Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EL õiguse alused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline järgmistest lepingutest sõlmiti 50 aastaks?
  • Mis on EL Idapartnerlus Milliseid riike see poliitika hõlmab?
  • Mis on direktiivide põhiline erinevus võrreldes määrustega?
  • Missuguse inimõiguste kaitse dokumendi on vastu võtnud Euroopa Nõukogu?
  • Millises ELi ametlikus väljaandes avaldatakse ELi õigusaktid?
  • Mis on acquis communautaire?
  • Mis on Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise eesmärgid?
  • Kes võivad eelotsust küsida?
  • Miks nimetatakse 9 maid Euroopa päevaks?
  • Mitu ametlikku keelt on ELis?
  • Mis on siseturg?
  • Mida kujutab endast eelotsusemenetlus?
Tallinna Majanduskool
Iseseisev töö õppeaines „EL õiguse alused“ arvestuse positiivse tulemuse saamiseks
JU148
1. Euroopa Majandusühendus asutati
  • Pariisi lepinguga
  • Rooma lepinguga
  • Maastrichti lepinguga
    2. Euroopa Majandusühenduse asutasid
  • Itaalia
  • Prantsusmaa
  • Taani
  • Saksamaa
  • Belgia
  • Luksemburg
  • Suurbritannia
  • Holland
  • Hispaania
  • Austria
    3. Euroopa Majandusühendus nimetati ümber Euroopa Ühenduseks Maastrichti lepinguga 1993 aastal.
    4. Euroopa Majandusühenduse loomise eesmärk oli:
    Eesmärk oli luua ühisturg, mis põhineb neljal põhivabadusel: isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning tuumaenergia rahumeelse kasutamise tagamine.
    5. Euroopa ühendusteks nimetatakse kolme ühendust, need on:
    ESTÜ, EMÜ ja Euratom
    6. Euroopa Liitu ei kuulu
  • Austria
  • Norra
  • Bulgaaria
  • Šveits
  • Sloveenia
  • Monaco
  • Malta
    7. ELi kandidaatriikidele esitatavaid kriteeriume nimetatakse
  • Maastrichti kriteeriumiteks
  • Kopenhaageni kriteeriumiteks
  • Schengeni kriteeriumiteks
    8. Soome ja Rootsi said ELi liikmeks
  • 1981. aastal
  • 1985. aastal
  • 1995. aastal
  • 2005. aastal
    9. Selgita, mida tähendab riikideülesus ehk supranatsionaalsus. Mille poolest erineb riikideülesus valitustevahelisest koostööst? ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
    10. ELi lepinguga lisati liikmesriikidevahelisse koostöösse kaks uut valdkonda. Need on:
    ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits - ja siseküsimused.
    11. Milline järgmistest lepingutest sõlmiti 50 aastaks?
  • EMÜ asutamisleping
  • ESTÜ asutamisleping
  • EURATOMi asutamisleping
    12. EL on juriidiline isik
  • tõene
  • väär
    13. Eesti sai ELi liikmeks 01.05.2004 (päev, kuu, aasta)
    14. EL ülesanne on: EL rajab siseturu; taotleb Euroopa säästvat arengut; võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust; edendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja liikmesriikide vahelist solidaarsust; rajab majandus- ja rahaliidu, mille rahaühik on euro; kaitseb ja edendab oma väärtusi ja huve ning aitab kaasa oma kodanike kaitsele.
    15. Selgita, mida tähendab ELi naabruspoliitika ja nimeta riike, kes on naabruspoliitikaga hõlmatud
    Euroopa Liidu naabruspoliitika on 2004. aastal vastu võetud Euroopa Liidu poliitika, mille eesmärgiks on luua EL-i ümber sõbralike riikide ring, kes ei ole samas EL-i täisliikmed (nt. Ida-Euroopas, Vahemere lõunakaldal ja Lõuna- Kaukaasias ).
    16. Selgita, mis on EL Idapartnerlus. Milliseid riike see poliitika hõlmab?
    Idapartnerlus on 2009. aastal EL naabruspoliitikast välja kasvanud suund eesmärgiga tihendada Armeenia , Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova , Ukraina ja Valgevene koostööd ja integratsiooni EL-iga.
    17. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament on EL kaasseadusandjad
  • tõene
  • väär
    18. Euroopa Komisjon on EL peamine seadusandja
  • tõene
  • väär
    19. Euroopa Parlamendi liikmeid valivad liikmesriikide kodanikud alates 18 aastast.
    20. Kõik Euroopa Parlamendi liikmed kuuluvad poliitiliste vaadete järgi fraktsioonidesse
  • tõene
  • väär
    21. Euroopa Parlamendi ülesanded on: Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja EL aastaeelarve kinnitaja ülesandeid. Ta täidab aluslepingutes ettenähtud tingimuste kohaselt poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni. Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi.
    22. Euroopa Parlament määrab ombudsmani, kelle ülesanded on: Euroopa ombudsman vastab ELi kodanike, ettevõtjate ja organisatsioonide kaebustele, aidates avastada haldusomavoli – juhtumeid, mille puhul ELi institutsioonid , asutused ametid ja agentuurid on rikkunud õigusnorme, ei ole pidanud kinni usaldusväärse halduse põhimõtetest või on rikkunud inimõigusi.
    23. ELi arenguks vajaliku tõuke annab ning poliitilised üldsuunised määratleb
  • Euroopa Parlament
  • Euroopa Liidu Nõukogu
  • Euroopa Ülemkogu
  • Euroopa Komisjon
    24. Euroopa Liidu Nõukogu tööd valmistavad ette: tööd valmistavad ette töörühmad ja erikomiteed, mis tegelevad peamiselt õigusloomega
    25. Täidesaatvat võimu ELis esindab: Euroopa Liidu Nõukogu
    26. Nõuandva staatusega abiinstitutsioonid ELis on: majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee.
