Euroopa Liit (0)

EL ALUSTAJARIIGID- 1951.a. Pariisis kirjutasid Holland , Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga.
EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda , külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise plaani, mille eesmärk oli sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riikideülesele kontrollile, mis muudaks sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks.
MILLISED LEPINGUD ON HETKEL KEHTIVAD EL ALUSLEPINGUD ?
25. märtsil 1957 Roomas kirjutas kuuik alla Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) asutamislepingule ja Euroopa aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingule. Lepingud jõustusid 1958.
7. veebruaril 1992 sõlmiti Maastrichtis Euroopa Liidu leping, mis jõustus 1993.
1997. aastal sõlmisid liikmesriigid Amsterdami lepingu, mis jõustus 1999.
2001. aastal sõlmisid liikmesriigid Nizza lepingu, mis jõustus 2003. Amsterdami ja Nizza lepinguga muudeti EÜ asutamislepingut ja EL lepingut.
2007. aastal sõlmisid liikmesriigid Lissaboni lepingu, millega muudetakse EL lepingut ja EÜ asutamislepingut. Leping jõustus 1. detsembril 2009.
EÜ asutamisleping nimetati ümber Euroopa Liidu toimimise lepinguks. Alates Lissaboni lepingust ei kasutata enam mõistet Euroopa Ühendus. Euroopa Liidu tegevust reguleerivad kaks lepingut – Euroopa Liidu leping (edaspidi ELL) ja Euroopa Liidu toimimise leping ( ELTL ).
EL INSTITUTSIOONID , NENDE PÄDEVUS, ÜLESANDED JA KOOSSEIS.
Euroopa Ülemkogu (European Council ) kasvas välja riigipeade või valitsusjuhtide tippkonverentsidest. Ülemkogu on EL-i kõrgeim organ, ta käib koos valitsuse juhtide tasandil. Ülemkogu arutab üldküsimusi, mis ei pruugi alati kuuluda Euroopa Liidu reeglite alla. Tema üles anne on kehtestada poliitilised suunad Euroopa integratsiooniks. Samas ei ole Ülemkogul õigust langetada juriidiliselt siduvaid otsuseid.
Euroopa Liidu Nõukogu ehk ministrite nõukogu (Council of Ministers) on Euroopa Liidu keskne seadusandlik organ, mis koosneb liikmesmaade ministritest. Ministrid vahetuvad olenevalt arutlusel oleva küsimuse iseloomust. Nõukogu käes on Euroopa Liidu seadusandlik võim. Vastavalt seadusele teeb ministrite nõukogu oma lõpliku otsuse pärast seda, kui komisjoni koostatud ettepanek on läbi vaadatud parlamendis ja jõudnud nõukogu ette.
Euroopa Parlament (European Parliament) esindab ühenduse liikmesriike. Alates 1979. Aastast valitakse parlamendisaadikud rahvusriikide parlamendiliikmete hulgast otse rahva poolt. Parlamendi roll on suhteliselt sümboolne – eelkõige saab rääkida nõuandvast funktsioonist. Samas on parlamendil järelevalvefunktsioon komisjoni töö üle – õigus avaldada komisjonile umbusaldust ning algatada uurimisprotseduure. Alates 1975. aastast on parlamendile antud otsustusõigus EL-i eelarvega seotud küsimustes ja uute riikide vastuvõtmises. Viimasel ajal volitused kasvavad.
Euroopa Komisjon (European Commission) on Euroopa Liidu täitevorganiks. Komisjoni kuuluvad volinikud nimetatakse liikmesriikide poolt ametisse viieks aastaks. Volinikud on sõltumatud oma riikide valitsustest. Komisjoni ülesanne on kujundada liidu poliitikat, esitades ministrite nõukogule vastavaid ettepanekuid ja eelnõusid. Ka kontrollib komisjon lepingute täitmist, andes vajadusel asja edasi Euroopa Kohtule. Piiratud ulatuses on komisjonil täidesaatev funktsioon.
