suhteliselt tundmatu superürt, kuni avaldati Nobeli preemia saanud Alexander Solzhenitseni raamat.Kasekäsna ajaloolised juured ulatuvad Siberisse ja Venemaale, kus kasekäsnaga on ravitud vähki, tuberkuloosi, diabeeti, maokatarri, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandeid vähemalt 1600. aastast saadik. Kasekäsna ajalugu ulatub aga palju varasemasse aega ja leiud ulatuvad 5600 aasta tagusesse aega. 1200-aastatel räägitakse kuidas tsaar Vladimir Monamahhin on parandanud kasekäsnaga huulevähi.Kasekäsn ehk must pässik esineb üldisemalt kasepuudel, aga võib kohata ka teistel puudel nagu leppadel, pihlakatel ja tammepuudel. Pässik moodustab elevates puudes musta, ebamäärase kujuga lõhkise käsna ehk pakurin. Mis on siis ühist käsnal ja tervisel? Musta pässiku poolt on põhjustatud kasekasvaja, puu murdumine ja lõpuks kuivamine. Sagedamini võib leida pargi- või alleepuudel. Käsna leidub kõikjal Eestis, parasiteerib enamasti kaskedel aga ka pihlakal ja lepal
Kasutamine seespidiselt lehtedest valmistatud vesitõmmisena. Pungade tõmmiseid kasutatakse halvasti paranevate ja põletikuliste haavade korral kompressina. Kaselehe tõmmist või kaseviha leotusveega tehakse vanne reumaatilise, liigese-, lihase- ja närvivalude korral. Kaselehevesi võib aidata juuste väljalangemise korral. Tõrvast tehtud salvi määritakse valutavatele kohtadele reuma või podagra korral. Mahla juuakse üldtugevdava vahendina. * Must pässik (Kasekäsn) kasvab elavatel täiskasvanud kaskedel (metsades, puisniitudel, parkides). Kasekäsna tekitajaks on kase tüvel ja tüves parasiteeriv seen Inonotus obliguus. Seene spoorid tungivad puu koore vigastuse kaudu tüvesse ja moodustavad mütseeli, mille niidid tungivad puitu, põhjustades mädanikukolde, millest hakkab arenema viljakeha. Neljandal aastal levib tüvest väljaspoole ebakorrapärase kujuga kasekäsn (steriilne mütseel), mis järjest suureneb, kasvades 10-15 aastaga 3-5 kiloseks
eostorukesed mitte eoslehekesed · harilik kukeseen · suur sirmik · kuhikmürkel kevadseen Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea: · Korja ainult tuttavaid seeni! · Ära korja seeni linnast ega maanteede lähedusest, sest seened koguvad endasse raskmetalle! Sampinjon Valge kärbseseen (hea söögiseen) (surmavalt mürgine) Tv 35.4 Torikseened pikaealised lagundajad · tuletael · kännupess · kasekäsn · must pässik Hallitusseened ehk hallikud Rohehallik Nutthallik Hallikute mõju tervisele · toidul kasvavad hallikud eritavad mürke põhjustades tervisehäireid · vannitubade must hallitus eritab mürke põhjustades allergiat · ... Hallikute kasutamine inimese poolt · Enne II maailmasõda eraldati rohehalliku mürkidest antibiootikum penitsilliin, millega ravitakse bakterite põhjustatud haigusi. · valged hallitusjuustud (kamambäär, stilton, brie ...)
Ent peatume pigem siiski rahvameditsiini tavapärasemas tähenduses ja vaatame kuidas seeni kasutatakse haiguste ennetamises ja ravis ning jätame ajukeemiaga manipuleeriva osa kõrvale. Ravimiseks saab seeni kasutada mitmel viisil: tükkideks lõigatult kuivatatuna, jahvatatuna, tehakse tõmmiseid ning tinktuure. Must pässik (Inonotus obliquus) Must pässik - rahvasuus kutsutakse ka kasekäsnaks (kuigi ametlikult on kasekäsn hoopis teine seen) ja kohati kannab ka venepärast nime chaga või tšaaga. Varemalt oli selle kasutamine levinud Siberis, Hiinas ja Jaapanis aga viimasel ajal on hakatud rohkelt kasutama ka Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Mustast pässikust tehakse peamiselt tõmmist kuid kasutatakse ka kuivatatult ja see järel jahvatatult smuutide sees. Tehakse ka tinktuuri. Erinevate töötlusviisidega saame mustast pässikust kätte erinevad ained.
b) eripära c) näiteid kasvukoht tähtsus näited Elavad eluspuudel tuletael, ebatuletael Elavad surnud puutüvedel Seintel, palkidel, majavamm põrandalaudadel kasekäsn d) tähtsus ja kasutamine * * * 7 Bioloogia TÜNK MV 3) Väikeseened elupaik (kasvukoht) Tähtsus ja kasutamine PÄRMISEENED HALLITUSSEENED NUTTHALLITUS ROHEHALLITUS PARASIITSEENED
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja.
Linaseemned, kõrvenõgeselehed. Võtta mõlemaid komponente seguna võrdselt 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta mõni minut tõmmata ja juua lonkshaaval 1 klaasitäis kui verd puhastavat ja veresooni avardavat ning elastsemaks tegevat vahendit. Rahvameditsiinis on abi saadud ka gangreeni ravil. Linaseemnekeedist tarvitatakse ka välispidiselt. Asetatakse valutavatele kehaosadele kuuma linaseemnekeedisega täidetud linasest riidest kotike. Mustpässik, kasekäsn Esineb peamiselt tervetel kaskedel, tavaliselt musta värvi. Krobeline, mitmesuguse suurusega väikeste lõhedega moodustis. Kogutakse kevadel ja sügisel kasvavatelt, mitte surnud ning kuivadelt puudelt. Mustpässikut on uuritud üle saja aasta, veelgi kauem on kasutatud rahvameditsiinis mao ja soolte pahaloomuliste kasvajate puhul. Käsn, orienteeruvalt 100 g, valada üle 60o kuuma veega (0,5 liitrit). Lasta mõni tund seista, et muutuks pehmemaks ja seega töödeldavamaks
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia
Fülogeneetilised uuringud viimasel kümnendil on aidanud seeneriigi klassifikatsiooni muuta ja tänapäeval eristatakse seeneriigis 1 alamriik, 7 hõimkonda ja 10 alamhõimkonda. Süstemaatika: Esiviburlased:Peronospora,peristeetsiumid, apoteetsimid Seened: 350000 liiki Eestis Viburseened-olipiidilised, kartulivähk Ikkeseened-hallikad Kottseened-jahukaste, mürflid, korgitsad, pärmseened, seenevähk, lumiseen Kandseened-puuseened, kasekäsn, haavatalvik, majavamm,puravikud, riisikad,pilvikud jne Riik - Seened. Riik - Esiviburlased.- Päristuumne eluriik; Üherakulised, niitjad või koloonialised organismid; Elutsüklis viburitega varustatud staadiumid; Oluline tunnus viburi ultrastruktuur; Ebajahukasted, tõusmepõletikud jne Riik - Ainuraksed.- Valdavalt üherakulised plasmodiaalsed organismid; Rakul esinevad kulendid liikuvad; Osa parasiite, osa saprobionte; Esindajad: limakud, ebalimakud ja nuuterseened
Sitkest ja valgest tselluloosist jääb järele ligniin, puit värvub pruuniks, olles nakatumata puidust tumedam, muutub hapraks ja põikisuunaliselt murduvaks. See laguneb sõrmede vahel hõõrudes puudritaoliseks tolmuks. Süsi- ja destruktsioonmädanik tähendavad pruunmädanikku. Pruunmädanikku põhjustavaid seeni kohtab põhiliselt okaspuudel- tõenäoliselt seoses nende puidu suhteliselt suurema ligniinisisaldusega. Lehtpuudel on tuntumad vääveltorik ja kasekäsn. Lagundatud puidu välimus ja omadused on seega tingitud pigem seene- kui puuliigist. Näiteks kännupess tekitab pruunmädanikku, mis on ikka ühesugune, olgu peremeespuuks kuusk, mänd, kask, lepp. Mädanikutüüp on seeneperekonnale iseloomulik tunnus: igas torikseente perekonnas on kas ainult valge- või pruunmädanikku tekitavad liigid. Metsa- ja pargipuude kõdunemisprobleemid Juurepessud on meie kõige ohtlikumad metsapuude mädandajad. Kuuse-juurepess põhjustab
sissetulekuallikaks Hinnanguliselt 500-600 kg/ha jõhvikaid Pohlad 250-300 kg/ha Saagikamad on vanemad pohlamännikud, kus puistu liitus on 0,4-0,5 Mustikad 200-250 kg/ha Vaarikas kuni 500 kg/ha, värsketel raiestikel Seenelised ja marjulised toovad sageli endaga kaasa probleeme metsas, seda just suure tuleohtlikkuse ajal Ravimtaimed o islandi samblik, o must pässik e. kasekäsn, o leesikas, o männivõrsed, o kasepungad, o kanarbik o jne. jne. Kasemahla varumine I-III bon. kaasikutes Mahlajooksu alguseks peab mullatemperatuur tõusma üle 0 kraadi Kasutatakse neid kaasikuid kus: o lageraie toimub lähema 5 aasta jooksul, o keskmine diameeter üle 20 cm Mesindus Varem oli mesindus tähtsal kohal, mitmel metskonnal oli oma mesila
ja külmetuse vastu. Mustikas, nii nagu ka pohl on marja- kui ravimtaim. Saagikus 200-250 ha-1. Vaarikas - kasvab viljakamate kasvukohtade raiestikel. Annab saaki 2-3 a. vältel umbes 500 kg ha-1. On ka hea meetaim. Seenelised ja marjulised toovad sageli endaga kaasa probleeme metsas, seda just suure tuleohtlikkuse ajal. Ravimtaimed Metsast korjatakse väga palju mitmesuguseid ravimtaimi, (mõned näited): * islandi samblik, * must pässik e. kasekäsn, * leesikas, * männivõrsed, * kasepungad, * kanarbik jne. jne. Kasemahla varumine Sellega on mõtet tegeleda I-III bon. kaasikutes. Madalama boniteedi korral on toodang väike. Mahlajooksu alguseks peab mullatemperatuur tõusma üle 0 o C. Kasutatakse neid kaasikuid, kus * lageraie toimub lähema 5 aasta jooksul, * keskmine diameeter üle 20 cm, Kasemahla tööstusliku varumisega tegeleti Eestis nõuk. ajal. Tänapäeval varutakse kasemahla peamiselt isiklikuks tarbeks. Mesindus
tänu pajule, mille koores leidub sellise toimega ainet. Paljud laialt kasutatavad antibiootikumid on algselt pärit seentest. Taimedest on eraldatud aineid, mis on osutunud tõhusaks verevähi ravis. Kuid palju väärtuslikke ravimtaimi võib olla veel avastamata. Lisa Raviomadusi võib olla ka seentel. Vahel on kasetüvel näha musti lõhestunud pinnaga kivikõvasid moodustisi, mille on tekitanud puuseen must pässik ehk rahvapäraselt kasekäsn. Mustast pässikust tehakse teed, millega rahvameditsiinis ravitakse mõningaid pahaloomulisi kasvajaid. Teadlased on musta pässiku keemilise koostise uurimisega aastaid tegelenud, kuid täpselt ei teata senini, millel selle toime põhineb. Elurikkus ja loodusturism Peale majandusliku külje on elurikkusel ka emotsionaalne ja esteetiline tähtsus. Looduskaunis koht pakub inimestele positiivseid emotsioone ja kunstnikele inspiratsiooni loominguks
annaabi.ee 