    27. Euroopa Liidu Kohtu ülesanded on: teeb otsuseid liikmesriigi, institutsiooni või füüsilise või juriidilise isiku hagides; teeb liikmesriikide kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastu võetud õigusaktide kehtivuse kohta; teeb otsuseid muudel aluslepingutes sätestatud juhtudel.
    28. Euroopa Kohus ja Üldkohus on eraldiseisvad institutsioonid
  • tõene
  • väär
    29. Euroopa Liidu Kohus on liikmesriikide kohtutest kõrgemalseisev
  • tõene
  • väär
    30. Riigisisese kohtu otsuseid saab edasi kaevata Euroopa Liidu Kohtusse
  • tõene
  • väär
    31. Euroopa Kohtusse saab hagi esitada ka eesti keeles
  • tõene
  • väär
    32. Kohtujuristi ülesanne Euroopa Kohtus on: töö seisneb Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasjade kohta ettepanekute esitamises. Nad peavad seda tegema avalikult ja erapooletult .
    33. Kohtujuristi ettepanekud on Euroopa Kohtule siduvad
  • tõene
  • väär
    34. ELi esmase õiguse alla kuuluvad (millised aktid ): aluslepingud (ELL, ELTL , Euratomi leping); aluslepingute protokollid ja lisad:: aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); liikmesriikide liitumislepingud: kirjutamata õigus ja õiguse põhimõtted
    35. Euroopa Liidu aluslepingutele lisatud protokollid ja lisad on
  • EL esmane õigus
  • EL teisene õigus
    36. Direktiive iseloomustab:
  • Liikmesriikides vahetult kohaldatavad
  • Siduvad saavutatava tulemuse seisukohalt
  • Tervikuna siduvad
  • Siduvad liikmesriikidele, kellele adresseeritud on
  • On vaja siseriiklikusse õigusesse sisse viia
    37. Mis on direktiivide põhiline erinevus võrreldes määrustega?
    Määrus on vahetult kohaldatav – riigisisesesse õigusesse sissekirjutamine on keelatud ja on tervikuna siduv kõikidele liikmesriikidele.
    Direktiiv ei ole vahetult kohaldatav – on vaja riigisisesesse õigusesse sisse viia ja on siduv liikmesriikidele, kellele see adresseeritud on
    38. Soovitused ja arvamused on siduvad aktid
  • tõene
  • väär
    39. Õiguse üldtunnustatud põhimõtteid loob ning nende sisu ja tähenduse avab ELis peamiselt (milline institutsioon ) Euroopa Kohus
    40. EL õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõtte sätestas Euroopa Kohus 05.02.1963 aasta otsuses 26/62 Van Gend en Loos kohtuasjas.
    41. Selgita, mida tähendab ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte
    Tähendab seda, et ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi õigusnormide suhtes, sh liikmesriigi hiljem vastuvõetud õigusnormi suhtes
    42. Selgita, mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte
    Piiratud pädevuse põhimõtte kohaselt tegutseb EL aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele
    43. Selgita, mida tähendab subsidiaarsuse ehk lähimuse põhimõte
    Valdkondades, kus liidul ei ole ainupädevust, määratakse Euroopa Liidu lepingus sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega kindlaks tingimused, mille korral liidu pädevus on liikmesriikidega võrreldes ülim.
    44. Tolliliit on ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses
  • tõene
  • väär
    45. Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline poliitiline organisatsioon , mille liige on ka Eesti
  • tõene
  • väär
    46. Missuguse inimõiguste kaitse dokumendi on vastu võtnud Euroopa Nõukogu?
    Euroopa Inimõiguste konventsioon (Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. Oktoobril 1950)
    47. Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Nõukogu tuleb selgelt eristada. Selgita lühidalt, milliste organite või institutsioonidega on tegemist
    Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu institutsioon, mis ühendab liikmesriikide valitsusjuhte ja riigipäid ning kohtumised toimuvad Brüsselis. Euroopa Liidu Nõukogu on liidu institutsioon, kus liikmesriikide ministrid käivad koos erikoosseisudes, nende tööd valmistavad ette Coreper ja töörühmad ning asub Brüsselis. Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline poliitiline organisatsioon, mis asutati 1949. aastal. Tegeleb inimõiguste, meedia, õigusalase koostöö, sotsiaalse ühtekuuluvuse, tervishoiu, hariduse, kultuuri spordi, noorsoo jne küsimustega ning asub Strasbourgis.
    48. ELi esmast õigust loovad (kes): Liikmesriigid
    49. Seadusandliku akti algatamise õigus ELis on (kellel): Euroopa komisjon
    50. ELi eesistuja (perioodil jaanuar – juuni 2015) on:
  • Itaalia
  • Holland
  • Läti
  • EEsti
    51. Selgita, millist rolli ELis mängib eesistuja(riik) Euroopa Liidu eesistujariik on Euroopa Liidu liikmesriik, kellel lasub ajutiselt vastutus Euroopa Ülemkogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras ning kohustused antakse üle iga kuue kuu järel.
    52. Millises ELi ametlikus väljaandes avaldatakse ELi õigusaktid?
    Euroopa Liidu Teataja
    53. Nimeta Euroopa kohtutes kasutatavaid õiguse tõlgendamise viise
    Keeleline ehk grammatiline tõlgendamine; Ajalooline tõlgendamine; Süstemaatiline tõlgendamine; Teleoloogiline ehk eesmärgipärane tõlgendamine
    54. Selgita, mida tähendab eesõiguseta hageja
    Kontrollikoda, EKP ja regioonide komitee, aga ka füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad vaidlustada ainult temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutavat akti või üldkohaldatavat akti, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid.
