Saksamaaga? Piir Nõukogude Liidu ja kommunistlike riikide ning Lääneriikide vahel. Saksamaaga seob seda terminit see, et 1961 aastal ehitati Berliinimüür, mis oli reaalseks osaks ,,raudsest eesriidest" 8. Miks ei võetud SLV-d ÜRO liikmeks 1950´- 1960´aastatel? Kuna SLV-l oli II maailmasõja rahuleping sõlmimata 9. Miks anti SLV-le võimalus taasrelvastuda ja astuda NATO-sse? Põhjuseks oli kartus kommunismi leviku ees 10. Mida tähendab denatsifitseerimine? Saksamaal keelati fasistlikud organisatsioonid ja parteid. 11. Mis on Hallsteini doktriin? SDV on saksa rahva ainus esindaja. Kõik kes loovad suhted SDV-ga, käsitletakse kui SLV vaenulikke ja nendega katkestatakse igasugused suhted. 12. Milliseid lepinguid nimetatakse idalepinguteks? Miks need sõlmiti? 1970 a. leping Poola RV ja SLV vahel- loobuti vastastikku jõudu kasutamas ja tunnistati II ms. järgseid piire Euroopas 1972 a sama leping SLV ja NL-i vahel
USA VÄLISPOLIITIKA 1970.AASTATEL Majandusprobleemid: *Nafta hind tõusis 4x, vähenes ettevõtete tulu ning osad suleti. Riigile ei laekunud makse *Riigitulu vähenes, algas dollarite juurde trükkimine, mis põhjustas inflatsiooni *Tööstuses vähenes tootmine *Elanike seas süvenes pessimism Poliitilised skandaalid: *1971-tuli ilmsiks, et USA valitsus ja sõjavägi olid parlamendile valetanud VIETNAMI sõda õigustades *1974-Watergate- Tuli ilmsiks valimiskampaania ajal kui vabariiklaste kandidaat R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teav...
Jalta 4-11.02.45 USA, SRB, NSVL Jaotati ära II MS järgne Euroopa Krimmis ja Aasia; ÜRO loomine; Saksamaa okupatsioonitsoonideks jagamine Potsdam 1945 USA, SRB , NSVL Saksamaa desarmeerimine ja Potsdamis denatsifitseerimine http://entsyklopeedia.ee/artikkel/atlandi_harta2 https://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_harta https://et.wikipedia.org/wiki/Jalta_konverents http://entsyklopeedia.ee/artikkel/potsdami_konverents1 https://et.wikipedia.org/wiki/Potsdami_konverents https://et.wikipedia.org/wiki/Teherani_konverents https://et.wikipedia.org/wiki/Teise_maailmas%C3%B5ja_tippkohtumised 1
· Inimesed surid nälga · Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. 1951 kehtestati San Franciscos rahuleping Jaapaniga ja Austria läks NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa koosseisu. 1955 viidi Austriast okupatsiooniväed välja ja Austriaga sõlmiti rahuleping. Austria sai vabaks. Saksamaalt viidi väed välja alles 1994. aastal, kuna Saksamaalt oli vaja natsionaalsotsialism välja juurida. Okupatsiooni eesmärki saab sõnastada järgmiselt: · Toimus denatsifitseerimine · Demokratiseerimine Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Sama jaotus toimus ka Berliiniga, mis asus NSV Liidu poolsel alal. · Peagi hakkasid esile kerkima kaks üliriiki: · USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. · NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. Ühtlasi olid mõlemad riigid ka Teise maailmasõja võitnud riigid.
7dets ründab jaapani lennuvägi vaiksel ookeanil hawaii saarestikus USA laevastikubaasi. l) Operatsioon Overlord (D-päev)- Teise rinde avamine, normandia dessant, maabusid USA, FRA, GB väed. m) 4D: demilitariseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine, denatsifitseerima- Demilitariseerimine maa-ala kus on sõjaväe tegevus keelatud; demonteerimine Lammutamine/lahtivõtt; demokratiseerimine Demokraatlikuks muutmine; denatsifitseerimine Natsismi kaotamine, eemaldamine 3) Stalingradi lahingu tähtsus- Saksamaa murde lahing, GER kapituleerus ehk andis alla 4) Sõja ajal toimunud konverentsid (Teheran, Jalta, Potsdam)- Teheran 1943, 18nov 1dets, Churchilli poolt korraldatud, ootuseks oli avada teine rinne Normandis; Jalta 1945 nov, otsusteks oli purustada GER, kokkulepped euroopa jagamisest, sõjakurjategiad kohtu ette; Potsdam 17. juuli 2.aug 1945,
merevägi (Kriegsmarine) 1936 liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga Põhivaenlased Prantsusmaa ja Poola, võimalik liitlane Suurbritannia (miks?) Millega see kõik lõppes? Kevadeks 1945 oli Saksamaa II maailmasõja kaotanud - 30. aprillil sooritas Hitler enesetapu - 8. mail Saksamaa alistus 1945-1946 toimus Nürnbergi kohtuprotsess natslike sõjakurjategijate üle (24 isikut mõisteti süüdi, sh. 12 surma) Algas Saksamaa denatsifitseerimine ja demokratiseerimine 1949 sündis tänane Saksamaa Liitvabariik
majandusliku ja poliitilise ühtsuse säilimise. NSVLi poole peal ametisse kohe kommunistid. ,,4d" poliitikast lähtudes hakatakse Saksamaad arendama. ,,4d" poliitika 1. demonteerimine (sõja)tööstus lammutatakse lahti, vabrikutest jäävad alles vaid seinad. See tagas Saksamaa majanduse väga kiire arengu. 2. demilitariseerimine sõjaväestatuse vähendamine, luua riik kus pole sõjaväge. 3. denatsifitseerimine natsiidealoogiat ei tohtinud olla, natsid tuli uuesti väljaõpetada. 4. demokratiseerimine demokraatia kehtestamine. Õnnestus Saksa Liitvabariigis ja Saksa Demokraatlikus Vab. ei õnnestunud. Nürmbergi kohtuprotsess (algas 20. nov 1945 ja lõppes 1. okt 1946) Kohtu all 24 süüalust neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades, inimsuse vastastes kuritegudes. 24-st 12 mõisteti surma, 3 sai eluaegse ja ülejäänud said muid pikemaajalisi karistusi
· tööpuuduse suurenemine · tööpuuduse vähenemine Saksamaa lõhenemise põhjused: · rahareform · Berliini blokaad · ühtne majanduspoliitika USA, Pr., Sb · majanduslikud sidemed nõrgenesid Adenaueri valitsusaeg tõi kaasa: · sotsiaalse turumajanduse · tihe koostöö USA ja lääneriikidega teise ms. Järel Saksamaa · 4 okupatsioonitsooni · kontrollnõukogu · Võitjate eesmärk denatsifitseerimine Lääne-Saksamaa välispoliitika 1950-60.a · Hallsteini doktriin SLV sisepoliitika · demokraatilik · täidesaatev-liidukantsler · seadusandlik-parlament(Bundestag ja Bundesrot) Lääne-Saksamaa välispoliitika: · uus idapoliitika lepingud Poola, Tsehhoslovakkia jne SDV suhete paranemine taasühinemine 1989.a Mõisted: Vietnami sündroom-Vietnami sõjas osalenud USA sõdurid, kes ei saanud sõjakoledustest üle.
Ajalugu Lähiajalugu II 9. klass I. TÖÖLEHT MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA 1. Loe kalendaarsest plaani ja vasta järgmistele küsimustele: a) Millised teemad on sulle juba varasemast tuttavad? Millest oled varem kuulnud? Pane need teemad siia kirja. Olen varasemalt kuulnud Nõukogude Liidu teemadel. b) Pane kirja, millised on sinu eesmärgid (õpitulemused), mida kindlasti selle kursuse lõpuks teada ja osata tahad. Sooviks teada rohkem maailma ajaloo kohta. c) Mitu kodutööd on vaja selle kursuse raames teha ning millal peaksid alustama esimesega, et õigeks ajaks valmis jõuda? Vaja on teha 2 kodutööd, et õigeks ajaks valmis saada pean kohe alustama. d) Mitu punkti on kursuse maksimum summa ja millise punktisummaga oleksid endaga ise rahul? Maksimum punkdid 100. Kui mul õnestuks 100-st saada 75 punkti oleks endaga ra...
Müncheni kokkulepe: Kes osalesid? Müncheni konverentsil osalesid Suurbritannia (Neville Chamberlain), Saksamaa (Adolf Hitler), Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia (Benito Mussolini). Mis kokkulepiti? Müncheni konverentsil loovutati Tsehhoslovakkia Sueedimaa alad Saksamaale. Mis tulemus oli? Müncheni kokkuleppe omas pigem negatiivseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti? Austria liitmine Saksamaaga, kusjuures Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti?...
Juuli, august 1945 Potsdami konverents – Churchill/Attlee + Rosevelt/Truman + Stalin – Jaapani lõplik purustamine, 2 tuumapommi. NSVL kuulutas sõja Jaapanile. Kuriili saared Venemaale (Siiani konflikt) Saksa lõplik purustamine 30.apr, Hitleri enesetapp. Saksamaa jaotati neljaks tsooniks: USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL. 4 de-d: denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine. 8.mai Saksa kapitulatsioon. Kirjutavad alla W.Keitel ja Žukov. Hirohito – Jaapani keiser 2. Sept 1945 Jaapan kirjutas alla kapitulatsiooniaktile. MacArthur – USA kindral Lääneliitlaste kartus, et Vene väed jõuavad Saksamaale varem. Kohtumine Elbe jõel Aprill 1945 põhi lahingud Berliini pärast. Isikud
Loodud: 1949 NSVL poolt Kuni NSVL lagunemiseni 1991 Iga leping tuli sõlmida läbi Moskva Selle abil NSVL kontrollis oma satelliitriikide majandust Maj. Integratsiooni riikide vahel ei toimunud Saksamaa pärast II MS Jaotati okupatsioonitsoonideks liitlaste vahel Ajati ühtset poliitikat: 1) Demilitariseerimine: sõjatööstusettevõtted demilitariseeriti 2) Denatsifitseerimine: 3) Demonteerimine: 4) Demokratiseerimine: Sakslaste repatrieerimine: asustati ümber u. 14 milj. Sakslast Demokratiseesimisse suhtuti - Läänes: kujunes mitmeparteiline pluralistlik ühiskond - Idas: koondati kohalik võim üsna kiiresti kommu. Partei kätte Lagunes ka Saksam. Maj. Ühtsus Idatsoonis alustati natsionaliseerimist 1948: lõpetas kontrollkogu töötamas 1946: USA ja SB ühendasid oma tsoonid (Hiljem liitus Pr
·Inimesed surid nälga ·Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. · 1951 kehtestati San Franciscos rahuleping Jaapaniga ja Austria läks NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa koosseisu. 1955 viidi Austriast okupatsiooniväed välja ja Austriaga sõlmiti rahuleping. Austria sai vabaks. Saksamaalt viidi väed välja alles 1994. aastal, kuna Saksamaalt oli vaja natsionaalsotsialism välja juurida. Okupatsiooni eesmärki saab sõnastada järgmiselt: Toimus denatsifitseerimine ·Demokratiseerimine · Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Sama jaotus toimus ka Berliiniga, mis asus NSV Liidu poolsel alal. Peagi hakkasid esile kerkima kaks üliriiki: USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. ·NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. · Ühtlasi olid mõlemad riigid ka Teise maailmasõja võitnud riigid.
Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island.... SOTSIALISMILEERI TEKKIMINE Peagi sotsialistide ja kommunistide vahelised suhted teravnesid. Kommunistide vastupanuliikumine sai luau Kreekas, 1948 said kommunistid lüüa Soome parlamendi valimistel. SAKSAMAA pärast II MS Potsdamis võitjariigid kinnitasid, et taastavad Saksamaa ühtse rahuarmastava riigina. Selleks tuli kõikides okupatsioonides ellu viia ühtset 4D poliitikad: Demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine. Reparatsioone maksti demilitariseeritud tööstusettevõtete sisseseadetega Sakslaste repartieerimine (asutati umber u. 14 miljonit sakslast) BERLIINI BLOKAAD JA SAKSAMAA LÕHENEMINE (1948 juuni Külma sõja I vastasseisuks oli Berliiini Blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võõetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis.
* Kommunistliku süsteemi teke * Koloniaalsüsteemi lagunemine * ,,Kolmanda maailma" ehk arengumaade esilekerkimine 9. Pariisi rahukonverents, rahulepped ja muutued poliitilisel kaardil * Pariisi rahukonverentsil lõpetati sõjaseisukord Saksamaa liitlastega * Austria jagati neljaks okupatsioonitsooniks * Kinnitati Potsdami konverentsi otsuseid Saksamaa suhtes (nn ,,4 De-d": demokratiseerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja demonteerimine) Mõisted Hitler Saksamaa natsipartei juht. Saksamaa füürer 1933-1945 Stalin Nõukogude Liidu juht 1924-1953 Mussolini Itaalia duce aastatel 1922-1945 Roosevelt USA 32. president 1933-1945, sõlmis liidu Sb ja NL-iga Hitleri vastu Molotov NL riigitegelane, Stalini lähedane abiline, MRP sõlmija Saksamaaga Ribbentrop Sa välisminister 1938-1945, MRP Curchill Sb peaminister 1940-1945
4 de-: 1. Saksamaa LV, Demokratiseerimin pealinnaks Bonn e 2. Saksamaa DV, Demilitariseerimine pealinnaks Berliin Demonteerimine Denatsifitseerimine 2. Berliini 1961 Saksamaa LV – Berliin Enamik sakslasi Berliini müür, kriis + Saksamaa DV nägid Lääne- raudne eesriie sai Berliinis paremat tegelikkuseks elatustaset, massiline väljaränne
Hävisid mitmed kultuuriehitised. Inimesed surid nälga. Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. 1951 kehtestati San Franciscos rahuleping Jaapaniga ja Austria läks NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa koosseisu. 1955 viidi Austriast okupatsiooniväed välja ja Austriaga sõlmiti rahuleping. Austria sai vabaks. Saksamaalt viidi väed välja alles 1994. aastal, kuna Saksamaalt oli vaja natsionaalsotsialism välja juurida. Okupatsiooni eesmärki saab sõnastada järgmiselt: Toimus denatsifitseerimine. Demokratiseerimine Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Sama jaotus toimus ka Berliiniga, mis asus NSV Liidu poolsel alal. Peagi hakkasid esile kerkima kaks üliriiki: USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopale: Masinatootmise esimene arenguetapp katkes mitmeks aastakümneks
kodakontsuse Saksamaa LiitVabariik (LV) · 1945-1949 4 okupatsiooni, (valitses USA, Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) o Demokratiseerimine tuli luua parteid o Demilitariseerimine saksamaa tuli luua relvavabaks, sakslase peast on vaja välja peksta militarism o Demonteerimine sõjakahjud tuli hüvitada vabrikutega, raudteedega ja maanteedega o Denatsifitseerimine ajupesu, tuli tekitada neile tunne et nemad on kõiges süüdi. · 1949-1963 K. Adenauer mees kes rajas saksamaa liitvabariigi, tõi saksamaa sõjast välja, ehitas ülesse. o Sotsiaalne turumajandus anti vanuritele raha, oli tööjõu puudus (mitte töö puudus), lõpetati talongi põhine toidu jagamine. Sotsialismi maad NSVL J. Stalin 1953 · Algas võimuvõitlus stalini kohapeale
Kordamisküsimused: II maailmasõda II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kauband...