Euroopa Kontrollikoda (Court of Auditors) tagab vastavalt Euroopa Liidu asutamislepingu artiklile 188a auditeerimise. Kontrollikoda koosneb 27 liikmest, kelle nõukogu nimetab peale parlamendiga konsulteerimist ametisse kuueks aastaks. Liikmed valitakse isikute hulgast, kes kodumaal kuuluvad või on kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse või kes on eriti pädevad selle ametikoha jaoks. Kontrollikoja sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust. Kontrollikoja ülesandeks on kontrollida finantsjuhtimise korrektsust ja seaduspärasust. Iga eelarveaasta lõppemise järel koostab kontrollikoda aruande, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ( Official Journal).
Euroopa Kohus on ühenduse kõrgeim õigusorgan (pädevus puudub liidu kahe samba osas), kelle otsused on kohustuslikud nii liikmesriikidele, firmadele kui tavakodanikele. Tegemist on üheaegselt nii haldus-, tsiviil- kui eriti konstitutsioonikohtuga. Kohut võib vaadelda ka seadusandliku võimu teostajana, sest lepingu tõlgendamise ja loodavate pretsedentide mõju on ühenduses suur. Kohtu pädevusse kuulub ka liikmesriikide trahvimine ja teiste institutsioonide omavaheliste vaidluste lahendamine. Seega toimivad Euroopa Liidus lisaks traditsioonilistele delegatsioonidele ja sekretariaadile regulaarsed kõrgetasemelised kokkusaamised, tegutsevad Euroopa Ühenduste Kohus ja Euroopa Parlament, mis on maailma ainus otseselt valitud riike ühendav esinduskoda.
SELGITA EUROOPA LIIDU KOHTUSÜSTEEMI (MILLISTEST KOHTUTEST KOOSNEB, KOHTUJURISTI ÜLESANDED JNE)- Koosseis: Euroopa Kohtus ja üldkohtus on mõlemas 28 kohtunikku. Euroopa Kohtus on 8 kohtujuristi (Advocate General). Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse 6 aastaks, tagasivalimisõigusega. Kohus vaatab asju läbi kas täiskogus, suurkojas (13 kohtunikku) või 3 või 5 kohtunikust koosnevates kodades. Täiskogu tuleb kokku kindlate juhtumite puhul, mis on ära toodud kohtu põhikirjas (eelkõige siis, kui tuleb välja kuulutada ombudsmani erruminek ning Euroopa Komisjoni liikme ametist tagandamine seoses sellega, et ta ei ole oma ametiülesandeid täitnud), ja kui kohus leiab, et kohtuasi on eriti tähtis. Kohus tuleb kokku suurkojana, kui menetluse pooleks olev liikmesriik või institutsioon seda taotleb, samuti eriti oluliste ja keerukate kohtuasjade puhul. Muud kohtuasjad vaadatakse läbi 5 või 3 kohtunikust koosnevates kodades. Pädevus: teeb otsuseid liikmesriigi, institutsiooni või juriidilise või füüsilise isiku hagides; teeb liikmesriigi kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastuvõetud õigusaktide kehtivuse kohta; teeb otsuseid muudel aluslepingutes sätestatud juhtudel. Oma tegevuse käigus Euroopa Liidu Kohus: kontrollib EL-i õiguse rakendamist; tõlgendab EL-i õigust; arendab EL-i õigust edasi. Pädevus- EL-I õiguse rakendamise kontrollimine: Järelevalve EL-i institutsioonide tegevuse üle (menetlus- ja materiaalõiguse normidest kinnipidamine ). Järelevalve liikmesriikide tegevuse üle rikkumismenetluse ja eelotsusemenetluse raames. EL-i õiguse tõlgendamise ainuõigus on Euroopa Liidu Kohtul. St, et ainus autentne tõlge on see, mille on andnud Euroopa Liidu Kohus. Euroopa Liidu Kohus tõlgendab nii EL-i esmast kui ka teisest õigust. Euroopa Liidu Kohus kasutab EL-i õiguse tõlgendamisel nii liikmesriikide kui ka kohtu loodud tõlgendamise põhimõtteid. Euroopa Liidu Kohus on loonud mitmeid EL-i õiguse põhimõtted: EL-i õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte; EL-i õiguse ülimuslikkuse põhimõte; Riigivastutuse põhimõte; Ning sisustanud EL-i õiguse sätteid.
