Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte (0)

Puuliikide vaheldus.

Kliimaks on püsivam ja suhteliselt pikemaajalisem kooslus .

Kuuse vaheldumine lehtpuudega

Üks sagedasemaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Kui kuusk peaks järsku hävinema. Kuusk ei suuda uueneda nii kiiresti kui lehtpuud . Kuusk tundlik ka temp kõikumistele. Lehtpuud kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustele. Kiirekasvulised lehtpuud tõrjuvad kuuse lagedal alal välja.
Pärast lehtpuu metsa teket tingimused soodsamad kuuse jaoks: metsa all puudub otsene päiksekiirgus, varjus väheneb rohttaimede osakaal. Kui läheduses kasvab kuuski , võib tekkida looduslik uuendus. Kuused pikemaealised, lehtpuud ei talu varju, mistõttu langevad välja. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie , tulekahju vms. Puistu arengut võimalik suunata hooldusraiete abil.

Männi vaheldumine lehtpuudega

Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades . Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda. Lehtpuud noorena kiiremad kasvama kui männid. Mänd võibki välja surra, kuna ei suuda kasvada vana metsa turbe all.

Männi vaheldumine kuusega

Vaheldumise põhjused on nende liikide bioloogilised erinevused: mänd valgusnõudlik, võimeline kasvama mitmesugustel muldadel, tormikindel, sügava juurestikuga. Kuusk kannatab varju kuid on nõudlik mulla viljakuse ja niiskuse suhtes, kannatab enam tormikahjustuste läbi.
Kuivadel nõmmemuldadel ja liigniisketel rabadel kuusk männi vastu ei saa. Värsketel ja niisketel muldadel kasvavad sageli mänd ja kuusk koos. Viljakamatel kasvukohtadel ülekaalus kuusk, kehvematel mänd. Vananedes mänd hõreneb tugevasti, mistõttu all rohkem valgust ja järelkasvu, siis moodustab kuusk teise rinde ja hiljem tungib juba esimesse rindesse.
Mänd vaheldub kuusega kõige sagedamini jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübi viljakamatel muldadel. Väga viljakatel muldadel on kuusk tootlikum ja seetõttu väärtuslikum.

Metsade uuenemine ja uuendamine.

Looduslik metsauuenemine

Looduslik metsauuenemine võib toimuda 1. Generatiivselt (seemnetest) 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu)
Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvus perioodi, soodsaid seemnete levimus - ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist b. Keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad

Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid.

Aastat mil seemnesaak rikkalik nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks.
Viljakandvus sõltub:

Kliimast – mida soodsam seda sagedasem ja rikkalikum viljakandvus

Kasvukohatingimustest – paremboniteedilistes puistutes on seemnesaak suurem

Ilmastikust – väga tähtis ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti

Kahjurite ja haiguste esinemisest

Kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu.
Seemnesaagi parandamiseks puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumistingimusi.

Metsa vegetatiivne uuenemine

Toimub peamiselt kännu ja juurevõsuga.
Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist.
Kännuvõsu arenemise võime sõltub: *puuliigist * vanusest *kasvukohast
Juurevõsu: areneb juure lisapungadest ( haab , lepp , harilik pärn).
Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem aga ühtlustub; kuid on üldiselt lühiealisemad, kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes, puit on madalama kvaliteediga.

Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimis meetodid.

Metsa uuendamise võtted on:

Maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks

Puuseemnete külvamine

Puude istutamine

Metsakultuuri hooldamine

Loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil.
Mets loetakse uuenenuks kui alal kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke.
Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.
Metsakultiveerimine ehk kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel:

Kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulisi peapuuliigi looduslikku uuendust

Kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas

Kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon

Metsa rajamisel aladele , kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, majajäetud põllumaad, jäätmaad jne.
Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik.
Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutamise teel. Külvi eelised: lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised: kordamineku tõenäosus suurem ja uuenemine kiirem.
Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): seemikud, istikud, heistrid.

Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine.

Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril; peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus , kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks.
Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega.
Algtihedus oleneb:

Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest

Kasvukohatingimustest

Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist

Istutusmaterjali vanusest

Loodusliku uuenduse olemasolust
Segakultuurid on: 1) tootlikumad 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele.
Puhtkultuuride eeliseks nii lihtsus nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Eestis rajatakse tänapäeval valdavalt puhtkultuure.
Metsakultuuride hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu.
Hooldamise sagedus sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas, mida paremini on maapind ette valmistatud, mida elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada.
Peamised hooldamise viisid:

Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine – looduslikult tekkinud rohttaimed ja puittaimed konkureerivad kultiveeritud metsapuudega.

Täiendamine – mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub

Väetamine – väetisi üldiselt ei kasutata kuna kallid

Keemilist töötlemist (pritsimist) – putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks

Kaitseabinõud loomade vastu – tarastamine, repellentide kasutamine

Tulekaitseabinõud – tulekaitseribade rajamine

Põllumaade metsastamine.

Põllumajanduslike maade metsastamine on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1. Muld on väheviljakas, põllumajanduse jaoks ebaperspektiivne ja metsa on pikemas perspektiivis tulusam kasvatada kui põllukultuure. 2. Tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne.
Endiste põllumaade metsastamisel eelistatud istutamine, kuna metsakülv pole viljakate põllumaade peal kasvava intensiivse rohttaimestiku kasvu tõttu edukas.
Endistel põllumaadel parem kasvatada lehtpuid. Okaspuud sageli jändrikud, kahjustatud seenhaiguste poolt, puit laiade aastarõngaste ja madala sügispuidu osakaalu tõttu väheväärtuslik; kuid on ka väga kiirekasvulised ja produktiivsed.
Parimaks puuliigiks endiste põllumaade metsastamisel parasniisketel muldadel on arukask (kiirekasvuline, produktiivne , pole olulisi kahjureid ja haigusi, puit väärtuslik).
Niiskematel aladel võib kultiveerida sangleppa, samuti produktiivne puuliik . Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks. Viimasel ajal populaarsemaks muutunud ka haava kasvatamine . Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi. Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi (puidu kvaliteet, haigused). Väga populaarne on tänapäeval ka maarjakase kasvatamine.
Kuna põllumaadel on mulla kõrgest viljakusest tingitult intensiivne rohttaimestiku kasv, on hooldamine eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises.

Seemnete varumine. Seemlad.

Ajutine seemnepuistu – raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on enne vaja kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud. Seemnete varumine toimub koos raietöödega.
Valikseemnepuistuks nimetatakse fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpseid ja küpseid heakasvulisi, terveid puistuid, milliseid on võimalik ette valmistada ja kasutada käbide-seemnete varumiseks.
Valikseemnepuistuteks sobivad: regulaarselt hooldatud tuulekindlad puistud ; tootlikkuselt kõrgema boniteediga, minim III bon; viljakas kasvukohatüüp; keskealine või valmiv puistu.
Varutud ja kasutatav seeme peab pärinema heade pärilike omadustega puudelt s.t. puud mille seeme varutakse peaksid olema: kiirekasvulised; sirgetüvelised; kitsa võraga; hästi laasunud; haiguskindlad jne.
Metsaselektsioon on teaduslikult põhjendatud tegevus, mis on suunatud puude pärilike omaduste parandamisele ja seeläbi metsade kvaliteedi tõstmisele ning nende tootlikkuse suurendamisele. Seega on metsaselektsioon erinevate abinõude kogum, mida rakendatakse, et saada senisest paremate omadustega metsapõlvkond.
Peamised kasutatavad meetodid metsaselektsioonis on valik, ristamine ja mutageenidega mõjutamine. Neist olulisem ja enam kasutatav on valik.
Metsaselektsiooni eesmärgid:

Puistute kasvukiiruse ja tootlikkuse tõstmine.

Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine.

Puistute haiguskindluse suurendamine .

