kiviaeg (vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine kiviaeg e mesoliitikum 11 000 a.t, noorem kiviaeg e neoliitikum 1800 a eKr) pronksiaeg (~1800a eKr-500 a eKr) rauaaeg (500a eKr-13.saj) Millise sündmusega algas Eesti keskaeg?- Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Algas ka Muistse vabadusvõitluse tõttu, ja siis oli ka esimene märge Eesti kohta Liivimaa Henriku Kroonikas.Millal algas keskaeg Euroopas: Euroopa keskaeg ei ole üheselt määratletud. varem peeti selle ajastu alguseks enamasti Lääne-Rooma riigi lõppu 476, tänapäeval pigem hilisantiiki 6. sajandil. Millal ja kus olid vanimad asulapaigad Eesti alal:Palli asula 11 000 a
Hämeenlinna lütseumis aastatel 18761885. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Looming Sibeliuse geniaalsemad tööd on orkestrimuusikas ja sümfooniates, mis tihti sisaldasid soome mütoloogiat ja teisi rahvuslikke teemasid. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid, mille sisuks oli orkestrimuusika, põhiliselt 7 sümfooniat ja programmilised sümfoonilised poeemid, näiteks neljaosaline Lemminkäise sarja, Põhjala tütred ja Tapiola. *Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervosümfooniaga Rahvuskalevaise aja Soome heliloomingus ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. *1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. *1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol ja rahvuslikuks kultuuriomandiks on
Kreekas kogunevad pisikesed poisid tänavatele tuntud jõululaule laulma. Nad käivad majast majja ja pererahvas annab neile maiustusi või pisikesi kinke. Kuid Kreekas tehakse pereliikmetele vaid pisikesi kingikesi. Selle asemel toetatakse haiglaid, vaeseid ja lastekodusid. Eestis Jõulud on 21.27. detsembril tähistatav püha, mille tähendus on kombestikes või usundites erinev. Eesti tänapäevases jõulukombestikus on liitunud kolm traditsiooni: Põhjala talvine pööripäev, kristlik Jeesuse sünnipäev ning Lääne tarbimisühiskonna kommertsjõulud. Igal neist on oma kombestik ja sümbolid ning eri inimeste silmis on eri traditsioonide osatähtsus erinev: kes peab olulisimaks kinke ja kuuseehtimist, kes muistset talvepüha ja kes jõulujutlust. Kuusk tuuakse tuppa 23. Detsember. Jõuluvana tuleb 24.-nda Detsembri õhtul.
1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol, õhutatakse vabadusvõitlusele. (võta powerpointist veel)Rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri- ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori- ja soololaulud. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid, mille sisuks oli orkestrimuusika, ja programmilised sümfoonilised poeemid, näiteks neljaosaline Lemminkäise sarja, Põhjala tütred ja Tapiola.Sibeliuse loojatee oli okkaline eelkõige vääritimõistmise tõttu. . Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervo-sümfooniaga ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. 1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. Muusika on Jutustav, tõsine, põhjamaiselt karm ja rahulik.Esikohal on väljendusrikas, voolav meloodia
filosoofiateaduskonnas Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. 1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, 1944 põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus pidas mitmeid leivatööameteid. Oli üks energilisemaid pagulaselu organisaatoreid Rootsis, võttes osa Radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse Eesti Raamat asutamisest (1946) ning kuuludes Balti Instituudi, Eesti Kultuuri Koondise, Eesti Rahvusnõukogu jt. pagulasorganisatsioonide juhatusse. Akadeemiliselt oli Kalju Lepik üliõpilasseltsi Põhjala liige. 1966. aastal sai Kalju Lepikust Balti Arhiivi juhataja. Pikka aega kuulus Kalju Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ning oli selle esimees aastast 1982. Kalju Lepik suri 1999. aastal Tallinnas. KALJU LEPIKU LOOMING Kalju Lepiku poeeditööd on auhinnatud nii paguluses kui kodumaal. Tema suurtööde hulka kuulub Gustav Suitsu "Kogutud luuletuste" (1963) koostamine ja toimetamine. Kalju Lepiku luule on väga oma autori nägu
