Vastus leiad õppematerjalist: Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine (1)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks sai juunipööre võimalikuks?
Kuivõrd neist lubadustest 1940 ja 1941 aastal kinni peeti?
Mis on Suvesõda?

Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas

MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale.
Baltisakslaste ümberasumine on saksa rahvusest isikute ümberasumisele pärast 23. augustil 1939 Saksa Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel NSV liidu mõjusfääri jäävatest riikidest (Eesti, Läti, Leedu) ja samuti ka Itaaliast ning NSV Liidust aastatel 1939-1941.
Tagajärg Eestile :

Oktoobrist 1939. kuni maini 1940 lahkus Eestist ca 14 000 saksa rahvusest ning ka nendega suguluses olnud isikut, nende seas ka hulk kadakasakslasi.
Baltisaksa rahvusgrupp lakkas allumast. See kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali.

Baaside leping: „ Orzeli ” juhtum; šantaaž „Metallistiga”, lepingu sisu, baaside paiknemine , eestlaste suhtumine lepingusse.
28. septembril 1939 kirjutati alla Nõukogude liidu ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile .

Kohustuvad andma üksteisele igasugust abi, kaasa arvatud ka sõjalist, otsese kallaletungi või kallaletungi ähvarduse tekkimise korral ükskõik missuguse Euroopa suurriigi poolt
NSVL kohustub andma Eesti sõjaväele abi relvastusega ja muude sõjaliste materjalidega soodustatud tingimustes
EV kindlustab Nõukogude Liidule õiguse omada Eesti saartel Saaremaal ja Hiiumaal ning Paldiski linnas baase mere-sõjalaevastikule ja mõned aerotroobid lennuväele rendi õigustel sobiva hinnaga.

Eesti valitsuse seisukoht
NSVL-ga tuleb pakt sõlmida, sest muidu alustab Nõukogude Liit Eestiga sõda, mis hävitab Eesti rahva.
Väideti, et Eestil pole vahendeid enda kaitseks ja appi ei tuleks ka keegi.
Eesti võimalikud valikud
1. alistuda
2. alustada üksi võitlust, mis ilmselt oleks lõppenud lüüasaamisega ja sellele oleksid järgnenud venelaste repressioonid
3.veenda Lätit ja Leedut alustama võitlust koos
Eesti avalik arvamus
Rahvas ei teadnud pakti sõlmimisest suurt midagi, leping sõlmiti salaja, ajakirjanduses püüti seda kajastada positiivselt. Pärast Vene vägede saabumist oli rahvas selgelt Vene baaside vastu.
NSVL surve
Pakti pealesurumiseks kasutati Orzeli põgenemist. Uputati mentalist, kuid väideti, et seda tegi tundmatu allveelaev, mis sõitis vabalt ringi Eesti territoriaalvetes ning mille vastu Eesti valitsus ei võtnud midagi ette, see aga ohustavat NSVL julgeolekut.
Muutused Eesti elus
1.Baaside aladele jäänud eestlased pidid kodust lahkuma.
2. 1939.a oktoobris lahkusid Eestist baltisakslased .
Hinnang valitsuse tegevusele

16. juuni 1940. a NSV Liidu noot Eestile. Eesti okupeerimine. „Narva diktaat .”
16.06.1940 esitas NL Eestile noodi , milles öeldi, et Eesti on jämedalt rikkunud pakti tehes sõjalist koostööd Läti ja Leeduga, mis ohustavat NL julgeolekut. Samasugune noot esitati ka Lätile, 2 päeva varem oli esitatud Leedule. Ultimaatumites nõuti:

uue valitsuse moodustamist, kes täidaks ausalt pakti
täiendavate vene väeosade sissetoomist

