Ma Pn – pärn Ma – mänd Pp – pappel Ku – kuusk Re – remmelgas Lh – lehis Pi – pihlakas Nu – nulg Tm – toomingas Ts – ebatsuuga To – teised okaspuuliigid Sd – seedermänd Tl – teised lehtpuuliigid Ta – tamm Sa – saar Ja – jalakas Pa – paju Kp – künnapuu Sp – sarapuu Tm- toomingas Va – vaher Pi – pihlakas Ks – kask Pk – paakspuu Ty – türnpuu
Mänd Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu.(3) Teda võib kohata kõikjal, isegi seal, kus enamik puid kasvada ei suuda.(3) Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus.(3) Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all.(3) Tänu sellele ,et mänd kasvab kuivades metsades, võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt võib leida aga üraskite keerulisi käike.(3) Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm.(3) Käbid tolmlevad kevadel ja suvel , aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel.(2) Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad.(2) Isaskäbid aga 0,5-0,6 cm pikad ja värvuselt kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist.(2) Okkad on oksal kahekaupa kimbus.(2) Puul püsivad 3-4 aastat.(2) Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga ka...
Alusmetsas nt. pihlakas, magesõstar, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik on liigirikas (sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas). 1.1.5. Salumetsad Naadi kasvukohatüüp - tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Levivad gleistunud leetjad või gleistunud leostunud mullad. Kõdukiht puudub, huumushorisont tüse. Viljaka mulla ja soodsa veereziimi tõttu Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Puistutest üle poole moodustavad kaasikud. Levinud on ka laialehised lehtpuuliigid. Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja on liigirikas. Alustaimestik väga liigirikas, domineerivad rohttaimed, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid. Sõnajala kasvukohatüüp - salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutusi. Iseloomulikud on leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad ja turvastunud mullad. Puistutest on sagedasemad kaasikud ja sanglepikud
· Löögisitkus iseloomustab materjali omadust löögikoormuste mõjul neelata tööd, seejuures purunemata. Mitmesuguste faktorite mõju puidu omadustele · Anatoomiline ehitus sügispuidu tugevusomadused on 2...3 korda suuremad kui kevadpuidul. · Aastarõngaste laius männil on optimaalseks laiuseks 0,7...1,6 mm ; lehisel on 0,4...1,4 mm ja kuusel 0,3...2,0 mm · Säsikiirte mõju suurte säsikiirtega lehtpuuliigid on suurema survetugevusega ristikiudu. Pikikiudu väiksem tugevus on sellepärast, et säsikiire rakud koosnevad nõrgematest rakkudest ning nende side puidukiududega on nõrgem kui kiududel omavahel. · Tiheduse mõju tiheduse suurenedes suureneb puidu surve-ja paindetugevus. · Vanuse mõju vanuse suurenemisega puidu mehaanilised omadused suurenevad. Männil on piir 150...200 aastat. Üleseisnud puude viimased
millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Ka kuusikuid. Peamiselt segapuistud, Ia-II bon. Naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. Naadi (nd) kasvukohatüüp - asuvad tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Lähtekivim karbonaatne. Enamasti gleistunud leetjad või leostunud mullad. Kõdukiht puudub, huumushorisont tüse - 20-35 cm. Viljaka mulla ja soodsa veereziimi tõttu Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Esinevad nii segapuistud kui kuusikud. Levinud laialehised lehtpuuliigid. Sobib kõvalehtpuude (tamm, saar) kasvatamiseks. Bon. Ia-I (harva II). Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja on liigirikas - sarapuu, mage sõstar, toomingas, kuslapuu, sarapuu jne. Alustaimestik väga liigirikas, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid - kopsurohi, naat, seljarohi, metspipar, koldnõges, ussilakk jne. Peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. Sõnajala (sj) kasvukohatüüp - salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes
Naadi kkt (nd) Asuvad tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Muld- lähtekivim karbonaatne; levivad gleistunud leetjad või gleistunud leostunud mullad; põhjavesi ulatub mullaprofiili, mistõttu taimed veega hästi varustatud; kõdukiht puudub, huumushorisont tüse 20-35cm. Viljaka mulla ja soodsa veerežiimi tõttu Eesti viljakaim kkt. Puistu- üle poole moodustavad kaasikud ja 1/5 kuusikud; levinud ka laialehised lehtpuuliigid; sobib (tänu kõrgele mullaviljakusele) ka kõvalehtpuude (tamm, saar, vaher, jalaks jne) kasvatamiseks; kõrge tootlikkusega Ia-I (harva II) boniteediklass; parimad (kõrge tootlikkuse ja täiusega) kaasikud. Alusmets- tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja on liigirikas- sarapuu, mage sõstar, toomingas, kuslapuu, näsiniin, vaarikas, lodjapuu jne. Alustaimestik- väga liigirikas, dom rohttaimed, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid- kopsurohi, naat, püsik-seljarohi,
Naadi (nd) kasvukohatüüp - asuvad tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Lähtekivim karbonaatne. Põhjavesi ulatub mullaprofiili, mistõttu taimed on veega hästi varustatud, levivad gleistunud leetjad (KIg) või gleistunud leostunud (Kog) mullad. Kõdukiht puudub, huumushorisont tüse - 20-35 cm. Viljaka mulla ja soodsa veereziimi tõttu Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Puistutest üle poole moodustavad kaasikud ja 1/5 kuusikud. Levinud on ka laialehised lehtpuuliigid. Sobib (tänu väga kõrgele mullaviljakusele) ka kõvalehtpuude (tamm, saar, vaher, jalakas jne.) kasvatamiseks. Puistud on kõrge tootlikkusega Ia-I (harva II) boniteediklass. Parimad (kõrge tootlikkuse ja täiusega) on kaasikud. Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja on liigirikas - sarapuu, mage sõstar, toomingas, kuslapuu, näsiniin, vaarikas, lodjapuu jne. Alustaimestik väga liigirikas,
juhiseid. Üksikuid tormist murdunud puid ei tohiks kindlasti koristada, nende säilimine tagab liigi pesitsusaladel suurema elustiku mitmekesisuse (Keskkonnaministeerium). Vastavalt kaitsekorrale on püsielupaikades keelatud uuendusraied, sh kuusikute uuendusraied. Liigi pesitsusaladel on vähe metsi , mille dominant liigiks on kuusk, ja nende majandamisel tuleks kasutada valikraie põhimõtet. Valikraiel tuleks säilitada vanad haavad, kased ja laia võraga lehtpuuliigid (Keskkonnaministeerium. s.a.). 4.4 Suur-konnakotkaste rõngastamine Aastast 2005 on Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi on pannud seitsmele täiskasvand linnule ja ühele noorlinnule satelliit- ja GPS-saatja. Saatjatega varustamise eesmärgiks on ohualdis lindude kaitse parandamine. Hinnalised seljakotid on saanud must-toonekured (3 lindu), suur-konnakotkad (3) ja kalakotkad (2) (Väli. 2005). Ann on üks rõngastatud suur-konnakotkastest. Ann on juba varem rõngastatud, kui sattus
