Filmindus Rasmus Eidapere Kool Lind 6.Klass Filmikeel Filmile iseloomulik märgisüsteem, millega kaasnevad filmikunsti väljendusvõimalused hõlmab filmi pildi ja heli, ruumi ja aja kujutamist ja organiseerimist. Kaader Kaader on filmi ja videotehnikas mahamängivate piltide jadas. Stseen Stseen on üks pilt, etteaste või lõik etendusest. Ühesõnaga Üks episood. Kunstiline Kujundus Kunstiline kujundus aitab luua filmi miljööd. Olenevalt filmi tegevuspaigast või ajastust kujundatakse ka võttepaik koos kostüümide, esemete ja muuga.Miljöö on teose aeg-ruum. Miljööd Kirjeldatakse pealmiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ja väljendada autori mõtteid. Heli Heli kasutatakse filmis emotsioonide andmiseks. Kui on traagiline heli siis hakkab midagi tra...
Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses Uurimistöö eesti keelest ja kirjandusest Koostaja: Silver Priimäe Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Ajakirjanduslik tekst.......................................................................................................7 1.1. Terminid................................................................................................................ 7 1.1.1 Sõnad............................................................................................................... 7 1.1.1.1 Sirp............................................................................................................7 1.1.1.2 Teater.Muusika.Kino.................................................................
Kreeta kultuurist. S. Freud- pani aluse psühholoogiale ning alateadvusele. Suri vähki. H. Ford- konveiermeetodi rakendaja 5) Tekkis keskklass ja koos sellega kujunes arvukas haritlaskond. 6) Koos haritlaste kujunemisega tekkis Rahvuslik liikumine. Euroopa rahvad hakkasid endale nõudma enesemääramisõigust, mis paljudel realiseerus I maailmasõja lõpus. 7) Tööliste ja kapitalistide vaheliste suhete paranemine. 8) Tekkisid mitmes uued kunsti-, muusika-, kirjandusvoolud ning uus kunstiliik: filmindus. R. Kipling- kirjanik M.Gorki- kirjanik S. Langerlöf- kirjanik P. Picasso- kunstnik E. Munch- kunstnik V. Kandinsky- kunstnik C. Chaplin- filmindus G. Lurich.-sportlane R. Strauss- muusik A. Schönberg- helilooja C. Debussy- muusik 1882 tekkis Kolmikliit, kuhu kuulusid Saksamaa, Itaalia ja Austia- Ungari. Liit oli suunatud Parantsusmaa vastu. VENEMAAA 1893 PRANTSUSMAA 1907 Inglismaa
Moeikoon Twiggy Twiggy sündis 19. september 1949 Poodiumile astus ta juba 16. aastaselt Twiggy oli modell, näitleja ja laulja Modellindus 66' Aasta Nägu 1967 reisib Twiggy New Yorki 1968 vallutab Twiggy Jaapani 1969 aasta lõpetab Twiggy osa oma modellikarjäärist Filmindus Ken Russeli film "Boyfriend" Ray Cooney film "There Goes The Pride" Michael Shambergi film "Club Paradise" Neil T. Maffeo film "The Diamond Trap" Pildid võetud: http://www.twiggylawson.co.uk/film s.html Muusika: Twiggy "Heaven In My Eyes" Twiggy "If Love Were All" Twiggy "Midnight Blue" Twiggy "The Best Of Twiggy Pildid võetud: http://www.twiggylawson.co. uk/recordings.html Teater: "Cinderella" "The One And Only" "If Love Were All" "Blithe Spirit" Pildid võetud: http://www.twiggylawson.co. uk/theatre.html Raamatud: Twiggy "Twiggy In Black And White" "Twiggy by Twiggy" "Twiggy's Guide To Looking Good" Pildid võetud: http:// www.twiggylawson.co.uk/photogallery.htm...
lähemalt uurida jäädvustatud detaile, näiteks talumajade interjööri, sõidukeid ja talurahva rõivaid. 1915. aastal mobiliseeriti Johannes Pääsuke II järgu kaitseväelasena Esimesse maailmasõtta. Seal olles jätkas ta pildistamist, jäädvustades tagalaelu. Enamik sõja ajal tehtud fotodest jäi Venemaale, kuna need olid sõjaväelaste poolt tellitud. Oma elu jooksul tegi Pääsuke üle 1000 foto. Filmindus 1912. aastal ehitas Johannes Pääsuke oma fotoaparaadist algelise filmikaamera ja 1912.–1914. aastani tegi ta 30 lühifilmi erinevatest Eestimaa kohtadest ja sündmustest, jäädvustades peamiselt maarahva toimetusi ja kohalikke vaatamisväärsusi, kuid ka spordisündmusi, tähtpäevi ja kultuurielu. Peale selle tegi ta etnograafiafilme Eesti Rahva Muuseumi jaoks, enamik neist üles võetud väljasõitudel. Filmid
· Kirjutanud näidendeid üliõpilasteatrile ning tegelenud tõlkimisega LEMMIKUD · Eesti proosakirjanikud: August Gailit, Peet Vallak, Toomas Vint, Juhan Jaik, Tõnu Õnnepalu, Andrus Kivirähk · Eesti luuletajad: Viivi Luik, Jaan Kaplinski, PaulErik Rummo · Muu maailma kirjanikud: Bertrand Russell, Carlos Castaneda, Luigi Pirandello, Paul Valery, Rainer Maria Rilket, Henri Miller, Patrick Süskind, Robert Schneider · Filmindus: Woody Allen ("Ta on New Yorgist teinud enda omamoodi mikrokosmose ja see on hoopis teine New York kui see, mida üldiselt teatakse. Hoopis põnevam...") TUNNUSTUSED · 2000: Friedebert Tuglase novelliauhind ("Liblikmees") · 2001: Betti Alveri debüüdiauhind ("Vanameeste näppaja") · 2001: Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia ("Härra Pauli kroonikad") · 2002: Friedebert Tuglase novelliauhind ("Ilus Armin") · 2007: Kultuurkapitali kirjanduse vabaauhind ("Rändaja õnn")
Filmid, mis on 3D-na kinolinadele jõudnud on inimestel võimalik vaadata ruumiliselt, tundes, et on ise osa stseenist. 4D filmide puhul saab vaataja kogeda peale ruumilisuse ka liikumist. Inimeste teadmised filmikunsti põhiväärtuste kohta on palju arenenud ja täiustunud, mistõttu suudetakse luua adrenaliini tekitavaid filme. Meenutades aega , mil oli 18. sajand olid inimesed juba alustanud millegi uue loomisega, mis tänapäevalgi aset leiab filmindus. Ühiskond väärtustas ja väärtustab siiani filmikunsti olulisust ja paindlikust. Filmikunstiga saame jäädvustada olevikku, muuta minevikku ja tulevikku.
KOOL ENSV kultuur referaat Autor Juhendaja: Aasta Sisukord Sisukord...............................................................................................Lk 1 Haridus.................................................................................................Lk 2-3 Fotograafia...........................................................................................Lk 3-4 Kunst....................................................................................................Lk 4-5 Arhitektuur............................................................................................Lk 5 Filmindus..............................................................................................Lk 6 Muusika................................................................................................Lk 7-8 Kasutatud kirja...
oma tasakaalukusega kaasaegse ja vana vahel. Lolita sai kuulsaks oma peenelt õmmeldud kostüümidega ning ta mõjutas ka Pariisi klassikalist stiili oma värske naiselikkusega. Aastal 1987 allkirjastasid nad lepingu Kashiyamaga, kes hakkas juhtima nende butiike Jaapanis.[2] Tema esimene lõhn tuli välja 1997. aasta. [ 3] See sama lõhn on ka üks populaarsematest lõhnadest viimase 10 aasta jooksul.[1] Kuna Lolitale meeldib väga filmindus on ta teinud ka koostööd mitme filmiga ning riietanud arvukalt näitlejaid. [3.] Praegu on ta oma tiiva alla võtnud ka ühe oma lastest Elisa, kes on tema abiliseks. [3.] PARFÜÜMID Lolita Lempicka Tema esimese parfüümi nimeks sai ,,Lolita Lempicka"( vt Foto 2) ning see tuli välja aastal 1997. See lõhn on ka 1998 aastal saanud Ameerika FIFI auhinna ning on hinnatud ka Parima Prantsuse naiste lõhna tiitliga. [3.]
Nagu on kirjutanud Arvi Tapver raamatus ,,Apelsin kellavärgis" : ,,Parim kaitse on rünnak.". Selles kontekstis oleks see rünnak tegevustele, mis muudavad elu huvitavamaks ja väärtuslikumaks. Tegelikult on tänapäeval väga palju erinevaid ja sugugi mitte rutiinseid meelelahutusviise. Näiteks, selle asemel, et internetist filme alla laadida ning neid siis üksi kodus vaadata, võiks käia kinos. Tänapäeval on filmindus väga arenenud ja kättesaadav. Kahedimensioonilised ehk heli ja pildiga klassikalised filmid on tavalised. Hetkel on väga populaarseks saanud kolmedimensioonilised filmid, milles on kasutusele võetud spetsiaalsed prillid, mis tekitavad illusiooni, et inimene ise on ka filmis sees. Peaaegu iga uut ,äsja kinodesse jõudnud, filmi on võimalik 3D- efektiga vaadata. On olemas ka neljadimensioonilised lühifilmid, kus kinokülastaja
väidab, et enamik laene tuleb meile inglise keelest otse, kuid vahendajateks on olnud ka näiteks vene ja soome keel. Niisamuti on inglise keel eesti sõnavara rikastamisel ise vahenduskeele rollis olnud. Autori väitel laenatakse inglise keelest sõnu ka kaudsel teel – sõnadega tutvutakse otsese suhtluse asemel hoopis Internetis, ajakirjanduses või filmides.3 Mõlemad autorid on arvamusel, et enamik ingliskeelseid laene on eesti keelde tulnud järgnevatest valdkondadest: muusika, filmindus, tehnika, kokandus, mood ja majandus.4 Anglitsismide kasutamist eesti keeles soodustab Leemetsa sõnul ingliskeelsete sõnade lühidus ning võimalus väljendada omakeelseid mõisteid eufemistlikumalt. Sõna tiim on oluliselt lühem ja suupärasem kui meeskond ning drinkima kõlab leebemalt kui viina viskama.5 1 Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 28 2 Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 28
TV lk. 25 ül. 8. Töötasu- paremat palka Hügieen- Tualettide hooldamist, tasuta seepi kätepesuks Tööaeg- pikemat puhkeaega Tööohutus- masinate täiustamist õnnetuste vähendamiseks 15. Mida tegi riik tööliste olukorra parandamiseks? Õpik lk. 52. Andsid välja töökaitseseadusi ja kontrollisid ohutus ja hügieeninormidest kinnipidamist. 16. Tehnilised leiutised ja nende tähtsus järgmistes valdkondades: transport, põllumajandus, sidepidamisvahendid, elekter, meditsiin, keemia, filmindus. VALDKOND LEIUTIS TÄHTSUS Transport • Stephenson-auruvedur 1) Avardas inimeste liikumisvõimalusi • Daimber, Benz- auto ja maailmapilti. • Mootorratas,tramm, 2) Hoidid kokku inimeste aega metroo,aurubuss, 3) Saadi toorainet ja valmistoodangut
Kultuur 15. Kirjanduse, teatri ja filminduse areng. 1)Kirjanduses valitses 20. a algul luule, alates 1925. a nihkus esiplaanile proosa(Tammsaare) 2)Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: ,,Vanemuine", ,,Estonia", 2Tallinna draamateater",, ,,Tallinna töölisteater", ,,Endla", ,,Koit", ,,Ilmarine". Poolkutselised teatrid olid: ,,Kannel", teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur ja Ants Lauter. 3)Alguse sai filmindus, millele aluse panijateks olid fotograafid vennad Parikased ja Märskad. Esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud"(K.Märska) valmis 1924. Peaosaline oli Ants Lauter. 1930.a valmis Eesti esimene helifilm ,,Kuldämblik"(K.Märska) 16. Kunsti areng. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Wiiralt, tema ,,Kabareed" peetakse Eesti graafika zedöövriks. Väga kuulsad on tema ,,Põrgu"
. ootasid ühiskonnale ohtlikku kohta, kus seda tegelikult polnud. Iga asja jaoks eeskirjad, probleemi tekkides kellele helistada,et probleem kaelast ärasaada, bürokraatlik masinatöö- komisjonid, NSVl elust maalitakse suhteliselt naeruväärne jutt, 70ndatel muutus asi keerulisemaks MATS TRAAT 1936, lihtne maapoiss, küllaltki suurest kitsikusest tulnud Tegi maatööd Aastal 64 sai sisse Moskva instituuti Erialaks filmindus, stsenarist I luulekogu ilmumimisel ütles: ma olen kandiline maamees, hall ja töine kui raudkivi Luulekogu kirjandusse ,,Harala elulood"- väljamõeldud koht, luulekogu epitaafid- hauakirjad ,,Tants aurukatla all"- algselt filmi stsenaarium, töötles ümber romaaniks Loob ühe sümboli ja lugu öeldud Võimas kujundilooja Keskseks tegelaseks aurukatel, räägitakse aurukatla tulekust, oodatakse,paneb masinad tööle
Anti välja koguteos ,,Eesti Rahva Ajalugu", autoriteks Sepp, Libe, Vasar, Oinas. Rahvaluule kuulsaim luuletaja oli Oskar Loorits. Botaanika ja sordiaretuse kuulsaim tegelane oli Theodor Lippmaa. Peale rahvusteaduste arenesid ka teised teadused, näiteks: · arstiteadus (Ludwig Puusepp tegi maailma esimese ajuoperatsiooni) · keemia (maailma esimene põlevkivikeemik oli Paul Kogermann) · astronoomia (E. Öpik 9. Alguse sai filmindus, millele aluse panijateks olid fotograafid, vennad Parikased ja vennad Märskad. Esimene film: Karujaht, esimene täispikk mängufilm oli ,,Mineviku varjud" (Konstatin Märska) ja valmis 1924, peaosaline Ants Lauter. 1930 valmis Eesti esimene helifilm ,,Kuldämblik" (Konstatin Märska). 10. Sport: populaarseks muutus sportimine ja tegevust alustasid mitmed spordiseltsid, näiteks Kalev. 1923 loodi Eesti Olümpia Komitee, mille esimeseks esimeheks valiti