Facebook Like
Add link

EESTI METSAD - sarnased materjalid

puistu, metsad, muld, puuliigi, hooldus, lage, raied, lageraie, puuliik, kvartal, kvartali, männikud, mädanik, kahjurid, raiete, okaspuu, mänd, valikraie, kasvatamine, metsast, torm, tüsedus, madalsoo, raba, alustaimestik, puistud, juurepess, puistus, soometsa, puuliiki, põhjavesi, soometsad, võra, metsakultuurid, langi, segamets, mullad, okaspuud
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja si...

Eesti metsad - Eesti Maaülikool
159 allalaadimist
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega...

Eesti metsad - Eesti Maaülikool
309 allalaadimist
17
doc

Materjalid metsanduseks

1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, m...

Eesti metsad - Eesti Maaülikool
188 allalaadimist
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

...m ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk). 5. Mis on puistuelement? Puistuelement on ühesuguse tekkeviisi ja vanusega sama puuliigi põlvkond, mis antud kasvutingimustes on ühtlaselt arenenud. Üherindelises ja ühevanuselises puhtpuistus on üks puistuelement, üherindelises kahe puuliigiga puhtpuistus on kaks pu...

EestiI metsa ökosüsteemid - Eesti Maaülikool
68 allalaadimist
41
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

...semad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (​Heterobasidion​) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa metsanduses. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus a...

Eesti metsad - Eesti Maaülikool
7 allalaadimist
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

©V. Uri  Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa    1. Eesti metsad ja metsandus  Metsandus  on  väga  lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis  sisaldab  endas  metsade  kasvatamist,  mitmekülgset  kasutamist  (sh  metsahoidu),  tervisliku  seisundi  kaitset,  puidu  transporti  ja  tÃ...

Eesti metsad - Eesti Maaülikool
4 allalaadimist
16
docx

Metsa kasvukohatüübid ja raied

... nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti mets...

Eesti metsad - Tallinna Tehnikaülikool
23 allalaadimist
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2...

Metsaressurss ja -klaster -
24 allalaadimist
5
doc

Eesti metsad

Eesti territooriumist on 40 % kaetud metsaga. Metsa võib nimetada ka Maa kopsuks. See võimaldab organismidel hingata: puhastab õhku ja eritab hapnikku. Tiheda võrastiku varjus on vähe valgust ja tuult ning rohkem niiskust kui lagedal, seepärast on lehe- ja okkakõdust tekkinud metsamullas omapärane m...

Loodusõpetus - Põhikool
53 allalaadimist
14
doc

Eesti taimestik

... 6 putkõielised - õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied; II alamsuguk. keelõielised - õisikus ainult keelõied. kellukalised - Viietine õis korrapärane, sinine, valge v. kollane, liitlehise tupe ja krooniga, piimmahl, vili: kupar; Eestis kellukas, rapuntsel, sininukk. maltsalised - Lehed vastakud v. vahelduvad, võivad olla lihakad või puududa, õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud. Õied õisikutes ühe- v. kahesusgulised, lehekaenaldes, tuultolmlejad, viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega; valge hanemalts. nelgilised -...

Eesti taimestik ja selle... - Eesti Maaülikool
99 allalaadimist
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

...ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite heitgaasides. Põhilised keskkonnakoormuse allikad pärinevad inimtegevusest, rahvastiku suurenemise tõttu, kõike on vaja rohkem, kõike tarbitakse rohkem. 7. Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne)  Eesti keskkonnaseisund: Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saa...

Keskkonnakaitse ja säästev... -
124 allalaadimist
32
doc

Metsaökoloogia ja majandamine III Test

...eened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud (juurepess, külmaseen, haavataelik), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess Ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, põhjustades eri vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja. Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-va...

Metsandus - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
19 allalaadimist
8
docx

Metsa kasvukohatüübid ja joonis

... peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niis...

Eesti metsad - Eesti Maaülikool
127 allalaadimist
4
doc

Eesti metsade tüübid

...arilik kukemari. Harjumaa, Hiiumaa, Värska *Palumetsad Leetmullad (perioodiliselt kuiv) Puurindes domineerib mänd, leidub ka kuuske. Alustaimestus kasvavad sellised liigid, nagu pohl, mustikas, kanarbik. Palju seeni. Palumetsad on levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Põhja- ja Lääne-Eesti. *Loometsad Kasvavad paepealsetel muldadel (suvel kuivavad tugevasti läbi) Puurinne, milles domineerib mänd, on hõre ning varjutab alustaimestikku vähe. Alustaimestikus kohtab selliseid liike nagu leesikas, lubikas, nõmm-liivatee. Eestis esineb loometsi Saaremaal ning...

Geograafia - Põhikool
57 allalaadimist
18
doc

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 II osa 1. Eesti metsakasvukohatüübid. Nende tähtsus, eraldamise alused, rühmitamine. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, puude juurdekasvu, alustaimestiku ja alusmetsa iseloomu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade majandamiseks on vaja neid klass...

Metsandus - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
27 allalaadimist
14
docx

Maailma Metsad

...Egiptus - kõrb 3) Island – tundra, jää – ja külmakõrb 4. Kuidas hinnatakse metsavarusid maailmas? 4p. • Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Eri riikides mõistetakse metsa erinevalt. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. • Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 52%. „ – „ ei anna infot puidu tagavara ja kvaliteedi kohta • Puiduvaru (m3 ehk tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest. E...

Geograafia - Keskkool
30 allalaadimist
24
odt

Metsaökoloogia ja majandus

Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljus...

Metsandus - Eesti Maaülikool
19 allalaadimist
2
docx

Soostuvad metsad

Soostunud metsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad, millest enim esindatud on lehtpuu- või segametsad. Nende metsade kogupindala Eestis on ligi 397,7 tuhat hektarit, millest valdava osa moodustavad sanglepikud, hall-lepikud, männikud, kuusikud, kaasikud ja haavikud. Soostuvad metsad hõlmavad soovikumetsi ja rabastuvaid metsi. Soovikumets on tekkinud soostunud maade kuivendamisel, kus on kõrge mullaniiskus ja halb õhustatus. Puud...

Bioloogia - Keskkool
1 allalaadimist
63
ppt

Metsad

...t maa-ala veereziimi kliimat 23% maailmast on kaetud metsaga Metsasus maailma eri piirkondades Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% Metsa ajalugu Eestis Aeg Eesti metsasus 4000-3000 a. 90% Primitiivne tagasi maaviljelus 13. saj 60% 17.sajandist Ulatuslik metsade laastamine 1900. a. 14% 20. saj Metsade pindala ...

Geograafia -
7 allalaadimist
13
docx

Metsakasvatuse arvestuse vastused

1. Eesti metsad ja metsandus. Metsakasvatus ­ on tegevus metsas toimuvate bioloogiliset protsesside mõjutamiseks, mille eesmärgiks on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakorraldus ­ esindab ökoloogilist suunda metsanduses (metsatakseerimine, majanduskavade koostamine). ...

Metsakasvatus -
149 allalaadimist
2
docx

Laanemetsad

...ige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nen...

Bioloogia - Põhikool
3 allalaadimist
15
ppt

Metsad

... mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihekõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsa kohta on mitmeid definitsioone: Eesti Metsaseaduse järgi: mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi: maaala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra k...

Geograafia - Keskkool
114 allalaadimist
26
pdf

Konspekt

...onna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud väike, Päikesekiirgus jaotub olenevalt reljeefist ebaühtlaselt. Olulised on siin nii nõlvade sademete hulk suur) ja mandrilist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplit...

Eesti mullastik - Eesti Maaülikool
146 allalaadimist
19
doc

EESTI TAIMESTIK

...s, tupena sõlmekoha ümber *oksad männasjalt *epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes *eosed eosepeades *eellehed maapealsed *üks sugukond ühe perek-ga (konnaosi, raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, soo-osi) 47. Hõimkond sõnajalgtaimed: Hõimkond sõnajalgtaimed: Maailmas üle 11 000 liigi, Eestis 45 liiki *vars tavaliselt lühike, maasisene, maapealne leht *eelleht maapealne *eosed koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor Sõnajalgtaimede klasse Pärisraikad 1)Kollad (200, Eestis 6) 2)Selaginellid (700, Eestis 1) 3)Lahnarohud (60, Eestis 2...

Eesti loodusgeograafia - Eesti Maaülikool
116 allalaadimist
34
doc

Metsaükoloogia ja majandamine I Test

Metsaökoloogia ja majandamine 1. Eesti metsad ja metsandus Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis enam kui 85 aasta pikkune ajalugu. 2010. aasta andmetel oli Eestist metsasus 50,6% ja tõenäoliselt see näitaja lähitulevikus suureneb veelgi. Võrreldes Euroopa või maailma keskmise metsasusega on Eesti metsarikas maa. Kaugemas m...

Metsandus - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
26 allalaadimist
80
doc

Metsabotaanika

...iame loometsades kõrvuti kasvamas kuivalembeseid taimi - leesikas, kassikäpp, nõmm-liivatee ja lubjalembeseid niidutaimi - lubikas, angerpist, hobumadar, nurmenukk, aga ka laialehiste viljakate muldadega metsade taimi - sinilill, ussilakk, longus helmikas, sulg-aruluste. Loometsad on Eestis levinud saartel, Loode- ja Põhja-Eesti paealadel. Eesti metsadest moodustavad loometsad 3%. Puistute tootlikkus on madal, III ­ IV boniteet. Looduslikult kasvavad siin peamiselt männikud. Loometsades eristatakse kolm kasvukohatüüpi. 1.1. LEESIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Ll) Reljeef: veidi lainjad paetasa...

Eesti loodus ja geograafia - Kutsekool
23 allalaadimist
15
doc

Üldmetsakasvatus

...likud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loodulikud häiringud (torm, tulekahju) 3 - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) 4 - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Kuuse vaheldumine lehtpuudega Enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel (lageraie, tormikahjustus vms.) järsku hävima. Selline vaheldus toimub, kuna kuusk ei suuda uueneda tekkinud lagedal alal nii edukalt, kui lehtpuud. Kuusk on varjutaluv liik, tema tõusmed on väga tundlikud otsese päi...

Dendroloogia - Eesti Maaülikool
74 allalaadimist
21
doc

Eesti taimkate

... ( kuusk, mänd, kadakas) Katteseemnetaimed Alamad vetikad (algofloora) taimed: samblikud (lihhenofloora) ------------------ seened (mükofloora) seda enam ei tehta Ülevaade Eesti taimkatte uurimise ajaloost Esimesed andmed Eesti taimestikust Keskaegsest taimeteadusest Eesti alal on vähe andmeid, seda eelkõige kirjalike allikate vähesuse tõttu. Sel ajal kasvatati kloostriaedades enamasti ravim- ja ilutaimi ning tegeleti kultuurtaimede introduktsiooniga. On teada, et 13. saj...

Eesti taimestik - Tartu Ülikool
32 allalaadimist
48
docx

Eesti biotoobid

...luse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmem...

Eesti biotoobid - Eesti Maaülikool
25 allalaadimist
16
docx

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

... leesikas, metskastik, lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid (palusammal, laanik) kui ka looaladele iseloomulikke lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline; esinevad peam saartel ja Lääne- Eestis; haruldased, vaid 0,1% metsadest. Kastikuloo (kl) Muld- huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübis (10-30cm). Esinevad õhukesed paepealsed (Kh'') või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Muld kõrge huumusesisaldusega. Puistud- peam esinevad männikud; männi-kuuse segapui...

Metsamajandus - Eesti Maaülikool
11 allalaadimist
42
docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

... puidu varumise ja töötlemisega. Uurib milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja töödelda saadud puitu. Uurimisobjekt: metsamasinad, -tehnoloogiad. (metsamasinad, metsakeemia, metsasaaduste tootmine ja töötlemine). Eesti metsasus 50,6% Euroopa (30%) ja maailm (26%) Kaugemas minevikus (3500 – 4000 a.) oli Eestis (85%). Metsade pindala hakkas suurenema peale II maailmasõda ning on suurnenud pm 2 korda. 1. Suurenes põllumaade arvel ehk põllumajanduslikus kasutuses olnud maad metsastusid looduslikult. 2. Metsandu...

Metsakasvatus - Eesti Maaülikool
36 allalaadimist
8
docx

Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte

Puuliikide vaheldus. Kliimaks on püsivam ja suhteliselt pikemaajalisem kooslus. Kuuse vaheldumine lehtpuudega Üks sagedasemaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Kui kuusk peaks järsku hävinema. Kuusk ei suuda uueneda nii kiiresti kui lehtpuud. Kuusk tundlik ka temp kõikumistele. Lehtpuud kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustele. Kiirekasvulised lehtpuud tõrjuvad kuuse lagedal alal välja. Pärast lehtpuu metsa teket tingimused soo...

Üldmetsakasvatus - Eesti Maaülikool
63 allalaadimist
37
pdf

Sooteadus

Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood ...

Geoloogia - Eesti Maaülikool
77 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun