9. klasside ajalooeksam (0)

9. klasside ajalooeksam
I Eesti ajalugu
A) EESTI VABARIIK 1918.-1920.
1. Kuidas iseseisvus Eesti?
1917. sügisel toimus Venemaal kommunistlik riigipööre. Kuna Eesti oli Venemaa osa, siis toimus riigipööre ka siin. Võimule saanud kommunistide ja eesti rahvuslike jõudude plaanid Eesti tuleviku suhtes olid erinevad:

ENAMLASED EESTI RAHVUSLIKUD JÕUD

Ei mingit iseseisvust Eestile! Eesti peab saama iseseisvaks vabariigiks!
Eesti peab jääma Vene riigi osaks! Vene võimu alt tuleb pääseda!
Samal ajal muutus olukord Eesti jaoks üha ähvardavamaks. Sakslased vallutasid Eesti saared ja kavatsesid edasi tungida mandrile. 18. veeb.1918. alustasidki sakslased oma plaani täideviimist. Vene enamlased põgenesid hirmust. Eestlased tegid väga targa otsuse: kasutada ära moment, kui venelased on jalga lasknud, kuid sakslased pole Eesti mandriosa vallutada suutnud ja sel ajal kuulutada välja iseseisvus. Loodi Pääste- komitee, mis pidigi passima sobivat momenti. Koostati ka iseseisvusmanifest, mis kavatseti iseseisvuse väljakuulutamise päeval ette lugeda.
Tallinnas kuulutati iseseisvus välja 24. veeb. 1918.a. Moodustati Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai K.Päts.
Järgmisel päeval olid platsis sakslased, mingit EV nemad ei tunnustanud. Nad hoopis okupeerisid kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon .
Saksa okupatsioon lõppes 1918. novembris ja saksa väed lahkusid Eestist. Seda kasutas ära Nõukogude Venemaa, kes soovis oma endiseid tsaari-impeeriumialasid tagasi saada. 28. nov. 1918. tungis Punaarmee Eesti Vabariigile kallale ja algas Vabadussõda. Sõda lõppes 2. veeb. 1920. Tartu rahuga Eesti võiduga. Rahu alusel:
a) loobus Nõukogude Venemaa igasugustest pretensioonidest Eesti suhtes ja tunnustas Eesti Vabariiki,
b) Eesti sai Nõukogude Venemaal 15 miljonit kuldrubla,
c) määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Venemaa riigipiir, mille kohaselt sai Eesti endale 8-12 km alasid Narva jõest idapool ja kogu Petserimaa
d) Nõukogude Venemaa lubas tagastada sõja ajal Venemaale evakueeritud Tartu Ülikooli varad , kuid siiani pole seda teinud.
2. Milles seisnes maareform ? Vaata õpikust I osa lk. 66
3. Võrdle EV arengut demokraatliku parlamentarismi aastatel ja vaikival ajastul!
demokraatlik parlamentarism
1919.-1934
Vaikiv ajastu
1934.-1938
a) rahvale anti laialdased demokraatlikud vabadused ,
a) riigis oli kaitseseisukord , mis tähendas, et rahval puudusid demokraatlikud vabadu­sed,
b) seadusandlik võim kuulus parlamendile,
b) parlament saadeti mitmeks aastaks puh- kusele
c) täidesaatev võim kuulus valitsusele, mis sõltus parlamendist ja mille eesotsas oli riigivanem,
c) valitses triumviraat: Päts-Laidoner- Eenpalu ,
d) presidendi ametikoht puudus,
d) presidendi ametikoht puudus,
e) valitses mitmeparteisüsteem
e) kõik erakonnad keelustati , nende aseme­le loodi 1 partei- Isamaaliit,
f) valitsused olid koalitsioonivahetused ja vahetusid tihti, sest parteid võitlesid oma- vahel ja ei suutnud kokkuleppele jõuda
f) võimul oli kogu aeg üks ja sama kolmik,
g) puudus riigi kontroll ettevõtete üle,
g) ettevõtteid kontrolliti riigi poolt maksu- ja hinnapoliitika kaudu
h) põllumajanduses orienteeruti loomakas­vatusele (või, peekon - põhilised eksport- kaubad ), seoses sellega ka söödakultuuri- de kasvatamisele; kartuli- ja linakasvatust piirati
h) endiselt orienteeruti rohkem põlluma­jandusele, sest siit tulid Eesti põhilised eksportkaubad
i) tihenesid sidemed paljude välisriikidega, ohtlikuks oli vaid NSVL
i) 1938. kuulutas Eesti end erapooletuks suurenes oht NSVL poolt
4. Millised on Eesti tähtsamad kultuurisaavutused ?
Kultuurielu Eestis 2 maailmasõja vahelisel ajal saad TV I osa lk. 39
B) EESTI 1944.-1991.
1. Milline oli Eesti areng NSVL koosseisus?
a) muutusid Eesti piirid, sest Eestist eraldati Narva jõe tagune ala (liideti Leningradi oblastiga) ja suurem osa Petserimaast (liideti Pihkva oblastiga) vaata kaardil
b) muudeti Eesti haldusjaotust: endiste maakondade asemele tulid nüüd rajoonid ja val­dade asemele külanõukogud. 1952-1953 olid Eestis koguni oblastid , kuid siis saadi Moskvas nende mõttetusest aru ja nad likvideeriti, vaata kaardil
c) kõige suurem võim oli EKP-l, mida juhiti Moskvast, kommunistlik partei oli ka ainus lubatud partei,
d) Riigikogu asemel oli ENSV Ülemnõukogu, kuid sellel puudus igasugune võim,
e) valitsust nimetati Ministirte Nõukoguks (kuni 1946. kandis see nimetus Rahva- komissaride Nõukogu)
f) põllumajandus käis alla, sest talud lõhuti ja inimesi aeti sunniviisiliselt kolhoosidesse (sundkollektiviseerimine - toimus 1940.aastate lõpus),
g) inimesed hakkasid massiliselt linnadesse siirduma (linnastumine), sest kolhoosi ei ta­hetud minna. Näiteks kui 1953. elas u. 50 % inimestest linnades, siis 1980.aastatel juba üle 70%,
h) algas tööstuse ülikiire arendamine ( industrialiseerimine ), mille juures ei arvestatud Eesti vajadustega. Eestis puudus suurtööstusele vajalik tooraine ja tööjõud, kõik see toodi NSVL-st sisse, toodetud kaup veeti aga välja, Eestile jäi ainult looduse saastatus ja sisse toodud migrandid .
i) vähenes eestlaste osakaal Eestis, näiteks 1959 . moodustasid eestlased rahvastikust 75%, 1980.aastatel aga u. 63%. See oli Moskva teadlik plaan tuua Eestisse võimalikult palju migrante, et eestlaste % muutuks väga väikeseks, mis võimaldaks tulevikus eestlased venestada ja meie rahvuse täielikult hävitada. Seda protsessi nim. juhitud migratsiooniks.
j) majanduse arendamine toimus plaanide alusel (plaanimajandus ehk käsumajandus), mis lõpuks viis kaubanappuseni ja NSVL viimastel aastatel kehtestati talongisüsteem,
k) algasid repressioonid eestlaste kallal (näiteks 1941. 1949. küüditamised; van­gistamised ja sunnitöölaagritesse saatmised)
l) püüti hävitada eestlaste kultuuri: hävitati raamatuid, lõhuti mälestusmärke, keelati pal­jude kunstnike, kirjanike, muusikute looming
m) kehtestati tsensuur
n) püüti eestlasi venestada,
o) kiusati taga kirikut ja usklikke inimesi.
p) arenes haridus , kuigi muudeti programme ja tehti need nõukogulikeks. Haridus, ka kõrgharidus, olid tasuta.
r) eestlastel lubati edasi pidada laulupidusid, neile lisandusid ka rahvatantsupeod. Isetegevusringe oli palju ja neid ei keelatud, vastupidi - neid soodustati ja ringid olid tasuta,
s) eestlased avaldasid vastupanu nõukogude režiimile. Näiteks põgeneti metsa (metsa- vennad - viimane metsavend tabati 1978.a), kuulati välisraadiojaamu (näiteks Ameerika Hääl), trükiti põranda all lendlehti ja artikleid, kus räägiti nõukogude võimu kuritegudest Eestis, neid püüti ka välismaal levitada, kirjutati pöördumisi välisriikide riigipeadele ja organisatsioonidele (näiteks Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad koostasid 1979. Balti apelli, kus nõuti MRP salaprotokolli tühistamist ja Balti riikide iseseisvuse taastamist), põgeneti välismaale, jne.
Samasugused protsessid toimusid ka Lätis ja Leedus (piiride muutmine, üliindustria­liseerimine, põllumajanduse kollektiviseerimine , juhitud migratsioon , põliselanike arvu vähenemine, repressioonid ja tagakiusamised, metsavendlus – eriti mastaapne oli see Leedus, jne.)
2. Iseloomusta Eesti taasiseseisvumise protsessi!
Ärkamisaeg Eestis algas fosforiidikampaaniaga 1986.-1987.a. Nimelt kavatses Moskva rajada Eestisse fosforiidikaevandused, mis oleksid toonud endaga kaasa erakordselt suure looduse saastatuse ja migratsiooni . Rahva protestiaktsioonide tulemusena oli Moskva sunnitud oma plaanidest loobuma .
1987. loodi esimene poliitiline ühendus Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), mis teavitas rahvast salaprotokolli olemasolust ja rääkis selle tagajärgedest.
1988. loodi esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.
Kõige massilisemaks rahvaliikumiseks kujunes aga Rahvarinne , mis moodustati perestroika toetuseks 1988. aprillis
1988. kujunes Eestis välja võimukriis. Moskva otsustas välja vahetada eestlaste poolt vihatud parteijuhi K.Vaino, et sel moel peatada rahvaliikumist. Uueks EKP esimeseks sekretäriks nimetati Vaino Väljas.
1988. septembris korraldas Rahvarinne Tallinna lauluväljakul suurürituse "Eestimaa laul", milles osales u. 300 000 inimest. Esimest korda kõlas sellel üritusel üleskutse taastada Eesti vabariik.
Impeeriumimeelsed jõud hakkasid koonduma, sest neile ei meeldinud eestlaste soov taastada iseseisvus. Tekkis interliikumine, millega liitusid Eestis asuvate üleliiduliste tehaste valdavalt venekeelsed töölised.
1988. lõpuks oli Eestis välja kujunenud 3 erinevat arusaama riigi edasisest saatusest:
1) interliikumise arvates pidi Eesti jääma igaveseks NSVLiidu osaks, ka perestroikaga oli nende arvates liiale mindud,
2) Rahvarinne ja EKP rahvuskommunistid leidsid , et sõlmida tuleks liiduleping ja säilitada liiduvabariikide liit, aga uuendatud kujul,
3) rahvuslikud jõud (ERSP, EKS) leidsid, et taastada tuleb Eesti Vabariik
Moskvas ei tahetud tol ajal kuulda midagi uuest liidulepingust, vaid sooviti säilitada NSV Liitu endisel kujul. Sel eesmärgil kavatseti isegi muuta riigi põhiseadust. Et seda ennetada, võttis Eesti 16. novembril 1988. vastu suveräänsusedeklaratsiooni, mille alusel kuulutati Eesti NSV seadused NSVLiidu seadustest kõrgemalolevaiks.
NSVLiidu juhtkond eitas MRP salaprotokolli olemasolu. Et Moskvale survet avaldada, organiseerisid 3 Balti liiduvabariiki 23. aug. 1989. Balti keti, mis ulatus Tallinnast Vilniuseni. Inimketis osales 2 miljonit inimest. Aasta lõpus oli Moskva sunnitud tunnistama salaprotokolli olemasolu ja mõistis selle õigustühiseks.
1989. süvenesid poliitiliste jõudude erimeelsused. Rahva poolehoidu kogusid rahvuslikud jõud. Nende ideena algatati kodanike komiteede liikumine, mille eesmärgiks oli taastada EV juriidilise järjepidevuse alusel. Selleks tuli kõige pealt kindlaks teha EV kodanikkond, millega hakkasidki tegelema kodanike komiteed. Edasi valisid kodanikud 1990.a juba oma esindusorgani Eesti Kongressi. Kongressil valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam ja mille eesmärgiks sai läbi- rääkimiste alustamine lääneriikide ja NSV Liiduga, et lõpetada nõukogude okupatsioon.
1990. toimusid ka ENSV Ülemnõukogu valimised, mis olid esimesed demokraatlikud valimised nõukogude ajal. Ülemnõukogu esimeheks valiti A. Rüütel. Uus ülem- nõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega.
Moskva ei olnud nõus Balti riikide iseseisvumispüüetega ja kavatses läbi viia referendumi. Selle peale otsustasid Balti riigid viia läbi ennetava referendumi, mille tulemustest selgus, et Eesti iseseisvuse taastamist soovis u. 2/3 inimestest. Moskva nõudis, et Eesti kirjutaks liidulepingule alla. Selle tegi aga võimatuks tagurlike jõudude riigipöördekatse Moskvas. Kasutades ära tekkinud situatsiooni kuulutati Eesti 20.aug. 1991. iseseisvaks.
3. Millised sisemised ja välised tegurid võimaldasid Eesti omariikluse taastamise 1991.?
Sisemised tegurid:

• äärmuseni halvenenud majanduslik situatsioon, kuna Eesti majandus oli allutatud NL vajadustele,
  
• rahvas politiseerus,
  
• Eestis oli võimukriis, mille survel K.Vaino võeti EKP 1. sekretäri kohalt maha ja tema asemele seati V.Väljas,
  
• alanud oli perestroika ja glasnost .
  

Välised tegurid:

• iseseisvaks ei püüdnud saada mitte üksnes Eesti, vaid rahutused olid ka teistes liiduvabariikides,
  
• lagunes kogu nn. sotsialismileer, s.t Ida-Euroopa riigid hakkasid vabanema NL võimu alt,
  
• Lääneriikide abi iseseisvujatele,
  
• NL sõjaline potentsiaal oli nõrgenenud, VLO lagunenud.
  

4. Analüüsi taasiseseisvunud EV arengut!
Pärast iseseisvumist töötati välja uus põhiseadus, mis võeti vastu 1992. referendumil. Sel­le järgi on EV demokraatlik vabariik, kus seadusandlik võim kuulub Riigikogule ja riigipeaks on president . Samal aastal toimusid ka presidendi ja Riigikogu valimised. Taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks sai L. Meri. Ta valiti tagasi ka järgmistel presidendivalimistel 1997.a.
Majanduses mindi üle turumajandusele. Selleks alustati erastamisi, talude taastamisi, viidi läbi rahareform .
Eesti iseseisvuse lõplikul kindlustamisel oli tähtis, et Punaarmee lahkuks Eesti territoo­riumilt. See sai teoks 1994.a.
1991. septembris võeti EV vastu ÜRO-sse. Edasi hakati võitlema selle eest, et saada NATO -sse ja Euroopa Liitu. Praegu on Eesti nii NATO kui Euroopa Liidu liige.
Suhted Venemaaga pole head, sest paljud tagurlikud jõud Venemaal loodavad, et Eesti iseseisvus pole igavene. Poliitilistel põhjustel on Venemaa loobunud majanduslikust koostööst Eestiga , lahendamata on siiani ka piiriprobleem, sest Eesti ja Venemaa vahel eksisteerib vaid kontrolljoon.
5. Millised on Eesti tähtsamad kultuurisaavutused?
Kultuurielu ja eluolu: ENSV õpik II osa lk. 56-59
II Üldajalugu
A) MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL (1918.-1939.)
1. Iseloomusta demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda!
demokraatlik ühiskond
totalitaarne ühiskond
a) lubatud mitmeparteisüsteem. Näiteks Prantsusmaal oli palju väikeseid parteisid, mistõttu olid sagedased valitsustevahetu­sed. USA-s toimis kaheparteisüsteem – vaheldumisi on võimul 2 suuremat parteid – Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei.
a) eksisteerib 1 partei. Näiteks Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei, NL-s kom­munistlik partei.
b) puudub juhikultus . Näiteks Prantsusmaal ja USA-s on riigipeaks president, kes valitakse rahva poolt.
b) juhikultus (Saksamaal Hitleri juhikultus, NL-s Stalini)
c) inimestel laialdased demokraatlikud vabadused,
c) demokraatlikud vabadused puuduvad, näiteks NL-s ja Saksamaal polnud inimestel sõnavabadust, sest eksisteeris tsensuur; valimised ei olnud ausad.
d) austatakse inimõigusi. Sel perioodil ei austatud USA-s neegrite inimõigusi, toi- mus nende diskrimineerimine.
d) inimõigusi piiratakse, esineb diskrimineerimist rahvuslikul, usulisel, varalisel, hariduslikul vm pinnal (Saksamaal diskrimineeriti juute ja rõhutati aaria rassi ülemuslikkust, NL-s usklikke, rikkaid ja haritud inimesi),
e) soovitakse elada rahus . Prantsusmaal oli probleeme kolooniatega, millele ta ei tahtnud iseseisvust anda (näiteks Marokos toimus ülestõus). USA ajas aga isolatsio­nismipoliitikat – mitte sekkuda Euroopa asjadesse, vaid suurendada oma võimu Ameerika mandril, täpsemalt Ladina-Ameerikas. Võeti vastu neutraliteedi -seadus, mille alusel ei tohtinud USA osutada abi sõdivatele Euroopa riikidele.
e) valmistutakse sõjaks, soovitakse haarata
endale uusi alasid (Saksamaa soovis revanši I maailmasõjas saadud alanduste eest, NL soovis taastada tsaari-Venemaa piire ja viia läbimaailmarevolutsioon),
f) arendatakse koostööd teiste riikidega.
f) koostöö häiritud, sest rahvast hirmuta- takse pidevalt välisvaenlastega
g) puudub salastatus , inimesi teavitatakse ühiskonnas leiduvatest probleemidest
salastatus ja rahvale valetamine, inimeste ideoloogiline töötlemine ehk propaganda
h) majandus areneb vastavalt turumajanduse reeglitele. Näiteks Prantsusmaal ja USA-s. USA-s viidi riigi kontroll majanduse üle miinimumini. Mõlemas riigis esines tööpuudust, eriti suur ole see majanduskriisi ajal.
h) majandus areneb plaani alusel. Näiteks NSVL-s oli viisaastakud , Saksamaal nelja-aastakud. Kuna valitseb plaanimajandus, siis pole tööpuudust.
i) puudub repressivaparaat
i) ulatuslik repressiivaparaat, et karistada
võimule mittekuulekaid inimesi (NL-s
NKVD , Saksamaal salapolitsei Gestapo).
2. Millal algas Suur majanduskriis , millised olid selle põhjused, olemus ja tagajärjed
Suur majanduskriis algas 1929. a New Yorgi börsilt tänu aktsiatega spekuleerimisele.

• tuhanded ettevõtted läksid pankrotti ,
  
• vallandati töölisi ja vähendati tootmist,
  
• inimeste ostujõud langes, vaatamata kaupade hinna langetamisele ei suutnud nad ikkagi midagi osta
  

Tegemist oli ületootmiskriisiga - s.t kaupu oli toodetud rohkem (tänu uutele masinatele oli alanud kaupade masstootmine) kui oli rahval raha nende ostmiseks. Tööstusest kandus kriis ka teistesse majandusharudesse ja sealt edasi ka juba teistesse riikidesse, sest maailmakaubandus oli tihedalt seotud USA majandusega.
Riigi väljatoomiseks kriisist otsustas USA president F.D.Roosevelt rakendada erakorralisi reforme, mis sisuliselt tähendas riigi sekkumist tootmisse. Paljud süüdistasid teda seetõttu kommunismis, kuid antud juhul oli see ainuõige lahendus. Samamoodi otsustasid mõni aeg hiljem käituda ka Suurbritannia , Prantsusmaa, Skandinaaviamaad ning nendes riikides säilus demokraatia. Teine võimalus oli kehtestada riigis diktatuur ja terroriga probleem lahendada nagu juhtus Saksamaal ja Itaalias.

Rahvusvaheline olukord enne II maailmasõda.
Rahvusvaheline olukord enne II maailmasõda oli pinev , sest:

Saksamaa, Itaalia ja Jaapan lähenesid, et toetada üksteist sõjategevuses,

NSVL ja Saksamaa valmistusid sõjaks. Näiteks taastas Saksamaa üldise sõja- väekohustuse, sõjalaevastiku ja hakkas massiliselt relvi tootma ,

Lääneriigid ajasid lepituspoliitikat, s.t. tegid Saksamaale suuri järelandmisi lootes, et siis jääb suur sõda puhkemata. Näiteks Müncheni sobing 1938.a , millega loovutati Tšehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud ala Saksa- maale,

Hispaanias käis kodusõda, kuhu sekkusid NSVL ja Saksamaa, et testida oma relvi.
4. MRP – õpik lk. 95 kaarti
23. aug. 1939. sõlmisid Saksamaa välisminister Ribbentrop ja NSVL välisminister Molotov mittekallaletungilepingu, mille juurde kuulus ka salajane lisaprotokoll. Selle alusel jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks:
a) Saksamaa pidi saama Poola lääneosa ja Leedu,
b) NSVL pidi saama Poola idaosa (praegune Lääne- Ukraina ja Lääne-Valgevene), Eesti. Läti, Soome, Bessaraabia (praegune Moldova ).
Leping oli mõlemile vajalik:
a) Saksamaa sai nüüd alustada sõda Euroopas kartmata, et NSVL teda selja tagant ründaks, lisaks sellele vedas NSVL talle sõjaks vajaminevaid kaupu.
b) NSVL sai võimaluse haarata endale paktiga talle lubatud alad ja samas valmistuda sõ- jaks Saksamaa vastu.
5. Teise maailmasõja algus.
Miks puhkes II maailmasõda?
a) lääneriigid ajasid esialgu Saksamaaga suhtlemisel lepituspoliitikat,
b) MRP sõlmimine,
c) nii Saksamaa kui NSVL relvastusid,
d) Stalin tahtis kommunismi eksportida, Hitler aaria rassile eluruumi
Teine maailmasõda puhkes 1. sept. 1939. kui Saksamaa tungis kallale Poolale.
6. Kultuuri ja elu-olu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur . Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia .
Ajalooõpik I osa, lk. 76-69, vaata ka vihikut.
B) MAAILMA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA 1945.-1991.
1. Millised muutused toimusid poliitilisel kaardil pärast I ja II maailmasõda! Millised on muudatused kaasaja poliitilisel kaardil?
KÕIKI MUUTUSI PEAD OSKAMA KAARDILE KANDA!
Muudatused pärast I maailmasõda
1) Austria-Ungari lakkas olemast, tema asemele tekkis 3 riiki: Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia,
2) endisest Serbiast, Montenegrost ja Austria-Ungari koosseisust eraldunud slaavi ala- dest tekkis Serbia -Horvaatia- Sloveenia kuningriik, mis 1929. sai nimeks Jugoslaavia,
3) lakkas olemast Osmani impeerium, suur osa tema valdusesse kuulunud aladest anti mandaataladena Inglismaa ja Prantsusmaa valitseda , Türgi riigile jäi vaid Väike- Aasia poolsaar ja Istanbuli ümbrus,
4) Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsass -Lotringi, osa alasid Belgiale ja Taanile , osa alasid Poolale, Sudeedimaa Tšehhoslovakkiale,
5) Vene riigist eraldusid ja said iseseisvateks riikideks Soome, Poola, Eesti,Läti ja Leedu
Muudatused pärast II maailmasõda
1) Tšehhoslovakkialt võeti ära Taga-Karpaatia ja anti NSVLiidule,
2) Saksamaa pidi loobuma Oderist ida poole jäävatest aladest (anti Poolale)ja Preisi- maast (jagati Poola ja NSVL vahel), 1949. lõhestati Saksmaa kaheks: sotsialistlikuks SDV-ks ja demokraatlikuks SLV-ks,
3) Poola kaotas oma läänepoolsed alad, mis liideti Lääne-Ukraina nime all NSV Liiduga,
4) Eesti, Läti ja Leedu kaotasid oma iseseisvuse ja okupeeriti NSVLiidu poolt,
5) Soome pidi loovutama NSVLiidule Karjala ,
6) Rumeenialt võeti ära Bessaraabia ja liideti Moldaavia nime all NSVLiiduga
Muudatused kaasaja poliitilisel kaardil
1) Tšehhoslovakkia on lagunenud kaheks (1992) - Tšehhiaks ja Slovakkiaks,
2) Jugoslaavia on lagunenud Sloveeniaks, Horvaatiaks, Bosniaks, Makedooniaks ja Jugoslaaviaks (Serbia+Montenegro),
3) Saksamaa on taas üks riik (1990),
4) Baltimaad on taas iseseisvad riigid
2. Kahepooluselise maailma kujunemine.
Kahepooluseline maailm kujunes välja pärast Teist maailmasõda. Nimelt olid sõjaliselt kõige võimsamad sel ajal USA ja NSVL. Mõlema riigi maailmavaated aga erinesid – NSVL esindas kommunistlikku maailmavaadet ja USA Lääne demokraatiat. Ülejäänud riigid pidid valima , kas nad on USA või NL poolt. Nii lõheneski maailm kaheks vastand­likuks leeriks ehk pooluseks. Tee kindlaks, millised riigid olid USA poolel (seega pooldasid demokraatiat) ja millised olid NSVL poolel. Tea nende asukohta ka kaardil!!!!
3. Millised olid olulisemad külma sõja aegsed kriisikolded (Berliini kriis, Vietnami sõda, Kariibi kriis)? Näita kaardil!
Kriis
Aasta
Osalejad
Põhjus
Tagajärg/tulemus
Berliini blokaad
1948.-1949.
Ida- ja Lääne-Saksamaa, Lääneriigid, NSVL,
Lääne-Saksamaal läbi viidud rahareform

• Lääneriigid hakkasid Berliini varustama õhuteed kaudu,
  
• Saksamaa lõhenes SDV-ks ja SLV-ks,
  
• mõnede ajaloolaste arvates algas sellest sündmusest külm sõda
  

Berliini müü- ri ehitamine
1961.
SDV, SLV, NSVL

• ajude äravool SDV-st,
  
• ida-sakslastel oli võrdlusmoment, milline on elu Lääne demokraatlikes riikides ja nad ei olnud sotsialistliku riigikorraga rahul
  

• lõppes põgenemine Ida-Berliinist Lääne-Berliini,
  
• sakslastele suleti pääs vabasse maailma kadus võimalus suhelda sugulastega , kes jäid teisele poole müüri,
  
• müüri ületamisel tapeti aastate jooksul sadu sakslasi,
  

Kariibi ehk Kuuba kriis
1968
Kuuba, NSVL, USA
NSVL paigutas oma tuumaraketid Kuubale , et kaitsta võimule tulnud F.Castrot, kes kehtestas Kuubal kommunistliku diktatuuri, mida USA kavatses likvideerida
*NL viis oma raketid saarelt ära,
* USA lubas, et ei sekku Kuuba siseasjadesse, s.t ei püüa võimult kukutada F. Castrot,
* USA viis oma raketid ära Türgist.
Vietnami sõda
1960. 1970. aastad
Põhja- ja Lõu­na- Vietnam , USA, NSVL
Põhja-Vietnam tahtis muuta kommunistlikuks ka Lõuna-Vietnamit
*USA sai lüüa ja viis oma väed välja,
* kogu Vietnam muudeti kommunistlikuks
4. Külma sõja lõpp.
Külm sõda lõppes 80. aastate lõpul ja 90. aastate algul, kui sotsialistlikes riikides kukkusid kokku kommunistlikud režiimid. Siis lõpetas tegevuse ka nende sõjaline organisatsioon VLO. 1991.a lagunes ka NSVL.
5. Perestroika ja glasnost
1985.a sai NLKP uueks peasekretäriks M.Gorbatšov (võimul kuni 1991), kes pidi NSV Liidu kriisist välja tooma nii, et säiliks sotsialistlik ühiskonnakord. Selleks alustati riigis reforme ja ümber- korraldusi, mida kokku hakati nimetama perestroikaks. Riigis algas ka glasnost – avalikustamine, s.t. hakati rääkima tõeselt riigi probleemidest, püüti rahvale mitte enam valetada.
Reformid toimusid:
1) majanduses - näiteks lubati mõningal määral eraettevõtlust, püüti võidelda alkoholismi vastu.
2) välispoliitikas - eesmärgiks suhete parandamine USA- ga ja Euroopa juhtivate riikidega, et lõpetada võidurelvastumine. Gorbatšov sai aru, et muidu pole võimalik perestroikat ellu viia. Näiteks 1989. viis NSVL oma väed välja Afganistanist ning vähendas kontrolli nn. sotsialismileeri riikide üle. Eelkõige tähendas see vene sõja- vägede väljaviimist neist. See viis enamikus Ida-Euroopa riikides kommunistliku režiimi kokkuvarisemiseni.
3) sisepoliitikas
a) kommunistide võim ühiskonnas vähenes, paljud tagurlikud kommunistid vallandati oma kõrgetelt kohtadelt,
b) seati sisse presidendi amet - esimeseks presidendiks valiti M.Gorbatšov,
c) toimusid esimesed mitme kandidaadiga parlamendivalimised.
6. NSVL kokkuvarisemine .
Kommunismi kokkuvarisemise põhjused NSVL-s:

• majandus oli jõudnud kriisi, valitses toiduainete ja tarbekaupade puudus,
  
• riigis alustatud perestroika ja glasnost äratasid rahva, algasid rahutused,
  
• NSV Liiduga vägivaldselt liidetud rahvad nõudsid iseseisvuse taastamist,
  
• NSV Liidul polnud jõudu võidelda kõigi rahulolematute vastu,
  
• lääneriigid toetasid NSV Liidu lagunemist.
  

Kuidas toimus NSV Liidu lagunemine?
Mitmed liiduvabariigid hakkasid mõtlema iseseisvuse taastamisest. Esimesena kuulutas iseseisvuse välja Leedu (1990). Moskva püüdis seda protsessi peatada. Otsustati NSV Liidu asemele teha uus liiduvabariikide ühendus. Et saada teada, kas rahvas tahab veel sellist suurriiki, korraldati referendum . Rahvahääletust boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia , Gruusia ja Moldova. 3/4 referendumil osalenutest hääletasid suurriigi säilimise poolt. Uus liitriik pidi olema nn. vabatahtlik ühendus, kuid taheti, et kõik endised 15 liiduvabariiki sellega ühineksid. Kõikide endiste NSVL liiduvabariikide esindajad kutsuti Moskvasse, et alla kirjutada uuele liidulepingule. Alla kirjutada seda aga ei jõutud, sest päev enne (19.aug. 1991) alustasid vanameelsed riigipööret. Gorbatšov pandi koduaresti, rahvale valetati, et ta on haigestunud. Vene demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga surusid riigipöördekatse maha.
Augustiputši ajal kuulutasid end iseseisvaks Eesti ja Läti. Ka Ukraina ja Valgevene ei tahtnud enam Gorbatšovi pakutud liidulepingule alla kirjutada. B.Jeltsini eestvedamisel sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 1991.a. omavahel uue liidulepingu, mille alusel moodustati Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ). Paari nädala möödudes ühines sellega veel 8 endist liiduvabariiki, mis tähendas NSV Liidu lagunemist. 25. dets. 1991. loobus Gorbatšov presidendiametist, 26. dets. 1991. kuulutati NSVL laialisaadetuks.
7. Millised olid Ida-Euroopa kommunistlike režiimide kokkuvarisemised põhjused?
a) välispoliitilised põhjused:

• nõrgenes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle
  
• Gorbatšov loobus Brežnevi doktriinist,
  
• NL viis oma väed Euroopa riikidest välja,
  
• lagunes VLO.
  

b) siseriiklikud põhjused.

• majanduse allakäik,
  
• elatustaseme langus,
  
• plaanimajanduse tõttu valitses kaupade defitsiit,
  
• sotsialistlike riikide vaheline kaubandus käis alla,
  
• süvenes rahulolematus ja tekkisid massiliikumised;
  
• kommunistlikud parteid lõhenesid ja neis tekkisid reformimeelsed jõud.
  

8. Kultuuri ja eluolu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia.
Õpik lk. 128-139.
9. Kus asuvad tänapäeva tähtsamad riigid kaardil?
10. Seleta:
demokraatia - valitsemisvorm , mille korral kõrgem võim kuulub rahvale, kehtib mitme- parteisüsteem, tagatud on kodanike õigused ja vabadused.
totalitarism - valitsemisvorm, mille korral võim kuulub ühele isikule ja reeglina areneb välja isikukultus , eksisteerib üks partei, rahva õigused ja vabadused on piiratud.
vaikiv ajastu - periood Eesti Vabariigi arengus (1934.-1938.), mil kogu võim koondus K.Pätsi kätte, Riigikogu saadeti suvepuhkusele, rahva õigusi ja vabadusi piirati, mille tulemusena demokraatia asendus autoritaarse diktatuuriga.
kolonialism - suurriikide poliitika nõrgemate riikide enda valdusesse saamiseks.
külm sõda -kommunistliku ja läänemaailma demokraatia vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, võidurelvastumises, propagandas, kriisides jne. Kujunes välja pärast Teist maailmasõda ja kestis kuni 1991 (1989)
sundkollektiviseerimine - talude vägivaldne ühendamine kolhoosideks.
üliindustrialiseerimine - poliitika, mille käigus arendati eelisjärjekorras suurtööstust, eriti just rasketööstust.
massirepressioon - väga suure arvu inimeste ahistamine, vangistamine, asumisele saatmine ja tapmine. Näiteks Eestis nõukogude võimu poolt 1941. ja 1949. läbi viidud küüditamised olid massirepressioonid.
perestroika - NSVLiidus M.Gorbatšovi poolt läbi viidud ümberkorraldused, et täiustada sotsialismi.
suveräänsus- riigi täielik sise- ja välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest.
11. Kes oli? Iseloomusta tema tegevust!
M.Gorbatšov
A.Hitler
F.D.Roosevelt
Stalin
K.Päts
J.Laidoner
L.Meri
9. klassi kontrolltöö küsimused: NSVL ja sotsialismi-
leeri riigid
1. Millal ja kuidas tekkis sotsialismileer? Õpik lk. 44

Millised riigid kuulusid sotsialismileeri? TV lk. 26 ül. 1
3. Kas sotsialismileer oli sõbralik ja ühtne? Selgita. TV lk. 26 ül. 2; õpik lk. 45
4. Millised olid sotsialistlike riikide ühised jooned majanduses ja poliitilises süsteemis?
TV lk. 27 ül. 3
5. Mille poolest erinesid sotsialistlik ja kapitalistlik majandussüsteem? TV lk. 27 ül. 3
6. Iseloomusta lühidalt sotsialistlike riikide koostööd majanduses ja sõjalises valdkonnas. TV lk. 28 ül. 4, õpik. lk. 46-47.
7. Millised riigid kuulusid VMN-i, millised VLO-sse, millised NATO-sse ja millised olid neutraalsed? Kindlasti osata neid kaardile kanda!!!! Õpik lk. 47. Osata pikalt välja kirjutada, mida antud lühendid tähendavad.
8. Miks nimetati Hruštšovi võimulolekuaega sulaajaks? Vihikust, kes looder oli ja ära ei teinud, siis õpik, lk. 49.
9. Miks nimetati 1970. aastaid stagnatsiooniajaks? Vihikust, loodrid õpik lk. 49.
10. Miks tekkisid dissidendid ? Millega nad tegelesid ja kuidas nende vastu võideldi? Õp. lk.50.
11. Mis oli kõige iseloomulikum NL majandusele ja poliitikale Stalini, Hruštšovi ja Brežnevi ajal? Oska antud perioode ka võrrelda! TV lk. 29 ül. 2
12. Millised põhimõttelised muutused toimusid NL-s 1980. aastate II poolel ühiskonna- elus, sise- ja välispoliitikas ning majanduses? TV lk. 50 ül. 2
13. Miks lagunes NL? Vihik
14. Kirjelda riigipöördekatset 1991. augustis! Milline oli selle tagajärg? Õpik lk. 102-103
15. Millal lakkas NSVL olemast? Milline uus ühendus loodi tema asemele? Millised riigid sinna kuulusid? Õpik lk. 103
16. Millised olid Ida-Euroopa kommunistlike režiimide kokkuvarisemise põhjused? TV
lk. 52 ül. 1
17. Millised tähtsamad sündmused leidsid aset sotsialismileeri riikides 80. aastate lõpus
90. aastate algul? TV lk. 53 ül. 2
18. Millised olid endiste sotsialistlike riikide ühised probleemid pärast kommunistlike režiimide kokkuvarisemist? TV lk. 54 ül. 4
19. Kes oli? Iseloomusta 1 lausega!
J. Stalin N. Hruštšov N. Ceausescu
L. Beria L. Brežnev V. Havel
J. Andropov K. Tšernenko L. Walesa
A. Solženitsõn A. Sahharov
M. Gorbatšov B. Jeltsin
20. Seleta:
perestroika glasnost
liiduleping Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee
SRÜ Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress
putš Sametrevolutsioon
„Solidaarsus”