KUIDAS ON JAOTATUD PÄDEVUS EUROOPA KOHTU JA ÜLDKOHTU VAHEL? Euroopa Kohtu pädevuses on: Eelotsusemenetlus; Rikkumismenetlus; Liikmesriigi esitatud tühistamishagid parlamendi ja/või nõukogu vastu; Institutsiooni (parlament, nõukogu, komisjon) esitatud tühistamishagid teise institutsiooni (parlament, nõukogu, komisjon) vastu; Liikmesriigi esitatud tegevusetuse hagid ; Institutsiooni esitatud tegevusetuse hagid. Üldkohtu pädevuses on: Füüsiliste ja juriidiliste isikute esitatud tühistamishagid; Füüsiliste ja juriidiliste isikute esitatud tegevusetuse hagid; Liikmesriikide hagid komisjoni vastu; Kahju hüvitamise hagid.
EL ÕIGUS LIIGITATAKSE ESMASEKS JA TEISEKS ÕIGUSEKS. MIDA SELLINE LIIGITUS TÄHENDAB? NIMETA AKTE , MIS KUULUVAD ESMASE ÕIGUSE ALLA JA AKTE, MIS KUULUVAD TEISE ÕIGUSE ALLA.- ELi õigus moodustab omaette õiguskorra, mis on eraldatud rahvusvahelisest korrast ja integreeritud liikmesriikide õigussüsteemi. Liidu õiguskord rajaneb sõltumatutel õigusallikatel. Kuna need allikad on olemuselt erinevad, tuli nende vahel sisse seada hierarhia . Selle tipus on esmane õigus, mille moodustavad aluslepingud ja õiguse üldpõhimõtted. Esmasele õigusele järgnevad liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud ja teisene õigus, mis põhineb aluslepingutel. Aluslepingud ja üldpõhimõtted asuvad normide hierarhia tipus (esmane õigus); Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on samaväärseks tunnistatud ka põhiõiguste harta. Liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud on neile allutatud. Madalamal tasandil asub teisene õigus, mis kehtib üksnes siis, kui see järgib hierarhias temast kõrgemal olevaid norme. ELi esmase (ehk primaar -) õiguse moodustavad: Aluslepingud (ELL, ELTL, Euratomi leping); Aluslepingute protokollid ja lisad; Aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); Liikmesriikide liitumislepingud; Kirjutamata õigus (õiguse üldtunnustatud põhimõtted). ELi teisese (ehk sekundaar -) õiguse moodustavad: Määrused; Direktiivid ; Otsused.
MILLISED ON EL VÄLISTEGEVUSE ALLA KUULUVAD VALDKONNAD- Lissaboni lepinguga loodi Euroopa välisteenistus, mille ülesanne on abistada liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat tema volituste täitmisel. Välisteenistus toimib koostöös liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega ja koosneb nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni asjaomaste osakondade ametnikest ning liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud töötajatest. Välisteenistus on loomisel (alustas tööd 1.12.2010, peaks valmis olema 2013).
PIIRATUD PÄDEVUSE PÕHIMÕTE- Piiratud pädevuse põhimõtte kohaselt tegutseb EL aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele. St, ELil puudub pädevuse pädevus ehk EL ei määra ise oma pädevust, selle annavad talle liikmesriigid. Elil on ainupädevuses 5 valdkonda: tolliliit ; siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine; nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro; mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames; ühine kaubanduspoliitika- Nimetatud valdkondades võib õigusakte menetleda ja vastu võtta ainult EL. Liikmesriikidel pädevus puudub. Elil on liikmesriikidega jagatud pädevus järgmistes valdkondades: siseturg ; sotsiaalpoliitika teatud aspektid; majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus; põllumajandus ja kalandus, v.a mere bioloogiliste ressursside kaitse; keskkond; tarbijakaitse; transport; üleeuroopalised võrgud; energeetika; vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala; ühised ohutusprobleemid rahvatervise küsimustes- Nimetatud valdkondades võivad õigusakte menetleda ja vastu võtta nii EL kui ka liikmesriigid. Seejuures on liikmesriikidel pädevus üksnes juhul, kui EL ei ole oma pädevust teostanud või on otsustanud selle teostamise lõpetada.
SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTE- Subsidiaarsuse põhimõte kohaselt võtab EL valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke, kuid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil
VAHETU KOHALDATAVUSE PÕHIMÕTE- Vahetu kohaldatavuse põhimõte tähendab, et: Aluslepingu artikkel on kohaldatav ilma igasuguse eelneva inkorporeerimiseta liikmesriigi riigisisestesse õigusaktidesse. Aluslepingu artiklil on vahetu mõju ilma edasiste rakendusmeetmeteta. Aluslepingu artikkel on tingimusteta. Aluslepingu artikli kohaldamine ei eelda diskretsiooniotsust. Aluslepingu artiklid kehtestavad õigused ja kohustused EL-i institutsioonidele, liikmesriikidele aga ka üksikisikutele – füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
ÜLIMUSLIKKUSE PÕHIMÕTE- ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte tähendab, et: ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi õigusnormide suhtes, sh liikmesriigi hiljem vastuvõetud õigusnormi suhtes (lex posterior derogat legi priori põhimõte ei kehti). NB! Ülimuslikkus ei ole absoluutne, on kolm tingimust, mille üheaegse täitmise korral võib öelda, et liidu õigus on ülimuslik liikmesriigi õiguse suhtes: Vastuolu EL-i õiguse ja liikmesriigi õiguse suhtes; EL-i õigus on vastu võetud õiguspäraselt; Liikmesriigil ei ole konkreetse õigusakti/sätte suhtes erikokkulepped ega üleminekuaega
KUIDAS LUUAKSE EL ESMAST ÕIGUST- ELi esmast õigust loovad liikmesriigid. Uute aluslepingute sõlmimine ja olemasolevate lepingute muutmine saab toimuda vaid kõikide liikmesriikide nõusolekul. Seega, aluslepingute muutmise ettepaneku võib teha liikmesriik, Euroopa Parlament või Euroopa Komisjon.
KUIDAS LUUAKSE EL TEISEST ÕIGUST- Teisesed õigusaktid on ELi aluslepingute, eelkõige sätteid täpsustavad ja rakendavad normid. Kuna teisesed õigusaktid on vastu võetud esmaste õigusaktide alusel ja nende täitmiseks, siis peab teisene õigusakt alati sisaldama õiguslikku alust. EL-i õigusakt saab toetuda ainult ühele õiguslikule alusele. ELi teisest õigust loovad ELi institutsioonid. Seadusandliku akti eelnõu esitab Euroopa Komisjon. Seadusandlikud aktid (määrused, direktiivid, otsused) võetakse vastu, kas seadusandliku tavamenetlusega või seadusandliku erimenetlusega. Seadusandliku tavamenetluse (ELTL art 289 lg 1) puhul võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu määruse, direktiivi või otsuse vastu ühiselt komisjoni ettepaneku põhjal. Seadusandliku erimenetluse (ELTL art 289 lg 2) puhul võtab määruse, direktiivi või otsuse vastu Euroopa Parlament nõukogu osavõtul või nõukogu parlamendi osavõtul. Seadusandliku menetluse teel vastu võetud aktid on seadusandlikud aktid. Aktid, mille puhul seadusandliku menetluse kasutamist lepingus ettenähtud ei ole, on muud, kui seadusandlikud aktid. Õigusaktide eelnõude esitamisel juhindub Komisjon: liidu ning selle kodanike huvidest, reguleeritavas valdkonnas valitsevast olukorrast ning probleemidest ja reguleerimisvajadusest, huvigruppide arvamusest, Euroopa Ülemkogu poliitilistest juhistest, liikmesriikide parlamentide ning valitsuste positsioonidest, Ekspertide, komiteede ning töögruppide arvamustest. ELi institutsioonid peavad õigusakti vastuvõtmisel arvestama: Pädevust. EL-i institutsioonidel on piiratud pädevus ning nad annavad õigusakte kooskõlas aluslepingutega. Pädevust reguleerivaid põhimõtteid. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus . Põhjendamiskohustust. ELTL art 296: Õigusaktides esitatakse nende vastuvõtmise põhjendused. Lihtsus, selgus, arusaadavus.
