kasutamine pole ülemäärane, saab see olla sama intensiivsusega püsiv tuhandete aastate jooksul. Kehtiva elektrituruseaduse alusel on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Energiahein · Energiaheina saab kasutada energiatoormena. · Energiaheina saadakse harilikult pilliroost ja laialehelisest hundinuiast, päideroost, kiukanepist jne. · Selle raiering on üks aasta. Vajaminev tehnika, kasvatamise plussid. · Energiaheina külvi-, hooldus- ja koristustöödeks sobib tavapärane söödatootmiseks kasutatav tehnika (niidukid, vaalutajad, kogurid, liikurhekseldid, ruloonpressid), mis rohusöötade tootmisega tegelevail põllumajandustootjail on üldjuhul olemas. · Energiaheina kasvatamine aitab suurendada (säilitada) tööhõivet maal, on väga positiivne avatud maastike säilitamise seisukohast,
See, kui palju puude kasvukiirus tõuseb võrreldes raie- eelsega ja kui kaua raie positiivne mõju kestab, sõltub raiekraadist, puuliigist, kasvukohast. Väga orienteeruv mõju kestus oleks 5-10a. Hooldusraie abil ei saada küll suuremat puidukogust puistu küpseks saades, kuid kuna paranevad allesjäänud puude kasvutingimused, nende juurdekasv suureneb siis saavutavad puud varem sihtdiameetri (küpsusläbimõõdu) ja puistu saab varem raieküpseks, lüheneb raiering. 1 2. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine Ühes kasvukohas võib sageli koos kasvada mitu erinevat puuliiki. Valikuvõimalused on väiksemad ekstreemsetes kasvukohtades (nõmmemetsad, soometsad, rabastuvad metsad) ja suuremad viljakates kasvukohtades (jänesekapsa, naadi, sinilille,). Liigilise koosseisu kujundamise osas on metsakasvatajal suur valikuvõimalus. Esiteks tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või -liigid selles puistus.
Sisemine tasuvuslävi 38 Kulu-kasu analüüsi põhimõtted 40 Praktiline kulu-kasu analüüs 42 4. METSA MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA. METSAKASVATUSLIKUD INVESTEERINGUD. 45 4.1. Investeerimiskriteeriumid metsamajanduses 46 4.2. Metsastamine 47 5. PUISTUTE KÜPSUSVANUS JA RAIERING 52 5.1.Mõiste ja määramise põhimõtted 52 5.2. Kasumiküpsust mõjutavad tegurid 60 2 6. LOODUSVARADE EFEKTIIVNE JA OPTIMAALNE KASUTAMINE 62 6.1 TAASTUVAD LOODUSVARAD 62 6.2 TAASTUMATUD LOODUSVARAD 65 7. TURUTÕRKED JA RIIKLIK POLIITIKA 80
o Valgustusraie -VR o Harvendusraie - HR o Sanitaarraie – SR HR abil ei saada suuremat puidukogust puistu küpseks saades Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud o Paraneb puistu kvaliteet o Sanitaarne seisund o Metsaselektsiooni põhimõtted Hooldusraie majanduslikud eesmärgid o Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul o Lüheneb raiering o Puidukoguse kvaliteedi parandamine o Rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine Valgustusraie Hooldusraie liik Kujundatakse puistu liigiline koosseis Allesjäänud puudele paremad kasvutingimused – suureneb juurdekasv Teostatakse 5-20(25) aastastes noorendikes Korduste arv sõltub noorendike iseloomust Raiutakse välja kõrvalpuuliigid Valgustusraie käigus eraldatake kuni 8 cm puud
Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvelt. Kui teha hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele. See võimaldab saada hooldatud metsast suuremat puidukoguproduktsiooni ja seeläbi ka majanduslikku tulu. 2. Lüheneb raiering. kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Tänu kasvu intensiivistumisele saavutavad nad varem sihtdiameetri. 3. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine hooldusraie käigus eemaldatakse metsast kõveratüvelised, okslikud, ,,metsahundid" ja muidu ebakvaliteetsed puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud
Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1) täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel kui nt ühes puistus ei tehta hooldusraiet ja teises tehakse siis lõppkokkuvõttes saab suurema majandusliku tulu siiski metsast kus tehti hooldusraiet, sest haigeid puid ei jäeta kuivama vaid raiutakes ning võetakse kasutusele ja saadakse ka nende arvelt lisatulu. 2) lüheneb raiering tänu hooldusraietele jääb allesjäänud puudele suurem toitepind ja seetõttu kasvavada nad ka kiiremini. 3) lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine haiged puud raiutakse nin lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud, mis annavad suremat tulu. 4) metsa rekreatiivsete omaduste parandamine kui metsa on hooldatud ning on koritatud mädanenud ning tormi käes langenud puud, siis on ka silmal parem
paraneb. See, kui palju puude kasvukiirus tõuseb võrreldes raie-eelsega ja kui kaua raie positiivne mõju kestab, sõltub raiekraadist, puuliigist, kasvukohast. Väga orienteeruv mõju kestus oleks 5- 10a. Hooldusraie abil ei saada küll suuremat puidukogust puistu küpseks saades, kuid kuna paranevad allesjäänud puude kasvutingimused, nende juurdekasv suureneb ja siis saavutavad puud varem sihtdiameetri (küpsusläbimõõdu) ja puistu saab varem raieküpseks, lüheneb raiering. 2. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine Ühes kasvukohas võib sageli koos kasvada mitu erinevat puuliiki. Valikuvõimalused on väiksemad ekstreemsetes kasvukohtades (nõmmemetsad, soometsad, rabastuvad metsad) ja suuremad viljakates kasvukohtades (jänesekapsa, naadi, sinilille). Liigilise koosseisu kujundamise osas on metsakasvatajal suur valikuvõimalus. Esiteks tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või -liigid selles puistus
kõrgelt. Lehed peaaegu ümmargused, 5-7 paberi tootmiseks. Keskmine juurdekasv tarbekunstis. cm, jämedalt tömpjassaagja servaga. aastas 11 16 m 3/ha, max - 25 m 3/ha. Puitu kasutatakse siseviimistluses (uksed, trepid, Lehtib mai keskel, lehed algul Keskmine raiering 20 25 aastat. parkett, liistud), mööblitööstuses, kollakaspunased. Ka sügisel on lehed Aretuseks kasutatakse vegetatiivset laevaehituses, alkoholitööstuses (veini- punased, eriti noortel puudel. paljundamist, peamiselt viski ja brändivaadid). Suure areaaliga liik: Euroopas, Aasias, Põhja- meristeempaljundust
See, kui palju puude kasvukiirus tõuseb võrreldes raie-eelsega ja kui kaua raie positiivne mõju kestab, sõltub raiekraadist, puuliigist, kasvukohast. Väga orienteeruv mõju kestus oleks 5- 10a. Hooldusraie abil ei saada küll suuremat puidukogust puistu küpseks saades, kuid kuna paranevad allesjäänud puude kasvutingimused, nende juurdekasv suureneb siis saavutavad puud varem sihtdiameetri (küpsusläbimõõdu) ja puistu saab varem raieküpseks, lüheneb raiering. 2. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine Ühes kasvukohas võib sageli koos kasvada mitu erinevat puuliiki. Valikuvõimalused on väiksemad ekstreemsetes kasvukohtades (nõmmemetsad, soometsad, rabastuvad metsad) ja suuremad viljakates kasvukohtades (jänesekapsa, naadi, sinilille,). Liigilise koosseisu kujundamise osas on metsakasvatajal suur valikuvõimalus. Esiteks tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või -liigid selles puistus.
selle bioloogiline mitmekesisus. Pindalalt suurimad kiirekasvuliste puuliikide istandused olid 2001 aastal arengumaadest: - Hiinas (33,8 mln. ha), - Indias (14,6 mln. ha), - Indoneesias (6,1 mln. ha) ja - Brasiilias (4,6 mln. ha). Kokku paikneb 62% kiirekasvuliste puuliikide istandustest Aasias (State of the World's Forests, 2001). Kiirekasvuliste (sageli eksootpuuliikide) istanduste puidu aastane juurdekasv on põhjapoolkeral enamasti 1015 tm/ha ning lõunapoolkeral 3040 tm/ha, nende raiering on harilikult alla 30 aasta (Siry, Cubbage, Ahmed, 2003). Troopiliste piirkondade puuistandike liigilises koosseisus domineerivad eukalüptid, järgnevad männid, akaatsiad ja suur tiikpuu. Näiteks on eukalüptiistanduste keskmine aastajuurdekasv olenevalt liigist 10 60 tm/ha. Mitmesuguste teiste sh toidusaaduste saamiseks rajatud istandused on näiteks kummipuude, kookos- ning õlipalmide, ameerika pirnlooreberipuu e. avokaado, kaneelipuu, banaanide, teepõõsaste ning
a. kui Soomes, Kirkniemis alustas tööd pärast renoveerimist uuel tehnoloogial põhinev paberitööstus, mis kasutab toorainena haavapuitu. Hübriidhaaval - harilik haab (Populus tremula) x ameerika haab (P. tremuloides) on kiirem kasv kui harilikul haaval, samuti on hübriidhaava puidu omadused sobivamad paberi tootmiseks. Keskmine juurdekasv aastas 11 – 16 m3/ha, max - 25 m3/ha. Keskmine raiering 20 – 25 aastat. Aretuseks kasutatakse vegetatiivset paljundamist, peamiselt meristeempaljundust. Eestisse planeeriti kultiveerida 5 a. jooksul (1999-2003) 1,7 milj. taime, so. 1000 – 1500 ha. Alustati 1999. a. kevadel, kui istutati 130 ha. Praeguseks ca 1000 ha kultuure. Harilik tamm (Quercus robur) Tamme perekond on väga liigirikas, teatakse 450-500 erinevat tammeliiki.
annaabi.ee 