Puistute vastupanu suurendamine ebasoodsate keskkonnategurite suhtes.
Plusspuud – kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nõuetele. Plusspuudelt varutud pookeoksi kasutatakse vegetatiivsete seemlate rajamiseks.
Nõuded plusspuule:

10-15% kõrgem puistu keskmisest kõrgusest ja 3…4 naaberpuust

Diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine

Võra laius ei tohi olla suurem kui 15% puu kõrgusest

Võra pikkus ei tohi ületada männil 25-30% ja kuusel 40% puu kõrgusest

Võra peab olema sümmeetriline, teravatipuline, oksad peened

Plusspuude peavad olema täiesti terved, nende tüvi sirge, väikese koondega ilma keerdkasvu ja ekstsentrilisuseta.
Plusspuistu peab olema antud tingimustele vastavalt kõrge tootlikkuse ja täiusega. Enamik puid peab olema hea kvaliteediga ja hästi laasunud. Võrad kitsad ja peeneoksalised. Puud terved, ei tohi esineda haigusi ja kahjureid. Miinuspuu ehk –puistu on aeglase kasvuga, tehniliselt väheväärtuslikud, okslikud, hargneva võraga, haiged puud.
Vegetatiivne seemla – metsanduses plusspuude vegetatiivsetest järglastest rajatud seemneistandust, kus koos kasvavad erinevad plusspuude kloonid , mis omavahel tolmlevad mille tulemusena saadakse parema genotüübiga seeme. Kloon – organismi (antud juhul puu) vegetatiivne järglaskond. Vegetatiivse paljundamise korral on järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga .
Vegetatiivsetel seemlatel on järgmised ülesanded:

Seemlate peamiseks ülesandeks on kvaliteetsete seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks.

Seemlates säilib plusspuude genofond.

Plusspuude hindamine ja nende pärilike omaduste selgitamine. Keskkonnatingimuste erinevus on seemlas välistatud, kuna kasvutingimused on seal homogeensed.
Puude ja puistute valikul peab alati silmas pidama , et puude kasv ja välisilme ehk fenotüüp sõltub ökoloogilistest teguritest. Halbades kasvutingimustes annab ka hea genotüübiga seeme halva kvaliteediga ja madala boniteediga puistu ja vastupidi.
Katmikala seemla eelised:

Täielikult välistatakse puude tolmlemine „võõra“ tolmuga .

Kasvuhoones on puude kasv ja areng väga kiired, mistõttu puude seemet andev / kandev pind suureneb kiiresti.

Soodsates tingimustes hakkavad puud õitsema juba 2-3. aastal, seemneid saab ruttu.

Seemnete kogumine on lihtne, sest puud vaid 5-7 m kõrged.

Seemnete kogumisega pole vaja kiirustada, sest kuna kasvuhoones pole tuult, ei hakka seeme ka nii ruttu varisema.

Seemnesaak pinnaühiku kohta on väga rikkalik ja seda on võimalik hiljem mitmete vahenditega veelgi suurendada.

Puid on lihtne uuendada/ asendada .
Kilehoonetes reguleeritakse: temperatuuri; valgust; õhuniiskust; CO2 sisaldust; toitainete sisaldust mullas; kontroll putukkahjurite ja seenhaiguste üle; umbrohutõrje; kujundatakse võrasid.

Raied

Raiete liigitus

Hooldusraie – raied mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit .
Uuendusraied – tehakse puistutes, et võimaldada metsa uuenemist või uuendamist. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks.
Valikraied – metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta . Maa-ala ei jää ühekski ajahetkeks metsata.
Trassiraie – selle hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse kvartali - või piirisihi sisseraie üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes.
Raadamine – raie mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.

Hooldusraied

Peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil võimalik kiirendada puude kasvu, kujundada liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust.

Valgustusraie – hooldusraie liik mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks. Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud. Iseloomulik on, et valgustusraiete käigus ei saada likviidset (s.t. realiseerimiskõlblikku) puitu ning langetatud materjal jäetakse maha.

Harvendusraie – tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Puistu keskmine diameeter on üle 8 cm. Harvendusraiet tehakse, et anda paremate omadustega puudele kasvus eelistus , et nad saaks rohkem valgust ja toitepinda. Küpsesse ikka peaksid jõudma vaid heade tüveomadustega puud, millest on võimalik saada kvaliteetset puitu. Kasvama jäetakse tavaliselt peapuuliigi paremad puud ning vajaduse korral ka sobivad kõrvalpuuliigid. Raie käigus ei tohi tekkida metsa täiuse olulist vähenemist (hõrenemist). Ära raiutakse puud, mis takistavad paremate puude kasvu, halvendavad puistu sanitaarset seisundit ja kvaliteeti.

Sanitaarraie – tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet. Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitar-lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras.
Raiekraad ehk harvendamise aste näitab palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast).
Hooldusraie intensiivsus – näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse.
Alameetod – raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud
„metsahunt“ – puud mis on teistest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Nende puude puit ka vähekvaliteetne.
Ülameetod – raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva.
Raiejäätmed – oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets.

Hooldusraiete bioloogilised alused.

Ehk põhimõtted, läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu ehk mis juhtub/muutub puistus hooldusraiete tulemusena.

Kasvuressursi ümberjaotamine – iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele jääb kasvuks vajalikke ressursse rohkem, mille tulemusena intensiivistub nende juurdekasv. Kasvuressurss jagatakse ümber, väljaraiutud puude poolt kasutamata jäänud varud võetakse kasutusele allesjäänud puude poolt ja selle tulemusena nende juurdekasv paraneb .

Puistu liigilise koosseisu reguleerimine – ühes kasvukohas võib sageli kasvada mitu erinevat puuliiki. Valikuvõimalused on ekstreemsetest kasvukohtade ja suuremad viljakates kasvukohtades. Metsakasvatajal tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või –liigid selles puistus. Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades. Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus - ja uuendusraiete ajastamisel.
Segametsade eelised: *Tavaliselt segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse-lehtpuu segametsast võimalik saada rohkem puitu kui puhtpuistust. *okaspuude varis, annab happelise kõdu. *üldjuhul kannatab segamets vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes. *Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis - ja varjetingimused on paremad.

Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine - fotosünteesiprotsess toimub taimede rohelistes osades. Fotosünteesitava orgaanilise aine hulk sõltub ühelt poolt välistest teguritest ja teiselt poolt lehtede, okaste massist. Kui puud kasvavad tihedas liituses, on nad hästi laasunud ja okkaid leidub vaid puu tipmises osas ja võrad on lühikesed. Et puud saaks kasvada maksimaalse kiirusega peab tema okaste (lehtede) mass olema tasakaalus kogu puu massiga, vastasel juhul ei suuda lühike võra, kus rohelise osa mass on väike, varustada puud vajaliku hulga assimilaatidega ja puu kasv on pidurdatud. Samas on ebasoovitav ka liiga pika võra esinemine puudel. Sellised puud on küll kõrge fotosünteesivõimega, kuid saadav puit on puuduliku laasumise tõttu ebakvaliteetne ning liiga hõre puistu kasutab ebaefektiivselt kasvukoha ressursse. Siit tuleb hooldusraie üks olulisemaid mõjusid: puistus kujundatakse võrastik, mis on kõige optimaalsem antud puuliigile.

Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud – selle tulemusena paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama jäävad vaid parimate omadustega. Paraneb ka sanitaarne seisund. Puistutesse jäävad alles ja kannavad vilja vaid kvaliteetsed puud.

Hooldusraie majanduslikud eesmärgid

Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvelt. – Kui teha hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele. See võimaldab saada hooldatud metsast suuremat puidukoguproduktsiooni ja seeläbi ka majanduslikku tulu.

Lüheneb raiering . – kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Tänu kasvu intensiivistumisele saavutavad nad varem sihtdiameetri.

Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine – hooldusraie käigus eemaldatakse metsast kõveratüvelised, okslikud, „metsahundid“ ja muidu ebakvaliteetsed puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud. Hooldusraiega saab parandada puistu kui terviku kvaliteeti, mitte aga üksikpuu kvaliteeti.

Metsa rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine – parem metsas liikuda , marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud, puuduvad mädad, mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms.
Hooldusraiete planeerimine: Eelisjärjekorras tuleks raiuda : 1. Paremaboniteedilised puistud, viljakamate kasvukohtade metsad 2. Kultuurpuistud 3. Silmatorkavamad metsad 4. Nooremad metsad.

Uuendusraied

Raied mis tehakse metsa uuendamiseks sobivate tingimuste loomiseks.
Lageraied – raiutakse maha kõik puud raielangil ühe aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud keskmise rinnasdiameetri.
Seemnepuud – puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduste teket. Peavad olema tormikindlad ja paiknema hajali üle raiesmiku.
Säilikpuud – ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud – valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks.
Lank – raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid raiutakse ka raiutud ala kohta).
Raiestik – raiutud metsaosa. Langi pikkus – mitte üle kvartali külje pikkuse.
Raiesuund – lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände.
Lankide liitumisaeg – s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks. Raieaastat ei loeta liitumisaja hulka.
Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on majanduslikult kõige ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam .
Turberaied – need uuendusraied, kus lank raiutakse mitmes järgus (pikema aja jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad, kahjustatud puud, samuti tormihellad ja järelkasvu kõige enam varjavad puud.
Erinevatest turberaieviisidest on Eestis kasutusel:

Aegjärkne raie – mets raiutakse järkude kaupa, 10-20 aasta jooksul umbes 2-4 raiejärguga. Metsa raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena s.t., et reeglina uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt.

Häilraied – raiutakse uuendamisele kuuluv mets häiludena 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudena. Ühe hektari kohta kuni 5 häilu, läbimõõduga kuni 30 m. Häile laiendatakse 5-8 aastaste vaheaegadega, sõltuvalt järelkasvu arengust.

Veerraie – selle all mõistetakse väga kitsaste lankidena tehtud lageraieid. Raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudena puud langi servast lageraie korras ja mujalt hajali paiknevad puud või raiutakse puud häiludena.
Turberaietel on aga mitmeid puudusi: *Puistute harvendamine turberaietega võib suurendada tormi- ja lumekahjustusi, mis omakorda võib viia puistu täieliku hävimiseni. Raietööde käigus, puude langetamisel ja laasimisel vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu. *Kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest.
Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, s.t. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol.

Valikraie

Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana. Püsimetsana mõeldakse metsaosa, kus ei tehta kunagi uuendusraiet ja kus toimub puistu pidev uuenemine. Erinevalt turberaiest on valikraie eesmärgiks kujundada erineva vanuselise koosseisuga puistu ja metsa kui sellist ei likvideerita. Teatud aja järel tuleks mets üle vaadata ja raiuda puid sealt, kus see on metsakasvatuslikult kõige otstarbekam. Valikraiete käigus mets ei hävi, vaid jääb püsima, s.t. mets on pidev.
Valikraiete eesmärk: luua võimalus metsade looduslikuks uuendamiseks, parandada nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust. Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes. Valikraiega raiutakse välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puud.
Valikraietega majandatavate püsimetsade eelised: *Mets on püsiv, s.t. säilib kogu aeg ja seega täidab oma erinevaid funktsioone kogu aeg. *Püsimets võimaldab pidevat ja säästlikku puidukasutamist ka väikese metsaosas, näiteks talumetsas. *Õige majandamise korral annab metsale suurema tormi- ja lumekindluse. *Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimisele.
Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud tingimustes: *Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehhaniseeritav, vajalik on väikemehhanismide olemasolu ja hea teedevõrk, mis teeb selle raieviisi kalliks võrreldes lageraiega. *Kasvama jäävate puude vigastamise oht raie käigus suur. *Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks. *Uuenemine on looduslikul teel võimalik vaid varjutaluvate liikidega.