KUIDAS RAKENDATAKSE LIIKMESRIIKIDES MÄÄRUSEID JA DIREKTIIVE- Euroopa Liidu õigust rakendavad ELi institutsioonid, liikmesriigid, sh liikmesriikide kohtud. Vahetult kohaldatavaid õigusakte peavad rakendama ka liikmesriikide füüsilised ja juriidilised isikud. Üldine reegel – määrus on vahetult kohaldatav ning seda ei tohi riigisisesesse õiguskorda sisse kirjutada. Küll aga võib vastu võtta rakendusakte. Näiteks võib riigisiseste aktiga ette näha, milline asutus hakkab määruse rakendamist praktikas tagama. Kuna direktiiv ei ole vahetult kohaldatav, siis tuleb direktiiv riigisisesesse õigusesse sisse viia. Igas direktiivis on ette nähtud tähtaeg, mis kuupäevaks peab liikmesriik olema direktiivi üle võtnud à Oluline on välja selgitada direktiivi mõte ja eesmärk ning seejärel valida riigisisene õigusakt kui vorm, milles direktiiv üle võtta à Kui direktiivi ülevõttev õigusakt on jõustunud, tuleb sellest teavitada Euroopa Komisjoni à Juhul, kui komisjoni ei ole õigeaegselt teavitatud direktiivi ülevõtmisest või kui komisjon leiab, et riigisisene õigusakt ei võta üle direktiivis toodud sätteid, võib komisjon algatada liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse
MILLE POOLEST ERINEVAD DIREKTIIVID MÄÄRUSTEST- Määrust kohaldatakse üldiselt. See on tervikuna siduva ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud , kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele.
Määrus
Direktiiv
On vahetult kohaldatav – riigisisesesse õigusesse sissekirjutamine on keelatud
Ei ole vahetult kohaldatav – on vaja riigisisesesse õigusesse sisse viia
On tervikuna siduv kõikidele liikmesriikidele
On siduv liikmesriikidele, kellele see adresseeritud on
On tervikuna siduv
On siduv saavutatava tulemuse seisukohalt
EL KOHTU PÄDEVUSED JA ÜLESANDED- Teeb otsuseid liikmesriigi, institutsiooni või juriidilise või füüsilise isiku hagides; teeb liikmesriigi kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastuvõetud õigusaktide kehtivuse kohta; teeb otsuseid muudel aluslepingutes sätestatud juhtudel. Oma tegevuse käigus Euroopa Liidu Kohus: kontrollib EL-i õiguse rakendamist; tõlgendab EL-i õigust; arendab EL-i õigust edasi. Pädevus – EL-i õiguse rakendamise kontrollimine: Järelevalve EL-i institutsioonide tegevuse üle (menetlus- ja materiaalõiguse normidest kinnipidamine). Järelevalve liikmesriikide tegevuse üle rikkumismenetluse ja eelotsusemenetluse raames. EL-i õiguse tõlgendamise ainuõigus on Euroopa Liidu Kohtul. St, et ainus autentne tõlge on see, mille on andnud Euroopa Liidu Kohus. Euroopa Liidu Kohus tõlgendab nii EL-i esmast kui ka teisest õigust. Euroopa Liidu Kohus kasutab EL-i õiguse tõlgendamisel nii liikmesriikide kui ka kohtu loodud tõlgendamise põhimõtteid. Euroopa Liidu Kohus on loonud mitmeid EL-i õiguse põhimõtted: EL-i õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte. EL-i õiguse ülimuslikkuse põhimõte. Riigivastutuse põhimõte. Ning sisustanud EL-i õiguse sätteid.
RIKKUMISMENETLUS- Rikkumismenetlus (ELTL art 258) on Komisjoni algatatud menetlus liikmesriigi suhtes Euroopa, kui liikmesriik on rikkunud EL-i õigust. Eesmärk on tagada EL-i õiguse ühetaoline kohaldamine kõikides liikmesriikides. Rikkumismenetlus jaguneb: Kohtueelne menetlus – komisjon esitab liikmesriigile põhjendatud arvamuse, liikmesriigil 2 kuud vastamiseks. Kohtumenetlus – komisjon esitab hagi Euroopa Liidu Kohtusse. Hagi saab esitada üksnes tingimusel, et kohtueelne menetlus on läbitud. Vaidluse ese peab jääma samaks kohtueelses menetluses ja kohtu menetluses. Rikkumise olemasolu saab tuvastada üksnes Euroopa Liidu Kohus. Kui Euroopa Liidu Kohus rikkumise tuvastab (kohtuotsusega), siis nõutakse liikmesriigilt rikkumise kõrvaldamiseks vajalike meetmete võtmist. Kui rikkumismenetlus on jõudnud kohtumenetluse faasi: Hagi esitaja : Euroopa Komisjon. Kostja : liikmesriik. Pooled: komisjon versus liikmesriik. Hagi ese: Liikmesriigi poolne EL-i esmase ja/või teisese õiguse rikkumine . Tegemist on objektiivse menetlusega, st et komisjoni enda õigused ei pea olema rikutud. Kui Euroopa Liidu Kohus leiab, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta sellele määrata põhisumma või trahvi . ELTL art 260 lg 3: Kui komisjon esitab artikli 258 alusel hagi kohtusse põhjendusega, et liikmesriik ei ole üle võtnud direktiivi, võib komisjon taotleda kohtult liikmesriigile põhisumma või karistusmakse kehtestamist. Kui menetlus on jõudnud kohtumenetluse faasi: Hagi esitaja: Euroopa Komisjon. Kostja: liikmesriik. Pooled: komisjon versus liikmesriik. Hagi ese: liikmesriigipoolne Euroopa Liidu Kohtu otsuse rakendamata jätmine ja seega EL-i õiguse rikkumine. Tegemist on objektiivse menetlusega, st et komisjoni enda õigused ei pea olema rikutud. ELTL art 259: Liikmesriik, kes on arvamusel, et teine liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust, võib anda asja Euroopa Liidu Kohtusse. Rikkumismenetluse võib liikmesriigi vastu algatada ka teine liikmesriik. Seda võimalust kasutatakse aga arva . Hagi esitaja: liikmesriik. Kostja: teine liikmesriik. Pooled: liikmesriik versus liikmesriik. Tegemist on objektiivse menetlusega, st et liikmesriigi enda õigused ei pea olema rikutud selleks, et teine liikmesriik kohtusse anda.
TÜHISTAMISMENETLUS- ELTL art 263- Tühistamismenetluses on kohtumenetlus, mis on algatatud EL õigusakti kehtetuks tunnistamiseks. Hagi esitajatena tuleb eristada eesõigusega hagejaid ja eesõiguseta hagejaid Erinevus: eesõigusega hagejad võivad akti vaidlustada ka siis, kui nende õigused ei ole rikutud. Eesõiguseta hagejad saavad vaidlustada ainult nende subjektiivseid õigusi rikkuvaid akte. Eesõigusega hagejad: liikmesriik, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon. Eesõiguseta hagejad: kontrollikoda, EKP ja regioonide komitee. Aga ka füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad vaidlustada ainult temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutavat akti või üldkohaldatavat akti, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid. Tühistamismenetluses on kostjaks see institutsioon, kelle õigusakti kehtetuks tunnistamist taotletakse: Hagi esemeks on õigusakti kehtetuks tunnistamine. Hagi aluseks (ehk vaidlustamise põhjuseks) on: Pädevuse puudumine, Olulise menetlusnormi rikkumine, Aluslepingute või selle rakendusnormi rikkumine, Võimu kuritarvitamine. Otsus ja tagajärjed: Kui Euroopa Liidu Kohus leiab, et vaidlusalune õigusakt või selle osa on vastuvõetud õigusvastaselt, tunnistataks õigusakt või selle osa kehtetuks algusest peale ning kehtetuks tunnistamise otsus on siduv kõigile, mitte ainult pooltele.