Ultimaatumi mittetäitmise korral ähvardati sõjaga. Balti riigid võtsid ultimaatumi vastu. 17.06 algas täiendavate NL vägede sissemarss Eestisse. Sisse tuli 80000 venelast ja nad paigutati laiali üle kogu Eesti s.t Eesti otsest okupeerimist. Vene vägede sissetungi juhtis Meretskov, kes 17.06 pidi kohtuma Narvas kindral Laidoneriga, et määrata kindlaks väeosade liikumisteed .
Hommikul Narva suunas liikuv delegatsioon kohtas venelasi juba Jõhvi ümbruses. Seega polnud venelased Laidoneri üldse ära oodanud. Laidoneri ja Meretskovi läbirääkimised siiski toimusid ja Eestil tuli alla kirjutada „Narva diktaadile“:

raudteejaamad ja telefonijaamad läksid venelaste kontrolli alla
poliitilised meeleavaldused keelustati
eraisikutelt tuli kõik relvad ära korjata

21. juuni 1940. a riigipööre, selle iseloomulikud jooned. Miks sai riigipööre võimalikuks?
Juunipööre oli Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutas II Riigivolikogu Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ( ENSV )
Nimeta 1940nda aasta riigipöördele iseloomulikke jooni.

Korraldajaks Moskva /NSVL ja tema käsilased
vastupanu ei osutatud
Moskva toetus meeleavaldust korraldades kohalikele vasakmeelsetele ja punaarmeelastele, mitte eestlastele
riigipööre ei olnud verine

Miks sai juunipööre võimalikuks?

Päts kirjutas vaidlemata kõigele alla, ei otsinud muud väljapääsu
Eestis paiknesid Vene sõjaväe baasid

Uue valitsuse moodustamine.
Mõni minut enne südaööd kirjutas Päts alla dekreedile uue valitsuse moodustamise kohta.
Peaminister
J. Vares -Barbarus
Peaministri asetäitja
H. Kruus
Haridusminister
J. Semper
Siseminister
M. Unt
Välisminister
N. Andressen
Peale Undi polnud keegi valitsuses kommunist. Mitte mingit tegevusprogrammi ametisse nimetatud ministritel polnud. Programm tehti neile öösel ja järgmisel päeval loeti rahvale ette.
Selle alusel lubati:

kindlustada rahva õigusi
suurendada ainelist heaolu
edendada rahvuskultuuri
arendada normaalseid suhteid kõigi riikidega

Suusõnaliselt lubati:

Eesti iseseisvuse ja senise riikliku korralduse säilimist
maa jääb talupoegadele ja kolhoose ei tule
eraomandust ei riigistada

Riigikogu valimised.
02.07.1940 saabus Zdanov Eestisse teist korda, et organiseerida valimisi. Pätsil kästi vana Riigikogu laiali saata ja kuulutada välja uued valimised. Tulevane Riigikogu pidi olema ainule ühekojaline st. valida tuli Riigivolikogu. Lisaks sellel pidi Päts alla kirjutama valimisseaduse muudatustele, mis oli aga põhiseaduse vastu. Kui hiljem venelased on väitnud, et Eestis toimus kõik seaduste järgi, eestlased soovisid ja president kirjutas alla, siis on see seisukoht täiesti vale, sest õigus muuta valimisseadust oli ainult Riigikogul. Seega kõik, millele Päts hiljem alla kirjutas, oli juriidiliselt kehtetu. Valimisteks moodustati Zdanovi käsul Eesti Töötava Rahva Liit, mis pidi esitama oma kandidaadid. Nendeks olid kõik Moskvale sobilikud inimesed. Lisaks ETRL 80 kadidaadile esitas eesti rahvas Zdanovile ebameeldiva üllatusena ka veel oma kandidaadid. Erinevate võtete abil rahva kandidaadid likvideeriti.
Juulis toimunud valimised oli eht-nõukogulikud. Oli vaid üks kandidaat, palju võltsimisi, kasutati valijate hirmutamist. Valimiste tulemuseks teatati: 92,9 % valijatest on hääletanud ETRL poolt.
21.07 tuli kokki seaduse vastaselt moodustatud Riigivolikogu, mis:

kuulutas Eesti Nõukogude Vabariigiks
otsustati esitada taotlus ENSV vastu võtmiseks NSVL koosseisu
maa kuulutati kogu rahva omandiks ja teatati uue agraarreformi vajadusest
kuulutati välja suurtööstuse ja pankade natsionaliseerimine
23.07 vabastati Päts presidendi ametist

Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu.
6.august 1940 inkorporeeriti ENSV NSVL koosseisu.
Selle tulemusena :
Riigivolikogu nimetati umber ENSV Ülemnõukoguks ja samuti seati sisse Moskva korraldusi täitev valitsus, mis kandis nime ENSV Ministrite Nõukogu. Sisuliselt ei olnud ENSV näol tegu ei nõukogudele allutatud valitsemis- ega sotsialistliku ühiskonnakorra ega ammugi mitte demokraatliku vabariigiga, vaid okupantide relvajõu toel püsiva totalitaarse diktatuuriga, mida juhtis NLKP ja selle kohalik organisatsioon Eestimaa Kommunistlik Partei.

Ümberkorraldused riigivõimuaparaadis 1940.aastal. Võrdlus Eesti Vabariigi-aegse võimu-aparaadiga.

Riigiaparaadi lammutamine
ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud , maavanemad, linnapead.
Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte

Riigivõimuaparaat EV ajal
Riigivõimuaparaat ENSV ajal
Kõrgem seadusandlik organ oli Riigikogu.
Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigivolikogu, mis nimetati ümber Ülemnõukoguks. Ülemnõukogu tegevuse juhtimiseks moodustati Ülemnõukogu Presiidium.
Riigipea esialgu puudus. Presidendi sai endale 1938.
Presidendi ametikoht kaotati, seati sisse Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikoht.
Kõrgem täidesaatev võim kuulus valitsusele eesotsas peaministriga. Viimaseks peaministriks oli J. Uluots.
Kõrgem täidesaatev võim kuulus Rahvakomissaride Nõukogule eesotsas esimehega. Esimeseks esimeheks oli J. Lauristin .
Kohalikku võimu teostasid valla-ja linnavalitsused
Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomitee, mille liikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt.
Mitmeparteisüsteem
Üheparteisüsteem, võim kuulus EKP-le, mis täitis Moskva käske. EKP esimeseks sekretäriks oli Nõukogude Liidu luurega seotud K. Säre.

Ümberkorraldused majanduses ja kultuuris
Majanduses:

maareformi käigus kuulutati kogu maa riigiomandiks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Maksimaalne maa suurus eraisikule oli 30 ha.
Natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-, transpordiettevõtted, hotellid, apteegid, haiglad , suured eramud
kroon asendati rublaga

Kultuuris:

koolides hakati õpetama marksismi -leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni
teatrites, kinodes ja kontsertidel hakati esitama nõukogude autorite loomingut
„kunstiliikideks“ kujunesid riigijuhtide paraadportreed ja Nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid
kehtestati ülirange tsensuur
algas kultuuriväärtuste hävitamine – purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus

Repressioonid 1940.-1941.a.
Repressioonid kulmineerusid 14.06.1941 küüditamiseks kõigis kolmes Balti riigis.
1940. a juunipöörde käigus ametisse kinnitatud valitsus lubas rahvale kirjalikult ja suuliselt igasuguseid hüvesid. Kuivõrd neist lubadustest 1940. ja 1941. aastal kinni peeti?
LUBADUS
TÄIDETI/MITTE
Lubati kindlustada rahva õigusi
EI TÄIDETUD

keelati isetegevusseltsid
kehtestati range tsensuur
viidi läbi massiküüditamine
inimesi mõisteti süüdi vene seaduste järgi ilma kohtu süüdimõistva otsuseta
KGB organiseeris inimeste jälitamist
rahvas kaotas õiguse valida

Lubati suurendada ainelist heaolu
EI TÄIDETUD

rahareform mõjus rahva elatustasemele halvasti
talurahva igakülgne vaesustamine -> eeldus kolhoseerimisele
tekkis kaupade defitsiit -> mingi üle kaardisüsteemile
kaupade hinnad tõusid

