Praktilised tööd õppeaines "Regionaalareng ja -poliitika" Saare maakond Tartu 2012 Sisukord Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%) Tööjõud on suh...
........................................................ 5 Kodanikuvabadused.................................................................. 6 Välis- ja kaitsepoliitika............................................................... 6 Keskonna- ja energiapoliitika.................................................... 7 Maaelu- ja põllumajanduspoliitika............................................ 7 Kohalik omavalitsus.................................................................. 8 Regionaalareng.......................................................................... 8 Keskerakonna koosseis............................................................ 8 Keskeerakonda sümboliseerivaid pilte..................................... 9 Kasutatud kirjandus................................................................. 10 2 Sissejuhatus Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991.a Tallinnas.Erakonna
Inimesed usaldavad riiki Kohtud Kvalifitseeritud riigiametnikud KORRAKAITSE, SISE-JA VÄLISJULGEOLEK Inimeste turvalisus on nende prioriteet Immigrandid Välisjulgeolek NATO ja EL Toetavad Euroopa julgeolekustrateegiat Tähtsustavad Läänemere äärsete naabritega suhtlemist Sisejulgeolek Võitlus kuritegevuse vastu Kriisiolukordade toimetulek Eriline tähelepanu korruptsioonile ja vägivallale REGIONAALARENG Infrastruktuur Piirkondade ebavõrdsus Väikeettevõtete areng MAJANDUSPOLIITIKA SKT ja elatustaseme tõus Meetmed elluviimiseks: Väike ettevõtluse arendamine Hindade ja raha stabiilsus Arendavad riigi infrastruktuuri Tugevdavad tarbijakaitset ja tööinspektsiooni PEREPOLIITIKA Toetamiseks: Sünnitoetuste süsteemi arendamine Paljulapseliste perede toetuste suurendamine Laste huviringid Parandavad lastekodusid
üksikkandidaadid. 16. Linnad ja alevid on üheaegselt nii elanike igapäevane elukeskkond kui ka teenindus-, kaubandus- ja ühiskonnaelu keskused. Elukorraldus linnades ja alevites peab vastama meie igapäevaelu vajadustele ja tavadele ning olema turvaline. Keskuse võimest toimida arengumootorina sõltub kogu mõjupiirkonna konkurentsivõime ning sellest tulenevalt ka areng, mistõttu riik peab kujundama programmilised võimalused keskustevõrgu arendamiseks. Regionaalareng Väikeriigil ei tohi olla ääremaid. Meie eesmärk on Eesti regionaalselt ja sotsiaalselt terviklik ja tasakaalustatud areng. Eesti regionaalselt tasakaalustatud areng tugineb kaasaegsele ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele sidevõrgule ning transpordi infrastruktuurile. Sellesse peavad kuuluma nii maa-, vee- ja õhuteed kui ka sadamad, tolliterminaalid ja logistikakeskused. See peab tagama kaupade ja reisijate takistusteta liikumise minimaalse ajakulu ja vedude turvalisusega.