TEGEVUSETUSE MENETLUS- ELTL art 265- Tegevusetuse menetlus on kohtumenetlus, mis on algatatud EL-i institutsiooni tegevusetuse tõttu. Nii nagu tühistamismenetluse puhul, tuleb ka siin eristada hagi esitajatena eesõigusega ja eesõiguseta hagejaid. Eesõigusega hagejad: liikmesriigid ja EL-i institutsioonid. Eesõiguseta hagejad: füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad hagi esitada üksnes juhul, kui liidu institutsioon, organ või asutus ei ole adresseerinud sellele isikule mingit õigusakti. Kostjaks on institutsioon, kelle tegevusetust vaidlustatakse. Hagi esemeks on igasugune tegevusetus , kui alusleping on ette näinud volituse vastava tegevuse sooritamiseks. Hagi esitamise eeltingimuseks on eelmenetlus : asjassepuutuva institutsiooni, organi või asutuse üleskutse toiming sooritada. Otsus ja tagajärjed: Kui Euroopa Liidu Kohus tunnistab institutsiooni, organi või asutuse tegevusetuse õigusvastaseks, siis nõutakse vajalike meetmete võtmist.
KAHJU HÜVITAMISE HAGID- ELTL art 268- Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, mis on seotud kahjude hüvitamisega artikli 340 põhjal. ELTL art 340- Lepinguvälise vastutuse korral heastab EL kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele. Hagi esitaja: liikmesriigid ja füüsilised või juriidilised isikud, kellele kahju tekitati; Kostja: Euroopa Liit; Hagi ese: õigusvastane tegevus või tegevusetus
EELOTSUSE MENETLUSE TÄHTSUS, EESMÄRGID, STRUKTUUR JA EELOTSUSE TINGIMUSED- ELTL art 267: Euroopa Liidu Kohus on pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad: aluslepingute tõlgendamist; liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide kehtivust ja tõlgendamist. Kui selline küsimus antakse liikmesriigi kohtusse, võib see kohus, kui ta leiab, et otsuse tegemiseks on vaja kõnealune küsimus lahendada, taotleda sellekohast eelotsust Euroopa Liidu Kohtult. Kui mingi niisugune küsimus kerkib üles poolelioleva kohtuasja käigus liikmesriigi kohtus, mille otsuste peale ei saa riigisisese õiguse järgi edasi kaevata, siis peab nimetatud kohus saatma asja Euroopa Liidu Kohtusse. Tegemist on liikmesriigi kohtute ja Euroopa Liidu Kohtu vahelise koostööga (NB! eelotsuseid annab ainult Euroopa Kohus, mitte üldkohus). Nimetatakse ka liidu õiguse nurgakiviks – läbi selle on loodud olulisemad liidu õiguse põhimõtted (õiguse edasiarendamine). Tagab liikmesriigi kodanike kaudse juurdepääsu Euroopa Liidu Kohtule. Eesmärgid: Euroopa Liidu õiguse ühesuguse tõlgendamise tagamine liikmesriikides; Euroopa Liidu õiguse ühesuguse kehtivuse tagamine liikmesriikides; Euroopa Liidu õigusega vastuolus oleva kohtupraktika kujunemise vältimine liikmesriikides. Struktuur: Ei ole iseseisev menetlus, vaid vaheetapp liikmesriigi kohtus toimuvale kohtumenetlusele. Menetlus algab ja lõpeb riigisiseses kohtus, vahepõikega Euroopa Liidu Kohtusse. Lõpliku otsuse menetluses teeb riigisisene kohus, mis on Euroopa Liidu Kohtu antud eelotsusega seotud. Materiaalsed (sisulised) tingimused: 1. Objekt: esmase õiguse tõlgendamine; teisese õiguse tõlgendamine ja/või kehtivus. 2.Liikmesriigi kohtunikul peab tekkima kahtlus liidu õiguse tõlgendamise ja/või kehtivuse suhtes. 3.Küsimus peab olema asjakohane . Formaalsed (vormilised) tingimused: 1.Eelotsust saavad küsida liikmesriigi kohtud. 2.Fakultatiivne ja obligatoorne eelotsuse küsimine- Fakultatiivne – kõik liikmesriigi alamaastme kohtud; Obligatoorne – viimase astme kohus. 3.Eelotsuse küsimuse vormistab liikmesriigi kohus otsusena või määrusena (sõltub liikmesriigi menetlusõigusest).
SELGITA MÕISTEID: ÜHISTURG, SISETURG, TOLLILLIIT- Ühisturg tähendab sisuliselt omavaheliste tollibarjääride likvideerimist selleks, et tagada kaupade vaba liikumine. Ühisturg: Legaaldefinitsioon puudub. Endise EÜ asutamislepingu art 2 sätestas , et EÜ ülesanne on luua ühisturg ning majandus- ja rahaliit . Ühisturu loomine oli seega EÜ põhiülesanne, mis hõlmas 4 põhivabaduse kindlustamist ja ühiste poliitikate arendamist. Lissaboni lepingu järgselt muudetud EL-i aluslepingutes mõistet “ühisturg” enam ei kasutata. Siseturg on sisepiirideta ala, kus kaubad , isikud, teenused ja kapital liiguvad vabalt. Siseturg on liidu ja liikmesriikide jagatud pädevuses. Siseturg on kitsam mõiste kui ühisturg, sest siseturg ei hõlma ühenduse poliitikaid, vaid ainult nelja põhivabadust. EL on tolliliit. ELL art 30: Liikmesriikide vahel on keelatud impordi- ja ekspordimaksud ja samaväärse toimega maksud . ELTL art 28: Liit hõlmab tolliliitu /…/ millega kaasneb: impordi- ja ekspordimaksude ja kõigi samaväärse toimega maksude keelustamine liikmesriikide vahel, samuti ühise tollitariifistiku vastuvõtmine suhtes kolmandate riikidega. Tolliliit on EL ainupädevuses.
SELGITA MIDA TÄHENDAVAD NELI PÕHIVABADUST (ISIKUTE, KAUPADE, TEENUSTE JA KAPITALI VABA LIIKUMINE)- Kaupade vaba liikumise eesmärk on tagada, et ühes EL-i liikmesriigis vabalt ringlev kaup saaks vabalt liikuda EL-i ükskõik millises teises liikmesriigis. ELTL kaupade vaba liikumise sätted jagunevad kaheks: Tolliliit; Liikmesriikidevaheliste koguseliste piirangute keelamine . Kaupade vaba liikumist võib takistada ka kaupade riigisisene maksustamine. Liikmesriik ei tohi teiste liikmesriikide toodetele mingeid otseseid ega kaudseid riigimakse kehtestada, mis on suuremad kui samasugustele kodumaistele toodetele kehtestatud otsesed või kaudsed maksud. Isikute vaba liikumine- Liikmesriigid peavad kohtlema teiste liikmesriikide kodanikke võrdselt oma riigi kodanikega. EL-i kodanikud saavad EL-is vabalt elada, töötada, õppida. ELTL isikute vaba liikumise sätted jagunevad kaheks: Töötajad; Asutamisõigus. Teenuste vaba liikumine- Liidu piires keelatakse teenuste osutamise vabaduse piirangud liikmesriigi kodanike suhtes, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis kui see isik, kellele teenuseid pakutakse. Teenustena mõistetakse tasulist tegevust niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud kaupade, kapitali ja isikute vaba liikumist käsitlevate sätetega. Teenuste hulka kuuluvad: tööstuslik tegevus; kaubanduslik tegevus; käsitöönduslik tegevus; vabakutseline tegevus. Seega, teenus on sooritus , mille eest makstakse tasu ja mida kaupade, kapitali ja isikute vaba liikumise sätted ei puuduta . Kapitali ja maksete vaba liikumine- Keelatakse kõik kapitali liikumise piirangud / maksepiirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Kapitali mõiste – investeeringud (kinnisvarasse), finantslaenud, krediidid , tagatised, pandid jne. Makse mõiste – vastusooritus kauba või teenuse eest. Erandid- Liikmesriikidel on õigus võtta kõiki meetmeid, et takistada: Siseriiklike õigusnormide rikkumist; Avaliku korra rikkumist; Avaliku julgeoleku rikkumist.