eriti levinud Kagu-Eestis. Sinilille (sl) - levinud positiivsetel pinnavormidel, kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head, kõige enam kuusikuid (2/3), Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. Salumetsad Naadi (nd) – kõdukiht puudub, huumushorisont tüse – 25-30 cm, viljaka mulla ja soodsa veerežiimi tõttu Eesti viljakaim kkt, esinevad nii segapuistud kui kuusikud, laialehelised lehtpuuliigid, bon. Ia-I (harva II), peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. Sõnajala (sj) – salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes, võib esineda üleujutusi, esinevad lehtpuu segapuistud – sanglepp, kask, haab, II rindes pärn, saar, jalakas. I (Ia-II) bon, esineb väikeste aladena – 1%. Soovikumetsad – ajutiselt liigniisketel muldadel. Osja (os) – esinevad mitmesugused soostunud mullad, bon. Noorematel
Gleistunud leostunud, leetjad ja nõrgalt leetunud mullad optimaalsete niiskustingimustega on sellele kasvukohale tüüpilised. The humus horizon is thick (15...30 centimetres) and rich in humus. Huumushorisont on (15...30 sentimeetrit) tüse ja huumuse poolest rikas. The predominant type of forests are those where the majority of trees are of deciduous species; birch forests occupy 44% and aspen forests 8% of the area. Domineerivad metsatüübid on need, kus enamus- puud on lehtpuuliigid: kasemetsad hõlmavad 44% ja haavametsad 8% kogupindalast (alast). In 40% of this site type spruce is the dominant species. 40% selles kasvukohatüübist on kuusk enamus puuliigiks. Because of the high fertility of soil even the most demanding tree species can grow there (oak, ash, maple, lime, elm) but the number of nemoral forests preserved until our days where these species constitute the majority is small (ash forests make up the largest part 1%)
Sügispuidu tugevusomadused on 2...3 korda suuremad kui seda kevadpuidul. Männi sügispuidu protsendi kasvamisel 21...38%, suureneb survetugevus kaks korda. Aastarõngaste laiuse mõju. Puidu omadused sõltuvad aastarõnga laiusest. Uurimustega on kindlaks tehtud igale puuliigile optimaalne aastarõnga laius, mil tugevusomadused on maksimaalsed. Männi korral on selleks suuruseks 0,7...1,6 mm, lehisel 0,4...1,4, kuusel 0,3...2,0 mm. Säsikiirte mõju. Suurte säsikiirtega lehtpuuliigid on suurema survetugevusega risti kiudu. Pikikiudu väiksem survetugevus on seletatav sellega, et säsikiire rakud koosnevad nõrgematest rakkudest ja nende side puidukiududega on nõrgem kui seda on kiududel omavahel. Tiheduse mõju. Tihedus, iseloomustades raku seinte massi mahu ühikus, on üheks põhiliseks faktoriks, mis määrab puidu surve- ja paindetugevuse. Tiheduse suurenedes need nimetatud omadused suurenevad.
sanglepp ja 20% hall lepp. Koosseisu valemis kasutatavad lühendid: Mä – mänd Hb – haab Ku – kuusk Ta – tamm Nu – nulg Lm – must lepp e. Sanglepp Lh – lehis Lv – valge lepp e. hall lepp Ks – kask Sa – saar To – teised okaspuuliigi Ja – jalakas Tl – teised lehtpuuliigid 4. Puistu vanus - Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Kui takseerkirjelduses pole ühele või mitmele kaaspuuliigile vanust märgitud, tähendab see, et kaaspuuliigi vanus on sama või lähedane sellele. Loodusliku päritoluga metsade vanus määratakse viie aasta täpsusega, st. et vanus lõpeb alati kas viie või nulliga. Kultiveeritud metsa vanust märgitakse aasta täpsusega, metsa vanust hakatakse arvestama istutamise või külvamise aastast.
Viimastel aastatel on mitmed RMK metskonnad hakanud vähesel määral kasvavaid puid laasima. Puude laasimist tuleks teha järgnevatel põhjustel: 1. Täielikku või osalist laasimist tüve alaosas tehakse ligipääsetavuse parandamiseks puule. Samas suureneb ka puistu tulekindlus; 2. Lühendades kuivanud okste püsimist puul, parandatakse puidu kvaliteeti potentsiaalselt kõige väärtuslikuma esimese palgi osas; 3. Paljud kõvad lehtpuuliigid vajavad võra kujundavat laasimist, et vältida mitmeladvalisust. Laasimine on kulukas ja seda tehakse lähtudes kas igast puust eraldi või mitte ja laasimine sõltub järgmistest asjaoludest: 1) puude arvust pindalaühikul, 2) okste läbimõõdust ja arvust männases, 3) laasimise kõrgusest, 4) kasvukohast, 5) investeeringu tasuvusajast ja 6) raieperioodi pikkusest. 12. Langetatud puude mootorsaagidega laasimise meetodid (kang- ja
Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. 72. Iseloomusta naadi kasvukohatüüpi. Naadi (nd) kasvukohatüüp - asuvad tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Lähtekivim karbonaatne. Enamasti gleistunud leetjad või leostunud mullad. Kõdukiht puudub, huumushorisont tüse - 20-35 cm. Viljaka mulla ja soodsa veereziimi tõttu Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Esinevad nii segapuistud kui kuusikud. Levinud laialehised lehtpuuliigid. Sobib kõvalehtpuude (tamm, saar) kasvatamiseks. Bon. Ia-I (harva II). Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja on liigirikas - sarapuu, mage sõstar, toomingas, kuslapuu, sarapuu jne. Alustaimestik väga liigirikas, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid -kopsurohi, naat, seljarohi, metspipar, koldnõges, ussilakk jne. Peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. 73. Olulisemad puid ohustavad seenhaigused metsas. Seennakkus ja mädanemisprotsess puidus
aastarõngaid peaaegu eristada. Kõige selgemad on aastarõngaste piirjooned okaspuudel. Lehtpuudest eristuvad puidus aastarõngad hästi rõngassoonelistel puuliikidel. Puidu kevadosa koosneb suure läbimõõduga trahheedest, milline on ristlõikel nähtav selge augukeste reana. Sügiseses puiduosas on arvukamalt puidukiude ja väiksemamõõtmelisi trahheiide, millised on ka mõnevõrra tumedamad. Tüüpilised rõngassoonelised lehtpuuliigid on tamm ja saar. Varjatud rõngassoonelistel liikidel asuvad puidu kevadosas rohkelt suuremõõtmelised trahheiidid, millised puidu sügisosas on väiksemamõõtmelised ja nende vahel asub rohkesti puidukiude. Hajussoonelistel lehtpuudel on aastarõngad üksteisest raskesti eristatavad, kuna sügis- ja kevadpuit erineb üksteisest õige vähe. Hajussoonelised liigid on kask, haab, lepad, remmelgad jne. Mida intensiivsem on jämeduskasv, seda laiemad on aastarõngad (paplid, remmelgad)
Iseloomulik on tugev viljakaim kasvukohatüüp. sookaasikud IV-Va bon, mille koosseisus võib sammalkate. Puhmasrindes sageli Puistutest üle poole moodustavad kaasikud ja 1/5 esineda mändi, soodsama veereziimiga aladel mustikas, pohl. Mosaiikselt kasvavad tavalised kuusikud. Levinud on ka laialehised kask, kuusk, sanglepp. Tootlikkus on madal, 100 metsasamblad ja turbasamblad. lehtpuuliigid. Sobib (tänu väga kõrgele aasta vanuste okaspuupuistute tagavara ulatub vaid Levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest. mullaviljakusele) ka kõvalehtpuude (tamm, saar, (100-160 m 3 /ha). Soometsad vaher, jalakas jne.) kasvatamiseks. Puistud on Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Need on metsad, kus turbahorisondi tüsedus on kõrge tootlikkusega Ia-I (harva II) boniteediklass
Naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. 32 Naadi (nd) kasvukohatüüp - asuvad tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Lähtekivim karbonaatne. Enamasti gleistunud leetjad või leostunud mullad. Kõdukiht puudub, huumushorisont tüse - 20-35 cm. Viljaka mulla ja soodsa veereziimi tõttu Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Esinevad nii segapuistud kui kuusikud. Levinud laialehised lehtpuuliigid. Sobib kõvalehtpuude (tamm, saar) kasvatamiseks. Bon. Ia-I (harva II). Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja on liigirikas - sarapuu, mage sõstar, toomingas, kuslapuu, sarapuu jne. Alustaimestik väga liigirikas, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid - kopsurohi, naat, seljarohi, metspipar, koldnõges, ussilakk jne. Peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. Sõnajala (sj) kasvukohatüüp - salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes
annaabi.ee 
