Arvutada mahuerinevusIseseisev töö nr 3 Variant 41 ed protsentides erinevate Ülesande eesmärgid 1. mahuvalemite Arvutada puutüve koonekoefitsient 2. vahel, Arvutadavõttes puutüve vormiarv nelja erineva valemiga 100-ks 3. Arvutada puutüve maht üheksa erineva valemiga protsendiks 1. 4. Arvutada puutüve koore protsent 1. mahuvalemit kasutades mahuvalemi 5. järgi saadud maht Algandmed Puutüve pikkus 23,08 m Puuliik mänd Diameetri mõõtmise kaugus juurekaelast Diameeter Diameeter
ÕPPEMATERJAL Puutüve mahu määramine Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse TÜVE MAHU MÄÄRAMINE Tüvemoodustaja, koondekoefitsient, vormiarv, vormikõrgus Puutüve moodustaja • … on puutüve kuju pikisuunas kujutav joon graafikul Puutüve moodustaja • Kui kujutada tüvemoodustajat pöörlema ümber oma telje, tekib pöördkeha, mille ruumala on vastavuses puutüve ruumalaga Puutüve moodustaja • Mis kasu saab tüvemoodustaja teadmisest? Puutüve moodustaja • Selle abil saab arvutuslikult leida puutüvest saadavate erinevate puidusortide maksimaalseid mahtusid.
K) Otspinna lihtvalem v=L/2 (g0+gn) C) Keskpinna liitvalem, ehk nn Huberi valem v=L g +vtüükaosa+vlatv D) Keskpinna lihtvalem v= hg0,5h E) Newton-Ricke valem v=h(g0+4g0,5h +gn)/6 F) Simony valem v=h(2g0,25h-g0,5h +2g0,75h)/3 G) Sustovi valem v=0,534d1,3d0,5hh H) Denzini valem v= (d1,32 /1000) +k I) Nilsoni valem v= d1,32 (h+2)/30000 J) Tüvikoonuse liitvalem v=(L/12(d12+d1d2+d22 ))+ vlatv 7. Puu ja puistu vormiarv, vormikõrgus ja koonekoefitsient. Vormiarv - puutüve mahu ja kujutlusliku silindri mahu jagatis vormiarve on erinevaid ja erinevused seisnevad kõrguses puutüvel,millest mõõta diameeter kujutlusliku silindri mahu arvutamiseks. Vormiarvu tähis on f. (f1,3=Vtüvi/Vsilinder) Puistu elemendi vormikõrgust määratakse keskmise või sellest jämedamate puude järgi, sest vormikõrgus on suuremate läbimõõtude piirkonnas peaaegu konstantne. Valem H ×F
mõõtmise vahena 4. Puu mahu määramine Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter, saab määrata puu mahu. Puu mahu määramiseks on väga palju erinevaid arvutusvalemeid. Puu tüve võib vaadelda kui koonust ja leida tuleb koonuse ruumala. 1. võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel 2. kõige levinum ja enamkasutatavam on järgm valem: V=g1,3hf (kus g- puu rinnaslõike pindala m2; h- puu kõrgus m; f- vormiarv) Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga. Okaspuudel on see en 0,45-0,50, lehtpuudel 0,41-0,45. kui kõrgus on teada, saab hf-i vastavast tabelist. 5. puu vanuse määramine • männaste loendamise teel • juurdekasvupuuri abil Puistu takseerimine. Puistu eraldamise tunnused Eesti riigimetsad on jaotatud metskondadeks. Ühe metskonna piires jaotatakse mets kvartaliteks.
Puu mahu määramine Raieeas moodustab tüvi 60-85, oksad 5-25 ja juured 5-35 % Tüvi jaguneb tarbe ja küttepuuks Sortimendid liigitatakse ladvapoolse d järgi Jäme sortiment >26 cm Keskmine sortiment 13-25 cm Peen sortiment 3-12 cm Puu mahtu määratakse vastavate mahutabelite alusel Levinuim valem on o V = g1,3 x h x f o g - on puu rinnaslõike pindala m2 o h - puu kõrgus m o f - vormiarv Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga Okaspuudel on see enamasti 0,45-0,50 Lehtpuudel 0,41-0,45 Puu vanuse määramine männaste loendamise teel (okaspuudel) juurdekasvupuuri abil Kui on teada puistu rajamise aeg Puistu eraldamise tunnused Takseeritav üldpind jaotatakse kaheks majanduslikuks kategooriaks -
. ¾ tüvekõrguselt, puude tiheda asetusekorral veel kõrgemalt. Võra on tunduvalt kitsam, oksad lühemad ja peenemad. - erinevused ilmnevad ka tüve kujus: üksikult kasvava puu tüvi on ühesuguse vanuse ja mullastiku korral alati madalam, kuid tüve alumine osa on jämedam. Tüve ladvamõõt alusest ladva poole väheneb vabalt kasvaval puul kiiresti: tüvi on selgelt koonusekujuline. Metsas kasvava puu läbimõõtväheneb aeglaselt: tüvi läheneb omakujult rohkem silindrile. Tüve vormiarv on metsas kasvaval puul suurem. - erinevused kajastuvad samuti puude viljakandvuses: üksikult kasvav puu viljub varem ja annab rikkalikumalt seemneid kui metsas kasvav puu. - ka juurestik on vabalt kasvaval puul arenenud. Erinevused on tingitud sellest, et metsas kasvavate puude võrad moodustavad üldise võrastiku, mistõttu ökoloogilised tingimused muutuvad. Võrastik laseb lähestiku kasvatele puudele vähe valgust läbi. Mõndades kohtades on valgust nii
Võra on tunduvalt kitsam, oksad lühemad ja peenemad. - Erinevused ilmnevad ka tüve kujus: üksikult kasvava puu tüvi on ühesuguse vanuse ja mullastiku korral alati madalam, kuid tüve alumine osa on jämedam. Tüve läbimõõt alusest ladva poole väheneb vabalt kasvaval puul kiiresti: tüvi on selgelt koonusekujuline. Metsas kasvava puu läbimõõt väheneb aeglaselt: tüvi läheneb oma kujult rohkem silindrile, tüvi on nn. täistüveline. Tüve vormiarv (tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe) on metsas kasvaval puul suurem. - Erinevused kajastuvad samuti puude viljakandvuses: üksikult kasvav puu viljub varem ja annab rikkalikumalt seemneid kui metsas kasvav puu. - Ka juurestik on vabalt kasvaval puul paremini arenenud, kui puistus kasvanud puul. Erinevusi põhjustab asjaolu, et metsas kasvavate puude võrad moodustavad üldise v õ r a s t i k u,
milj m3. Metsa ühe hektari keskm tüvede tagavara on 211 m3/ha. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,6 m3/ha/a. Eesti puistute keskm vanus on 56a ja keskm boniteet 2,2. Mets- maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, atmosfäär, taimesti, loomastik). Vormiarv- tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe. Kvantitatiivsed suurused: • pindala • puude mõõtmed (kõrgus) • puude arv FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorg) definitsioon: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 ha ning kus kasvavad üle 5m kõrgused puud Metsa väikseimaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu Puistu- ühesuguse kasvukohaga piirnev metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb
vanuse ja mulla korral alati madalam, kuid tüve alumine osa on jämedam. Tüve läbimõõt alusest ladva poole väheneb vabalt kasvaval puul kiiresti: tüvi on selgelt 4 koonusekujuline. Metsas kasvava puu läbimõõt väheneb aeglaselt: tüvi läheneb oma kujult rohkem silindrile, nagu ütlevad metsateadlased, tüvi on täistüveline. Tüve vormiarv (tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe) on metsas kasvaval puul suurem. - Erinevused kajastuvad samuti puude viljakandvuses: üksikult kasvav puu viljub varem ja annab rikkalikumalt seemneid kui metsas kasvav puu. - Ka juurestik on vabalt kasvaval puul paremini arenenud, kui puistus kasvanud puul. Erinevuste põhjused on selles, et metsas kasvavate puude võrad moodustavad üldise
V = g1,3 h f e. liitpuistuga. Teise rindesse arvatakse kus g - on puu rinnaslõike pindala m2 puud, mille kõrgus on 0,25-0,75 esimese h - puu kõrgus m rinde keskmisest kõrgusest, kuid mitte f - vormiarv madalamad kui 4m. Eraldatakse: Vormiarv näitab puutüve mahu suhet üherindeline, kaherindeline puistu. kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus Üksikpuude rinne - on rinne, mis koosneb
tarbepuiduks. Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter saab määrata puu mahu. Puu mahu määramiseks on mitmed erinevad võimalusi ja erinevaid arvutusvalemeid. Tegelikult võib puu tüve vaadelda kui koonust ja tuleb leida koonuse ruumala. 1) Võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel. 2) Kõige levinum ja enamkasutatavam on järgmine valem: V = g1,3 h f kus g - on puu rinnaslõike pindala m2 h - puu kõrgus m f - vormiarv Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga. Okaspuudel on see enamasti 0,45-0,50 lehtpuudel 0,41-0,45 Kui kõrgus on teada, saab HF-i vastavast tabelist. Näide: Otsime männitüve mahtu, kui puu on 30 m kõrge ja d 1,3 = 40 cm; Kõigepealt peame leidma g1,3. Ringi pindala valem on: r² e. 3,14 x 0,2 x 0,2 m = 0,1256 m²
- Erinevused ilmnevad ka tüve kujus: üksikult kasvava puu tüvi on ühesuguse vanuse ja mullastiku korral alati madalam, kuid tüve alumine osa on jämedam. Tüve läbimõõt alusest ladva poole väheneb vabalt kasvaval puul kiiresti: tüvi on selgelt koonusekujuline. Metsas kasvava puu läbimõõt väheneb aeglaselt: tüvi läheneb oma kujult rohkem silindrile, tüvi on nn. täistüveline. Tüve vormiarv (tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe) on metsas kasvaval puul suurem. - Erinevused kajastuvad samuti puude viljakandvuses: üksikult kasvav puu viljub varem ja annab rikkalikumalt seemneid kui metsas kasvav puu. - Ka juurestik on vabalt kasvaval puul paremini arenenud, kui puistus kasvanud puul. Erinevusi
annaabi.ee 