Lubati edendada rahvuskultuuri
Kooliprogrammi toodi õppeaineteks NSVL ajalugu, vene keel ja marksism -leninism. Ajakirjanduses hakkasid ilmuma tõlked elukirjandusest, kunst pidi ülistama NL võimu, teatrites tulid mängukavva nõukogulikud näidendid ja algas varasemate kultuuriväärtuste hävitamine, represseeriti eesti kultuuritegelasi -> kultuurirevolutsioon
EV säilib, säilib ka tema riigikord
EI TÄIDETUD

21.06 tuli kokku ebaseaduslikult võimule tulnud valitsus, kes kuulutas EV ENSV-ks
06.08 inkorporeeriti ESVL NSVL koosseisu
1940. a võeti vastu konstitutsioon, millega muudeti endise EV riiklikku valitsuskorda
konstitutsioon koostati NSVL põhiseaduse eeskujul

Maa jääb põlluharijatele
EI TÄIDETUD

maa natsionaliseeriti
talupoegadel õigus harida maksimaalselt 30 ha suurust maatükki
hakati rajama MPJ ja hobulaenutuspunkte, mis hakkasid ette valmistama kolhooside rajamist
loodi 9 esimest kolhoosi

Eraomandust ei riigistata
EI TÄIDETUD

natsionaliseeriti suurettevõtted, maa ja suured eramajad

1941. aasta Suvesõda.
Mis on Suvesõda?
Suvesõda oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini eesti iseseisvuslaste ( metsavennad ja Omakaitse) ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt.
Põhjused:
17. juunil 1940 oli Eesti NSVL sihikindla tegevuse tulemusena okupeerinud ja annekteeritud. Eesti oli kuulutatud NL osaks ja Eestis kehtestati nõukogude valitsus. EV elanikke ning potentsiaalseid nõukogude võimu vastaseid represseeriti ning oli juuniküüditamise käigus saadetud asumisele. Kui Saksa Riigi ja NL vahel 22. juunil 1941 algas sõjategevus, tekkis lootus sõja tulemusena vabaneda nõukogude võimu alt.

NSVL ja Saksa okupatsioonide (vastavalt 1940-1941 ja 1941-1944) võrdlus.
1940-1941
1941-1944

Eesti nimetati ENSV-ks, mis oli NSVL koostisosa .
Kõrgemaks võimuorganiks oli Ülemnõukogu, mille presiidiumi esimeheks sai Vares.
Valitsus nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks.

Eesti ala nimetati Estlandi Kindralkomissariaadiks, eesotsas kindralkomissariga Litzmann.
Komissariaat allus Idaalade ministeeriumile, eesotsas A. Rosenbergiga.
Kindralkomissari kõrvale loodi eestlastest koosnev Eesti omavalitsus , mida juhtis Hjalmar Mäe.

Keelas tegutseda kaitseliidul
Lubas tegutseda omakaitsel
Hakata teostama maareformi, mille käigus loodi ka esimesed sovhoosid ja kolhoosid .
Tühistati maareform , kolhoosid ja sovhoosid likvideeriti.
Põllumajanduses kehtestati kohustuslik riiklik kokkuost äärmiselt madalate hindadega, mis talud laastasid.
Igale talule määrati kohustuslik müüginorm, kuid see ei laostanud talusid.
Püüti Eestit majanduslikult võimalikult palju laostada.
Andsid materiaalset abi sõjapurustuste likvideerimisel.
Kujunes aktiivne liikumine metsavendade näol
Passiivne vastupanuliikumine
Eesti mehed saadeti tööpataljonidesse, kus neist paljud surud
Eestlased saadeti tagalat kindlustama või rindele.
Viis läbi massiküüditamise, vangistas
Rajas koonduslaagreid Eestisse, eestlasi saadeti Saksamaale tööle
Muudeti riigivõimuaparaati
Eesti liideti okupeerinud riigiga
Okupandid olid totalitaarse diktatuuriga riigid
Eesti majandus allutati okupantide huvidele
Rahva elatustase langes
Eestlasi võeti okupantide armeesse
Toimusid repressioonid
Püüti peale suruda oma ideoloogiat
Kehtestasid oma raha
Kehtestasid oma väed
14. Sõjategevus Eestis 1944.a. Katse taastada Eesti iseseisvust.
15. II ms põhjused ja algus
Sõja põhjuste suhtes ei ole ajaloolaste seas ühest seisukohta. On pakutud välja, et sõda puhkes sellepärast, et:

pärast ebaõiglast Versailles'i rahulepingut ei saanudki minna teisiti
Saksamaal sai võimule Hitler, kes soovis saada maailmavalitsejaks
Lääneriigid püüdsid iga hinna eest sõda ära hoida oma lepituspoliitikaga, hoopis põhjustasid selle
sõja provotseeris NSVL, et seejärel valla päästa maailmarevolutsioon

