mustast kuni hallikassiniseni. Kanada mustikas - Sarnane eelmise liigiga. Põõsad 10…115 cm. Viljad on sinised, kaetud vahakirmega, väiksemad kui ahtalehisel mustikal. Küülikusilm-mustikas - Põõsaste kõrgus 10…150 cm. Vahakirmega kaetud siniste marjade läbimõõt on 8-10 mm. ▪ Kultiveerimise ajalugu Põhja-Ameerikas indiaanlased korjasid mustikaid loodusest suurel hulgal ja kuivatasid neid suitsu sees talveks. Kohati olid mustikad neile oluliseks toiduks. Ka Ameerikasse sisserändajad hakkasid pärismaalaste eeskujul mustikaid suurel hulgal korjama ja kasutama nii toiduks, kui ka ravimtaimena. Alates 1880. aastast sai mustikate korjamine ja turustamine arvestatavaks sissetulekuallikas paljudele Kanada piirkonna elanikele. Kännasmustika ja suureviljalise jõhvika kultuuristamise katseid tehti Eestis esmakordselt enne II Maailmasõda Tooma Sookatsejaamas. Katsed katkesid pärast sõda
Cell Name Value Gradient $C$33 Muutujad x1 11,111111111 0 $D$33 Muutujad x2 27,777777778 0 $E$33 Muutujad x3 16,666666667 0 $F$33 Muutujad x4 22,222222222 0 Constraints Final Lagrange Cell Name Value Multiplier $I$33 Õunad 305,55555556 0 $I$34 Maasikad 133,33333333 0 $I$35 Mustikad 83,333333333 0 $I$36 Vaarikad 300 1 Ülesanne Firma toodab nelja sorti purgimoose: A, B, C, D. Selle jaoks on tarvis nelja toorainet: õunad, maasikad, mustikad, vaarikad. Leida kui palju aluseid oleks kõige optimaalsem toota nii, et kasum oleks suurim. Mudel x1- Moosipurkide A arv x2- Moosipurkide B arv x3- Moosipurkide C arv x4- Moosipurkide D arv Sihifunktsioon z= 2*x1+ 5*x2 + 3*x3 + 4*x4
Marjad 1. Tõelised marjad e. Lihtmarjad · valge viinamari · punane viinamari · sinikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · punane sõstar · mustsõstar · karusmari e. Tikker · astelpaju 2. Liitmarjad · vaarikad · mampel (must vaarikas) · põldmari (põldmurakas) · murakas (rabamurakas) 3. Ebamarjad · aedmaasikad · metsmaasikad
Õpik lk 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvav...
lihaste tööks vajalikuks energiaks. Parimad allikad on rohelised lehelised köögiviljad, õunad, õllepärm, lihvitud riis, nisuterad. B6vitamiin on looduslik rahusti. Selle puuduse korral kannatavad silmad suure pinge all ning laps võib tunda silma tõmblemist. Toidus tuleb kasutada tingimata kapsast, nisuteri, täisterarukist ja maisi, munakollast ja kala. B12vitamiini puudujääk tekitab verevaesuse ning nägemise nõrgenemise. Parimad allikad -- viinamarjad, munakollane, salat, mustikad, datlid, petersell, mustad ploomid ja aprikoosid. Halb nägemine võib olla ka põhjustatud kaaliumi puudusest organismis. Parimaks profülaktiliseks võtteks on juua iga päev klaasitäis vett lusikatäie mee ja sama koguse õunaäädikaga. Luteiin on kollase värvi pigment, mida leidub suures koguses silma võrkkesta keskosas, kaitsmaks selle õrnu struktuure valgusjoa kahjuliku sinise spektri eest. Et ennetada selle puudujääki (mille
Nad on mustikaid kasutanud(ja kasutavad siiani) mahlade ja keediste valmistamiseks. Kasutatakse ka värvitaimena veinitööstuses. Samuti kasutatakse mustika võrseid nahkade parkimiseks, lehti riidele musta, sinise ja lilla värvuse andmiseks. Kuivatatud marjad on tuntud rahvaravimina mao- ja sooltehaiguste puhul. Kõige olulisem väärtus on see, et neist saab arstimit suhkruhaiguse raviks. Teaduslikult on tõestatud, et mustikad on ka tõsisemate nägemishäirete ja silmahaiguste profülaktikas ning ka ravis hästi mõjunud. Samuti aitab mustikas igemepõletiku korral. Eriti sobilik on mustikaid tarvitada laste ravimisel, sest neil puudub kahjulik kõrvaltoime. Ka rahvameditsiinis kasutatakse mustikakeedist ägeda ja kroonilise kõhulahtisuse puhul. Mustikat peetakse iidseks ravimtaimeks. On teada, et Põhja-Ameerikas elanud indiaanlased kasutasid juba ammustel aegadel mustikate marju ravimtaimena
Minu keskkonnakaitsealased harjumused OSTMINE 1. Minu tarbimine päeva jooksul. Toit: kohuke, lahustuv kohv, kohupiim, mustikad, riis, lillkapsas, sampinjonid, oad Kodukeemia: Fairy, Cif Hügeenivahendid: deodorant, dussigeel, Transport: jalgratas Meelelahutus: teleka vaatamine 2. Asjadest mida tarbisin olid Eesti päritolu kohuke, kohupiim ja mustikad. 3. Kõige kaugemalt oli pärit riis. 4. Uuringupäeval ei pidanud toitu prügikasti viskama. VESI 1. Minu joogivesi tuled AS Tartu Veevärk ettevõttest. Kasutatava vee 1 m3 hind on 0,739 eurot. 2. Tartus juhitakse reovesi tarbija juurest läbi kanalisatsiooni ja tunnelkollektori reoveepuhastisse. Tartu reovett puhastab Ihaste puhastusjaam. Seal tõstetakse reovesi pumpadega maa peale ning algab reovee mehhaaniline puhastus.
püreesupp, mahl (lillkapsas, läätsed, kartuliga, keefir (sea sisefilee, kartul, (mozzarella, (tallekarree, vesi) sibul, või, rosmariin, mustikad, lehtsalat, porgand, sibul, õli, pipar) meresool, must paprika, pipar) suvikõrvits) Valekrabisalat, vesi Vasikaliha Kanakarri, piim Värvikas seljanka, PÜHAPÄEV (riis, muna, mais, koorekastmes, (kanafilee, vesi lumekrabi, mais, keefir suitsupeekon, õli, (punane sibul, valge
puhul. Suvel võiks väikeste karpidega sügavkülma panna purukshõõrutud mustikad ja maasikad, mis värske meega kokku segatud. See on hea kosutususvahend, maitsev pealegi. Mustikas meie metsade üks parimaid marju ja juulikuus võime heades mustikametsades alati marjulisi kohata. Mustikamarjade kasutusvõimalused on väga laiad. Neist võib teha moosi, mahla, kisselli või siis hoopis kompotti. Kõige kasulikumad on aga värsked mustikad. Neid süüakse sageli koos suhkru ja piimaga. Marju võib ka kuivatada. Selleks tuleb nad esmalt jätta mõneks päevaks ühekordse kihina päikse kätte närbuma. Seejärel aga tuuakse tuppa ja kuivatatakse pliidil, ahjus või kuivatis. Kuivatamistemperatuur ei tohi olla üle 60 °C, sest muidu mitmed kasulikud ained hävivad. Selliselt töödeldud marju kasutatakse ravimina. Nad aitavad vabaneda mitmetest seedehäiretest, ka lihtsast, kuid äärmiselt ebamugavast kõhulahtisusest
Tüüpilised puud lehised ja Tüüpilised puud kuused ja männid. nulud. Liivastel ja soistel aladel. Mets on tihe ja varjuküllane. Mets on hõre ning Põõsa-ja rohurinne on valgusküllane ja seal nõrgalt arenenud ning liigivaene. kasvab hulgaliselt Seal kasvavad seened, puhmaid ja samblikke. saprofüüdid ja puhmad (nt. pohlad, mustikad, kanarbikud) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Loomastik Suhteliselt liigivaene loomastik. Iseloomulikud on paksu karvkattega kiskjad (nt. pruunkaru, hunt). Veekogude ääres kujundavad maastiku ilmet koprad. Erinevad linnud (nt. tihane, vint, käbilind, metsis).
o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest. o eksootilised ehk troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, dattel, kiivi jne) tsitruliselised, o marjadeks (viinamarjad, sõstrad, karusmarjad, maasikad, vaarikad, jõhvikad, pohlad, mustikad jt.) Neil on seemned mahlase viljaliha sise peidetud või asuvad väikestes õnarustes viljaliha pinnal. o Pähklilised puuviljad (kreeka, sarapuu, seedri, india pähklid, mandlid, arahhis jne.). söödava osa moodustab tuum(seeme), mis on ümbritsetud koorega. suvesordid- 10-30 päeva sügissordid- 2-3 kuud talisordid- kuni järgmise sügiseni seened metsaseen ; hooajati korjatakse kultuurseen: aastaringselt
Lapimaa pindala on üle 200000 km₂. Lapimaa pinnamood on väga mägine. Joonis 2 : Lapimaa pinnamood Lapimaa asub parasvöötmesja lähis arktilises. Suurvesi on kevadel kui lumi sulab ja madalvesi talvel. Lapimaal on levinud loomaliikideks põhjapõdrad, ahmid, hundid. Lindudest leidub Lapimaal lumepüüd, haned, pardid, sõtkad. Joonis 3: Sõtkas Lapimaal kasvab palju samblaid ja samblikke,vareskold, karukold ja kattekold ja kuusk ja mänd, pohlad, jõhvikad, murakad, mustikad. Joonis 4: Kuusk Lapimaa on hõredalt asustatud. Põhilised tegevusalad on turism ja põhjapõdra kasvatus. Lapimaal on sügisel ruska mis on kaks nädalat millal loodus on oranž ja punane. Joonis 5: Ruska Joonis 6: Saamilipp Kasutatud kirjandus: http://4.bp.blogspot.com/- SitVdqWxWRE/TpwAK8HPmPI/AAAAAAAAAO0/fpNNlkOGEQs/s1600/PICT10 72.JPG http://www.kuivaleski.ee/arles_gallery/images/lumine%20kuusk.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/94/Bucephala_clangula.j pg
EESTI TAIMKATE Mullast sõltub taimakate ja vastupidi. TAIMKATET MÕJUTAVAD: - geograafiline asend ( metsavööndis e. segametsad e. ülemineku e. siirdealal ) - kliimavöönd ( parasvööde, üleminekuala mereliselt kliimalt mandrilisele kliimale ) - Oleneb ka muldadest. - Lääne pool on merelisel kliima, pehmem ja seega ka liigirikkam taimestik. Lubjarikkad mullad , mis on hea. - Kagu pool on liivasem ala, siin leidub ka stepi ehk rohtla liike. - Põhja poolsetel on ka tundra liike. Eriti Soome pool. - Eestis on üle tuhande taimeliigi, seda on rohkem kui Lätis, kuid vähem kui Leedus. MAAKASUTUSE JAGUNEMINE: - 52% Eesti alast on METSA all. - 22% Eesti alast on SOODE all. - 18% Eesti alast on HARITAVA MAA all. - 5% Eesti alast on NIITUDE all. - 3% Eesti alast on VEE all. METS * 52% Eesti alast on mets. * Euroopas oleme me 4-ndal kohal. * Soomes on 74% metsa all. * Rootsis on 74% ...
PARAJAKS KREEMITAOLISEKS MASSIKS. SUUREMAD LAPSED VÕIVAD TEHA SEDA ISE VANEMA JÄRELEVALVE ALL. LAPSED: 9. KATA KÜPSISED VAHUKOOREGA 10. KOORI JA VIILUTA KIIVI. 11. KAUNISTA TORT KIIVIVIILUDEGA NING VAARIKATEGA. VIHJE: KAUNISTAMISEKS SOBIVAD KA MAASIKAD, MUSTSÕSTRAD, MUSTIKAD VÕI MUUD MARJAD, MIDA SA ARMASTAD. 11. RIIVI SOKOLAAD JA RAPUTA SEDA TORDILE. 12. PANE TORT MÕNEKS TUNNIKS KÜLMKAPPI, ET KÜPSISED SAAKSID KORRALIKULT LÄBI IMBUDA.
Koogi kokkupanemiseks võta 24 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm, pane põhja küpsetuspaber ja vala põhjale leivapuru. Suru see kätega ühtlaseks kihiks. Leivapuru peale pane umbes kolmveerand mustikatest (külmutatud mustikaid ei pea eelnevalt sulatada, võid otse põhjale tõsta) ja siis vala peale täidis. Tõsta külmikusse vähemalt 4 tunniks tahenema, ideaalis võiks olla külmikus 8-10 tundi enne serveerimist. Enne serveerimist pane peale ülejäänud mustikad (kui kasutad külmutatud mustikaid, siis ära neid eelnevalt sulata).
Jon. 1. Köömen. Koostisosad Köömen rahvamedetsiinis Omal ajal oli köömnel tähtis koht ka arstiteaduses, juba ammu hakati teda ravimtaimena kasvatama kloostrihoovides ja haiglate läheduses. Siin toon mõned näited: · Hambavalu vastu: köömneid, linaseemneid suitsutada piibus tõrva pääl pidada · Köha vastu oli köömne- ja kummelitee. · Kõhuvalu puhul söid köömneid. · Kõhulahtisuse vastu on kõrvetatud köömned, mustikad, oakeetmise vesi ja rõõsk piim soolaga (3 x näpuga soola suhu panna ja siis piima pääle juua). · Valutavasse kõrva juhtida köömneseemnete auru. Maitseainena Seemneid tarvitati: teeks, kapsasupi hulka, sepikute peale, vorsti sisse.
Vili 1. Mis on vili? Vili on õistaimede organ, mis koosneb viljakestast ja seemnest. 2. Kuidas ja millest (millistest taime osadest) võib vili areneda (kujuneda)? 1. Õietolm kandub tolmukatelt emakasuudmele 2. Tolmuterad hakkavad idanema ja tungivad sigimikku. 3. Tekib seemnealge 4. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru 5. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest 6. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib olla kuiv või mahlane 3. Kuidas jaotatakse vilju (erinevad jaotused, mille alusel ja kuidas)? • Viljakesta konsistentsi järgi: kuiv – ja lihakviljad • Vilja avanemise järgi: ava- ja sulgviljad • Seemnete arvu järgi (üks või palju) • Kõiki need veel omakorda kuju järgi Liigitus tekkimise järgi Paljasvili on vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalist...
maasikad Nebbiolo Põhja- Itaalia Piemonte Vürtsid, suits, ploom, must kirss, lagrits, röstitud kohvi Sangiovese Kesk- Itaalia Toscana Mahlaselt marjane, värske Lõuna- Itaalia Venetost kirss, mustikad, veidi ürte, campaniani tubakas. Pinotage Lõuna- Aafrika Karuliselt ürdine, suitsune, lagrits, üleküpsetatud aroonia, kergelt ploomi moosine.
KARUSMARJAD 7-1 Grossularia 'Lepaan 2011s Keskmise suurusega, punased Punainen' magusad marjad. Hea talvekindlusega, jahukastele üpris vastupidav. Aretatud Soomes. MUSTIKAD 8-1 Vaccinium hybrida 'North Blue' 2011k Marjad valmivad alates augustist. Väga hea saagikusega. Viljad on tumesinised, hea maitsega. Külmakidlus on väga hea.
· 3 dl maitsestamata jogurtit pane kõik ained blenderisse ja büreeri ühtlaseks , serveeri kohe . kokteil u 2- le · 12 tk värskeid maasikaid · 1 tl ingveri · 5 tl suhkurt · 10 cl spritet täkelda maasikad ja ingver väikesteks tükkideks , lisa suhkur ja sprite , soovi korral võid lisada ka jääd , laimi . mustikakokteil u 3- le · 150 g mustikaid · 150 g apelsinimahla · 300g maitsestamata jogurtit · 0,75 dl rasvata piima purusta mustikad saumikseriga . lisa ülejäänud koostisosad ja sega mikseriga ühtlaseks . vala kokteil klaasidesse , kaunistuseks natuke mustikaid . kariibi kokteil · 1 klaas petti · 1 viil ananassi · suhkur / suhkruasendaja · 2 tl kookoshelbeid sega kokku kõik ained ning püreesta , serveeri kohe kaunistuseks raputa peale kookoshelbeid . jõhvika smuuti · 175 g värskeid või külmutatud jõhvikaid · 1 apelsini riivitud koor · 2 sl mett · 2 kooritud ja viilutatud banaani
Jõhvikas vajab kasvamiseks happelise reaktsiooniga mulda. Tavalises aiamullas jäävad nad kiratsema või hukkuvad sootuks. Kui looduslikult kasvavad koduaias või aiaserval mustikad, pohlad või kanarbikud on looduslikult kasvukoht ka jõhvikale enam-vähem sobiv. Kui tegemist on aga tavalisel aiamullal oleva aiaga, siis tuleb jõhvikate kasvatamiseks rajada turbaaed või -peenar. Turbases mullas kasvavad hea meelega ka rododendronid, mustikad ja pohlad, samuti leesikas, küüvits, kanarbik, eerika, talihali, harakkuljus, kalmia ja sookail. Jõhvikate hooldamine ei ole raske kui oled peenra rajamisel järginud talle vajalikke kasvutingimusi. Jõhvikas vajab palju valgust ja ei talu kuivust ja kevadist päikest. Kuival suvel tuleb teda kindlasti kasta, soovitavalt vihma- või tiigiveega. Väetamisega tuleb olla väga ettevaatlik ning lumeta külma ja kevadpäikese eest kaitsta näiteks kuuseokstega.
suur kõikumine ja kivimiosades vee jäätumine. Tundrale on iseloomulik igikelt-pinnas, mis on jäätunud ega sula kunagi. Suvi on tundras lühike, vaid kaks kuud. Sademeid langeb väga vähe, vaid 200mm aastas. Kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust, sest madala temp. tõttu on aurumine väike ja pinnasesse pääsenud vesi ei pääse igikeltsilt edasi. Taimestik koosneb puhmastest ja sammaldest, põõsastest kasvavad paju, lepp ja kask. Marju on väga palju: mustikad, metsmurakad, sinikad ja pohlad. Loomariik on suht hõre, elavad lemming(kes on väga närviline), polaarrebane, karibuu (põhjapõder). Linde on suve perioodil palju, tundra võõndi nuhtluseks on kihulased, seepärast soovitatakse tundrat külastada suve lõpul, kui marjad on valmis ja loodus muutub kirevaks. Inimasustus on suhteliselt hõre, põlisrahvusi on väga palju. Suurematest rahvusgruppidest võib nim. Laplasi, komid, handid, neneetsid, eveenid ja tsuksid.
RABA SOODE LEVIK EESTIS MULLASTIK JA VEETINGIMUSED · Liigniiske · Pinnas toitainevaene · Kasvada suudavad vaid niiskuslembesed taimed · Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett · Mineraalaineid saavad taimed sademetevetest · Mineraalaineid on rabaturbas vaid 2-4 % · Turbahorisont 30 cm- 100 cm RABA RINDED · Puurinne Sookased ja männid · Põõsarinne Paju ja vaevakask · Puhmarinne - kanarbikud, sinikad, hanevitsad, pohlad, mustikad, rabamurakad ja harilik jõhvikas · Rohurinne - alpi jänesevill, pikalehine huulhein, ahtalehine põdrakanep ja luht- kastevars. · Samblarinne - harilik karusammal, raba- karusammal, turbasammal ja harilik palusammal. AHTALEHINE PÕDRAKANEP · Pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. · Ahtalehine põdrakanep on levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja- Ameerikas. · Ahtalehine põdrakanep eelistab
keedetakse moosiks, supiks, valmistatakse mahla jm. Aroonia · inglise k: black chokeberry või black aronia berry · Aroonia on C-, E-, B- ja P-vitamiini rikas, temas on ka palju mikroelemente ja mineraalaineid. · Suurtes kogustes tarbituna alandab arooniamahl vererõhku. · Arooniaid kasutatakse moosides, mahlade tegemisel (nt "võlts kirsimahl"). Mustikas · inglise k: blueberry · Mustikad sisaldavad kiudaineid, C-, PP- ja B1- vitamiini, karotinoide, tsinki, mangaani, seleeni jm. · Mustikas on hea silmadele, samuti parandab verevarustust, kaitseb aju ja võib ennetada vananemisega kaasnevaid haigusi. Selles on palju organismile kasulikke antioksüdante. · Tuntud on ka mustikate põletikuvastane toime, tänu millele on neist abi kõhuhädade ja muude nakkuste korral. Astelpaju
liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Palumetsa alustaimestik Mändide all kasvab metsa nimetaim palukas ehk pohl. Peale selle kannavad "palu" nime veel mitmed sellele metsatüübile omased taimed -- palusammal, palu- karusammal, palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemais metsades leidub metsa järelkasvus kuuske ja pohla asendavad mustikad. Pohl Palu-karukell Palusammal Palu-härghein Palumetsa loomad Ilves Kodukakk Pruunkaru Eestis asustab kogu mandrit Eestis on kodukakk Eestis on laialt levinud ja suuremaid saari. Eelistab kõikjal levinud mandril, kuid puudub saartel. suuremaid taigailmelisi tavaline haudelind. Elupaigana eelistab rabadega
kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme aastat. Selle aja jooksul annavad nad aga alguse juba hulgale uutele mustikataimedele Mustika marjad on maitsvad ning väärtuslikud. Need on meie metsade ühed parimad marjad ja juulikuus võime heades mustikametsades alati marjulisi kohata. Mustikamarjadel on palju kasutus võimalusi. Neist võib teha moosi, mahla, kisselli või kompotti. Kõige kasulikumad on aga värsked mustikad. Neid süüakse sageli koos suhkru ja piimaga. Marju võib ka kuivatada. Töödeldud ja kuivatatud marju kasutatakse ravimina. Lehti tuleb korjata õitsemise ajal, sest siis on neil suurem ravitoime. Lehtedest valmistatud keedist on kasulik tarvitada suhkruhaiguse korral, mustikalehtedes sisalduvad ained alandavad suhkrutaset veres ja uriinis. Mustikalehti kasutatakse ka välispidisete salvide ja kompresside valmistamiseks. Mustikas parandab
Tere! Mina olen Alvis. Olen 43-aastat vana. Elan koos oma suure kogukonnaga, mille suuruseks on 21 inimest, Kagu-Eestis. Täna on meil leinapäev, sest eile suri üks meie kogukonna liige vanadussurma. Õhtul matame ta maha, kuid enne tuleb tuleb ära teha päevased toimetused. Hommikul vara läheme juba jahile ning tagasi kui tagasi oleme jõudnud, ajame naised üles. Natuke hiljem lähevad naised taimi ja seeni korjama, milleks on mustikad, pohlad, jõhvikad, puravikud, kuuseriisikad. Taimedest valmistavad naised kogukonnale hommikusööki. Kui naised on tagasi jõudnud, aetakse meid, parimaid kalureid, kalale. Kala püüame õngekonksude, harpuunide, mõrdade ja võrkudega. Alles eile saime linast uue võrgu valmis. Mõne tunni pärast läksime koju väga suure kalasaagiga. Ajasime naised kala puhastama. Kala ja jahiloomad on meie peamine söök peale taimede. Samas saame loomadelt nahka, millest teeme endale riideid, et elada
Norra Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool Asend ja pinnamood Kliima Taimestik, Loomastik • Norra asub Skandinaavia lääneosas. Ta Norra lõuna- ja lääneosas, on täielikult avatud Atlandi tormile, seal on Tavalised loomad on põder, hirv, ahm, pindala on 323,802 ruutkilomeetrit. Norra talvedel rohkem sademeid kui Ida- ja põhjaosas. Ida ranniku aladel sajab lemming ja põhjapõder. Väikesed kaljusaared asub 57°N ja 81°N, 4°E ja 32°E ...
kandilised. Ning lõpuks on sinika puhmas mustika omast tunduvalt suurema kasvuga. Mustika marjad on sinika omadest maitsvamad ning väärtuslikumad. Nii on mustikas meie metsade üks parimaid marju ja juulikuus võime heades mustikametsades alati marjulisi kohata. Mustikamarjade kasutusvõimalused on väga laiad. Neist võib teha moos, mahla, kisselli või siis hoopis kompotti. Kõige kasulikumad on aga värsked mustikad. Neid süüakse sageli koos suhkru ja piimaga. Marju võib ka kuivatada. Selleks tuleb nad esmalt jätta mõneks päevaks ühekordse kihina päikse kätte närbuma. Seejärel aga tuuakse tuppa ja kuivatatakse pliidil, ahjus või kuivatis. Kuivatamistemperatuur ei tohi olla üle 60 °C, sest muidu mitmed kasulikud ained hävivad. Selliselt töödeldud marju kasutatakse ravimina. Nad aitavad vabaneda mitmetest seedehäiretest, ka lihtsast, kuid äärmiselt ebamugavast kõhulahtisusest
Lühinägijal tekib kujutis tekib kujutis võresta ette , kaugnägijal aga taha. Lühinägijad: 30%, näevad lähedale hästi ( liiga pikk silmamuna või liiga pikk lääts), nõguslääts, -prillid. Kaugnägaija: 50% ( kõik imikud) näevad kaugule hästi( liiga ümar silmamuna) ,kumerlääts, +prillid. Silma eristab punast , sinist ja kollast põhivärvi. Silmade tervis: · Õige lugemiskaugus. 30- 35cm · Õige valgustus · Ei loe bussis/rongis · Toitumine- mustikad, porgand, kala, lihatooted · Arvutis max 45 minutit Kõrv: väliskõrv- kõrvalest(heli suunamine, kaitseb) kuulmekäik- 2,cm ( kõrvavaik kaitseb) trummikile 0,1cm2( võngub). Keskkõrv- kolju kaitseb, 3 kuulmeelukest ( vasar, alasi, jalus), 3mm väike luu( võimendavad heli, kuulmetõri ( 3- 4cm), ühendab neelu kõrvaga, ühtlustab rõhku). Sisekõrv- tigu( vedelik ja karvakesed, kuulmisrakud ( 24 000 rakku) 3 poolring kanalit) mõikja kotike). Sagedus- 20 20 000 Hz inimene
kopsu jne. Levinud olid verikäkid, veidi vähem tanguvorstid ja verivorstid. Kalad- räim, lest, säinas, angerjas, siig, haug- jõudis lauale värskelt,soolatult, suitsutatult. 2 Suuresti söödi seda, mida ise kasvatati või korjati. Köögiviljadest- kaalikas,porgand, naeris, kapsas, kurk, mugulsibul ehk sibulaputkes, suhteliselt hilja tomat. Kartul olu laual igal toidukorral. Marjad- mustikad, metsmaasikad, muulukad, põldmarjad, pohlad, jõhvikad, kohati ka murakas, hiljem ka punased ja mustad sõstrad. Puuviljad- õun, ploom, kreek. Seened- soolatult või tükeldatult ja rasvainega läbi praetult purkides. Teraviljadest rukis, oder ja pidupäeval nisu. Nii mõneski külas kasutati tangusid tükk aega enne kui kruupe. Piima ja hapupiima kõrval joodi palju taimeteed õunakoortest, pärnaõitest, köömnetest või piparmündist. Pidulaualt ei puudunud kali ja õlu.
Lactobacillus acidophilus). Jogurt sisaldab 2,2% banaane. Meloodia maasikajogurt Koostis: pastöriseeritud piim, suhkur, maasikad, paksendaja: modifitseeritud maisitärklis ja želatiin, lõssipulber, lõhna- ja maitseaine, happesuse regulaator naatriumtsitraat, toiduvärv karmiin, juuretis (sh. Lactobacillus acidophilus). Jogurt sisaldab 2,2% maasikaid. Meloodia mustika jogurt Koostis: pastöriseeritud piim, suhkur, mustikad, paksendaja: modifitseeritud maisitärklis ja želatiin, lõssipulber, lõhna- ja maitseaine, happesuse regulaator naatriumtsitraat, juuretis (sh. Lactobacillus acidophilus). Jogurt sisaldab 1,7% mustikaid. Hellus mustika banaani jogurt Koostis: piim, suhkur, kiudaine inuliin (2,7%), mustikad (2,1%), oligofruktoos, paksendaja modifitseeritud tärklis, želatiin, banaanipüree (1,1%), toiduvärvid: peedipunane ja E163 (viinamarja
tembuga. Sellekordse nalja tegid venelastest, ukrainlastest, Hiiumaal on vaikust ja avarust, teelt metsa astuma kuldsed hoopis naabrid valgevenelastest, kasahhidest, puutumatut loodust ning kukeseened ja suuvärvijad saarlased.Kindlasti tasub tulla kirgiisidest, grusiinlastest, kes romantilisi merevaateid. Saare mustikad. uhiuue ja mugava Muhumaa- kunagi siia sattunud, on sujuvalt metsad on vanimad Eestimaal. laevaga vaatama meretagust Hiiu saanud... hiidlased. Siin on metsi, kus vaikselt Tegelikult on jahedal kevadel saart, mis seestpoolt märksa liikudes võib tihti kohata ujedat ning mereliselt leebel ja soojal suurem, kui väljast paistab
taimedega kauplejaid. On ju igasugune potipõllumajandus levinud ning populaarne ka Sveitsis. Oma kaupa pakuvad ka juustumeistrid ja pagarid. Samuti saab osta maitseaineid ja taimi, mune, mett ning mitmesuguseid koduseid hoidiseid. Marjadest-puuviljadest on müügil lisaks harjumuspärastele maasikatele, vaarikatele, õuntele jms ka kohalikud ja meile veidi eksootilisemad puuviljad nagu virsikud, murelid ja viigimarjad. Aga leidub ka metsaande nagu puravikud, kukeseened ja mustikad. Hind turul pakutaval kaubal pole sugugi kõrgem kui poes, kohati on see isegi madalam. Boonusena on kindel teadmine, et kaup on kohalik ja värske. Lisaks vahetu kontakt kauba tootjaga. Valik hindadest (hinnad Sveitsi frankides, 1 sFr umbes 10 kr) Köögiviljad ja maitsetaimed Muu sibul 3 - 6.80 kg tomat 4 6.80 kg leib 500g 7.- kurk 5.80 kg kukeseened 100g 3.50 väike kukkel 1.60 lillkapsas 5
kapsas, maasikad, vaarikad, jõhvikad - sinine,tumelilla, mustikad, ploomid, viinamarjad - must baklazaan mustad sõstrad, põldmurakas
Palumetsad Enamasti puhtakujulised männikud. Kuivemates ja toitainetevaesemates paikades kasvavad palukad ehk pohlad. Peale selle kannavad taimed metsatüübile sarnast nime nagu nt. palusammal palu-karusammal, palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemates metsades leidub mändide asemel kuuskesi ja pohli asendavad mustikad. Nimi ,,palu" viitab ka metsatulekahjudele, need olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. 7 July 22, 2012 Footer text here 8 July 22, 2012 Footer text here Nõmmemetsad Need metsatüübid on eelmistest veel vaesemad ja nad on väga liivased. Männid on selles metsas kiduramad ja muid puuliike praktiliselt ei leidu.
Suhkrud Kadi Hinrikus KM12-PE Suhkrud KORRUS Peamised suhkrud Leib, teraviljatooted, Maltoos, sahharoos kartul Puu- ja köögiviljad Fruktoos, glükoos, sahharoos Piimatooted, Laktoos, sahharoos toidugrupp liha-kana- kala-muna Lisatavad toidurasvad Laktoos Suhkur ja maiustused Sahharoos – peamiselt lisatavast suhkrust Suhkrud ja magusained meie ümber Suhkruid võib jagada looduslikult esinevateks suhkruteks ja lisatavateks suhkruteks. Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida lisab toidutööstus näiteks karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms või need, mida inimene lisab ise toiduvalmistamisel ja ka näiteks kohvi või tee sisse. Tarbimine Suhkru ületarbimise vältimiseks tuleks eelkõige piirata toidupüramiidi tipus, ehk...
- veega lahjendatud mahl turgutab südant, alandab vererõhku, rahustab, - murelid on eriti kasulikud soolelõtvuse, spastilise soolepõletiku, kehvveresuse korral, - murelid on ka eriti kasulikud mao- ja kaksteistsõrmiku haavandite korral. Mustikas : Mustikas on väärt mari. Looduslikult kasvavad tumesinised mustikadon maitsvad, magushapud, laste meelismarjad. Marjad sisaldavad suhkruid, pektiini, park- ja värvaineid, antotsüaane ning orgaanilisi happeid. Mustikad on rikkad antioksüdantide poolest. Vitamiini sialdus on mitmekesine C-vitamiini keskmiselt 40 mg 100 g kohta, peale selle B-grupi vitamiine, 6 karotenoide, bioflavonoide, fenoole, eeterlikke õlisid jm. Mineraalainetest on ülekaalus kaalium, kroom, mangaan ja raud. Mustika varred ja lehed sisaldavad glükosiid neomürtilliini, mis toimib organismis kui taimne insuliin. Seega on nad vere suhkrusisaldust reguleeriva ja kudesid taastava
SMUUTID & KÜPSETISED Sisukord 1. Suvine marjasmuuti 2. Banaanismuuti 3. Maasikavahu smuuti 4. Troopiline smuuti 5. Feta-Spinati sai 6. Imemaitsev 2 koostisainega nutellakook 7. Juustuküpsised 8. Õunamuffin Smuutide puhul on marjade arvukus maitse järgi! SUVINE MARJASMUUTI Vaja läheb.. maasikad 100ml piima mustikad vaarikad 5 sl õunamahla Jääkuubikud (valikuline) Pane blenderisse marjad ja seejärel lisa piim ning õunamahl (Soovil ka jää). Blenderda kõik ära ning smuuti on valmis. BANAANISMUUTI Vaja läheb.. 1,5 banaani 50ml piima 50g vanillijäätist Jääkuubikud (valikuline) Sega koostisained ja blenderda need ära. Soovi korral võib panna smuuti klaasi äärele banaaniviile. MAASIKAVAHU SMUUTI Vaja läheb.. ¼ klaasi vahukoort 50g maasikaid 60g jäätist 2sl õunamahla Blenderda maasikad, jäätis ja õunamahl. Seejärel vala see klaasi ja peale pane vahukoor. Soovi korral võid panna vah...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond KOo18 KESTVUSKATSE TEGEMISE KORRALDAMINE Iseseisev töö Tartu 2018 TOOTEKIRJELDUS Pavlova väikekook Pealt krõbe, seest vahukommi nätskusega pehme beseekook. Täidetud vahukoore, vanillikreemi ja mustikatega. Kaunistatud värskete vaarikate ja sokolaadiga. Koostis: Rõõsk koor, vaarikad, fariinisuhkur, mustikad, munavalge, sokolaad, vanillikreem (tärklis, osaliselt hüdrogeenitud palmirasv, vadakupulber, stabilisaator E170, paksendaja E401, lõhna- ja maitseained), maisitärklis, veiniäädikas, sool. TOOTE SÄILIMISAEG Lähtudes Põllumajandusministri määrusega kehtestatud tingimustest toidu säilitamisnõuete kohta on antud toode kiiresti riknev. Toode sisaldab rõõska koort, värskeid zeleega kaetud marju.
Vorsti, sinki, juustu kasutada vähe 2-3 korda nädalas kala Väherasvane piim Janujook vesi, mineraalvesi, kohv, tee Rasvu mitte pruunistada Diabeetiku menüü 6 toidukorda päevas 1. Päev Hommik : Näkileib tomati ja kugiga , kaerahelbepuder pool tassi, rasvavaba piim pool klaasi Oode : värsked kirsid ja rasvavaba piim Lõuna: Nahata kana, keedetud pruun riis köögiviljadega, värsked mustikad, klaas vett Oode: täisteravilja batoonike, klaas külma vett Õhtu:keedetud aedviljad, liha, täisteraleib, klaas vett Oode: klaas rasvavaba piima 2. Päev Hommik: Kaerahelbepuder pool tassi Oode: Lehttaignasaiake moosiga, väherasvast piima Lõuna: Kalasupp, täisteraleib, klaas vett Oode: Puuviljasalat, klaas külma vett Õhtu: Keedetud kartul ja ahjus küpsetatud kala, tee Oode:klaas väheserasvasisaldusega jogurtit 3
20%), arbutiini (1,6%), glükosiidi mürtilliini (1%), glükosiidi neomürtilliini, flavonoide, orgaanilisi happeid. Marjadest valmistatakse toormoosi, kompotte, keediseid, džemme ja mahla. Säilitatakse ka pudelis. Kasvunõuded Mustikas eelistab happelisi muldi. Kultuurmustikad eelistavad päikesepaistelist, tuulte eest varjatud kasvukohta. Sobivamad on kerge lõimisega, hea õhustatusega, vett hästi läbilaskvad mullad. Pinnalähedase juurestiku tõttu vajavad taimed head niiskusrežiimi. Mustikad ei talu seisvat pinnavett, seepärast tasandage põld enne istutamist korralikult. Mustikataimed eelistavad happelisi (pH 4,5-5,5) muldi. Mulla happesust tõstab freesturba lisamine kasvupinnasesse. Samuti saab mulla happesust tõsta väävli lisamisega mulda. Sobiv istutusaeg on varakevad. Taimed istutatakse ridadena. Liigid Ahtalehine mustikas – Vaccinium angustifolium. Kuni 0,6 m kõrgune mais valgete kuni
Lehised kasvavad peamiselt lausalise igikeltsaga aladel. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Okasmetsade vööndis kasvavad ainult vähenõudlikumad puud kased, lepad, haavad, pihlakad. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe. Metsaalune on tavaliselt kaetud paksu samblavaibaga ning seal kasvab palju igihaljaid puhmad mustikad, pohlad ja teised. Väga omapärased okasmetsad kasvavad Põhja Ameerikas, Vaikse ookeani rannikualades. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks (kuusk, nulg) ja heledaokkalisteks (mänd, lehis, seedermänd). Tumedaokkalised puud neelavad maksimaalselt päikesekiirgust ning alustavad fotosünteesi nii vara kui võimalik. Vastavalt sellele jaotatakse metsad tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga on "tume" okaste tumerohelise värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane.
1.Joo päevas vähemalt 2l vett 2. Kui alkoholi juua soovid,joo natuke punast veini 3. Enne hommikusööki tühja kõhuga juua üks klaas vett sidruni ja meega. Ainult 20min enne sööki. 4. Joo vett pool tundi enne sööki. Söömise ajal ära joo. 40min pärast sööki void uuesti juua. 5. Söö 4-5 korda päevas. 6. Viimane söögikord peaks olema 3 tundi enne magamaminekut. Pärast ainult vesi, roheline tee, madala rasvasisaldusega jogurt. 7. Tee ilma suhkruta, saab teha meega. Kohv ei sisalda lisaaineid (näiteks koor, piim, suhkur). Need on tühjad kalorid. 8. Ära söö kartulit rohkem kui 2x nädalas. Söö ainult keedetud või küpsetatud kujul. 9. Viinamarju ja banaani ära söö enne kui oled kaalust alla võtnud!!Ja kui sööd siis mitte rohkem kui 2 korda nädalas. 10.Ära paastu nädalas rohkem kui 2korda(näiteks esmaspäev ja reede) 11. Ära unusta sporti ,käi kasvõi kord päevas sörkimas. 12. Ideaalne aeg sportimiseks - 17,00-20,00 13. Söö kindlasti hommikusööki! 1...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM Eesti kohupiimatootjatest ja nende erinevatest toodetest Referaat Juhendaja: Riina Laht Tallinn 2010 Kohupiimakreem Hellus mustika-banaani-jogurti-kohupiimakreem 150g Koostis: rasvata kohupiimapasta, piim, suhkur, rõõsk koor, mustikad, kiudaine (inuliin), banaanid, paksendaja modifitseeritud tärklis, zelatiin, lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator sidrunhape, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Tootes on 32% jogurtit, 2,3% mustikaid ja 1,5% banaane. 100 g toodet sisaldab keskmiselt 113 energiatkcal süsivesikuid16,1 g (475 kJ) valke 5,6 g rasvu 2,5 g Lumivalgekese sidruni-kohupiimakreem
· Lõhe servikud · Kidney- · Greip leib (toores) · Brokoli oad · Kirsid · Tatar · Lõheforell · Kaalikas · Läätsed · Kreegid · Riisijahu · Punane · Kõrvits · Pal-oad · Mustikad · Riisivahvel rippahven · Küüslauk · Pinto-oad · Aed- · Rukkijahu · Sardiinid · Mäda- · Rohelised murakad · Sojaleib · Siig rõigas oad · Ploomid
2 tomativiiluga, kruusitöis marju, tass kohvi •Suupiste (279 kalorit) 1 tass Kreeka jogurtit, ¾ tassi viilutatud maasikaid, ¼ tassi müslit. •Lõuna (643 kalorit) 1 suur täistera tortilla, ½ tassi pruuni riisi, ¼ tassi musti ube, ½ tassi maisi, ¼ tassi hakitud Mehhiko juustu, 4 supilusikatäit salsat, 1 õun •Suupiste 1 tass porgandeid •Õhtusöök (593 kalorit) Lihalõik, spinatisalati ja ahjukartulitega Toidud mida sportlased peaksid sööma Marjad Murakad, vaarikad ja mustikad on vaid käputäis maitsvaid marju, mis on rikkad antioksüdantide poolest ja mida tuleb pärast kehalist aktiivsust täiendada. Tumedamad marjad sisaldavad fütokemikaale ja muid kaitse elemente, mis hoiavad ära oksüdatiivse stressi, mis ilmneb kehas pingelise tegevuse ajal. Lõhe See õline kala on pakitud lihaseid arendava valgu ja oomega-3 rasvhapetega, mis mõjutavad pideva sportliku aktiivsuse korral tekkida võivaid põletikke. Pasta Kõik süsivesikud pole halvad
Raud on organismile vajalik mineraalaine. Mineraalained on olulised luustiku, kehavedeliku ja ensüümide koostises. Samuti aitavad mineraalained edastada närviimpulsse. Inimese organism ei tooda ise mineraalained, seega tuleb neid saada toidust ja veest. Raud on hemoglobiini oluline koostisosa. Hemoglobiini ülesanne organismis on transportida hapnikku rakkudesse ning süsihappegaas rakkudest välja. Samuti osaleb raud energiatootmises ja immuunsussüsteemi töös. Rauavaegus on levinuim rahvatervise probleem maailmas. Rauapuudusaneemia all kannatab ca 3% meestest, 30% viljakas eas naistest ning kuni 60% lapseootel emadest. Eestis on rauapuudus ja rauapuudusaneemia 23% imikutest (9-12 kuu vanustel). Laste hulgas (6-18 a. vanustel) esineb rauapuudust 14%-l, kusjuures kõige sagedamini tütarlastel vanuses 16-18 a (vastavalt 28%). Raua puuduse sümptomeid on palju, peamised neist on: füüsilise vastupidavuse vähenemine vaimse tegevuse produk...
aiandeid ja parke). Metsad jagunevad: Nõmmemetsad Mänd on neis pea ainuke puuliik, põõsaid pole üldse metsaalune on valgus ja õhurikas. Ka rohttaimi on hõredalt, tuntumaid neist on kanarbik, leesikas vahel ka pohl ehk palukas. Palju esineb samblikke, silmatorkavaim on tuttidena kasvav põdrasamblik. Palumetsad Lisandub männile kuusk siin on veidi viljakamad leostunud mullad. Põõsaid pole, rohttaimedest lisanduvad mustikad, kõige madalamas rindes asendavad samblikke mitmesugused rohelised samblad. Laanemetsad Annavad tooni kuused, mis armastavad viljakamat pinnast kamarleetmulda. Kuuskede kõrval leiame kaski ja haabasi. Selles metsas on hämar, puude all kasvab ka mitmeid põõsaliike: pihlakas, paakspuu, kuslapu, magesõstar jne. Rohttaimedest on tuntuim jänesekapsas. On ka mustikaid, leselehti, sõnajalgu. Samblaid esineb vähem kui palumetsades. Salumetsad
Ratsionaalsed võrdluskriteeriumid: Hind 0.61 0.53 0.44 Toote koostis piim, suhkur, jogurt 80% kohupiimapasta, metsamarjad (pastöriseeritud maasikamoos (põldmarjad, piim, suhkur, (sisaldab: suhkrut, mustikad, vaarikad), lõssipulber, rõõsk maasikaid, paksendaja koor, paksendajaid modifitseeritud modifitseeritud (modifitseeritud tärklis, zelatiin, maisitärklis, zelatiin, vahamaisitärklis, kiudaine inuliin, paksendaja pektiin), lõhna-ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
