ees, siis tekib tulevikus enamvähem sama kõrgusega segapuistu. Harvendusraie kuusikus Puhtkuusikus minimaalselt. Tihedat kuusikut võiks raiuda kahes jaos, siis on valgussokk väiksem. Liiga hõredas puistus tormioht. Kui kahtled ära tee! Männi eripärad Valgusnõudlik Varjajad välja Võrreldes kuusikuga hõredam Laasumine Uuendus metsaservas ja harvikus Tugev juurekava Vähene tormikahjustus Seemnepuud Männi eripärad Külmakindlus Ei vaja turvet Vähenõudlik Vähene konkurentsivõime viljakal alal Põder kahjustuse oht väheneb 2030 aastaselt Valgustusraie männikus Puhtmännikutes reeglina valgustusraiet teha vaja pole, välja arvatud siis, kui männinoorendik on väga tihe. Tiheda noorendiku puhul on tüvi hästi laasunud, kuid peenike ja võra on vaid väike tutt puu ladvas. Kuna tüved on peened, võivad
Loodusõppe programm ,,Kohtume Metsas`` Kõigepealt nägime lagendikku kus oli tehtud lageraiet sinna olid jäänud vaid mõned seemnepuud ,kust seemned kukkuvad maha ja millest kasvavad uued puud. Seejärel rääkisime hooldus raiest mis tähendab, et on osad puud maha võetud siis on teistel puudel rohkem ruumi kasvada. Määrasime ka valdava puuliigi .Võtsime viie meetrise nööri üks meist seisis ühe koha peal paigal ja teine kõndis ringi ümber tema ja luges ringi seest kokku kõik puud. Nii saimegi valdavaks puuliigiks kase. Taimerindejärjekord: samblad, rohttaimed, puhmad, põõsad, puud
loodusliku uuenduse tekkeks ja arenguks, samuti võimalus pinda ette valmistada metsa külviks või istutamiseks. Metsa kehva seisundi tõttu - haigustest või pärilikest omadustest põhjustatud - tohib uuendusraieid teha ainult Metsaameti ekspertiisi alusel. Lehtpuumetsades - haavikutes ja lepikutes - võib uuendusraiet teha ala uuendamiseks väärtuslikuma puuliigiga. Samuti võib uuendamiseks raiuda koridore kuni 8 m kõrgusesse võssa. Lageraie on raie kus jäetakse kasvama ainult seemnepuud ja säilikpuud ning muu loodussõbralik materjal. Lageraielankidele jäetakse vähemalt 20 kuni 70 männi, arukase, saare või tamme seemnepuud hektarile. Lagedaks raiutava ala pind ei tohi ületada 7 ha lehtpuumetsas, 5 ha mujal tulundusmetsas ja 2 ha kaitsemetsas. Raielangi laius sealjuures ei tohi ületada 150 m lehtpuumetsas, 100 m mujal tulundusmetsas ja 30 m kaitsemetsas.Lagedaks võib raiuda vanemaid kui 100-aastaseid männikuid, 80-aastaseid kuusikuid ja 70-aastaseid kaasikuid või
Heaks näiteks on siinkohal paljude arstide tööle asumine mujale riikidesse. Siis seisamegi probleemi ees, kus näiteks Rakvere haigla pidi aastavahetusel jääma ilma lastearstita, sest noored arstid teenivad Soomes viis korda kõrgemat palka kui Eestis. Mööda Eestit ringi sõites ja lagunenud maanteid taludes tekib tihtipeale küsimus, et kuhu kaob meie teede remondiks mõeldud raha? Mille eest me makse maksame? Nähes trööstitud pilti, kus mets on maha raiutud nii, et isegi seemnepuud on kaubaks läinud kas me ikka oleme masust üle saanud. Nähes mornide ja hallide nägudega inimesi, kelle ainus lootus ära elada on vabaneda raskest laenukoormast, mis Rootsi pankadest laenatud. Kas me oleme masust toibunud? Parem ei ole olukord ka linnades ja nende lähiümbruses, kus tühjalt seisavad uued elamud ja sama tühi on ka endistest ehitajatest töötute pilk. Tavainimese jaoks on tihtipeale parimaks kriisist üle saamise meetodiks
jäävad sinna tühjad kohad. Lehtpuude osatähtsust vähendada niipalju, et täius jääks 60%. Kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus, kuid võib ka jääda. Kuusk jätta alles teise rindesse. Viimane harvendusraie teha 50-70-aastaselt, hiljem võib teha vajadusel ainult sanitaarraiet. Seega tehakse kokku üks-kaks harvendust. Uuendusraietest lageraie on tänapäeva üks peamisi puiduvarumis viise, kus siis raiutakse ühe aastajooksul kõik puud väljaarvatud seemnepuud, järelkasvu ja säilikpuud. Seemnepuudeks jäetakse 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta. Säilikpuid tuleb kindlasti jätta vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari koha. Lamapuittu tuleb sammulti jätta 5 tihumeetrit ühe hektari peale võimalikult erinevais lagunemisastmeis, eelistades suurima diameetriga puid. Mänd saab 90 aastaga küpseks puistuks kui on muld I Boniteet klassiga, kui aga on boniteet V siis saab mänd küpseks 120 aastaga
mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms. Hooldusraiete planeerimine: Eelisjärjekorras tuleks raiuda: 1. Paremaboniteedilised puistud, viljakamate kasvukohtade metsad 2. Kultuurpuistud 3. Silmatorkavamad metsad 4. Nooremad metsad. Uuendusraied Raied mis tehakse metsa uuendamiseks sobivate tingimuste loomiseks. Lageraied raiutakse maha kõik puud raielangil ühe aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud keskmise rinnasdiameetri. Seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduste teket. Peavad olema tormikindlad ja paiknema hajali üle raiesmiku. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud valitakse erinevate
objektide/metsa omanikud tahavad metsa kiiresti maha müüa, mistõttu pole nad nõud raiet teostama ainult talvlisel ajal. 14)Küpse metsa raiumisega kujunevad eeldused uue metsapõlve arenguks, seetõttu nimetatakse kõiki küpse metsa raieviise kokku uuendusraieteks. Uuendusraiet võib teha lageraiena- raiudes küpset metsa korraga või turberaiena- raiudes metsa aastakümnete jooksul. Lageraiel jäetakse kasvama seemnepuud, säilikpuud (elu- ja kasvupaigad metsaloomastikule) ja järelkasvupuud. Nimeta lageraie eeliseid ja puuduseid. Lageraie eelised Lageraie puudused Lageraie puhul on lihtne kasutada suurt Suured masinad rikuvad aluspinda, tehnikat, tänu millele on võimalik odava alusmetsa, tapab taimede ja seente omahinnaga toota suur kogus puitu. juurestikku, noored kõrvalolevad taimed,
Miks? ............................... Miks selle nõude vastu sageli eksitakse?...................................... · Küpse metsa raiumisega kujunevad eeldused uue metsapõlve arenguks, seetõttu nimetatakse kõiki küpse metsa raieviise kokku uuendusraieteks. Uuendusraiet võib teha lageraiena- raiudes küpset metsa korraga või turberaiena- raiudes metsa aastakümnete jooksul. Lageraiel jäetakse kasvama seemnepuud, säilikpuud (elu- ja kasvupaigad metsaloomastikule) ja järelkasvupuud. Nimeta lageraie eeliseid ja puuduseid. Lageraie eelised Lageraie puudused
mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms. Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum. Uuendusraied Need on raied, mida tehakse metsauuenemiseks (looduslikuks või kunstlikuks) sobivate tingimuste loomiseks. Vastavalt kehtivale Metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnasdiameetri (sihtdiameetri, küpsusdiameetri). Samuti tohib puistu lageraie korras raiuda, kui ta on liiga hõre
Metsas on parem liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud. Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum. Hooldusraiete planeerimine: Eelisjärjekorras tuleks raiuda: 1. viljakamate kasvukohtade metsad, 2. kultuurpuistud, 3. silmatorkavamad metsad, 4. nooremad metsad. 4.5 Uuendusraied Metsauuenemiseks sobivate tingimuste loomine. Jagatakse kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied 1 aasta jooksul raiutakse peaaegu kõik puud raielangil. Seemnepuud – puud, mis jäetakse kasvama, et soodustada looduslikku uuendust. Säilikpuud – puud, mis jäetakse, et tagada elustiku mitmekesisus. Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata. Raiestik - raiutud metsaosa. Raiesuund - lankide paigutus kvartalil. Võimalusel paigutada kvartali idaserva. Turberaied Uuendusraied, kus lank raiutakse mitmes osas, et luua järelkasvu tekkeks ja arenguks soodsad tingimused. Jagatakse: 1) aegjärkne raie 2) häilraie 3) veerraie
Oluline, et metsakooslus ei vahetuks. Tehakse seal, kus on lageraie keelatud. Tagatakse valgus valgusnõudlikele liikidele nt. Eelised: esineb pidevalt mets, ei teki raiesmikke, metsale antakse võimalus ise uueneda. Puudused: raietöödel vigastatakse puid tahtmatult, keeruline (tehnika kasutamine raskendatud), raiekiirus aeglane, harvendamine võib muuta tormitundlikumaks ja mets võib hävida. Lageraie uuendusraieviis, mille tulemusena tekib metsa asemele raiesmik. Alles jäetakse seemnepuud, eeluuendus, säilikpuud. Eelised: odavaim, kerge tehnikat kasutada, ei vigastata teisi puid nagu turberaie puhul. Puudused: lageraie võib soodustada erosiooni tekkimist, mets taastub aeglasemalt, tekib ühevanuseline mets. Oht suktsessiooniks. Valikraie raieviis, mille tulemus sõltub funktsioonist. Nt esteetika. Üheliigiliste metsade puhul võib olla jätkusuutlik. Eelised: püsimets, pidev puidukasutusvõimalus nt taludes, metsale antakse võimalus uueneda.
4) metsa rekreatiivsete omaduste parandamine kui metsa on hooldatud ning on koritatud mädanenud ning tormi käes langenud puud, siis on ka silmal parem vaadata ning see tõstab ka metsa väärtust (puhkemajanduslikus mõttes). 2) Uuendusraie tehakse puistutes, mis on halvas tervislikus seisundis, millel on madal täius ja millel on halvad pärilikud omadused. Jaguneb: 1) Lageraie raiutakse peaaegu kõik puud raielangi 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu seemnepuud, säilikpuud ja elujõuline loodsulik järelkasv. Lageraie on lubatud puistutes mis on vanemad kehtestatud raievanusest. Puitsu tohib raiuda kas siis kui ta on liiga hõre. 2) Turbaraie lank raiutakse mitmes järgus, et luua soodsamad tingimused järelkasvu tekkimiseks. Esimeste raietega eemladatakse kahjustunud ja haiged puud ning teisi puid varjavad puud. Jaguneb aegjärkne raie, häilraie ja veerraie. 3) Valikraie teostatakse püsimetsades, kus lageraieid ei tehta
puude arvel Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine Lüheneb raiering Metsa rekreatiivsete omaduste parandamine Uuendusraie – raied, mida tehakse metsauuendamiseks Lageraie Turvaraie Lageraie – raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul Ei raiuta o Seemnepuid o Säilikpuid o Bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud Seemnepuud – puud, mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada looduliku uuenduse teket o 20-70 tk/ha, tormikindlad Säilikpuud – erilised või haruldased puud (vanad männid, tammed jms) Lageraiet teostatakse küpsusvanuses Lank – raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta) Raiestik – raiutud metsaala Lageraidele on kehtestatud piirangud, ületada ei tohi
vanemates, väljakujunenud metsades ei ole oluliselt võimalik metsa arengut mõjutada. 4.5 Uuendusraied Need on raied, mida tehakse metsauuenemiseks (looduslikuks või kunstlikuks) sobivate tingimuste loomiseks. Vastavalt kehtivale Metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraie - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Raiesmik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Seemnepuud – puud, mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku (20-70 tk/ha). Metsaseaduses ettenähtud: mänd, arukask, saar, tamm, sanglepp, künnapuu, jalakas
o. HR liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis. Valgustusraieid tehakse kuni 20...25 aastastes noorendikes ja puude või puukeste väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse välja kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe, jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega liike. Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks. Noorendike hooldamise käigus raiutakse välja ka seemnepuud, millised on uuele metsapõlvele eluandjana oma ülesande täitnud. Seemnepuud võib jätta ka teiseks raieringiks kasvama, kui nad on hea tervisliku seisundiga. Olenevalt kasvukoha viljakusest ja puuliikide kasvukiirusest, võidakse alustada valgustusraiega juba mõni aasta peale kultiveerimist. Tavaliselt tehakse esimene (I) valgustusraie 4.....6 aastat peale peapuuliigi kultiveerimist. Mida vähemviljakas on
Metsaseaduse (2006) järgi on hooldusraiet lubatud teha: Raiejäätmed - oksad, ladvad, langile jäänud 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku Lageraie - raiutakse peaaegu kõik puud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja loomine. Rohelised taimed sh. ka puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei alusmets. Lubatud on järgmised raielankide saavad kasvada ja areneda tänu võimele kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti puhastamise viisid tingimusel, et need ei fotosünteesida orgaanilist ainet. elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja kahjusta kasvama jäetavaid puid (kaasa Fotosünteesiprotsess toimub taimede elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud arvatud järelkasvu): 1) hunnikutesse või rohelistes osades (lehtedes, okastes). 4. puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või
Tuleb hinnata planeeritud raie sobivust puistus: - Valida puistu seisundile sobivaim raieliik; - määrata raieaeg ja väljaraiutav puidukogus; - hinnata erinevate tehnoloogiate kasutamise võimalusi metsamasinate juurdepääsuvõimalused (teede seisund, kraavide ületamiseks sillakeste ehitamise vajadus), pinnase kandevõime kogu langi ulatuses, koondamisteede ja laoplatsi asukoht jmt; - selgitada säilitamist vajavad puud (seemnepuud, säilikpuud, järelkasv) ja loodusväärtuste (nt vääriselupaigad) seisund ja paiknemine. Mõttekas on koostada tööde majanduslik arvestus: - valida vastavalt metsa iseloomule ja kasutatavatele võimalustele sobivad masinad, seadmed ja tehnoloogia; - väljaminekute osas arvestada kõigi kuludega nii töövahenditele (mootorsaag, muud käsitööriistad, turvavarustus, masinad ja seadmed), tööjõule, tööde planeerimisele ja
mädad, mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms. Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum. 12.5 Uuendusraied Need on raied, mida tehakse metsauuenemiseks (looduslikuks või kunstlikuks) sobivate tingimuste loomiseks. Vastavalt kehtivale Metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied Lageraie - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku (20-70 tk/ha). säilikpuud erilised või haruldased puud (vanad männid, tammed vms.)
annaabi.ee 