Teine maailmasõda algas 1.septembril 1939, kui Saksamaa alustas sõda Poola vastu. 17.septembril alustas idast Poolale kallaletungi NSVL. Poola vallutamise järel nõudis NSVL Eestilt, Lätilt, Leedult ja Soomelt vastastikuse abistamise paktide sõlmimist. Kõik peale Soome nõustusid. Nõukogude Liit alustas Soome vastu Talvesõda.

II ms sõdivad pooled (tabel + kaart)
21. juunil 1941 kuulutas Saksamaa NSVL sõja.
Saksamaa liitlane väljaspool Euroopat oli Jaapan.
NSVL poolt okupeeritud
Saksamaa poolt okupeeritud
Saksasõbralikud,
liitlased
Neutraalsed
Saksamaa-vaenulikud
Eesti

Leedu

Läti

Poola
Austria

Tšehhi

Taani

Belgia

Prantsusmaa

Poola

Luksemburg

Holland

Kreeka

Jugoslaavia

Norra
Itaalia

Rumeenia

Sloveenia

Ungari

Bulgaaria

Soome

Vichy-Prantsusmaa
Rootsi

Portugal

Türgi

Hispaania

Šveits

Iirimaa
Inglismaa

NSVL

Potsdami konverents (isikute näod)
Suurriikide varasemate kokkulepe kinnitamiseks toimus Potsdami konverents 17.juulist kuni 2. augustini Churchill /Attlee, Stalin , Truman (asepresident).

Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks – Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja NSVL tsoon. Nõukogude liidu tsooni jäänud Berliin jagati samuti neljaks sektoriks.
Saksamaa kui terviku säilitamiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu.
Saksamaa pidi loobuma idapool Oder -Neisset asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast.
Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine, demongratiseerimine, demonteeritud tehaste seadmed läksid reparatsioonide maksmiseks.
Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle (Nürnbergi kohtuprotsess)
esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerumise nõudega.
NSVL oli nõus sõdima Jaapaniga tingimusel, kui talle antakse Kuriilid ja kogu Sahhalin

Aatompommi kasutamine teises maailmasõjas ( hukkunute arv, kuupäev, kes kelle vastu katsetas)
Kuna Jaapan ei alistunud viskas USA tuumapommi 6. august 1945 Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile. Hukkus 300 000 inimest. Jaapan kapituleerus 2. september 1945.

II ms lõpp ja tagajärjed

hukkus ligi 60 mln inimest
Kesk- ja Ida-Euroopa langes NSVL mõjusfääri (see omakorda tõi kaasa kommunistliku bloki tekke)
maailm lõhenes kaheks vaenulikuks süsteemiks
Külma sõja algus
kasvas kommunismi mõju
muudeti riikide piire , arvestamata sealsete rahvaste tahet
Aasias tugevnes Jaapani asemel Hiina positsioon

Piiride muutus II ms ajal
Teise maailmasõja järel kutsuti kokku Pariisi rahukonverents (1946-1947). Rahulepingu tagajärjel muutusid paljude riikide territooriumid.

Nt. Rumeenia aladest jäeti nõukogude liidu valdusesse juba 1940ndal aastal annekteeritud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina .
Tšehhoslovakkia pidi andma Nõukogude liidule Taga-Karpaatia, mille tulemusena sai Nõukogude liit ühise piiri Ungariga.
Poola valdustest jäid NSVL juba vare annekteeritud nn Lääne- Ukraina ja Lääne-Valgevene, kuid Poola sai endale alasid Saksamaalt.
Soome kaotas Nõukogude liidule Karjala ja Petsamo.
Baltiriigid kaotasid iseseisvuse ja jäid liidetuks NSVL-ga.
Ajutiselt kaotasid iseseisvuse Saksamaa ja Jaapan
Itaalia kaotas Aafrika kolooniad ja pidi andma iseseisvuse tagasi Albaaniale.
Saksamaa tükeldati ja hiljem lõhestati kaheks- Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV), Saksa Liitvabariik (SLV).
Korea tunnistati iseseisvaks, kuid jagati kaheks okupatsiooni tsooniks.

Ungari ja Bulgaaria territooriumid vähenesid teise ms ajal vallutatud maade tagasiandmise tõttu

Selgita:
Juunipööre – Eestis 21.juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud
riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Vares-Barbarus'e valitus .
Eesti Töötava Rahva Liit – Liit, mis moodustati valimiste korraldamiseks, mis käivitas propaganda Moskva
meelsete kandidaatide toetuseks (1940 juuli).
Metsavennad – olid Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes II ms ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja
kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude režiimi vastu ka Poolas, Rumeenias , Valgevenes ja Ukrainas.
Suvesõda – oli Eestis pärast II ms algust 1941. a juulikuust kuni 21. oktoobrini eesti iseseisvuslaste (metsavennad
ja Omakaitse) ja Saksa 18. armee võitlus NSVL 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude
triviiliisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa
armee poolt.
Omakaitse – vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Eestis 1917-1918 ning Saksa okupatsiooni eel ja
ajal 1941-1944.
Hävituspataljon – moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlastee ja
Bandiitide (s.o Eesti rahvuslaste) vastu. Hävituspataljonidesse kuulusid üldjuhul vabatahtlikud-ideelised
kommunistid ja nõukogude aktivistid , vahel ka sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Need said
kuulsaks oma metsikustega. Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, keda kahtlustati sidemetes
metsavendadega või ebalojaalsuses nõukogude korra suhtes. Taandudes purustasid hävituspataljonlased
tööstushooneid ja raudteid, põletasid talusid, tapsid kariloomi ja hävitasid varasid, mida ei jõutud välja vedada.
põletatud maa taktika – sõjaline võte vastase edasiliikumise ja hõivatud alal püsimise raskendamiseks, hävitades
kõikvõimaliku eluks vajaliku.
Tannenbergi liin – II ms ajal Krimmi poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni püstitatud Pantriliini vahe- ehk varukaitseliin Kirde-Eestis.
Marienburgi liin – Teise maailmasõja ajal püstitatud liin venelaste vastu, mis ulatus Pihkva järve lõunakaldalt kuni Leeduni välja.
Kolmikpakt – Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27.septebril 1940. aasta Berliinis.
Hitlerismi vastane koalitsioon – Kolmikliidu vastu võitlevate riikide koalitsioon, kuhu kuulus 49 riiki.
Lendliisi süsteem – Ameerika tööstustoodete ja relvade tasuta või võlgu tarnimine

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 107 allalaadimist

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine #1

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine #2

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine #3

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine #4

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine #5

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine #6

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine #7

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

107 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KristiV Õppematerjali autor

Põhjalik konspekt Eestist II maailmasõjas.

ii maailmasõda teine maailmasõda eesti

Sarnased õppematerjalid

doc

MRP ja Eesti, baaside leping, Eesti okupeerimine.

Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. 23. augustil kirjutati Saksamaa ja Venemaa vahel alla MRP- le. Selle lepingu lisaprotokolliga jagati kahe suurriigi vahel ära ka Ida-Euroopa: Venemaale pidi minema Ida- Poola, Soome, eest,Läti ,Bessaraabia; Saksamaale jäid Lääne-Poola ja Leedu. Ka eesti levisid kuulujutud MRP lisaprotokolli kohta, kuid neid eelistati mitte uskuda. Eesti siseelus kujunes baaside ajal oluliseks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast. 2

Ajalugu

doc

Eesti Teises maailmasõjas

1) Iseseisvuse kaotamine 23.aug. 1939 MRP- Saksamaa ja NSVLi vahel, vastastikuse abistamise leping. Lisatud oli salaprotokoll, kus jagati omavahel Euroopa, selle tulemusena sattus Eesti NSVLi mõjusfääri ja oli hiljem NSVLI poolt okupeeritud. Baasideajastu- septembris nõudis Moskva Eestilt vastastikuse abistamise pakti, mille tulemusena loodi punaarmee baasid Eestis. Umsiedlung 1939. aastal kutsus Hitler Ida-Euroopas elavaid sakslasi Saksamaale tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid. Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus

Ajalugu

doc

Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas

EESTI RIIK JA RAHVAS II MAAILMASÕJAS 1. Iseseisvuse kaotamine MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (MRP)… 1930-ndate aastate teisel poolel valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. Selle peamisteks põhjusteks olid Hitleri-Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I maailmasõjas, Saksamaa ja tema liitlaste Itaalia ning Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud Nõukogude Liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsioon. Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile

Ajalugu

doc

Eesti II maailmasõja ajal

Ennekõike soovis Moskva vabadust viia Punaarmee nendele aladele. Kuigi väikeriigid olid vastu, nõustusid briti ja prantslased Kremli soove arvestama. Läbirääkimistega samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. augustil 1939 kirjutasid NSVL ja Saksamaa alla mittekallaletungi lepingule (MRP). MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa. Vene huvisfääri läksid: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Saksamaale jäid: ülejäänud Poola alad, Leedu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSVL ja Saksamaa sõpruse- ja piirileping (Leedu NSVL-le). MRP tegi NSVL-st ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. septembril tungisid Saksa väed Poolasse, 17. septembril ründas Poolt ka Punaarmee. Poola jagamist tähistas Wehrmacht´i ja Punaarmee ühine võiduparaad. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas II MS algust. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu 1939-1941

Eesti ajalugu 1939-1941 Eesti Teises maailmasõjas. MRP Molotov-Ribbentropi pakt. 23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallanda Teise maailmasõja. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi, vältimaks riigi kaasamist relvakonflikti. Baaside leping. 24. septembril esitas V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude sõlmida kahe riigi

Ajalugu

docx

Eesti Teise maailmasõja ajal.

Eesti Teise maailmasõja ajal. 1) MRP Moltovi-Rippentropi pakt NSVLiidu ja III Reichi vahel Poliitilise ja sõjalise liidu sõlmimine 23.08.1939. Salajane lisaprotokoll, mis jagas Euroopa NSVLiidu ja III Reichi vahel Euroopa NSVLe Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaaraabia III Reichile Lääne-Poola ja Leedu 1. septembril III Reich tungis Poolasse ja vallutas natuke rohkem kui oli kokku lepitud, seepärast 28. sep väed kohtuvad ja sõlmitakse lisaleping ning III Reich annab Leedu NSVLe 2) Baaside leping, Baaside aeg 28 september sõlmitakse leping Eestiga, millega Eesti lubab NSVLe tuua punaarmee Eestisse.

Ajalugu

docx

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

193  Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale; 9 Tšehhoslovakkia likvideerimine.  Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel.  23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine.  1.september – Saksamaa ründas Poolat; Teise maailmasõja algus.  3.september – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale; Kummalise sõja algus.  28.september – Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga.  30.november – Talvesõja algus Soome ja NSV Liidu vahel. 194  Aprill – Saksamaa alustas Taani ja Norra vallutamist. 0  10.mai – Saksamaa alustas pealetungi läänerindel; Kummalise sõja lõpp.  14.juuni – NSV Liit alustas Eesti okupeerimist.  21.juuni – Nõukogude vägede juhtimisel toimus Eestis nn Juunipööre.  22

Ajalugu

doc

Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

Eesti Vabariigi teke ja areng 1918-1940 ning Eesti omariikluse kaotus 1939-40 1. Millal, milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati välja iseseisvusmanifestiga „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.Manifesti esimene ettelugemine toimus 23.02.1918 Pärnus, kuid ametlikult loetakse Eesti Vabariigi alguseks 24.02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas.  Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid