välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. · Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. · Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. MRP salajane protokoll · Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina. · Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. · Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. NSV Liidu ja Saksamaa sõprusleping · 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping · Lepinguga Poola riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli
lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Lepingu salaprotokolliga jagati ära ka Vahe-Euroopa. (Vastastiku abistamise pakt: 28sept Eesti, 5okt Läti, 10okt Leedu, 30nov Soome ja Talvesõda. Okupatsioonid 1940: 15juuni Leedu, 17juuni Eesti ja Läti, 28juuni Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. NSV Liiduga liideti: 3aug Leedu, 5aeg Läti, 6aug Eesti.) NSV Liidule: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina. Saksamaale Poola lääneosa ja Leedu. II MS (1sept 1939 2sept 1945) Teljeriigid ehk Kolmikpakti riigid: ja vastu liitlasriigid Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Jaapan (Sooma, Prantsusmaa Nõukogude Liit, USA jt Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia (kokku 61 riiki). jt kokku 11riiki)
● Poola riik kaotati ● Leedu anti NSV Liidu mõjusfääri 30.november 1939 ● Talvesõda- NSV Liidu ja Soome vahel Põlenud maja pärast pommitamist 30.november 1939 Helsingis 17.juuni 1940 ● Punaarmee okupeeris Baltimaad Kokkusaamine Vabaduse väljakul 17.juunil 1940, millel nõuti Eesti astumist NSV Liitu 28.juuli 1940 ● Punaarmee võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ning Bukoviina 19.aprill 1940 ● Weserübung ● Saksamaa vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi Oslo langemine 19.aprill 1940 10.mai 1940 ● Saksamaa pealetung Prantsusmaale Prantsuse perekonnad põgenemas Saksa sõdurite eest 10. mail 1940 26.mai 1940 ● Briti sõdurite evakueerimine Operatsioon “Dynamo” briti sõdurite evakueerimine 26.mai 1940 22
Talvesõda · 1939. aasta 30. novembril alustas Nõukogude Liit sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala kannasel, Laadoga Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 10% kogu Soome territooriumist. 1940 okupeeris Punaarmee Balt riigid ning võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Jaapani rünnak USA-le ja USA rünnak Jaapanile · Jaapan ründab USA-d. Miks? Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le
Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Saksamaa juht Hitler aga ei suutnud seda kõike taluda ning oli selleks ajaks teinud enesetapu. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks. Kõige selle kohaselt oli kaotajaks Suur Saksamaa. Veel võib kaotajariikideks lugeda näiteks Itaalia, kes kaotas oma kolooniad Aafrikas. Ungari, mis suruti tagasi 1938-nda aasta piiridess. NSVL võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjale ja Petsamo. See verine kokkupõrge mõjutas pea kogu maailma rahvaid ning kuigi osad riigid krooniti võitjateks ning teised kaotajateks, siis tegelikult said kõik nad sõjas kannatada. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud. Ka võitjariigi - Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma
alistus kohe, Norra valitsusel õnnestus põgeneda, alustati vastupanu. Norra alistus juunis. 10.mail alustas Wehrmacht pealetungi Prantsuse ja Briti vägedele (Kummalise sõja lõpp). Kallale tungiti ka Hollandile, Belgiale ja Luksemburgile. 12. juunil langes Prantsusmaa. 10.juunil kuulutas Prantsusmaale sõja ka Itaalia(Mussolini). Samal ajal viis NSV Liit lõpule Baltimaade anastamise. Juuni lõpul ühendas Stalin Venemaaga ka Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. 22.juunil sõlmiti Prantsusmaa ja Saksamaa vahel vaherahu. 4.Kummalise sõja mõiste:Nii nimetas vastastikust passimist USA ajakirjandus(Suurbritannia & Prantsusmaa vs. Saksamaa). Esimesed kuulutasid Saksamaale sõja 3.sept. 1939. Sellega nende sammud Poola abiks piirdusidki. Vaenuarmeed istusid vastastikku kindlustes-liitlased Maginot', sakslased Siegfriedi liinil- ja tegelesid enamasti ainult propagandaga, näiteks mängisid valjusti oma muusikat.
See oli mittekallaletungileping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingu salajases protokollis piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata, ilma et nad teineteist segaks. Kuid peale pakti sõlmimist läksid osapooled neile piiritletud maid vallutama. Näiteks okupeeris Stalin peale Bessaraabia ka Ees-Karpaatias Rumeeniale kuulunud Bukoviina ja see oli täiesti midagi uut, mis tekitas Saksamaale ärevust. Kindlasti ei olnud Teise maailmasõja põhjustajaks mitte ainult Molotov-Ribbentropi pakt , Rahvasteliit või Hitler. Juba varasematel aegadel olid paljud riigid vallutushimulised. Arvan ,et sõja põhjuseks oli Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suudetud lahendada.
Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli lisaks ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu. See lõi ideaalse eelduse maailmasõja pidamiseks, kuna Saksamaa arvestas ka faktiga, et kui ta ründab Poolat, siis Poola kaitseks astub välja Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral abistada. II.maailmasõjani viis esiteks see, et eelneva sõja vastuolud jäid lahendamata. Näiteks Saksmaaga ei peetud isegi läbirääkimisi, vaid anti kohustused kohe kätte. Ilmselge on see,et Saksamaa ei olnud
mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi- Ribbentropi pakti nime all. Molotov-Ribbentropi pakt (2) · Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega · NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina. · Saksamaale jäid Poola lääneosa ja (esialgu) Leedu. · Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimaluse andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud.
kuhjunud konflikte lahendada ning see viis sõjani. Teises maailmasõjas sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt,mis oli mittekallaletungi leping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingu pool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Kuid peale pakti sõlmimist läksid osapooled ehk Saksamaa ja Venemaa neile piiritletud maid vallutama. Stalin okupeeris peale Bessaraabia ka Rumeeniale kuulunud Bukoviina. Stalini tegu aga tekitas Saksamaale pahameelt. Järelikult, võib sõja tekkepõhjuseks pidada ka seda, miks sõda oli paratamatu. Venemaa ei pidanud kokkuleppest kinni. Esimene maailmasõda lõppes Saksamaa kapitulatsiooniga. 11. novembril 1919 kogunesid Esimese maailmasõja võitnud NSVL liitlaste esindajad Pariisi Versailles lossi, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Versailles`s langetatud otsused mõjutasid järgneva kahe aastakümne jooksul kogu Euroopa edasist arengut
Ei oleks saanud maailmasõda ära hoida, kui tekib nii suur huvide kokkupõrge, et miski enam seda ei peata. Teises maailmasõjas sõlmiti kõigile suureks üllatuseks Molotov-Ribbentropi pakt, mis oli mittekallaletungi leping ehk lubati teineteist kümne aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Kuid peale pakti sõlmimist läksid osapooled ehk Saksamaa ja Venemaa neile piiritletud maid vallutama. Stalin okupeeris peale Bessaraabia ja Bukoviina. Stalini tegu aga tekitas Saksamaale pahameelt. Järelikult Venemaa ei pidanud kokkuleppest kinni ning MRP sõlmimine tähendas uue maailmasõja algust. Mulle isiklikult näib, et sõda oli paratamatu ning ei toonud see rahu. Tekkisid mitmed pinged ning arvatavasti just Esimesest maailmasõjast jäänud lahendamata tülide ja probleemide pärast
2.MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT 23.08.1939.a.JA SELLE TULEMUSED EUROOPALE (ehk mittekallaletungileping) Sellega kohustusid osapooled säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub.Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri läksid: Soome,Eesti, Läti, Poole idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia(praegune Moldova) ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale jäid Poola läänaosa ja (esialgu) Leedu. 3.SAKSA-NSVL-i KALLALETUNG POOLALE Teine MS algas 01.09.1939. Saksamaa sissetungiga Poolasse. 17.sept sisenes Poolasse ka Punaarmee. Septembri lõpuks oli asi otsustatud ning poolakatel tuli alla anda.NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping, millega Poola riik kaotati, selle alada jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ninh Leedu anti NSV Liidu mõjusfääri. 4.LÄÄNERINNE- SÕDA EUROOPAS 1939-1940 1939
augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi- Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne- Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina. Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. · Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. · Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu
Sõjasündmused 19411944 1. Kuidas said vahepealsetest liitlastest Saksamaast ja NSV Liidust vaenlased? MRBga lubasid Saksamaa ja NSV Liit teineteist mitte rünnata. NSV Liit plaanis ära oodata, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes lahingutes üksteist nõrgestanud ning siis astuda Saksamaa vastu. Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. a kevadsuvel Bukoviina (paarisaja km kaugusel Saksamaa naftavarudest), avas see Saksamaa silmad. Selle tulemusena hakkas Saksamaa kavandama sõda Nõukogude Liidu vastu. 1940. a lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu, mille eesmärgiks oli Punaarmee piiramine ja purustamine. 1941. a suveks oli Punaarmee koondunud riigi läänepiirile suured jõud, et õhurünnakute saatel Saksa väed sisse piirata ja purustada. 22
