Puuliikide vaheldus.
Kliimaks
on püsivam ja suhteliselt pikemaajalisem
kooslus .
Üks
sagedasemaid
puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Kui
kuusk peaks
järsku hävinema. Kuusk ei suuda uueneda nii kiiresti kui
lehtpuud .
Kuusk tundlik ka temp kõikumistele. Lehtpuud
kohastunud lagedal
valitsevate keskkonnatingimustele. Kiirekasvulised lehtpuud tõrjuvad
kuuse lagedal alal välja.
Pärast
lehtpuu metsa teket tingimused soodsamad kuuse jaoks: metsa all
puudub otsene päiksekiirgus,
varjus väheneb rohttaimede osakaal.
Kui läheduses kasvab
kuuski , võib tekkida looduslik uuendus. Kuused
pikemaealised, lehtpuud ei talu varju, mistõttu langevad välja.
Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust:
lageraie , tulekahju vms.
Puistu arengut võimalik suunata
hooldusraiete abil.
Männi vaheldumine lehtpuudega
Mänd
võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates
kasvukohtades .
Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda. Lehtpuud
noorena kiiremad kasvama kui männid. Mänd võibki välja surra,
kuna ei suuda kasvada vana metsa
turbe all.
Männi vaheldumine kuusega
Vaheldumise
põhjused on nende liikide bioloogilised erinevused: mänd
valgusnõudlik, võimeline kasvama mitmesugustel muldadel,
tormikindel, sügava juurestikuga. Kuusk kannatab varju kuid on
nõudlik mulla viljakuse ja niiskuse suhtes, kannatab enam
tormikahjustuste läbi.
Kuivadel
nõmmemuldadel ja liigniisketel rabadel kuusk männi vastu ei saa.
Värsketel ja niisketel muldadel kasvavad sageli mänd ja kuusk koos.
Viljakamatel kasvukohtadel ülekaalus kuusk, kehvematel mänd.
Vananedes mänd hõreneb tugevasti, mistõttu all rohkem valgust ja
järelkasvu, siis moodustab kuusk teise rinde ja hiljem tungib juba
esimesse rindesse.
Mänd
vaheldub kuusega kõige sagedamini jänesekapsa ja mustika
kasvukohatüübi viljakamatel muldadel. Väga viljakatel muldadel on
kuusk tootlikum ja seetõttu väärtuslikum.
Metsade uuenemine ja uuendamine.
Looduslik metsauuenemine
Looduslik
metsauuenemine võib toimuda 1.
Generatiivselt (seemnetest) 2.
Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu)
Seemneliseks
uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvus perioodi, soodsaid seemnete
levimus - ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a.
seemnete kvaliteedist b.
Keskkonnatingimustest kuhu seemned
satuvad
Metsapuude seemnekandvus ja seda
mõjutavad tegurid.
Aastat
mil
seemnesaak rikkalik nimetatakse seemneaastaks, vähese
seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks.
Viljakandvus
sõltub:
Kliimast – mida soodsam seda sagedasem ja rikkalikum viljakandvus
Kasvukohatingimustest – paremboniteedilistes puistutes on seemnesaak suurem
Ilmastikust – väga tähtis ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti
Kahjurite ja haiguste esinemisest
Kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu.
Seemnesaagi
parandamiseks puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus
ja toitumistingimusi.
Toimub
peamiselt kännu ja juurevõsuga.
Kännuvõsu:
areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist.
Kännuvõsu
arenemise võime sõltub: *puuliigist * vanusest *kasvukohast
Juurevõsu:
areneb juure lisapungadest ( haab , lepp , harilik pärn).
Vegetatiivselt
tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui
seemnetekkelistel, hiljem aga ühtlustub; kuid on üldiselt
lühiealisemad, kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku
tekitavate seenhaiguste käes, puit on madalama
kvaliteediga.
Metsauuendamine. Istutus ja külv
kui metsakultiveerimis meetodid.
Metsa
uuendamise võtted on:
Maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks
Puuseemnete külvamine
Puude istutamine
Metsakultuuri hooldamine
Loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil.
Mets
loetakse uuenenuks kui alal kasvab ülepinnaliselt paiknevaid
metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus
tagavad uue metsapõlve tekke.
Metsa
võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega,
mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise
eeskirjaga.
Metsakultiveerimine
ehk kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel:
Kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulisi peapuuliigi looduslikku uuendust
Kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas
Kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon
Metsa rajamisel aladele , kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, majajäetud põllumaad, jäätmaad jne.
Metsakultuuride
hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja
kultiveerimismeetodi valik.
Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutamise teel. Külvi eelised:
lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem
areng. Istutamise eelised: kordamineku tõenäosus suurem ja
uuenemine kiirem.
Istutatakse
3 liiki istutusmaterjali (taimi): seemikud, istikud,
heistrid.
Metsakultuuride algtihedus,
puuliigi valik, hooldamine.
Algtiheduse
määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril; peab olema
optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava
puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus , kuid
samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks.
Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem,
aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on
tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega.
Algtihedus
oleneb:
Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest
Kasvukohatingimustest
Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist
Istutusmaterjali vanusest
Loodusliku uuenduse olemasolust
Segakultuurid
on: 1) tootlikumad 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad
putukkahjuritele ja seenhaigustele.
Puhtkultuuride eeliseks nii lihtsus nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja
majandamisel. Eestis rajatakse tänapäeval valdavalt puhtkultuure.
Metsakultuuride
hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida
metsakultuuride koosseisu.
Hooldamise
sagedus sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas, mida paremini
on maapind ette valmistatud, mida elujõulisem on istutusmaterjal,
seda vähem on vaja hooldada.
Peamised
hooldamise viisid:
Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine – looduslikult tekkinud rohttaimed ja puittaimed konkureerivad kultiveeritud metsapuudega.
Täiendamine – mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub
Väetamine – väetisi üldiselt ei kasutata kuna kallid
Keemilist töötlemist (pritsimist) – putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks
Kaitseabinõud loomade vastu – tarastamine, repellentide kasutamine
Tulekaitseabinõud – tulekaitseribade rajamine
Põllumaade metsastamine.
Põllumajanduslike
maade metsastamine on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1. Muld on väheviljakas, põllumajanduse jaoks ebaperspektiivne ja
metsa on pikemas perspektiivis tulusam kasvatada kui põllukultuure.
2. Tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on
põllumaana väheperspektiivne.
Endiste
põllumaade metsastamisel eelistatud istutamine, kuna
metsakülv pole viljakate põllumaade peal kasvava intensiivse
rohttaimestiku kasvu tõttu edukas.
Endistel
põllumaadel parem kasvatada lehtpuid. Okaspuud sageli
jändrikud, kahjustatud seenhaiguste poolt, puit laiade aastarõngaste
ja madala sügispuidu osakaalu tõttu väheväärtuslik; kuid on ka
väga kiirekasvulised ja produktiivsed.
Parimaks
puuliigiks endiste põllumaade metsastamisel parasniisketel muldadel
on arukask (kiirekasvuline, produktiivne , pole olulisi kahjureid ja haigusi, puit väärtuslik).
Niiskematel
aladel võib kultiveerida sangleppa, samuti produktiivne puuliik . Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade
metsastamiseks. Viimasel ajal populaarsemaks muutunud ka haava kasvatamine . Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka
mändi. Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid
kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi
puhulgi (puidu kvaliteet, haigused). Väga populaarne on tänapäeval
ka maarjakase kasvatamine.
Kuna
põllumaadel on mulla kõrgest viljakusest tingitult intensiivne
rohttaimestiku kasv, on hooldamine eriti vajalik just esimestel
kultiveerimisjärgsetel aastatel. Hooldamine seisneb eelkõige heina
niitmises.
Seemnete varumine. Seemlad.
Ajutine
seemnepuistu – raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on
enne vaja kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud.
Seemnete varumine toimub koos raietöödega.
Valikseemnepuistuks
nimetatakse fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja
eraldatud eelküpseid ja küpseid heakasvulisi, terveid puistuid,
milliseid on võimalik ette valmistada ja kasutada käbide-seemnete
varumiseks.
Valikseemnepuistuteks
sobivad: regulaarselt hooldatud tuulekindlad puistud ;
tootlikkuselt kõrgema boniteediga, minim III bon; viljakas
kasvukohatüüp; keskealine või valmiv puistu.
Varutud
ja kasutatav seeme peab pärinema heade pärilike omadustega puudelt
s.t. puud mille seeme varutakse peaksid olema: kiirekasvulised;
sirgetüvelised; kitsa võraga; hästi laasunud; haiguskindlad jne.
Metsaselektsioon
on teaduslikult põhjendatud tegevus, mis on suunatud puude pärilike
omaduste parandamisele ja seeläbi metsade kvaliteedi tõstmisele
ning nende tootlikkuse suurendamisele. Seega on metsaselektsioon
erinevate abinõude kogum, mida rakendatakse, et saada senisest paremate omadustega metsapõlvkond.
Peamised
kasutatavad meetodid metsaselektsioonis on valik, ristamine ja
mutageenidega mõjutamine. Neist olulisem ja enam kasutatav on valik.
Metsaselektsiooni
eesmärgid:
Puistute kasvukiiruse ja tootlikkuse tõstmine.
Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine.
Puistute haiguskindluse suurendamine .
Puistute vastupanu suurendamine ebasoodsate keskkonnategurite suhtes.
Plusspuud
– kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele
nõuetele. Plusspuudelt varutud pookeoksi kasutatakse vegetatiivsete
seemlate rajamiseks.
Nõuded
plusspuule:
10-15% kõrgem puistu keskmisest kõrgusest ja 3…4 naaberpuust
Diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine
Võra laius ei tohi olla suurem kui 15% puu kõrgusest
Võra pikkus ei tohi ületada männil 25-30% ja kuusel 40% puu kõrgusest
Võra peab olema sümmeetriline, teravatipuline, oksad peened
Plusspuude peavad olema täiesti terved, nende tüvi sirge, väikese koondega ilma keerdkasvu ja ekstsentrilisuseta.
Plusspuistu
peab olema antud tingimustele vastavalt kõrge tootlikkuse ja
täiusega. Enamik puid peab olema hea kvaliteediga ja hästi
laasunud. Võrad kitsad ja peeneoksalised. Puud terved, ei tohi
esineda haigusi ja kahjureid. Miinuspuu ehk –puistu on
aeglase kasvuga, tehniliselt väheväärtuslikud, okslikud, hargneva
võraga, haiged puud.
Vegetatiivne seemla – metsanduses plusspuude vegetatiivsetest järglastest
rajatud seemneistandust, kus koos kasvavad erinevad plusspuude kloonid , mis omavahel tolmlevad mille tulemusena saadakse
parema genotüübiga seeme. Kloon – organismi (antud juhul puu)
vegetatiivne järglaskond. Vegetatiivse paljundamise korral on
järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga .
Vegetatiivsetel
seemlatel on järgmised ülesanded:
Seemlate peamiseks ülesandeks on kvaliteetsete seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks.
Seemlates säilib plusspuude genofond.
Plusspuude hindamine ja nende pärilike omaduste selgitamine. Keskkonnatingimuste erinevus on seemlas välistatud, kuna kasvutingimused on seal homogeensed.
Puude
ja puistute valikul peab alati silmas pidama , et puude kasv ja
välisilme ehk fenotüüp sõltub ökoloogilistest teguritest.
Halbades kasvutingimustes annab ka hea genotüübiga seeme halva
kvaliteediga ja madala boniteediga puistu ja vastupidi.
Katmikala
seemla eelised:
Täielikult välistatakse puude tolmlemine „võõra“ tolmuga .
Kasvuhoones on puude kasv ja areng väga kiired, mistõttu puude seemet andev / kandev pind suureneb kiiresti.
Soodsates tingimustes hakkavad puud õitsema juba 2-3. aastal, seemneid saab ruttu.
Seemnete kogumine on lihtne, sest puud vaid 5-7 m kõrged.
Seemnete kogumisega pole vaja kiirustada, sest kuna kasvuhoones pole tuult, ei hakka seeme ka nii ruttu varisema.
Seemnesaak pinnaühiku kohta on väga rikkalik ja seda on võimalik hiljem mitmete vahenditega veelgi suurendada.
Puid on lihtne uuendada/ asendada .
Kilehoonetes
reguleeritakse: temperatuuri; valgust; õhuniiskust; CO2 sisaldust;
toitainete sisaldust mullas; kontroll putukkahjurite ja seenhaiguste
üle; umbrohutõrje; kujundatakse võrasid.
Raied
Raiete liigitus
Hooldusraie
– raied mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on
eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude
kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit .
Uuendusraied
– tehakse puistutes, et võimaldada metsa uuenemist või
uuendamist. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks.
Valikraied
– metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta .
Maa-ala ei jää ühekski ajahetkeks metsata.
Trassiraie
– selle hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse kvartali - või
piirisihi sisseraie üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga
puistutes.
Raadamine
– raie mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.
Hooldusraied
Peamine
metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil võimalik kiirendada puude kasvu, kujundada liigilist koosseisu, parandada
metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust.
Valgustusraie – hooldusraie liik mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks. Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud. Iseloomulik on, et valgustusraiete käigus ei saada likviidset (s.t. realiseerimiskõlblikku) puitu ning langetatud materjal jäetakse maha.
Harvendusraie – tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Puistu keskmine diameeter on üle 8 cm. Harvendusraiet tehakse, et anda paremate omadustega puudele kasvus eelistus , et nad saaks rohkem valgust ja toitepinda. Küpsesse ikka peaksid jõudma vaid heade tüveomadustega puud, millest on võimalik saada kvaliteetset puitu. Kasvama jäetakse tavaliselt peapuuliigi paremad puud ning vajaduse korral ka sobivad kõrvalpuuliigid. Raie käigus ei tohi tekkida metsa täiuse olulist vähenemist (hõrenemist). Ära raiutakse puud, mis takistavad paremate puude kasvu, halvendavad puistu sanitaarset seisundit ja kvaliteeti.
Sanitaarraie – tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet. Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitar-lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras.
Raiekraad
ehk harvendamise aste näitab palju puid korraga välja raiutakse
(mitu % tagavarast).
Hooldusraie
intensiivsus – näitab, kui tihti puistu eluea jooksul
hooldusraieid tehakse.
Alameetod
– raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud
„metsahunt“
– puud mis on teistest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte
okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Nende puude puit ka
vähekvaliteetne.
Ülameetod
– raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt
harva.
Raiejäätmed
– oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud
järelkasv ja alusmets.
Hooldusraiete bioloogilised alused.
Ehk
põhimõtted, läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu ehk
mis juhtub/muutub puistus hooldusraiete tulemusena.
Kasvuressursi ümberjaotamine – iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele jääb kasvuks vajalikke ressursse rohkem, mille tulemusena intensiivistub nende juurdekasv. Kasvuressurss jagatakse ümber, väljaraiutud puude poolt kasutamata jäänud varud võetakse kasutusele allesjäänud puude poolt ja selle tulemusena nende juurdekasv paraneb .
Puistu liigilise koosseisu reguleerimine – ühes kasvukohas võib sageli kasvada mitu erinevat puuliiki. Valikuvõimalused on ekstreemsetest kasvukohtade ja suuremad viljakates kasvukohtades. Metsakasvatajal tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või –liigid selles puistus. Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades. Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus - ja uuendusraiete ajastamisel.
Segametsade eelised: *Tavaliselt segamets tootlikum: viljakal
kasvukohal on kuuse-lehtpuu segametsast võimalik saada rohkem puitu
kui puhtpuistust. *okaspuude varis, annab happelise kõdu. *üldjuhul
kannatab segamets vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes.
*Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis -
ja varjetingimused on paremad.
Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine - fotosünteesiprotsess toimub taimede rohelistes osades. Fotosünteesitava orgaanilise aine hulk sõltub ühelt poolt välistest teguritest ja teiselt poolt lehtede, okaste massist. Kui puud kasvavad tihedas liituses, on nad hästi laasunud ja okkaid leidub vaid puu tipmises osas ja võrad on lühikesed. Et puud saaks kasvada maksimaalse kiirusega peab tema okaste (lehtede) mass olema tasakaalus kogu puu massiga, vastasel juhul ei suuda lühike võra, kus rohelise osa mass on väike, varustada puud vajaliku hulga assimilaatidega ja puu kasv on pidurdatud. Samas on ebasoovitav ka liiga pika võra esinemine puudel. Sellised puud on küll kõrge fotosünteesivõimega, kuid saadav puit on puuduliku laasumise tõttu ebakvaliteetne ning liiga hõre puistu kasutab ebaefektiivselt kasvukoha ressursse. Siit tuleb hooldusraie üks olulisemaid mõjusid: puistus kujundatakse võrastik, mis on kõige optimaalsem antud puuliigile.
Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud – selle tulemusena paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama jäävad vaid parimate omadustega. Paraneb ka sanitaarne seisund. Puistutesse jäävad alles ja kannavad vilja vaid kvaliteetsed puud.
Hooldusraie majanduslikud eesmärgid
Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvelt. – Kui teha hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele. See võimaldab saada hooldatud metsast suuremat puidukoguproduktsiooni ja seeläbi ka majanduslikku tulu.
Lüheneb raiering . – kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Tänu kasvu intensiivistumisele saavutavad nad varem sihtdiameetri.
Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine – hooldusraie käigus eemaldatakse metsast kõveratüvelised, okslikud, „metsahundid“ ja muidu ebakvaliteetsed puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud. Hooldusraiega saab parandada puistu kui terviku kvaliteeti, mitte aga üksikpuu kvaliteeti.
Metsa rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine – parem metsas liikuda , marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud, puuduvad mädad, mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms.
Hooldusraiete
planeerimine: Eelisjärjekorras tuleks raiuda : 1.
Paremaboniteedilised puistud, viljakamate kasvukohtade metsad 2.
Kultuurpuistud 3. Silmatorkavamad metsad 4. Nooremad metsad.
Uuendusraied
Raied
mis tehakse metsa uuendamiseks sobivate tingimuste loomiseks.
Lageraied
– raiutakse maha kõik puud raielangil ühe aasta jooksul.
Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline
looduslik järelkasv ja säilikpuud. Lageraie on lubatud puistutes,
mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud
keskmise rinnasdiameetri.
Seemnepuud
– puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduste teket. Peavad olema tormikindlad ja paiknema hajali üle
raiesmiku.
Säilikpuud
– ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud –
valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga
puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid.
Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks.
Lank
– raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel
raiumata (kuid raiutakse ka raiutud ala kohta).
Raiestik
– raiutud metsaosa. Langi pikkus – mitte üle kvartali
külje pikkuse.
Raiesuund
– lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank
tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund
on idast läände.
Lankide
liitumisaeg – s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise
raiestiku taasmetsastamiseks. Raieaastat ei loeta liitumisaja
hulka.
Lageraietega
metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see
on majanduslikult kõige ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on
kõige edukam .
Turberaied
– need uuendusraied, kus lank raiutakse mitmes järgus (pikema aja
jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas.
Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad, kahjustatud
puud, samuti tormihellad ja järelkasvu kõige enam varjavad puud.
Erinevatest
turberaieviisidest on Eestis kasutusel:
Aegjärkne raie – mets raiutakse järkude kaupa, 10-20 aasta jooksul umbes 2-4 raiejärguga. Metsa raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena s.t., et reeglina uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt.
Häilraied – raiutakse uuendamisele kuuluv mets häiludena 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudena. Ühe hektari kohta kuni 5 häilu, läbimõõduga kuni 30 m. Häile laiendatakse 5-8 aastaste vaheaegadega, sõltuvalt järelkasvu arengust.
Veerraie – selle all mõistetakse väga kitsaste lankidena tehtud lageraieid. Raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudena puud langi servast lageraie korras ja mujalt hajali paiknevad puud või raiutakse puud häiludena.
Turberaietel
on aga mitmeid puudusi: *Puistute harvendamine turberaietega võib
suurendada tormi- ja lumekahjustusi, mis omakorda võib viia puistu
täieliku hävimiseni. Raietööde käigus, puude langetamisel ja
laasimisel vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu. *Kuna võimsa
tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad
lageraietest.
Turberaiete
eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja
pidev metsa esinemine, s.t. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol.
Valikraie
on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana. Püsimetsana
mõeldakse metsaosa, kus ei tehta kunagi uuendusraiet ja kus toimub
puistu pidev uuenemine. Erinevalt turberaiest on valikraie eesmärgiks
kujundada erineva vanuselise koosseisuga puistu ja metsa kui sellist
ei likvideerita. Teatud aja järel tuleks mets üle vaadata ja raiuda
puid sealt, kus see on metsakasvatuslikult kõige otstarbekam.
Valikraiete käigus mets ei hävi, vaid jääb püsima, s.t. mets on
pidev.
Valikraiete
eesmärk: luua võimalus metsade looduslikuks uuendamiseks,
parandada nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust. Valikraiet
tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes
puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes. Valikraiega raiutakse
välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis
kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa
mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puud.
Valikraietega
majandatavate püsimetsade eelised: *Mets on püsiv, s.t. säilib
kogu aeg ja seega täidab oma erinevaid funktsioone kogu aeg.
*Püsimets võimaldab pidevat ja säästlikku puidukasutamist ka
väikese metsaosas, näiteks talumetsas. *Õige majandamise korral
annab metsale suurema tormi- ja lumekindluse. *Võimaldab ära
kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida
kulutusi kultiveerimisele.
Püsimetsadel
on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud
tingimustes: *Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti
mehhaniseeritav, vajalik on väikemehhanismide olemasolu ja hea
teedevõrk, mis teeb selle raieviisi kalliks võrreldes lageraiega.
*Kasvama jäävate puude vigastamise oht raie käigus suur.
*Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks. *Uuenemine on
looduslikul teel võimalik vaid varjutaluvate liikidega.
Kõik kommentaarid