Pelton tüüpi turbiinide kasutamist HAJ-des koos eraldi paigaldatud pumpadega võib kaaluda töökõrgustel üle 800-900 m." [3] 5. MÕJU INIMKONNALE ,,Hüdroenergia on kõige usaldusväärseim taastuvenergia allikas. Hüdroenergial on kõrge kasuteguriga, mis on üle 90%, tohutu eelis võrreldes teiste jõujaamade tüüpidega." [1] ,,Positiivseks on veel Eesti majanduse vähem sõltuvaks muutmine välisriikidest, sest elektrienergiat ei ole vaja siis riiki sisse importida. Regionaalareng paraneb, kuna majanduslikult mahajäänud piirkondade elanikel suurenevad võimalused uuteks töökohtadeks. Taastuvaid energiatootjaid kasutades, ei pea arvestama pideva elektrihinna tõusuga, sest kasvavad keskkonnatasud ei mõjuta neid." [2: 20] 6. MÕJU KESKKONNALE ,,Paljude hüdroelektrijaamade juures on olemas ka ülestõusuabid või möödapõike võimalused kaladele. Meie keskkond saab kasu ka puhastussüsteemidest, mis turbiinide kaitseks sisse voolavat vett puhastavad." [1]
· Areng · Energiamajandus · Grandid · Haldusvõimekuse tõstmine · Haridus · Infoühiskond · Keskkond · Kodanikuühiskond · Konsultatsioonid ja kontaktid · Kultuur · Laenud · Lapsed · Linnakeskkonna areng · Majandus ja ettevõtlus · Meedia · Noored · Põllumajandus · Rahvusvahelised suhted · Regionaalareng · Siseturvalisus · Sotsiaalküsimused · Tarbijakaitse · Teadlikkus EL-st · Tervishoid · Transport · Vabadus, turvalisus, õiglus Minu arvates, tänu Euroopa Liidule on meil Eestis: Ohutumad ja odavamad lennud EL on mõjutanud lennuliikluse arengut selliselt, et täna on lendamine üheaegselt nii odav kui turvaline. Samuti on suurenenud konkurents erinevate lennuliikluse pakkujate vahel kõikides
Inimgeograafia uus paradigma: Geograafia ruum kui asupaik ja suhtlemiskeskkond Ruumiline korraldumine ja korraldatus Funktsionaalregioon Vahemaa summutav või hoopis kanaliseeriv toime Sellest tulenevalt inimgeograafia uued arenguvõimalused: Läks lahku loodusgeograafiast, muutus eraldi haruks Sai teha koostööd majandusteaduse, politoloogia, sotsioloogiaga Uued rakendused regionalistikas (regionaalpoliitika, regionaalareng, regionaalplaneerimine) Parem suhtumine süstemaatilistesse geograafiatesse. Laiem teemadering, uued valdkonnad Protsesside uurimine võimaldas ekspertiisi ja prognoosi Suhete uurimine (migratsioon, veondus, kaubandus) Puudused: matemaatika ületähtsustamine ja süsteemse lähenemise alatähtsustamine, ruumiline separatism, koostöö halvenemine loodusgeograafidega, regionaalpoliitika põlastamine, regiooni mõiste nõrkus.
Inimgeograafia uus paradigma: Geograafia ruum kui asupaik ja suhtlemiskeskkond Ruumiline korraldumine ja korraldatus Funktsionaalregioon Vahemaa summutav või hoopis kanaliseeriv toime Sellest tulenevalt inimgeograafia uued arenguvõimalused: Läks lahku loodusgeograafiast, muutus eraldi haruks Sai teha koostööd majandusteaduse, politoloogia, sotsioloogiaga Uued rakendused regionalistikas (regionaalpoliitika, regionaalareng, regionaalplaneerimine) Parem suhtumine süstemaatilistesse geograafiatesse. Laiem teemadering, uued valdkonnad Protsesside uurimine võimaldas ekspertiisi ja prognoosi Suhete uurimine (migratsioon, veondus, kaubandus) Puudused: matemaatika ületähtsustamine ja süsteemse lähenemise alatähtsustamine, ruumiline separatism, koostöö halvenemine loodusgeograafidega, regionaalpoliitika põlastamine, regiooni mõiste nõrkus.
ratifitseerinud SEADUSANDLIKU VÕIMU JAGUNEMINE. JAGATUD EUROPARLAMENDI JA MN VAHEL. 1) otsuste vastuvõtmiseks on vajalik europarlamendi nõusolek: uute liikmete vastuvõtt, Euroopa kodakondsuse ja Euroopa Pangaga seonduv 2) liidulepingute muutmise, ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust, ei osale ka välis-ja julgeolekupoliitika arutamisel 3) Euroopa Parlamendi ja MN koostöö – transport, arenguabi, tööohutus, regionaalareng, sotsiaalpoliitika (otsuseprojekt läbib kummaski kogus 2 lugemist) 4) Kaasotsustusmenetlus-nõutav nii Euroopa Parlamendi kui MN toetus Euroopa Liidupoliitikavaldkonnad. EL on aktiivne paljudes erinevates poliitikavaldkondades, alustades inimõigustega ning lõpetades transpordi ja kaubandusega Lissaboni lepingu põhimõtted. Lepinguga antakse Euroopa Liidule õiguslik raamistik ja vajalikud vahendid selleks, et võtta vastu tulevased väljakutsed ning täita kodanike nõudmised
SEADUSANDLIKU VÕIMU JAGUNEMINE. JAGATUD EUROPARLAMENDI JA MN VAHEL. 1) otsuste vastuvõtmiseks on vajalik europarlamendi nõusolek: uute liikmete vastuvõtt, Euroopa kodakondsuse ja Euroopa Pangaga seonduv 2) liidulepingute muutmise, ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust, ei osale ka välis-ja julgeolekupoliitika arutamisel 3) Euroopa Parlamendi ja MN koostöö – transport, arenguabi, tööohutus, regionaalareng, sotsiaalpoliitika (otsuseprojekt läbib kummaski kogus 2 lugemist) 4) Kaasotsustusmenetlus-nõutav nii Euroopa Parlamendi kui MN toetus Euroopa Liidupoliitikavaldkonnad. EL on aktiivne paljudes erinevates poliitikavaldkondades, alustades inimõigustega ning lõpetades transpordi ja kaubandusega Lissaboni lepingu põhimõtted. Lepinguga antakse Euroopa Liidule õiguslik raamistik ja vajalikud vahendid selleks, et võtta vastu tulevased väljakutsed ning täita
Vasakpoolsete / Põhjamaade Ühendatud.Vasakpoolsete liitfraktsioon 20 alalist komisjoni (Välisasjad (sh Inimõigused, julgeolek ja kaitse), ArengRahvusvaheline kaubandus, Eelarve, Eelarve kontroll, Majandus ja rahandus,Tööhõive ja sotsiaalvaldkond, Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus, Tööstus,teadusuuringud ja energeetika, Siseturg ja tarbijakaitse, Transport ja turism,Regionaalareng, Põllumajandus ja maaelu areng, Kalandus, Kultuur ja haridus,Õigus, Kodanikuvabadused ning justiits ja siseasjad, Põhiseadus, Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus, Petitsioonid. 35 delegatsiooni koostöö teiste riikide või ühenduste parlamentidega. Toetusgrupid toetuse avaldamiseks mõnele teemale või valdkonnale (nt Tiibeti õiguste toetusgrupp või Iraani toetusgrupp või lasteõiguste toetusgrupp.
7.Omavalitsuste ühinemine kiirendab külade eneseteadvuse tugevnemist. Keskerakond taotleb küla ja külavanema rolli selgemat teadvustamist ühiskonnas ning vastava õigusliku regulatsiooni elu vajadustega vastavusse viimist. 8.Valla ja linna juhtimine on järjepidevam ja arenguväljavaated stabiilsemad, kui valimistel võistlevad programmilisel alusel tegutsevad erakondliku vastutusega nime kirjad ja üksikkandidaadid. REGIONAALARENG 1.Vähendada majanduslikku ebavõrdsust riigi erinevate piirkondade vahel ja luua võrdsed võimalused majanduse arenguks. 2.Toetada kaugemaid piirkondi nende asendist tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel ja teiste piirkondadega samaväärse tehnilise infrastruktuuri (teed, ühistransport, side, arvutivõrgud) ning hariduse (sh täiend- ja ümberõppe süsteem) võimaldamisel. 3.Tööhõive tagamiseks peame eriti oluliseks keskmiste ja väikeettevõtete arengut
korrashoiule Maksutase ja tulu mida omanik tahab saada pinna eest. Kui on peale pandud üüri piirmäärad siis see takistab omaniku tegevust 48. Põhilised valdkonnad, mille kaudu riik mõjutab eluasemekorraldust ja eluruumide haldamist Seadusandlus: - Kodanikuõigused (õigus eluasemele) - Omandiõigus - Elamuseadus (osapoolte õigused ja kohustused) - Sanktsioonide süsteem kohustuste täitmise süsteemi tagamiseks *planeeringute korraldus ja tagamine-regionaalareng *järelevalve korraldus *eluaseme kvaliteedi kriteeriumid *finantsregulatsioon 49. Munitsipaalelamufond, selle haldamise korraldamise positiivsed ja negatiivsed aspektid Positiivsed aspektid: Täpne bilanss;tehniline areng ja korrashoid hästi korraldatav;kulud kavandatavad,kontrollitavad ja ratsionaalsed,sotsiaalselt jälgitav;mida suurem seda “normaalsem” turg. Negatiivsed aspektid: Kinnistu väärtuse langemine asukohast tulenevalt;segregatsioon;korraldus
· Majandus ja rahandus · Rahvusvaheline kaubandus · Naiste õigused ja sooline · Tööhõive ja sotsiaalpoliitika võrdõiguslikkus · Transport ja turism · Keskkond, rahvatervis ja · Petitsioonikomisjon · Regionaalareng toiduohutus · Finants-, majandus- ja · Põllumajandus ja maaelu areng · Tööstus, teadusuuringud ja sotsiaalkriis energeetika Ülesanded 1. Osalemine seadusandlikus protsessis · Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste
Üksinda arendada kinnisvara on väga raske. Kvaliteetne maja ei ole ainult ,,ilus maja", probleemide mõistmiseks ja nende lahendamiseks tuleb tegutseda koos. Partnerlus koostööl põhinev strateegiline tegevus kinnisvarakeskkonna kvaliteedi tagamiseks. Põhimõtted: Pole kindlat mudelit, sõltub kohalikest oludest. -Linnal on majanduslikud huvid. Tulu aluseks on maksud, maksud tulenevad ettevõtlusest, ettevõtlus vajab tööjõudu, tööjõud vajab eluruume.-Riigi huvi- riigi regionaalareng. Selle tagamiseks maksusoodustused, laenud, toetused investeeringutele, see tekitab uusi töökohti -Tugev ettevõtlus vajab kvaliteetset infrastruktuuri. -arenduskava alusel saab emiteerida võlakirju. (aktiivne investeering, omavalitsuste osalus). 21. Kinnisvara omaniku ja kasutaja (näit. üürnik/rentnik) huvide sarnasus ja erinevus. Omaniku põhihuvi on raha, ta on investeerinud ja tahab sada tagasi. Omanikud otsivad turult kasutaja ja hakkavad temalt raha nõudma
Üksinda arendada kinnisvara on väga raske. Kvaliteetne maja ei ole ainult „ilus maja”, probleemide mõistmiseks ja nende lahendamiseks tuleb tegutseda koos. Partnerlus – koostööl põhinev strateegiline tegevus kinnisvarakeskkonna kvaliteedi tagamiseks. Põhimõtted: Pole kindlat mudelit, sõltub kohalikest oludest. -Linnal on majanduslikud huvid. Tulu aluseks on maksud, maksud tulenevad ettevõtlusest, ettevõtlus vajab tööjõudu, tööjõud vajab eluruume.-Riigi huvi- riigi regionaalareng. Selle tagamiseks maksusoodustused, laenud, toetused investeeringutele, see tekitab uusi töökohti -Tugev ettevõtlus vajab kvaliteetset infrastruktuuri. -arenduskava alusel saab emiteerida võlakirju. (aktiivne investeering, omavalitsuste osalus). 21. Kinnisvara omaniku ja kasutaja (näit. üürnik/rentnik) huvide sarnasus ja erinevus. Omaniku põhihuvi on raha, ta on investeerinud ja tahab sada tagasi. Omanikud otsivad turult kasutaja ja hakkavad temalt raha nõudma
Reformistid, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Ühendatud.Vasakpoolsete liitfraktsioon 20 alalist komisjoni (Välisasjad (sh Inimõigused, julgeolek ja kaitse), ArengRahvusvaheline kaubandus, Eelarve, Eelarve kontroll, Majandus ja rahandus,Tööhõive ja sotsiaalvaldkond, Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus, Tööstus,teadusuuringud ja energeetika, Siseturg ja tarbijakaitse, Transport ja turism,Regionaalareng, Põllumajandus ja maaelu areng, Kalandus, Kultuur ja haridus,Õigus, Kodanikuvabadused ning justiits ja siseasjad, Põhiseadus, Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus, Petitsioonid. 35 delegatsiooni – koostöö teiste riikide või ühenduste parlamentidega. Toetusgrupid – toetuse avaldamiseks mõnele teemale või valdkonnale (nt Tiibeti õiguste toetusgrupp või Iraani toetusgrupp või lasteõiguste toetusgrupp. Euroopa Ombudsman Emily O'Reilly
ja suurfirmadega. Tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga töötasid -9- eelnimetatud organisatsioonid 2006. aasta lõpuks välja uuendatud Põhjadimensiooni raamdokumendi. Kõnealune dokument määras ära ka partnerriikide koostöövaldkonnad Põhjamõõtme raames. Viimasteks on: 1) Majandus, äritegevus ja infrastruktuur; 2) Inimkapital, haridus, kultuur, teadusuuringud ja tervishoid; 3) Keskkond, tuumaohutus ja loodusressursid; 4) Piiriülene koostöö ja regionaalareng; 5) Justiits- ja siseasjad. Põhjamõõtme püstitatud eesmärkide täitmisel mängivad olulist rolli mitmete valdkondade partnerlusprogrammid. Neist on tuntuimad 1) Keskkonnaparnerluse programm, mille üheks oluliseks projektiks oli “Peterburi veepuhastusjaama rajamine” Põhjamõõtme Keskkonnafondi osalusel.; 2) Rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerluse programm, mille oluliseks osaks sai projekt “Tervisliku elustiili juurutamine ja nakkushaiguste (eriti AIDSi) piiramine”
c) Liberaalide ja Demokraatide Liit v liberaalid Euroopa Parlamenti juhib EP President, hetkel on selles ametis Jerzy Buzek, kes on poolakas. Ta nimetatakse ametisse 2,5 a ja teda aitavad 14 EP asepresidenti. Aastas toimub 12 täisplenaaristungit. Oluline töö Euroopa Parlamendis toimub lisaks plenaaristungile ka komisjonides. · Välisasjad · Transport ja turism · Inimõigused · Regionaalareng · Julgeolek ja kaitse · Põllumajandus ja maaelu areng · Areng · Kalandus · Rahvusvaheline kaubandus · Kultuur ja haridus · Eelarve · Õigus · Eelarve kontroll · Kodanikuvabadused ning justiits- ja · Majandus ja rahandus siseasjad
Üksinda arendada kinnisvara on väga raske. Kvaliteetne maja ei ole ainult ,,ilus maja", probleemide mõistmiseks ja nende lahendamiseks tuleb tegutseda koos. Partnerlus koostööl põhinev strateegiline tegevus kinnisvarakeskkonna kvaliteedi tagamiseks. Põhimõtted: Pole kindlat mudelit, sõltub kohalikest oludest. -Linnal on majanduslikud huvid. Tulu aluseks on maksud, maksud tulenevad ettevõtlusest, ettevõtlus vajab tööjõudu, tööjõud vajab eluruume.-Riigi huvi- riigi regionaalareng. Selle tagamiseks maksusoodustused, laenud, toetused investeeringutele, see tekitab uusi töökohti -Tugev ettevõtlus vajab kvaliteetset infrastruktuuri. -arenduskava alusel saab emiteerida võlakirju. (aktiivne investeering, omavalitsuste osalus). 11.Kinnisvara omaniku ja kasutaja huvide sarnasus ja eri nevus Kinnisvara omaniku ja kasutaja huvid sõltuvad nende kinnisvara omamise eesmärgist. On omanikke, kes suhtuvad kinnisvarasse kui kodusse, millel on neile emotsionaalne
annaabi.ee 
