KOOLI NIMI Õppegrupp NIMI Harilik Haab Komplekstöö Juhendajad: --- Asukoht ja aasta SISUKORD 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökolo...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsamajanduse osakond Gabriel Kase PÄRNUMAA METSKONNAD Kodune töö nr. 2 Juhendaja Anton Kardakov Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 METSAUUENDUS................................................................................................................5 Graafilised lisad.......................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................12 2 Sissejuhatus
pääseb Hiiult onkoloogiahaigla tagant või Männikult Kraavi tänava lõpust, Raja algusesse ja lõppu on loodud parkimisvõimalused autodele ja ratastele. Ojade ja endiste kuivanduskraavide mugavamaks ületamiseks on õpperajale paigaldatud 8 purret, niiset rabaäärt aitab ületada laudtee. Raba taimestikuga paremaks tutvumiseks on rajal mitmeid vaateplatvorme. 4km pikkusel õpperajal on hästi jälgitavad 2002. aasta kahe järjestikuse metsa tulekahju jäljed ning looduslik metsauuendus, mis toimub põlenud alal intensiivselt. KAKERDAJA LOODUSRADA Maaliline, rohkete laugastega, puutumata Kakerdaja kõrgraba on Kõrvemaa suurimaid rabasid (1000h). Tegemist on ühe paremini välja kujunenud kaheastmelise rabaga. Kaks erineval kõrgusel paiknevat laukavööd tulevad eriti hästi esile ala lääneserval. Mõlemad laugastikud on raskesti läbitavad. Kakerdaja raba kuulub suurde Kõrvemaa keskosa hõlmavasse 40 000- hekatrilisesse Epu-Kakeri soostikku. Rajal on olemas
Kõik toimingud, mis on seotud ärisuhete haldamisega ja klientide vajaduste rahuldamisega ning mis hõlmavad puidutarneahelat auto koorma ostja lattu jõudmise hetkest kuni kliendile kauba omandiõiguse üleminekuni, kuuluvad puiduturustusosakonna pädevusse. Turustusspetsialistid tegutsevad kliendipõhiselt sortimentide müüjatena ja turustusassistendid kliendipõhiselt vastu võetud sortimentide andmetöötlusega. · METSAKASVATUS Metsauuendus Järjepideva metsamajandamise tagamiseks tuleb hoolitseda kõikide lageraielankide uuenemise eest. Metsauuendustööd planeeritakse nii, et uues metsapõlvkonnas kasvaks lühima ajaga optimaalsete kuludega kasvukohale parima peapuuliigiga puistu. Metsauuenduse käigus säilitatakse võimalikult palju olemas olevat erinevate puuliikide looduslikku uuendust ning bioloogilist mitmekesisust soodustavat säilikpuid, lamapuitu ja väärislehtpuid
tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. angevaksa ja lodu kasvukohatüüpi raiesmikel. Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakultiveerimine e. Kunstlik metsauuendus on vajalik kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulikt peapuuliigi looduslikku uuendust, kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikde vaheldust mitte soovitavas suunas, kui raiestikul võib esineda soostumist või erosiooni ja kui metsa rajatakse aladele, kus varem pole metsa olnud. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Erinevad istutusmaterjali liiigid, paljasjuurdes ja potitaimed
võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Uuendamiseks loetakse: o Metsaseemne külvamist o Metsataimede istutamist o Looduslike uuendamisele kaasaaitamist o Maapinna ettevalmistamist. o Loodusliku uuenduse (LU) teket o Metsakultuuride hooldamist. Põhiline metsauuendusviis on kunstlik metsauuendus kas külvi või istutamise teel Uuenenuks loetakse raiesmik või hukkunud metsa osa, kus kasvab vähemalt 1000 0,5 m KU, 1500 0,5 m MÄ, 1500 0,5 m TA või 1000 1m muud metsa uuenenuks loendavat peapuuliigi taime. Kultiveerimine ehk kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: o kui lähimate aastate jooksul ei teki elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust
3) Puude istutamine 4) Metsakultuuri hooldamine 5) Loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Mets loetakse uuenenuks kui alal kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Metsakultiveerimine ehk kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) Kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulisi peapuuliigi looduslikku uuendust 2) Kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas 3) Kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon 4) Metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, majajäetud põllumaad, jäätmaad jne.
Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul. Heaks abinõuks on kobraste arvukuse reguleerimine (väljapüüdmine, küttimine). 2. Metsa uuenemine ja uuendamine 2.0. Looduslik metsauuenemine (generatiivne) Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e. kultiveerimine on seotud suurte majanduslike kulutustega, eelistatakse looduslikku uuendust, sest võimaldab kokku hoida kulusid. Ka loetakse looduslikku metsa looduslähedasemaks. Looduslik metsauuenemine võib toimuda: 1. Generatiivselt (seemnetest); 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu). Seemnetega uuenemiseks on vaja soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist; b. keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad.
Ligikaudu samasugusele tulemusele on Eesti metsanduse jätkusuutlikkuse hindamisel jõudnud ka Rainer Kuuba [13, 8]. Pool miljardit metsale võlgu. Raie on õigustatud ainult juhul, kui sellele järgneb uuendus: vaid nii on võimalik tagada või suurendada metsade produktsioonivõimet ja seega ka tulutootlikkust. Vastasel juhul toob raie ka puhtmajanduslikult kahjumit (seda muidugi mitte raiujale, kes on maaomanik vaid raie hetkel). Metsade lõpp- ehk uuendusraie ja metsauuendus kaotasid tasakaalu juba eelmise kümnendi keskpaigas, kui eraomandisse jõudnud metsade osatähtsus ning seal toimuvad raied hakkasid tooni andma kogu metsakasutuses (joonis 13). Vahe metsataastamise optimaalse vajaduse ning tegelikult taastatud raiealade vahel on pidevalt suurenenud, saavutades 2001. aastaks uuendamise defitsiidi juba enam kui 50 000 hektaril [2]. Seega on otseste investeeringutena metsa tagasi viimata 500 miljonit krooni, arvestamata iga-aastast tulutootluse puudujääki.
arenguhäireid või viies neid isegi hukuni. Siiski on hiirekahjustused meie metsakultuurides harva esinevad, märksa suurem probleemiks on hiirekahjustused näiteks Põhjamaades. Talv 2008/09 a oli üsna lumerohke ja mitmel pool Eestis esines üsna ulatuslikke hiirekahjustusi. 2. Metsade uuenemine ja uuendamine. 2.1. Looduslik metsauuenemine Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e. kultiveerimine on seotud suurte majanduslike kulutustega, siis on loodusliku uuenduse teke on igati positiivne, sest võimaldab kokku hoida kulusid. Ka loetakse looduslikku metsa looduslähedasemaks. Looduslik metsauuenemine võib toimuda: 1. Generatiivselt (seemnetest) 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a
puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema: 1) hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril; 2) hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektaril; 3) hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril; 4) aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril; 5) aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt.) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt.);
Potensiaalselt kõrge tootlikkusega, bon. I-III. Alusmetsas paakspuu, toomingas, pihlakas. Puistud tormihellad. Kõdusoometsade pindala 5-6%. See suureneb, sest Nõukogude Liidu perioodil tehti Eestis intensiivselt kuivendustöid ja kuivendatud metsades hakkab järk-järgult välja kujunema kõdusoo kasvukohatüüp. 10. Metsade uuenemine ja uuendamine. 10.1. Looduslik metsauuenemine Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e. kultiveerimine on seotud suurte majanduslike kulutustega, siis on loodusliku uuenduse teke on igati positiivne, sest võimaldab kokku hoida kulusid. Ka loetakse looduslikku metsa looduslähedasemaks. Looduslik metsauuenemine võib toimuda 1. Seemneliselt e. generatiivselt 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi.
55. Kunstlik metsauuendamine. Peamised metsakultiveerimismeetodid, nende eelised puudused. Metsa uuendamise võtted on: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks; 2) puuseemnete külvamine; 3) puude istutamine; 4) metsakultuuri hooldamine; 5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Intensiivse metsamajandusega aladel nagu Eestis, on põhiline metsauuendusviis siiski kunstlik metsauuendus kas külvi või istutamise teel. 56. Defineerige metsa kasvukohatüübi mõiste? Tooge näiteid. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veereziim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi.
ei tohi inimene metsa looduslikku allkirja vastu või toimetatakse kätte sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus uuenemisse sekkuda, välja arvatud juhul, kui see väljastusteatega tähtkirjaga. kasvanud puud väiksema koondega. on seotud kaitseala või püsielupaiga Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on Algtihedus oleneb: kaitse eesmärgiga ja lubatud kaitse-eeskirjas. vajalik järgmistel juhtudel: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa 1) kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule omadustest, uuendamise võtteid kaitse- ja elujõulist peapuuliigi looduslikku 2) kasvukohatingimustest,
annaabi.ee 