    55. Mis on acquis communautaire?
    Acquis communautaire on prantsusekeelne termin, mille umbkaudne tähendus on "see, mille ühendus on saanud/saavutanud". Terminit kasutatakse ELi kõikide õigusaktide üldnimetajana, st see hõlmab kõike alates asutamislepingutest kuni direktiivide, Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse, deklaratsioonide ja rahvusvaheliste lepinguteni jne. Eesti keeles on sõnapaari tähistamiseks välja pakutud termin "ühenduse õigustik".
    56. Mis on Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise eesmärgid?
    Euroopa Liidu õiguse ühesuguse tõlgendamise tagamine liikmesriikides; Euroopa Liidu õiguse ühesuguse kehtivuse tagamine liikmesriikides; Euroopa Liidu õigusega vastuolus oleva kohtupraktika kujunemise vältimine liikmesriikides.
    57. Eelotsuseid annab Üldkohus
  • tõene
  • väär
    58. Kas Euroopa Kohus on pädev kontrollima ELi esmase õiguse (aluslepingute) kehtivust?
  • jah
  • ei
    59. Nimeta neli tingimust, mis peavad olema eelotsuse küsimisel täidetud
    Esmase õiguse tõlgendamine; küsimus peab olema asjakohane; liikmesriigi kohtunikul peab tekkima kahtlus liidu õiguse tõlgendamise ja/või kehtivuse suhtes; eelotsuse küsimuse vormistab liikmesriigi kohus otsusena või määrusena.
    60. Kes võivad eelotsust küsida?
    Eelotsust saavad küsida liikmesriigi kohtud
    61. Selgita, mida tähendab eelotsuste küsimisel acte clair doktriin
    Tähendab, et liikmesriigi kohtul ei ole kohustust eelotsust küsida, kui samale küsimusele on vastatud juba Euroopa Kohtu varasemas lahendis või kui küsimuse vastus on ilmselge.
    62. Töötajate vaba liikumine kuulub isikute vaba liikumise alla
  • tõene
  • väär
    63. Töötajate vaba liikumist võib piirata avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise huvides
  • tõene
  • väär
    64. Selgita, mida tähendab Schengeni õigusruum ehk Euroopa ühtne viisaruum
    See on Schengeni lepinguga Saksamaa, Prantsusmaa ja Beneluxi maade poolt loodud ala, mille sisepiiridel isikuid ei kontrollita. Varem valitsustevahelises raamistikus toiminud Schengeni õigusruum sai Euroopa Liidu õigustiku osaks ühes Amsterdami lepingu jõustumisega. Laienemist silmas pidades on oluline Amsterdami lepingu Schengeni protokoll .
    65. Enne ELiga ühinemist täiendati EV põhiseadust EV põhiseaduse täiendamise seadusega (võeti vastu 14. septembril 2003 (RT I 2003, 64, 429), jõustus 6.01.2004). Mida põhiseaduse täiendamise seaduse kaks esimest paragrahvi sätestavad?
    Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
    66. Kui EV põhiseaduse mõni säte on vastuolus ELi õigusega, siis
  • tuleb põhiseadust muuta
  • tuleb põhiseaduse säte konkreetses vaidluses jätta kohaldamata
  • tuleb EL õiguse säte jätta kohaldamata, sest Eestis on põhiseadus EL õiguse suhtes ülimuslik
    67. Miks nimetatakse 9. maid Euroopa päevaks?
    Euroopa päev on ühtsuse ja rahu päev. 9. mail 1950 pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimimise tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ja õitsengu.
    68. Nimeta peale Paul-Henri Spaak´i veel tuntud isikuid, kes olid seotud Euroopa ühenduste loomisega
    Winston Churchill Suurbritannia ; Jean Monnet Prantsusmaa; Robert Schuman Prantsusmaa; Joseph Bech Luksembourg
    69. Mitu ametlikku keelt on ELis? 24
    70. Selgita, mida tähendab, et teatud valdkonnad ELis on ELi ainupädevuses. Nimeta need 5 valdkonda.
    neli põhivabadust, tolliliit, siseturg , konkurentsiõigus, keskkonnaõigus
    71. Euroopa Liidu nõukogu ülesanded on:
    Nõukogu täidab koos parlamendiga seadusandja ja ELi aastaeelarve kinnitaja ülesandeid. Tal on aluslepingutega sätestatud tingimuste kohaselt poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid
    72. Selgita, mida tähendab rikkumismenetlus
    Rikkumismenetlus on Euroopa Komisjoni algatatud menetlus liikmesriigi suhtes, kui liikmesriik on rikkunud EL-i õigust.
    73. Kellest koosneb Euroopa Komisjon
    Komisjon koosneb 28-st volinikust
    74. Nimeta vähemalt kaks olulist sündmust EL-i integratsioonis, mis viisid EL-i tekkimiseni
    I ja II maailmasõda; Külm sõda ja Euroopa jagunemine kaheks.
    75. Selgita EL-i kohtusüsteemi (millistest kohtutest koosneb, kohtujuristi ülesanded jne)
    Euroopa Liidu Kohus koosneb Euroopa Kohtust , Üldkohtust ja erikohtutest. Kohus teeb otsuseid liikmesriigi, institutsiooni või füüsilise või juriidilise isiku hagides; teeb liikmesriikide kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastu võetud õigusaktide kehtivuse kohta; teeb otsuseid muudel aluslepingutes sätestatud juhtudel.
    76. Mis on siseturg?
    Euroopa Liidu siseturg on ühtne turg , kus on tagatud kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine ning kus Euroopa kodanikel on vabadus elada, töötada, õppida ja ettevõtlusega tegelda.
    1993. aastal loodud ühtne turg on muutunud konkurentsile avatumaks, aidanud luua töökohti ja kujundada tarbijatele taskukohasemaid hindu ning pakkunud ettevõtjatele ja kodanikele laialdast kauba- ja tootevalikut.
    Euroopa Liit püüab eeskirju, mis ei lase kodanikel ja ettevõtjatel ikka veel ühtse turu eeliseid täiel määral ära kasutada, veelgi lihtsamaks muuta.