aerudega. Viikingilaeval lehvis nelinurkne raapuri. Säilinud purjeriidetükkidest saame teada, et laevapurjed olid tehtud villasest kangast, mitte linasest. Viikingid said tugeva veekindla villa Skandinaavia lammastelt ja see andis nende laevadele vastupidavad ja painduvad purjed. Viikingilaevade edu saladus peituski purje ja aerude ühendamises. See muutis laevad ka harukordselt kohanemisvõimeliseks. Veesõidukite kõrge masti ja sellele vastava tugeva kiiluga varustamise kunsti olid Põhjala laevameistrid saanud selgeks alles vahetult enne viikingiaja algust. Kiil oligi suurel määral viikingilaevade selgrooks. Kiilust ülespoole minnes ehitati õhukestest kuivatamata radiaallaudadest laevakere. Selle töö juures peeti eriti hoolikalt silmas puu toimsust. Kiil valmistati ühestainsast sirgest tüvest, kaared aga vormiti sellistest puuharudest, mis olid juba looduslikult enam-vähem vajaliku kumerusega. Eesmärgiks oli nõtkus ja kergus
Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegeldub tema eepiline jutustav legendlik maailmataju. Instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt seotud. Vokaalsümfooniline muusika on arvukas. Kooriteoseid on enam kui 30. koorilaul finlandi. Kantaadid: kalevala, oma maa, tule sünd. Vokaalsümfooniline poeem kullervo. Arvukalt on soololaule. Tähtsamad teosed on siiski kirjutatud orkestrile: finlandia, saaga, bard, öine ratsasit ja päikesesõit. Sümfooniline fantaasiapoeem: põhjala tütar. 4 sümfoonilist legendi. Sibelius kirjutab meelelde muusikat ka draamale, valse triste-kurb valss. Lisandub hulk muud orkestri muusikat. Enamus kammermuusikast on kirjutanud noorusaastail. Üheks kaunimaks klaverikontserdiks on sibeliuse oma. Sümfooniaid on tal 7. 1,5,7 on kõige kuulsamad. Tema muusikat võib isel. Kui jõulist ja suurejoonelist. See on väga soome pärane ja sügavalt rahvusli. Meelodia ja tämbririkas. Grieg loomingLoomingus esikohal lihtsate inimeste seisukohad
kordama. Kehalise karistamise vastu Laste kehalist karistamist kritiseeritakse üha teravamalt ja selle ebahumaanse karistusviisi likvideerimiseks on tekkinud laiaulatuslik rahvusvaheline sotsiaalne liikumine, mis hõlmab paljusid ühendusi ja organisatsioone.Paljud riigid on kehtestanud seadused, mis keelustavad laste kehalise karistamise kõik vormid.Rootsi oli esimene riik, kus keelustati laste igasugune kehaline karistamine.Rootsi eeskujule järgnesid peagi ülejäänud Põhjala riigid ning seejärel ka paljud teised Euroopa riigid.Eesti peaks samuti liikuma laste kohtlemisel Euroopa Liidu teiste riikidega samas rütmis.On ilmne, et Eestiski kannatavad paljud lapsed kehalisest karistamisest tekkinud tagajärgede käes.Kui Eestis tahetakse langetada vägivallakuritegevuse taset ja vähendada hälbivust,siis üks esimesi samme selles suunas oleks laste kehalist karistamist keelustava seaduse vastuvõtmine.
Meinhardi keskuseks sai Üksküla. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud pesid end uuesti maha. 1186. aastal hakatakse ehitama ka Üksküla linnust. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suuda liivlasi ristida pöördub ta paavsti poole, kes lubab ristisõja algatada. Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb seda põhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196 suutmata liivlasi ristida. Peale Meinhardi surma 1196 määrati piiskopiks Berthold. Bertold oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Kuna Bertoldi rahulik ristimine ebaõnnestus otsustab ta panustada sõjaväele. Juulis 1198 üritas Bertold vallutada Holmi linnust Liivimaal, lahing küll võidetakse kuid Bertold sai lahingus surma. Peale piiskopi surma ajasid aga liivlased kristlased Holmist minema
Noorem pronksiaeg. Pülispõldude tegemine, kivikirst, kalmed, Inimesed maeti põletatult. Otra kasvatati. Rauaaeg Surnud mattis iga pere oma põldude keskele kivikirstkalmetesse. Paralleelselt võeti kasutusele tarandkalmed,(ristkülikukujulised )mida jõukamad perekonnad või suguvõsad kasutatsid aastasadu. ( Laibad põletati, enne matmist ) Rauasulatuskeskused ( söeahi, lõõtsaga, soorauamaak) Rooma Rauaaeg 50 450 eKr Rooma impeeriumi mõjust saanud nime. Rooma kaupmehi meelitasid Põhjala karusnahad ja Läänemere merevaik, mis olid kõrges hinnas. Põlluviljaks sai rukis. Matmise asemel hakati surnuid põletama. Põlluharimine, kaubavahetus, KÄSITÖÖ SEPATÖÖ Maha jäesti tarandkalmed ja hakati surnuid matma korrapäratuisse kivivarekalmetesse. Uuestikoguti küladesse, millele aitas kaasa üleminek KAHEVÄLJASÜSTEEMILE, mille puhul põllud on vaheldumisi vilja ja kesa all. Külad koondusid KIHELKONDADEKS ( 45 kihelk.) 8 maakonda Eestlaste koduks oli REHIALAMU
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