külm sõda-ajajärk rahvusvahelistes suhetes,mida isel üliriikide ideoloogiline,poliitiline ja maj vastasseis;külma sõja vormid:ideoloogiline võitlus,võidurelvastumine,võitlus mõjusfääride laiendamise pärast, maj võitlus,diplomaatiline võitlus;1948-Berliini blokaad,1949-kahe Saksamaa riigi väljakuulutamine,1950-53-Koera sõda,1956-Ungari ülestõus,Suessi kriis,1961-essa inimene kosmoses,Berliini müüri ehitamine,1962-Kuuba kriis,1969-essa inimene kuul,1964-73-Vietnami sõda,1970-kahe saksamaa leppimise algus,desarmeerimise ajajärk,pingelõdvendus,1979-Afganistani sõda,,1985-Gorbatsovi võimuletulek NSVL-is(Perestroika,glastnost), 1991-NSVL lagunemine;külma sõja alguseks on 2 plaani e doktriini:Trumani doktriin-seoses Kreekat ja Türgit ähvardava NSVL survega teatas USA,et annab maj ja sõjalist abi riikidele,mida ähvardab sattumine Moskva kontrolli alla;Marshalli plaan e Euroopa taastamise programm nägi ette,et kõik riigid,mis toetavad USA välisp...
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra,...
juulist kuni 2. augustini.(Churchill/Attlie, Roosevelt Trumann) Otsustati: 1) Saksamaa jagati 4-ks okupatsiooni tsooniks: ENG, FRA, USA ja NSVL tsoon. NSVL tsooni jäänud Berliin jagti samuti 4-ks sektoriks 2) Saksamaa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati "Liitlaste kontrollnõukogu" 3) Saksamaa pidi loobuma ida pool Oder-Neisse pool asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast 4) Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine(sõjaväe kaotamine/hävitamine), denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. Demonteeritud tehaste seadmed läksid reparatsioonide maksmiseks. 5) Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle, Nürnbergi kohtuprotsess 6) Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerimise nõudega, NSVL oli nõus sõdima Jaapaniga tingimusel, kui talle antakse Kuriilid ja kogu Sahhalin. Kuna Jaapan ei alistunud, viskas USA tuumapommi 6. augutil 1945. a Hiroshimale ja 9
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tsehhoslovakkia ,,alla neelamine" Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norr...
Hävisid mitmed kultuuriehitised. Inimesed surid nälga. Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. 1951 kehtestati San Franciscos rahuleping Jaapaniga ja Austria läks NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa koosseisu. 1955 viidi Austriast okupatsiooniväed välja ja Austriaga sõlmiti rahuleping. Austria sai vabaks. Saksamaalt viidi väed välja alles 1994. aastal, kuna Saksamaalt oli vaja natsionaalsotsialism välja juurida. Okupatsiooni eesmärki saab sõnastada järgmiselt: Toimus denatsifitseerimine. Demokratiseerimine Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Sama jaotus toimus ka Berliiniga, mis asus NSV Liidu poolsel alal. Peagi hakkasid esile kerkima kaks üliriiki: USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias Mõisted: Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne
sakslase pidid oma kodudest lahkuma) 7. Saksamaa peaks olema tulevikus demokraatlik riik, 4 de poliitika 1) demonteerimine reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol 2) demilitariseerimine Armee laialisaatmine Saksamaa sõjatööstuse demonteerimine Saksamaa sõjalaevastik jagati ära NSVL ja SB vahel 3) denatsifitseerimine NSDAP tegevus keelustati Natsipropaganda keelustati Natsistlike kurjategijate karistamine 4) demokratiseerimine Inimõiguste tagamine Vabade valimiste läbiviimine Demokraatliku valitsuse loomine 8. Jaapanilt nõuti kapituleerumist Nürnbergi rahvusvaheline kohus AEG: november 1945 oktoober 1946 Nürnbergis toimus rahvusvaheline kohus, kus arutati, mida teha sõjakurjategijatega
?II maailmasõda (1.09.1939 2.09.1945) ?1. septembril 1939. aastal tungib Saksamaa Poolale kallale ?17. septembril 1939. aastal tungib Poola NSVL ?28.09.1939 on Poola riik likvideeritud. NSVL ja Saksamaa sõlmivad uue piirleppe. Kuna Sakamaa sai rohkem Poolat (läks üle MRP piiri) saab NSVL Leedu ?peale seda on Saksamaa mõnda aega ebaaktiivne ?Peale Saksamaa poole täitmist MRP pakti kohaselt hakkab NSV teostama nüüd Baltikumi poolset lepet ?kummaline sõda Inglismaa ja Prantsusmaa, kes on lubanud Poolat Saksa pealetungi kallal mitte hätta jätta. 3.09 kuulutavad Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustata. Seda tehakse alles 1940 aasta mais. ?Saksamaa on alustanud ?Saksamaa muutub aktiivseks 1940. aasta aprillis ?Weserübung plaan vallutada Norra ja Taani, viimane alistus kiiresti ?Saksamaa alustab Prantusmaa vallutamist ?Prantusmaa ehitab Elsass-Lotringi alale võima kindlustusteliini ?Saksamaa tuli aga läbi ...