    77. Nimeta mõned EL-i välistegevuse alla kuuluvad valdkonnad.
    Kaitsta oma väärtusi, põhihuve, julgeolekut, sõltumatust ning terviklikkust; toetada arengumaade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna-alast arengut, pidades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamist; edendada tugevamal mitmepoolsel koostööl ja hea valitsemistavaga maailmakorral tuginevat rahvusvahelist süsteemi.
    78. Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded, koosseis.
    Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest (28st riigist) koos ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendiga . Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid . Ülemkogu ei toimi seadusandjana – ei võta vastu EL-i õigusakte. Määrab nõukogu erikoosseisud, esitab parlamendile komisjoni presidendi kandidaadi.
    79. Mida kujutab endast eelotsusemenetlus?
    Tegemist on liikmesriigi kohtute ja Euroopa Liidu Kohtu vahelise koostööga
    80. Euroopa Parlament koosneb (kellest):
    Parlamendiliikmete kohad istungitesaalis on jaotatud fraktsioonide kaupa.
    Fraktsiooni kuulumine ei ole kohustuslik, on ka fraktsioonilise kuuluvuseta saadikuid.
    10
  • Vasakule Paremale
    EL õiguse alused #1 EL õiguse alused #2 EL õiguse alused #3 EL õiguse alused #4 EL õiguse alused #5 EL õiguse alused #6 EL õiguse alused #7 EL õiguse alused #8 EL õiguse alused #9 EL õiguse alused #10
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maili50 Õppematerjali autor
    Tallinna Majanduskool
    Iseseisev töö õppeaines „EL õiguse alused“ arvestuse positiivse tulemuse saamiseks
    JU148

    Sarnased õppematerjalid

    Euroopa Liit
    5
    docx

    Euroopa Liit

    Kohus tuleb kokku suurkojana, kui menetluse pooleks olev liikmesriik või institutsioon seda taotleb, samuti eriti oluliste ja keerukate kohtuasjade puhul. Muud kohtuasjad vaadatakse läbi 5 või 3 kohtunikust koosnevates kodades. Pädevus: teeb otsuseid liikmesriigi, institutsiooni või juriidilise või füüsilise isiku hagides; teeb liikmesriigi kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastuvõetud õigusaktide kehtivuse kohta; teeb otsuseid muudel aluslepingutes sätestatud juhtudel. Oma tegevuse käigus Euroopa Liidu Kohus: kontrollib EL-i õiguse rakendamist; tõlgendab EL-i õigust; arendab EL-i õigust edasi. Pädevus- EL-I õiguse rakendamise kontrollimine: Järelevalve EL-i institutsioonide tegevuse üle (menetlus- ja materiaalõiguse normidest kinnipidamine).

    Ühiskond
    Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused
    24
    docx

    Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused

    Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused Sisukord Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused..........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.......

    Euroopa liidu õigus
    Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine
    46
    docx

    Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine

    nimetatud menetluse kaudu, selleks et tagada ühenduse mehhanismide ja institutsioonide efektiivsus. Euroopa Liidu õigustik – acquis communautaire – kõik ELi õigusaktid kokku. See hõlmab kõike, alates asutamislepingutest kuni direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, deklaratsioonide ja rahvusvaheliste lepinguteni. Iga riik, kes tahab Euroopa Liiduga ühineda, peab olema võimeline acquis üle võtma. Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: 1) Esmane õigus • Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. • Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid. • Liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud). • nn kirjutamata õigus (pretsedendiõigus – kohtu tegevusest tulenev). 2) Teisene õigus • Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile.

    Euroopa Liidu üldkursus
    Euroopa Liidu õiguse eksami materjal
    8
    docx

    Euroopa Liidu õiguse eksami materjal

    EU õiguse eksam Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt

    Euroopa liidu õigus
    Euroopa Liidu õigus
    54
    docx

    Euroopa Liidu õigus

    et saada nõu majandus ja sotsiaalvaldkondade Euroopa Ühenduste poliitikate väljatöötamisel.  1986 Ühtne Euroopa Akt Hakati euroopa majandusühendust edasi arendama. Tugevdati riikideülest elementi-kui mida EU vastu võetakse muutub see liikmesriikidele kohustuslikuks. Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus Euroopa poliitilisele koostööle(puudutab välis-ja julgeolekupoliitikat)Euroopa Parlament sai õiguse vetostada Euroopa Ühenduste laienemist ja lepingute sõlmimist assotsieerunud liikmetega. Euroopa Ülemkogu muutus formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur-(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud

    Euroopa liidu õigus
    Euroopa Liit
    3
    docx

    Euroopa Liit

    kohustusi. Kohustuste täitmatajätmise asjas võib hagi esitada teine liikmesriik (praktikas väga haruldane) või komisjon, millel asutamislepingute eestkostjana on ka kohustus jälgida, et liikmesriigid täidaksid neile ELi õigusega pandud kohustusi. Tühistamishagid Tühistamishagis uurib Euroopa Kohus ELi meetme õiguspärasust. Eelotsused Eelotsuste puhul on Euroopa Kohtu ülesandeks vastata riikide kohtute küsimustele ELi õiguse tõlgendamise kohta. Tegevusetuse vaidlustamise hagid Tegevusetuse hagis uuritakse nõukogu, Euroopa Parlamendi või komisjoni tegutsemata jätmise õiguspärasust. Hagid kahju hüvitamiseks Hüvitiseavaldustes uurib Euroopa Kohus, kas EL peaks maksma hüvitist ELi institutsioonide või ELi töötajate tekitatud kahju eest. See kehtib aga ainult lepinguvälise kahju puhul. 19. Mida sümboliseerib ELi lipp?

    Avalik haldus
    Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused
    24
    odt

    Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused

    tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Kui välja arvata ELi ainupädevuse valdkonnad, tähendab see, et EL saab tegutseda üksnes juhul, kui kõnesolevat õigusakti on parem rakendada ELi kui et riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil. 10. Mis on Euroopa Kohtu funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Liidu Kohus mänginud Euroopa integratsiooni protsessis? Euroopa Kohus on ELi õiguse kaitsja. Funktsioonid: a) tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühetaoline kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides b) lahendab ELi liikmesriikide valitsuste ning ELi institutsioonide vahelisi vaidlusi c) üksikisikud, ettevõtted või organisatsioonid saavad samuti kohtu poole pöörduda, kui nad leiavad, et nende õigusi on ELi institutsioonide poolt rikutud EL Kohtu ülesanded: a) kontrollib ELi institutsioonide õigusaktide seaduslikkust

    Poliitika
    Vahe-eksami valmistamiseks vastused
    2
    docx

    Vahe-eksami valmistamiseks vastused

    talle õigusi või määrata talle kohustusi. Otsus on · individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud ­ see eristab otsust määrusest; · kõigis oma osades kohustuslik. d. Leebe regulatsioon (ingl softlaw) kujutab endast mittesiduvate soovituste ja memorandumite kogumikku. e. Õigusnormide hierarhia (aluslepingud, õiguse üldpõhimõtted, seadusandlikud aktid, delegeeritud aktid ja rakendusaktid) Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Näiteks kui aluslepingud teatavat poliitikavaldkonda ei hõlma, ei saa Euroopa Komisjon asjaomases valdkonnas teha õigusakti ettepanekut

    Euroopa liidu poliitikad




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun