162 km ja see on Eesti pikim Palumaal on palju järvi. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad Mullastik Palumaa kõrgematel kohtadel on enamjaolt näivleetunud e kahkjad mullad Madalamatel kohtadel on gleistunud näivleetunud ja gleistunud leetunud mullad Nõgusatel aladel on näivleetunud gleimullad Näivleetunud põllumullad on enamasti korduvalt lubjatud, seetõttu on huumus väga nõrgalt happeline Taimestik Valdavaks metsatüübiks on palumetsad-pohlamännikud. Palju on ka jänesekapsakuusikuid ja sõnajalakaasikuid mõned kaitstavad liigid: palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge Piusa koobastiku LKA pindala 46 hektarit Piusa liivamaardla on üleriigilise tähtsusega liivamaardla. Karjääri servas asub 1,4 km pikkune matkarada, millelt avanevad vaated karjäärile 1948. aastal avastati koobastes seal talvituvad nahkhiired. 1981. aatal võeti koopad kaitse alla
162 km ja see on Eesti pikim Palumaal on palju järvi. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad Mullastik Palumaa kõrgematel kohtadel on enamjaolt näivleetunud e kahkjad mullad Madalamatel kohtadel on gleistunud näivleetunud ja gleistunud leetunud mullad Nõgusatel aladel on näivleetunud gleimullad Näivleetunud põllumullad on enamasti korduvalt lubjatud, seetõttu on huumus väga nõrgalt happeline Taimestik Valdavaks metsatüübiks on palumetsad-pohlamännikud. Palju on ka jänesekapsakuusikuid ja sõnajalakaasikuid mõned kaitstavad liigid: palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge Piusa koobastiku LKA pindala 46 hektarit Piusa liivamaardla on üleriigilise tähtsusega liivamaardla. Karjääri servas asub 1,4 km pikkune matkarada, millelt avanevad vaated karjäärile 1948. aastal avastati koobastes seal talvituvad nahkhiired. 1981. aatal võeti koopad kaitse alla
Alusmets puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik on liigivaene, rohkesti kanarbikku. 1.1.3. Palumetsad Pohla kasvukohatüüp - esineb reljeefi kõrgematel osadel. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud harilik või huumuslik leedemuld või sekundaarne leedemuld. Kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline. Puistutest domineerivad männikud. Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. Mustika kasvukohatüüp - palumetsades reljeefi madalamal osal. Esinevad gleistunud leede või huumuslikud leedemullad, mullareaktsioon on happeline. Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets puudub või on hõredalt nt. paakspuud ja kadakat. Alustaimestikus tihe samblarinne, puhmad, kilpjalg. 1.1.4. Laanemetsad
Bioloogiline aktiivsus: väheaktiivne Kasvukohatüübid: pohlamännik Sobivus põllu-metsamaana: vajab lupjamist Produktiivsus: Haritavus: kergelt haritavad - Leedemullad (tüüpilised, huumuslikud, sekundaarsed) L Tekib: liivale oksametsade alla Füüsik/keemilised omadused: happelised, väike veehoiuvõime, põuakartlikud, liivalõimis, hästi õhustatud Bioloogiline aktiivsus: aktiivne: lülijalgsed, seeneline lagunemine Kasvukohatüübid: pohlamännikud Sobivus põllu-metsamaana: madal viljakus,ei sobi põllumaaks. Metsamaaks sobiv. Produktiivsus: hea Haritavus: kergesti haritav - INDREKU KONSPEKTIST! Gleistunud karbonaatsed mullad: paepealsed, rähksed (veeriselised, klibu), leostunud, leetjad, küllastunud Khg - Gleistunud leetmullad: näivleetunud, leetunud, sekundaarsed leede, huumuslikud leede, tüüpilised leede Tunnused: - Geimullad: paepealsed, rähksed, leostunud, küllastunud, leetjad, näivleetunud, leetunud,leede
Jänesekapsa-pohla alltüübis esineb ka kuuske, peamiselt II rindena. Kohati tungib kuusk ka I rindesse. Männid on enamasti hästi laasunud ja sirge tüvega. Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla alltüüp. Samblarindes peamiselt palusammal ja laanik. Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis. Umbes 7% metsadest. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. Mustika (ms) - esinevad palumetsades reljeefi madalamal osal. Mulla lähtekivim liiv või moreen. Põhjavesi toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Esinevad gleistunud leede või -leetmullad, mullareaktsioon on happeline. Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad. Boniteet II-III. Sageli kaasnevad koosseisus kask ja haab. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets puudub või on hõredalt paakspuud, pihlakat
Puissool, mis läheb üle sookaasikuks, on tavaline sookastikukooslus. Ojade kaldail ja soostunud nõgudes kasvab paljudes kohtades rinnakõrgune angervaksa-seaohaka rohustu (Arold 2005: 193). Õhukese moreenkihiga mõhnade kuivadel nõlvadel ja fluviomõhnadel kasvavad üsna liigirikkad sürjametsad-maasika- ja sarapuumännikud ning- kuusikud. Madalamate ja karbonaadivaesemate kõrgendike näivleetunud muldadel on tüüpilised laanemetsad jänesekapsakuusikud ja kohati ka jänesekapsa-pohlamännikud (palumetsad). Liivast limnomõhnade toitekehvadel kuivadel leetmuldadel kasvavad vähetootlikud ja vanemas eas hõredad sambliku- ning kanarbikumännikud. Oluliselt paremad kasvukohad on aleuriitse koostisega lamedalaelistel küngastel. Sealseil niiskematel, kohati gleistunud leetunud muldadel on kasvamas enamasti jänesekapsa-mustikakuusikud ja ka männi-kuuse segametsad. Nende raiestikel valdab metsakastik, kohati ka põdrakanep. Niisugused
leedemuld (L(s)). Põhjavesi sügaval; kõdukiht en õhuke; muld happeline (3,5-5,0). Puistud- domin männikud; II-III bon; kuuske leidub vähesel määral järelkasvuna või teises rindes. Alusmets- puudub või hõre, üksikud kadakad ja pihlakad. Alustaimestik- dom pohl, mustikas, kanarbik; niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas; samblarindes peam palusammal ja laanik. Esinevad eriti laialdaselt Lõuna- ja Kagu-Eestis, umbes 3,5% metsadest. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. Mustika (ms) kkt Esinevad palumetsades reljeefi madalamal osal. Muld- lähtekivim liiv või karbonaadivaene moreen. Põhjavesi toitainevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Puistud- en männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad; harvem sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid; bon II-III; ehkki ka kuusikud mustika kkt-s on produktiivsed, tuleks peapuuliigina eelistada mändi; puistud hea tervisliku
Puistutest domineerivad männikud II-III bon., raieküpse puistu tagavara 250-350 m 3 /ha. Kuuske leidub vähesel määral järelkasvuna või teises rindes. Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla alltüüp. Samblarindes peamiselt palusammal ja laanik. Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis. Umbes 7% metsadest. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. Jänesekapsa-pohla alltüübis esineb ka kuuske, peamiselt II rindena. Kohati tungib kuusk ka I rindesse. Männid on enamasti hästi laasunud ja sirge tüvega. Suurem mullaviljakus selles tüübis on tingitud peamiselt moreenist, mullad on sekundaarsed leeedemullad L(s) või huumuslikud leedemullad L(h). Siin võib männikute boniteet ulatuda Ia-ni ja raieküpse puidu tagavara 600 m 3 /ha. Ka siin puud (männid) väga kvaliteetsed
eksponeeritud paekallas,mis kohati on setete alla mattunud (Lahemaa jm). · Lähtekivimite mitmekesisusest ja liigestatud reljeefist tulenevalt leidub mitmeid eri mullaliike. Kõige levinumad metsamullad on gleimullad ja turvastunud mullad, mida on viimase poolsajandi jooksul ohtralt kuivendatud. Seetõttu on suurtel aladel soostunud ja soometsi ning kõdusoometsi. Mineraalmuldadest on valdavalt metsaga kaetud leedemullad (nõmmemetsad) ja leetunud mullad (pohlamännikud). Poollooduslike koosluste ja loometsade all on ka suured paepealsete muldade alad, sest need on põllumajanduseks vähesobivad. Metsakasvukohatüübid ja taimekooslused Eesti paikneb boreonemoraalses e. põhjaparasvöötme segametsade vööndis. Vastavalt üleminekule merelisest kliimast kontinentaalsele võib leida nii reliktseid laialehiste metsade kooslusi kui nn. läänetaigat. Eestile on eriti iseloomulikud kuivad männikud liivmuldadel ja
Seened ja marjad Üks olulisemaid kõrvalkasutuse valdkondi Hinnanguliselt korjatakse iga aasta 15000 kg seeni-marju Eestis 5000 seeneliiki, millest 300 leidub metsas, väärtulikumad 100 liiki ning korjatakse 20-30 liiki Mõningatel äärealadel on marjade ja seente korjamine oluline sissetulekuallikaks Hinnanguliselt 500-600 kg/ha jõhvikaid Pohlad 250-300 kg/ha Saagikamad on vanemad pohlamännikud, kus puistu liitus on 0,4-0,5 Mustikad 200-250 kg/ha Vaarikas kuni 500 kg/ha, värsketel raiestikel Seenelised ja marjulised toovad sageli endaga kaasa probleeme metsas, seda just suure tuleohtlikkuse ajal Ravimtaimed o islandi samblik, o must pässik e. kasekäsn, o leesikas, o männivõrsed, o kasepungad, o kanarbik o jne. jne. Kasemahla varumine I-III bon
Jänesekapsa-pohla alltüübis esineb ka kuuske, peamiselt II rindena. Kohati tungib kuusk ka I rindesse. Männid on enamasti hästi laasunud ja sirge tüvega. Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla alltüüp. Samblarindes peamiselt palusammal ja laanik. Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis. Umbes 7% metsadest. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. 31 Mustika (ms) - esinevad palumetsades reljeefi madalamal osal. Mulla lähtekivim liiv või moreen. Põhjavesi toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Esinevad gleistunud leede või -leetmullad, mullareaktsioon on happeline. Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad. Boniteet II-III. Sageli kaasnevad koosseisus kask ja haab
Jänesekapsa-pohla alltüübis esineb ka kuuske, peamiselt II rindena. Kohati tungib kuusk ka I rindesse. Männid on enamasti hästi laasunud ja sirge tüvega. Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla alltüüp. Samblarindes peamiselt palusammal ja laanik. Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis. Umbes 7% metsadest. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. 71. Iseloomusta jänesekapsa kasvukohatüüpi. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) - esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad. Kõdukiht on õhuke. Kõige enam levinud kuusikud. Puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud. Sagedased on segapuistud. Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast esineb peaaegu
vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage laanik. (KI) muld. Kõdukiht väga õhuke või puudub, sest sõstart, paakspuud. Alustaimestikus valitsevad Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis. lagunemistingimused on head. Huumushorisont on kõrrelised: metskastik, punane aruhein, Umbes 7% metsadest. Pohlamännikud on reeglina tüse (15-25 cm), lubikas. Varjus leidub ka viljaka kasvukoha liike väga kvaliteetse puiduga. mullareaktsioon neutraalne, alumised kihil nagu sinilill, ussilakk, võsaülane, lillakas. Ka Jänesekapsa-pohla alltüübis esineb ka kuuske, karbonaatsed. selles kasvukohas toimub uuenemine peamiselt II rindena. Kohati tungib kuusk ka I Puistutest leidub kõige enam kuusikuid (2/3), mida
aruhein), lisandub ka ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium) jt. anemohoorsed liiigid, väheneb h. mustika ja sammalde osatähtsus. Kultiveeritakse Mä istutuse teel kuni 7000 tk ha-le või Mä külvi teel kuni 8000 külvikohta ha-le. Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis, kus moodustab kohati kuni 50 % mõnede metskondade metsamaast, kokku umbes 9% riigimetsadest ja 3,6 % kogu metsamaast. Pohlamännikud on üldiselt väga kvaliteetse puiduga. Jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp (jk - ph) Sellesse kasvukohatüüpi kuuluvad metsad kasvavad väga õhukeselt (L(k)I) kuni õhukeselt (L(k)II) leetunud huumuslikel või sekundaarsetel (Ls) leedemuldadel, lähtekivimiks sidus peenliiv liival või üle 80 cm sügavusel lasuval liivsavi - (harvem saviliiv-) moreenil. Organogeenne horisont õhuke 2.....4 cm, A1 horisont 3 kuni 15 cm
tallamisõrnade kasvukohatüüpide osas toetab 2003. aastal Tiit Leito koostatud Kõpu poolsaart hõlmav loodusturismi kontseptsioon ja selle ruumiline planeerimine, milles on märgitud erinevate külastusviisidega seonduvad tallamiskoormused. Tallamiskindlad on (15- 30 in/ha) sinika- ja mustikamännikud, sinilillemännikud ja –kuusikud. Keskmise vastupidavusega (6-10 in/ha) on mustikakuusikud, kanarbikumännikud, leesikalookuusikud jt. Suhteliselt tallamisõrnad (5 in/ha) on pohlamännikud, pohlakuusikud, madalsoometsad, 73 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine jänesekapsakuusikud. Tallamisõrnade (1-3 in/ha) hulka kuuluvad sõnajalakuusikud, lodulepikud, naadikuusikud, rabamännikud, samblikumännikud. Muldadest on kõige tundlikumad liivmullad, eriti nõlvadel paiknevad alad.
annaabi.ee 