Maailm aastatel 1945-1955 Pärast Teise maailmasõja lõppu kujunes umbes viie aasta jooksul välja nn kahepooluseline maailm, kus kaks „suurt“ olid koos oma mõttekaaslastega pidevas ideoloogilises vastasseisus. Lühendite selgitusi: USA – Ameerika Ühendriigid, NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, GBR – Suurbritannia, FRA – Prantsusmaa, LÄÄNE-EUR – Lääne-Euroopa, GER LV – Saksamaa Liitvabariik, JPN – Jaapan, GER DV – Saksamaa Demokraatlik Vabariik, CHN – Hiina Rahvavabariik Nürnbergi protsess 20.11.1945-01.10.1946. Rahvusvahelise tribunali peetud kohtuprotsess Hitleri- Saksamaa partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Kaksteist kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. Samalaadne kohtuprotsess toimus ka Jaapani riigijuhtide üle (tuntud kui Kaug-Nürnbergi protsess), kus mõisteti süüdi 25 sõjakurjategijat. Külm sõd...
GER territoorium vähenes ¼ võrra, võrreldes piiridega 1937. Aastal Väljapoole GER jäänud sakslased asustati ümber Saksamaale (14,3 mlj s.h 3 mlj sudeedisakslast) GER tulevik ühtne demokraatlik riik Selle tagamiseks nn 4-de-poliitika Demonteerimine reparatsioonimaksud tööstusettevõtetele demonteerimise näol suurem osa NSVL-le Demilitariseerimine armee laialisaatmine, sõjatööstuse demonteerimine, sõjalaevastik jaotati NSVL ja GB vahel Denatsifitseerimine NSDAP tegevuse keelustamine, natsipropaganda keelustamine, natslike kurjategijate karistamine Demokratiseerimine inimõiguste tagamine, vabade valimiste läbiviimine, mitmeparteisüsteem, demokraatliku valitsuse loomine II maailmasõja tagajärjed Kokku hukkus ligi 60 mlj inimese Oli suurenenud tsiviilisikute hukkumise hulk võrreldes I maailmasõjaga Balti riigid jäid NSVL võimu alla
LÄÄNES: 1) otsustati kiiremini taastada SM majandus, tugevdada demokraatlikku korda ja muuta SM NATO liikmeks 2) Marshalli plaan (194748), NATO loomine 1949 3) juunis 1948 teostati rahareform, likvideeriti talongisüsteem ja must turg 4) USA laenudega taastati LääneSM turumajandus 5) 8.03.1949 võeti vastu uus põhiseadus, mis jõustus 23.05 6) säilis okupeerivate riikide kontroll SLV välispoliitika, kaubanduse ja rahanduspoliitika üle. Jätkus denatsifitseerimine. IDAS: 1) 194849 korraldati Berliini blokaad 2) oktoobris 1949 loodi SDV, kus kogu võim oli SSÜP'i käes 1) Miks teostati Marshalli plaani ja loodi NATO? Marshalli plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse taastamine ning lootus, et konfrontatsiooni Ida ja Lääne vahel õnnestub vältida ning turumajanduse ja demokraatia võitu Euroopas on võimalik saavutada majanduslike vahenditega. 4.04.1949 loodi NATO, selleks et panna NSVL'le vastu majanduslik ja sõjaline jõud.