põhja-ja lääneosa, sealhulgas ka Pariisi, Prn valitsus asus Vichy linnakesse Kesk- Prantsusmaal ning tema haldusesse jäi umbes kolmandik riigi territooriumist. Kasutades Saksamaa edu Põhja- ja Lääne-Euroopas oma tegevuse kattevarjuks, viis NSVL samal ajal lõpule Balti riikide anastamise. Lääne-Euroopa elas üle omaenda õnnetust ning selle kõrval jäi Eesti, Läti ning Leedu iseseisvuse likvideerimine tähelepanuta. Juuni lõpul ühendas Stalin NSVL-iga ka Besaraabia ja Põhja-Bukoviina, mis olid seni kuulunud Rumeeniale. Bessaraabia oli viimane MRP-s NSVL-le määratud ala. Põhja-Bukoviinaga aga võttis Stalin rohkem, kui Hitler talle eelmise aasta augustis oli lubanud (MRP 23 aug 1939) 10. mail 1940 sai Srb peaministriks Churchill, kolm päeva hiljem esines ta Alamkojas kõnega, millega ta lõpetas Lepituspoliitika. 16 juunil 1940 kinnitas Hitler Suurbritannia vastase operatsiooni "Merelõvi" plaani. Augustis algasid sakslaste lennurünnakud Inglismaa linnadele. Inglastele
Veebruaris murdis Punaarmee kaitseliini läbi ja Soome oli sunnitud Moskvas rahu sõlmima: Soome pidi loovutama NL-ile Ida-Karjala (450 000 elanikku asustati Soome) Hanko poolsaar renditi NL-ile sõjaväebaasiks · Juuni-august 1940 Baltimaade ja Bessaraabia okupeerimine. Kasutades soodsat situatsiooni - maailma tähelepanu keskmes oli Pr vallutamine Sxm poolt - viis NL lõpule Baltimaade okupeerimise ja Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina hõivamise. Balti riikides organiseeriti riigipöörded ja maailmale üritati jätta muljet töörahva revolutsioonist kodanluse vastu. · 1940 sügisel alustas ka NL ettevalmistusi sõjaks Sxm vastu. Kahe riigi vahel algas võidujooks sõjaks ettevalmistamise osas. NL nägi samuti ette Sxm ründamise (6.juuli), seetõttu polnud piiridel vajalikku kaitset ja see võimaldas sakslastel 1941 aasta suvel kiiresti edasi tungida. III Sõjalised blokid Teises maailmasõjas:
Saksamaal Vaikse ookeanini ning Põhja- jäämerest Lõuna-Hiina mereni; sellel alal asus 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, P-Vietnam, P-Korea, Mongoolia. Markatism- USA senaator J. McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. 2.Kaart: NSV Liidule liidetud alad- Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Taga-Karpaatia ja Põhja- Bukoviina. Poolale liidetud- Danzig 3.Küsimused: 1)Miks puhkes külm sõda? Stalin üritas kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, aga lääneliitlastele see ei meeldinud. Stalin tugevdas kommunistliku kihutustööd ja likvideeris viimased dem. jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas valmistudes sõjaks, külma sõjani viis lõpuks Berliini blokaad, millega lõikas NSV Liit Lääne-Berliini ära muust maailmast. 2)
aastal. 3. september kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse ja Stalini Punaarmee. Septembri lõpus tuli poolakatel alla anda. NSV LIIDU LAIENEMINE 10. nov 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, nimetatakse ka Talvesõjaks. Soomel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidi vastavalt rahule loobuma Karjala maakitsusest. 1940. okupeeris Punaarmee Eesti, Läti ja Leedu. Võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja Bukoviina. KOLMIKPAKT Hitler hakkas valmistuma kallaletungiks NSVL'e, seetõttu soojendati suhteid Itaalia ja Jaapaniga. Sügisel 1940 sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist toetada. SAKSAMAA KALLALETUNG NSVL'E MRP järgset mittekallaletungilepingu punkti ei kavatsenud kumbki pool täita. 22. juuni 1941 tungis Saksamaa ootamatult kallale NSV Liidule, ennetades nende rünnakut 2 nädalaga. NSV Liidus hakati seda sõda nimetama Suureks Isamaasõjaks. 1941
Märgi kaardile Suur-Saksamaa territoorium enne II MS. (Märkida tuleb ära Saarimaa, Austria, Sudeedimaa, Tšehhi, (Danzig ja Klaipeda võib ka lisada). Tähtis on märkida kuidas liitmine toimus! c) Millal ja kelle vahel sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt? Märgi kaardile mõjusfääride piir ,ja nimeta riigid ja/või territooriumid, mis läksid Saksamaale, mis NSV Liidule. NSVL läks Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina Saksale Poole lääneosa ja Leedu MRP – 23.08.1939 allkirjastasid Saksa ja NSVL mittekallaletungipakti, kehtivusega 10 aastat, Euroopa territoorium jagati mõjusfäärideks. Anšluss – 1938, märts Austria liidetakse Saksamaaga Tanaka memorandum – 1927 Jaapani vallutuspoliitika, eesmärk maade vallutamine Müncheni tehing – 1938 kokkulepe alusel prantsusmaa, inglismaa ja itaaliaga lubas saksamaal hõivata sakslastega asustatud tsehhoslovakkia osad. Fr
augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Molotov ja Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis
17.09 NSVL tungib 28.06 Rumeenia loovutab Sakslased kaotavad Põhja-Aafrika NSVL-le Bessaraabia ja Augustis Itaalia vallutas maiks 1943 Poola idaaladele Barbarossa plaan Lõuna-Bukoviina Somaalia 22.09Brestis Saksa ja 15-17.06 NSVL okupeerib 13.09. Itaalia alustas pealetungi Välksõja plaan NSVL vastu Murrang Vaiksel ookeanil NSVL vägede ühine Eesti, Läti, Leedu Egiptusele võiduparaad 22.06 ründab Saksamaa NSVL-i 28
· 28. septembril sõlmiti NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel vastastikuse abistamise pakt, millega toodi Lääne-Eestisse 25 tuhat punaväelast. · 30. novembril tungis NSV Liit Soomesse. Algas Soome Talvesõda; NSV Liit heideti Rahvasteliidust välja. · 15. juunil 1940 okupeeris NSV Liidu Punaarmee Leedu, 17. juunil ka Eesti ja Läti. Samal päeval toimus sotsialistlik riigipööre Leedus, 21. juunil Eestis ja Lätis. · 28. juunil okupeeris Punaarmee Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. · 3. augustil liideti NSV Liiduga Leedu, 5. augustil Läti ja 6. augustil Eesti. Lepingu tühistamine · 23. augustil 1979 avaldasid 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku avaliku kirja (Balti apelli), milles nõuti salaprotokolli avalikustamist ja selle mõju tühistamist. · 23. augustil 1987 toimus MRP-AEG korraldatud meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis, kus nõuti pakti avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. · 23
· 17.septembril tungib Ida-Poolasse NSVL. · Septembri lõpus Saksa ja NSVL ühine võiduparaad Brestis ning Saksa-NSVL sõprus-ja piirileping. Baltikumi alistamine... · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga. · Soome keeldub ja algab Talvesõda (1939-1940). NSVL nõrk Soome loovutab ainult Karjala, jäädes iseseisvaks. NSVL tegevus 1940... · Märtsis tehakse Soomega rahu ja saadakse Karjala. · Rumeenialt võetakse ära Bessaraabia ja Lõuna-Bukoviina. · 15.-17.juuni 1940 okupeerib NSVL Eesti, Läti ja Leedu. Läänerinne 1940... · september 1939 mai 1940 ,,kummaline sõda" Prantsusmaa ja Saksa vahel. Mõlemad pooled kindlustatud (Maginot` ja Siegfriedi kaitseliinid), vähe sõjategevust. · Saksamaa okupeerib Taani ja Norra. Norras ametisse kollaboratsionistid (vaenlasega koostöötaja), peaministriks Quisling kvisling on püüdlik kollaboratsionist.
Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Lubati üksteist mitte rünnata ja mitte osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Sõja algus: 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. Saksamaal oli parem ja suurem sõja- vägi ja õhus omasid nad täielikku kontrolli (Sks õhujõud pommitasid halastamatult Poola tagalat). Poola armee üritas taanduda idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis Poolale kallale NSVL, hõivates Ida-Poola. 6
1940 hilissügisel tungisid saksa väed Kreekasse ja Jugoslaaviasse 1941 juunis tungisid saksa väed koos liitlastega NL aladele. Saksamaal õnnestus hõivata suurem osa NSVL Euroopa osast. 6. NSVL vallutused 1939-1941 17. sept 1939 sissetung Poolasse 1939 novembris Talvesõda. Soome pidi loovutama Karjala ja Viiburi. 1940. aastal okupeeriti Baltimaad ja Rumeenialt võeti Bessaraabia ning Bukoviina. 7. Pearl Harbor Kuna maailma tähelepanu oli põratud sõjategevusele Euroopas, kasutas Jaapan seda ära ning proovis kehtestada ülemvõimu Ida-Aasias. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikus Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Sõda oli nüüd haaranud ka Vaikse ookeani piirkonda, seega oli see muutunud tõeliseks maailmasõjaks. 8. Murrangulised lahingud Stalingradi lahing
4 Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. 4 Pariisi rahulepingud (1947) 4 Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo 4 Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). 4 Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina 4 Tsehhoslovakkia Ruteenia 4 Bulgaaria 1941.a. piirid 4 Balti riigid läksid taas NSV Liidu koosseisu: Eesti, Läti, Leedu 4 Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania.
said. Kuna NSVL oli tol hetkel nii nõrk siis oli see kõik võimalik, Venemaa kaotas väga suuri alasid. Kõik kestis kuni järgmise, Teise maailmasõjani, mil Saksamaa ja Venemaa lõid Molotovi Ribbentropi lepingu tulemusena kõik Euroopa poliitilised piirid sassi. Lepingul oli ka teine pool, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina. Olnud olukord sarnaneb Teise maailmasõja algusaegadele, kui mõjuvõimu hakkas kasutama sarnaselt Putinile ka Hitler. On tehtud ka mõlemi kõnedest võrdlusi, kust on leitud märkimisväärselt palju sarnasusi. Kas on võimalik, et sündmused kulgevad sarnaselt nagu Teise maailmasõja algusajal, hoolimata, et möödunud on rohkem kui pool sajandit? Ukraina kriis on pingeid tekitanud terves maailmas, eriti Euroopa idaosas. Kuidas ja millal tehakse
aasta juuni. Saksamaa NSVL · sai enda kätte Poola lääneosa · sai enda kätte Poola idaosa (1939. a) · sai Norra ja Taani · sai Karjala maakitsuse ja Viiburi · Belgia & Hollandi linna (1939. a 1940. a) · Luxembourgi · okupeeris Eesti, Läti, Leedu, · 2/3 Prantsusmaast Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina · abistas Itaaliat Kreeka ja Jugoslaavia vallutamisel 5. Millised Prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne'i vaherahu (1940) Saksa okupatsiooni alla? 22. juuni 1940 - 2/3 riigist läks Saksamaa alla, ülejäänud (1/3) Saksa-sõbraliku valitsuse alla. Kust juhiti prantsuse vastupanuliikumist? - Inglismaalt 6. Saksamaa püüdis Suurbritanniat alistada kolmel moel: a) meredessandi abil b) linnade pommitamisega lennukitelt
Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne- Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. * Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. * Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka
Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Külm sõda
Vljatseslav Molotov ja Joachim von Rippentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotov-Rippentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne- Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks . · Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. · Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV
28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping MRP MRP-ga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit teineteist mitte rünnata, kuid kumbki ei kavatsenud tegelikkuses seda sätet täita. Algul puudutas see eelkõige Nõukogude Liitu, kes plaanis oodata ära, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes lahingutes ehk nõrgestanud ja sekkuda Saksamaa vastu sõtta suure propagandakäraga "Euroopa vabastajana". Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. aasta kevadsuvel aga Bukoviina, mis asus Rumeenias asuvatest Saksamaa naftavarudest vaid paarisaja kilomeetri kaugusel, avas see Saksamaa silmad. Selle tulemusena hakkas Saksamaa aduma Nõukogude poolt lähtuvat ohtu Saksa saadik Moskvas von Schulenberg andis 1941. aasta 22. juuni varahommikul kell 4.30 Molotovile üle dokumendid, millega Saksamaa kuulutas Nõukogude Liidule sõja. Sama tegi ka Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop, kes Berliinis andis Nõukogude Liidu
Lahkhelisid palju; Saksa jagati 4 okupatsioonitsooniks 10.02.47 kirjutati rahulepingule alla (võitjariigid, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) *Saksa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume *Itaalia kaotas Aafrikas kolooniaid ning väiksemaid alasid Vahemere piirkonnas *albaania sai iseseisvaks *Ungari suruti tagasi 1938 aasta piiridesse *võidetud alad pidi loovutama ka Bulgaaria *Rumeenialt võttis NSVL Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ning Petsamo *Saksaga rahulepingut ei sõlmitud, kuid hakati sisse nõudma reparatsioone, võeti kogu Ida- Preisimaa ning teisi alasid *Jaapaniga rahu 8.09.51 NSVL, Poola ja Tsehhoslovakkia Tagajärjed *purustused ja suured kaotused (kokku hukkus ~60miljonit inimest, enamus tsiviilisikud) *Balti riigid NSVL võimu all, tema kontrolli all Kesk- ja Ida- Euroopa *Euroopa ja kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus
Kuna Jaapan ei alistunud, viskas USA tuumapommi 6. augutil 1945. a Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile, Hukkus 300000 inimest. Jaapan kapituleerus 2. septembril 1945. 4. 2. Maailmasõja tagajärjed 2. maailmasõja järel kutsuti kokku Pariisi rahu konverents(1946-1947). Rahulepingute järgi muutusid paljude riikide territooriumid: 1) nt. Rumeenia aladest jäeti NL valdusesse juba 1940. aastal annepteeritud Besaraabia ja Põhja-Bukoviina. 2) Tsehoslovakkia pidi andma Kagu-Herpaatia, mille tulemusena sai NL ühise piiri Ungariga 3) Poola valdustest jäid NSVL-le juba varem annekteeritud nn. Lääne Ukraina ja Lääne Valgevene, Kuid poola sai endale alasid saksamaalt 4) Soome kaotas NL Karjala ja Petsamo. 5) Balti riigid kaotasid iseseisvuse ja jäid liidetuks NSVL-ga 6) Ajutiselt kaotasid iseseisvuse Saksamaa, Austria ja Jaapan 7) Aafrika kaotas kolooniad ja pidi iseseisvuse andma tagasi Albaaniale
Charles de Gaulle rajas Suurbritannias vastupanuliikumise Vaba Prantsusmaa. NSV Liit jätkas samal ajal vastavalt MPR paktile NSV Liidu mõjusfääri liigitatud piirkondade hõivamist, kasutades selleks diplomaatilisi ja sõjalisi hirmutusvahendeid ning hõivas 1940. aasta juunis Eesti, Läti ja Leedu ning augustikuus 1940. annekteeris need riigid NSV Liidu koosseisu. NSV Liidu Punaarmee okupeeris 28. juunil 1940. aastal Rumeenia Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina piirkonna ning annekteeris alad NSV Liidu koosseisu. Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja Itaalia vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. Hitler valmistas Suurbritannia alistamiseks ette meredessanti koodnimega "Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal (Õhulahing Britannia pärast). Samal ajal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid.
22. juuni - Prantsusmaa ja Saksamaa vahel kirjutatakse alla vaherahulepingule. 24. juuni - Lõppes lahingutegevus Prantsusmaa pinnal. 28. juuni - Kindral Charles de Gaulle pani Londonis aluse liikumisele "Vaba Prantsusmaa". September - Peale Saksamaa kaotust Suurbritannia vallutamiseks (operatsioon "Merelõvi" ehk "Sealöwe") alustas Saksamaa õhurünnakud Suurbritannia linnadele ("Blitz"), mis kestsid 1941. aasta kevadeni. Punaarmee okupeeris Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. 21. juuli - Hitler andis käsu välja töötada "Barbarossa plaan", kallaletungiplaan NSV Liidule. 3. august - NSV Liit annekteeris Leedu Vabariigi. 5. august - NSV Liit annekteeris Läti Vabariigi. 6. august - NSV Liit annekteeris Eesti Vabariigi. 15. august - Sakslased alustasid Suurbritannia lauspommitamist. Esimesest reidist võttis osa 800 pommitajat ja üle 1000 hävitaja. 27. september - Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kirjutasid Berliinis alla Kolmikpaktile, hiljem
Probleemid liitlaste vahel 2. MS ajal USA, NKL, SB olid liitlased. · Üksmeelel: Saksa purustamine. · Erimeelel: Teherani knerents- NKL tahtis teise rinde avamist. Jalta konverents- Saksa jagati okupatsiooni piirkondadeks (USA, SB, NKL). Potsdami konverents- 1945a allkirjastatakse Saksa täielik kapituleerumine. Pariisi rahukonverents sõja lõpuks · Territoriaalsed muutused: NKL sai Baltiriigid, Soome karjala, Ida-Poola, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina, Kaliningradi. Poola sai osa Preisimaast ja lääne piir hakkas jooksma mööda Oder-Neisse jõge. · Saksamaa probleeme konverentsil ei arutatud. · Reparatsioone nõuti kaotajatelt: It, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ja Soome. Kõige vähem pidi maksma Bulgaaria, kõige rohkem It, Soomel kõige rängem (elanike arv väike). Külm sõda- propagandistlik ideoloogiline, kultuuriline ja majanduslik ja sõjaline vastasseis USA ja NKLi vahel
purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma. 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. II ms oli ametlikul lõppenud. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Itaalia kolooniad, Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina, Tsehhoslovakkia Ruteenia II ms tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud - Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia,Albaania Jaapaniga sõlmisid võitjariigid 8 sept 1951 San Franciscos rahu. Nürnbergi protsess 1945-1946 Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle; seda tehti
29. mai-3. juuni - Britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10. juuni - Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõja. 14. juuni - Pariis oli Saksa vägede poolt ümber piiratud. 15. juuni - NSV Liit okupeeris Leedu. 17. juuni - NSV Liit okupeeris Eesti ja Läti, riigipööre Leedus. 21. juuni - kommunistlikud riigipöörded Eestis ja Lätis. 28. juuni - Punaarmee okupeeris Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. 21. juuni - Prantsusmaa kapituleerus - Compiegne' II vaherahu: Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa. Okupeerimata lõunaosas tegutses Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 28. juuni - Kindral Charles de Gaulle pani Londonis aluse liikumisele "Vaba Prantsusmaa". September - Peale Saksamaa kaotust Suurbritannia vallutamiseks (operatsioon "Merelõvi" ehk "Sealöwe") alustas Saksamaa õhurünnakud Suurbritannia linnadele ("Blitz"), mis
Hiina, P-Korea, Jugoslaavia, Albaania. 12. Kus surus NSV Liit relva jõul maha kommunismivastased väljaastumised 1953, 1956 ja 1968. aastal? 1953 Saksa DV, 1956 Ungari , 1968 Tsehhoslovakkia. 13. Nimeta sotsialismimaad, mis ei kuulunud VLOsse. Jugoslaavia 14. Nimeta 6 neutraalset riiki Euroopas külma sõja ajal. Rootsi, Soome, Iirimaa, Sveits, Austria, Jugoslaavia. 15. Mis oli Teise maailmasõja tulemus NSV Liidu jaoks? NSVL sai Rumeenialt Besaraabia ja Lõuna-Bukoviina, Soomelt saadi Petsamo piirkond.Samuti sai NSVL endale Saksamaa idapoolsed alad ning osa Ida-Preisimaa territooriumist.Tsehhoslovakkia andis NSVLile Taga-Karpaatia-Ukraina. 16. Millise kolme mehe kätte koondus võim pärast Stalini surma 1953. a? Georgi Malenkov, Lavrenti Beria, Nikita Hrustsov. 17. Anna hinnang Beria tegevusele pärast Stalini surma. Milleni oleks võinud viia Beria võimulejäämine peale Stalini surma?
koodnimega "Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal (Õhulahing Britannia pärast). Samal ajal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Suurbritanniat ei õnnestunud sundida alistuma. 3. Miks alustas Hitler sõda NSVL (Suur Isamaasõda) vastu ja mida saavutas Saksa armee 1941. lõpuks? Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. aasta kevadsuvel Bukoviina, mis asus Rumeenias asuvatest Saksamaa naftavarudest vaid paarisaja kilomeetri kaugusel, avas see Saksamaa silmad. Selle tulemusena hakkas Saksamaa tundma ohtu NSV Liidu poolt ning hakkas senini Suurbritannia vastu kavandatud sõja plaanimise asemel kavandama sõda NSV Liiduga. 1941. aasta suveks hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu Euroopa osast, sealhulgas ka Baltimaad. 1941. aasta lõpul ei õnnestunud Sakslastel vallutada ei Moskvat ega ka
09.1945 allkirjastas kapitulatsiooni akti. 24) Priisi rahukonverents- 1945-46 Pariisis. Üldist rahulepingut ei sõlmitud, arutati läbi 10-20 võitjariigi rahuprojektid ning Saksamaa Euroopa-liitlaste- It, Rum, Bulg, Ungari ja Soome- vahel ning 10.02.1947 kirjutati alla rahulepingutele Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume (It kaotas Aafrika kolooniad, Albaania jälle iseseisev, Ungari tagasi 1938 a piirides, Rumeenialt võttis NSV Liit Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo). Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll pidi ta jälle maksma reparatsioone ning jäi ilma arvukatest aladest 25) totaalne sõda- Kui I MS oli puudutanud vaid rinnet, siis nüüd oli kadunud piir rinde ja tagala vahel. Osalesid kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Õhuväed panustasid tsiviilobjektide hävitamisele lootuses vastane demoraliseerida 26) okupatsioon- on võõra riigi (või osa võõrast riigist) territooriumi oma
Sel moel tasus Hitler Prantsusmaale Saksamaa alandamise eest. Prantsusmaa muutus Saksamaa satelliidiks ja katkestas diplomaatilised suhted Suurbritanniaga. Kasutades kestvat sõjategevust Läänes, otsustas Nõukogude Liit viia lõpule oma plaanid Ida- Euroopas. Eesti, Läti ja Leedu okupeeriti 15. 17. juunil ning annekteeriti 3. 6. augustil 1940. 28. juunil inkorporeeris Nõukogude Liit ka Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Rumeenia, kellele Saksamaa keeldus abi osutamast, vastupanu ei avaldanud. 1940. aastal asus avaliku agressiooni teele kolmaski riik fasistlik Itaalia. Saades innustust Saksamaa sõjalisest edust, loobus Rooma senisest neutraliteedist ning kuulutas 10. juunil sõja Suurbritanniale ja Prantsusmaale, viimast ka rünnates. Samal sügisel tungisid Itaalia väed Egiptusesse ja Kreekasse, kuid kohtasid tugevat vastupanu ja olid sunnitud pöörduma abipalvega oma liitlase Saksamaa poole
oktoobril ning NSV Liidu ja Leedu vahel 10. oktoobril. 30. novembril tungis NSV Liit Soomesse. Algas Soome Talvesõda; NSV Liit heideti Rahvasteliidust välja. Tänu Soome vägede visale vastupanule ei õnnestunud NSV Liidul Soomet vallutada. 15. juunil 1940 okupeeris NSV Liidu Punaarmee Leedu, 17. juunil ka Eesti ja Läti. 17. juunil toimus sotsialistlik riigipööre Leedus, 21. juunil Eestis ja Lätis. 28. juunil okupeeris Punaarmee Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Need alad liideti NSV Liiduga. 3. augustil liideti NSV Liiduga Leedu, 5. augustil Läti ja 6. augustil Eesti. Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 1889. aastal Austria piirilinnas Inni-äärses Braunas, tolliametniku perekonnas. Tegelik nimi oli tal Schickelgruber. Tema vanemad surid varakult. Ta oli üksildane mees, kellel oli vähe sõpru ja tuttavaid, ühiskonna piirimail elab kuju, kes uskus
NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu. Otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. Pariisi rahukonverents Sõja lõpp 10. veebr. 1947 kirjutati Pariisis rahukonverentsil rahulepingutele alla. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Itaalia kaotas Aafrika kolooniad. Albaania sai iseseisvaks. Ungari suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. NVSL võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo. Vastupanuliikumine Osutasid natsireziimile vallutatud aladel elavad rahvad. Vastupanuliikumise vormideks olid natsidevastane propaganda, diversioonid, sabotaaz ja relvavõitlus, mis kulmineerus ülestõusudes (Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus jt.). Laiaulatuslikum vastupanuliikumine kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias. Tsehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a. suvel, seega enne II maailmasõja algust. NSV Liidus kutsuti
augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. · Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel.
Sõda, mis ei lõppenud rahuga Pärast II MS üldist rahulepingut ei sõlmitud. 1946. alanud Pariisi rahukonverents lõppes veebruaris 1947 sellega, et kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungagi, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Rumeenia loovutas NSVL'le Bessaraabia ja Bukoviina ning Soome loobus idanaabri kasuks Petsamo sadamast ja Karjala aladest. Itaalia kaotas kõik oma kolooniad ja loovutas Kreekale Dodekaneesi saared ning Jugoslaaviale Istria poolsaare. Kõiki SM endiseid liitlasi kohustati maksma reparatsioone. Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951. a San Fransiscos, kuid sellele ei kirjutanud alla NSVL. Jaapani ja NSVL'i vahele jäi valitsema sõjaseisukord, samamoodi säilis sõjaseisukord SM ja tema liitlaste vahel.
· Külma sõja algus · kasvas kommunismi mõju · muudeti riikide piire, arvestamata sealsete rahvaste tahet · Aasias tugevnes Jaapani asemel Hiina positsioon 20. Piiride muutus II ms ajal Teise maailmasõja järel kutsuti kokku Pariisi rahukonverents (1946-1947). Rahulepingu tagajärjel muutusid paljude riikide territooriumid. · Nt. Rumeenia aladest jäeti nõukogude liidu valdusesse juba 1940ndal aastal annekteeritud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. · Tsehhoslovakkia pidi andma Nõukogude liidule Taga-Karpaatia, mille tulemusena sai Nõukogude liit ühise piiri Ungariga. · Poola valdustest jäid NSVL juba vare annekteeritud nn Lääne-Ukraina ja Lääne- Valgevene, kuid Poola sai endale alasid Saksamaalt. · Soome kaotas Nõukogude liidule Karjala ja Petsamo. · Baltiriigid kaotasid iseseisvuse ja jäid liidetuks NSVL-ga. · Ajutiselt kaotasid iseseisvuse Saksamaa ja Jaapan
ning varsti olid riigid alistatud. Saksamaa rünnak NSV Liidule MRP-ga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit teineteist mitte rünnata, kuid kumbki ei kavatsenud tegelikkuses seda sätet täita. Algul puudutas see eelkõige Nõukogude Liitu, kes plaanis oodata ära, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes lahingutes ehk nõrgestanud ja sekkuda Saksamaa vastu sõtta suure propagandakäraga "Euroopa vabastajana". Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. aasta kevadsuvel aga Bukoviina, mis asus Rumeenias asuvatest Saksamaa naftavarudest vaid paarisaja kilomeetri kaugusel, avas see Saksamaa silmad. Selle tulemusena hakkas Saksamaa aduma Nõukogude poolt lähtuvat ohtu ning hakkas senini Inglismaa vastu kavandatud sõja plaanimise asemel kavandama sõda Nõukogude Liiduga. Nii tekkis 1940. aasta kevadsuvel plaan Barbarossa - Saksamaa poolne ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et hoida ära Nõukogude Liidu poolt kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu
annaabi.ee 