1945.aasta juuli-august Potsdami konverents- Attlee, Truman , Stalin. Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks- NSVL, USA, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa. NSV Liidu tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. Saksamaa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. Saksamaa pidi loovutama ida pool Oder-Neisses asuvatest aladest Poola ja Preisimaa. * Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. * Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle. * Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapitulieerumise nõudega. 13. Millised territoriaalsed muudatused leidsid aset pärast Teist maailmasõda (Pariisi rahukonverents)? Koalitsiooni viimane ühine ettevõtmine oli Pariisi rahulepingule sõlmimine 1947. aastal Rahulepingute tulemusena muutusid paljude riikide territooriumid.
3)Saksamaa territoorium vähenes võrreldes 6.Väljaspool Saksamaad jäänud sakslased asustatakse ümber Saksamaale 14,3 miljonit, sealhulgas 3 milj. sudeedisakslast 7.Saksamaa tulevik ühtne demokraatlik riik, selle tagamiseks on nn 4-de-poliitika - demonteerimine reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol - demilitariseerimine armee laialisaatmine; saksa sõjatööstuse demonteerimine; sõjalaevastiku jagamine NSVLiidu ja Suurbritannia vahel - denatsifitseerimine NSDAP tegevuse keelustamine; natsipropaganda keelustamine; natslike kurjategijate karistamine - demokratiseerimine inimõiguste tagamine; vabade valimiste läbiviimine; demokraatliku valitsuse loomine
tunnistavad NSVL 1941. piire. Saksamaa jaotamine, Poola piirid. 1945. 4-11. veebruar Jalta konverents. Churchill, Roosevelt, Stalin. Sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel, saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Otsustati ÜRO asutamine. 1945. 17. juuli-2. aug Potsdami konverents. Harry Truman, Churchill, Stalin. Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks, Saksamaa denatsifitseerimine, demilitariseeimine, desarmeerimine. Üldist rahulepingut sõja lõpus ei sõlmitud. 19. veebruaril 1947. mingi leping. Saksamaa ja liitlased pidid maksma reparatsioone, territooriume loovutama,.
kuni 2. augustini Churchill/Attlee, Stalin, Truman (asepresident). · Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja NSVL tsoon. Nõukogude liidu tsooni jäänud Berliin jagati samuti neljaks sektoriks. · Saksamaa kui terviku säilitamiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. · Saksamaa pidi loobuma idapool Oder-Neisset asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast. · Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine, demongratiseerimine, demonteeritud tehaste seadmed läksid reparatsioonide maksmiseks. · Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle (Nürnbergi kohtuprotsess) · esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerumise nõudega. · NSVL oli nõus sõdima Jaapaniga tingimusel, kui talle antakse Kuriilid ja kogu Sahhalin 18. Aatompommi kasutamine teises maailmasõjas (hukkunute arv, kuupäev, kes kelle vastu katsetas)
Võitjad otsustasid riigi jagada neljaks okupatsioonitsooniks. Riigi, kui terviku juhtimiseks ja Sm majandusliku ühtsuse säilitamiseks moodustati ülemkomissaridest Liitlaste Kontrollnõukogu. Kontrollnõukogu paiknes Berliinis, mis jaotati samuti vastavalt neljaks sektoriks. Saksamaa oli veerand võrra väiksem, kui 1937 aastal. Võitjad kinnitasid, et nad taastavad Sm ühtse rahuarmastava riigina, mida nad iseloomustasid nelja sõnaga demonteerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja demokratiseerimine. Liitlaste poliitika okupatsioonitsoonides erines juba algusest peale ning samal ajal lagunes ka Sm majanduslik üksus. See kõik viis välja kriisideni, mis lõhestasid Sm veel enam. Berliini blokaad Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks.
Jaapani vastu. 4. Sõjakurjategijad tuleb tuua kohtu ette 5. Deklaratsioon vabastatud Euroopa kohta, mis tähendas seda, et osapooled leppisid kokku käituda territooriumidel, mis jäi nende võimu alla oma suva järgi. Potsdam ikonverents 17. juuli– 2. aug. 1945 Osalesid: Churchill/Attlee, Stalin, Truman Potsdami kokkulepe: 1. natsismi ja militarismi likvideerimine – 4 D poliitika: demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine 2. Saksamaa jagamine4 okupatsioonitsooniks. Saksamaa jagati 4ks okupatsioonitsooniks: Briti, Prantsuse, USA ja Nõukogude omaks .Samuti ka Berliini linn jagati 4ks okupatsioonisektoriks. 3. Liitlaste Kontrollnõukogule alluvate võimuorganite ametissemääramine; 4. kontroll tööstuse üle, reparatsioonid. 5. Sõjaroimarid otsustati saata rahvusvahelise kohtu alla 6. Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta
46. Nürnbergi protsess- millal, mis oli? Toimus aastail 1945-1949. Need olid kohtuprotsessid, kus süüdistati inimesi süüdi. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20.nov 1945- 1.okt 1946 47. II MS tagajärjed - Surma sai palju tsiviilelanikke - Hävisid mitmed kultuurehitised - Inimesed surid nälga - Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju - Toimus denatsifitseerimine - Demokratiseerimine - USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. - NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ja Aasias. 48. MRP mis see oli, mida kokku lepiti, kuidas mõjutas Eestit? Venemaa sõlmis Saksamaaga lepingu, et Saksamaa ikka julgeks Poolat rünnata. Sõlmiti 23. august 1939. Salaja lepiti veel kokku, et kumbki ei ründa teineteist järgmise kümne aasta jooksul ning omavahel jagati ära ka Ida-Euroopa. 49
eest kannatab igaüks ise. Liitlaste Sõjaline Administratsioon pidi aitama kaasa demokraatlike erakondade ja organisatsioonide taastamisele ning uute, esialgu kohalike võimuorganite ning seejärel ka keskvõimuorganite valimiste korraldamisele. Valimiste tulemusel moodustatud valitsusega kavatsetigi sõlmida rahulepind. Sellist Liitlaste poolt alustatud poliitikat okupeeritud Saksamaa suhtes hakati nimetama "nelja D poliitikaks"- demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine. Saksamaa pidi maksma sõja võitnud suurriikidele reparatsioone. Maa jagati kaheks reparatsioonitsooniks. NSV Liit ja lääneliitlased pidid koguma reparatsioonimakseid igaüks oma okupatsioonitsoonis. Hitleri agressiooni tekitatud kahju korvamiseks ja Saksamaa sõjalis- tööstusliku potentsiaali vähendamiseks planeeriti demonteerida Saksa tööstusettevõtted ning võtta nende seadmed reparatsioonimaksete katteks.
IX. DEMOKRAATLIKUD LÄÄNERIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (USA, Suurbritannia ja Saksamaa Liitvabariigi näitel): 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID: (Vt. ka õpik lk.50; 75-77; 91-96) 1.1. Majanduse areng: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas (andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust); selle põhjused: Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. · USA majanduse aregule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti ka Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. · Kuni 1970-nd...
mail, kuid see ei rahuldanud NSVL-i ja nii korrati kapitulatsiooni 8. mail. Alla kirjutamise hetkel oli Moskvas juba 9. mai, nii tähistab NSVL võitu Saksamaa üle 9. mail, Lääne-Euroopas 8. mail ja 9. mai on Euroopa Liidu päev. Saksamaa kapituleerumine ei olnud veel II maailmasõja lõpp, sest sõda Jaapani vastu jätkus. Sõda Euroopas oli saanud läbi. Juulis-augustis 1945 oli konverents Potsdamis. Seal otsustati Saksamaa suhtes rakendada DDDD poliitikat: denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demilitariseerimine, demonteerimine. Demonteerimine oli sõjatehnikat tootvate vabrikute osadeks lammutamine. Osa reparatsioonidest, mida Saksamaa pidi maksma, oli tehase sisseseade. Suurem osa neist viidi NSVL-i. Lääneriikide tsoonides lõppes demonteerimine üpris kähku, NSVL-i alades tehti seda päris kaua. Otsustati sõjaroimarid kohtu alla anda ning otsustati sakslased Ida-Euroopas sundkorras ümber paigutada Saksamaale, sest kardeti Hitleri ajal juhtunu kordumist
o Roosevelt & Stalin leppisid kokku et 3kuud peale sõjalõppu Euroopas alustab NSVL sõda Jaapaniga o Kutsuda kokku ÜRO asutamiskonverents *POTSDAMI KONVERENTS Püüti ära hoida Smaa poolt uue sõja alustamist: o Smaa & Berliin 4ks okupatsioonitsooniks/-sektoriks o Reparatsioonid o Võim liitlasriikide kontrollnõukogule o 4-de-poliitika (Demonteerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine) *PARIISI RAHUKONVERENTS 1945-1946 Lepingud allkirjastati 1947 Smaa EU liitlastega (It, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Ungari) Pidid maksma reparatsioone & loovutama territooriumi *NÜRNBERGI KOHTUPROTSESS 1945nov 1946okt 4 võitjariigi juristidest Rahvusvaheline sõjatribunal 24 süüalust võeti vastutusele *ÜRO Jalta konverentsi otsus Aprill 1945 San Fransiscos asutamiskonverents Põhikiri jõustus 24okt Põhieesmärgid:
Otsused: Väljaspoole Saksamaad jäänud sakslased asustatakse ümber Saksamaale – 14,3 miljonit, sealhulgas 3 milj. sudeedisakslast Saksamaa tulevik – ühtne demokraatlik riik, selle tagamiseks nn. 4 de- poliitika: 1) demonteerimine – reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol 2) demilitariseerimine: - armee laialisaatmine - saksa sõjatööstuse demonteerimine - sõjalaevastiku jagamine NSVLiidu ja Suurbritannia vahel 3) denatsifitseerimine: - NSDAP tegevuse keelustamine - natsipropaganda keelustamine - natslike kurjategijate karistamine 4) demokratiseerimine: - inimõiguste tagamine - vabade valimiste läbiviimine - demokraatliku valitsuse loomine Tagajärjed 1945 nov. - 1946.a. okt. Nürnbergi protsess – moodustati 4 võitjariigi juristidest Rahvusvaheline sõjatribunal, vastutusele 24 süüalust https://www.youtube.com/watch?v=kWR2I5Q9d9U
1943 Teherani konverents (SRB, USA, NL) - Lääneriigid tunnustavad NL 1941. a piire. 1945 Jalta konverents (SRB, USA, NL) 4.11. Saksamaa jagamine veebruar okupatsioonitsoonideks, liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, otsustatakse luua ÜRO. 1945 Potsdami konverents (SRB, USA, NL) 17. juuli2. - Saksamaa jagamine ja denatsifitseerimine, august - Berliini eristaatus, - sakslaste ümberasustamine Poolast, Ungarist ja Tsehhoslovakkiast. 1946 Stalini ja Churchilli kõned Stalini kõne põhimotiiv: Churchilli kõne põhimotiiv 1947 Trumani doktriin 12. märts 1947 Trumani kõne doktriin kahe eluviisi võitlusest ,,Üks eluviis põhineb enamuse tahtel ja seda
Sealsed sakslased, ka Tsehhoslovakkias elavad sudeedisakslased asustati Saksamaale ümber. Kokku tuli Saksamaale Ida- Euroopast 14,3 milj inimest. Saksamaa suhtes rakendatav poliitika - neli de-d demonteerimine (reparatsioonideks veeti ära Saksa tööstuse sisseseade) demilitariseerimine - eeskätt veeti ära strateegiliselt tähtsate ettevõtete sisseseade, ka jagati võitjate vahel Saksamaa sõja- ja kaubalaevastik denatsifitseerimine - moodustati Rahvusvaheline Sõjatribunal (USA,GBr,P,NSVL). 20.november 1945 kuni 1.oktoober 1946 toimus Nürnbergi protsess (kuna just seal oli NSDAP korraldanud oma kongresse). Võeti vastutusele 24 isikut, keda süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes, 12 neist mõisteti surma. Kuritegelikuks tunnistati NSDAP-i juhtkond, SS, SD ja Gestapo. (vt. Fj. lk.45). Relva SS ei
Moskvas oli sel ajal juba 9. mai, siis NSVL-s hakati võidupühana tähistama 9 maid. Sõda euroopas lõppes mais 1945. Suvel said veel kokku liitlaste esindajad. Juulis augustis Potsdamis. Stalin oli kohal. Rooswelt oli surnud ja oli uus president Truman, Inglismaal oli algul Churchil ja lõpuks polnud, sest olid parlamendi valimised, C lahkus konvelt ja kuna tema partei ei võitnud valimisi, siis konve lõpuks tuli kohale uus peaminister Atlee. Arutati: 1. Saksamaal tuleb läbi viia DDDD. Denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine (sõjatehast demonteerida (lahti võtta) tehase sisseseadmed võeti reparatsioonideks endale, eriti harrastas seda NSVL, mõningad neist sisseseadetest suudeti ka korralikult tööle panna, osasid mitte.) 2. Otsustati kokku kutsuda rahvusvaheline sõjadribunal- et mõistaksid kohut sõjakurjategijate üle, ikka Saksamaa ja tema liitlasi mõeldi nende all. 3
Prantsusmaa vp 2 ms ajal ainuke okupeeritud suurriik. suurriikide puhul oluline riigi prestiiz. neil pidanuks olema 1ms kogemus, kus tehti taktikalisi vigu. Prantsusmaal levis ja tekkis mõiste "kollaboratsionism" - koostöö võõra võimuga. NSV esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile 16. juuni ehk samal päeval kui SM vallutas Pariisi. SM ja NSVL olid liitlased Molotov-Ribb. pakt. Prantsusmaa kompartei toetas NSVL poliitikat, see võimaldas prantsusmaal rakendada kompartei vastaseid sanktsioone. sõja käigus Pr. kompartei 41. a kui toimus poolte vahetus, sai Pr. kompartei kõige suuremaks vastupanuliikumise organiseerijaks Euroopas. Sm armee poolel 2. ms sõdivate prantslaste koguarv oli suurem kui teadaolevas vastupanuliikumiste osalejate arv. 45. a. punaarmee poolt rünnatud reichtach.. põhikaitsjad olid prantslased. Prantsusmaa vabastamine toimus põhiliselt ameerika ja inglise vägedega. hiljem öeldi, et prantsusmaa kommunistid vabastasid pariisi...
SÕDA EUROOPAS OLI LÄBI. Pärast sõja lõppu juulis-augustis said kolm liitlast jällegi kokku ja seekord juba Saksamaa pinnal Potsdamis. Roosevelt oli vahepeal surnud ja tema asemel tuli Truman. NSVLi esindas ikka Stalin. Inglismaad esindas konverentsi alguses Churchill, aga konverentsi keskel (kui toimusid parlamendivalimised) tuli tema asemele uus peaminister Atlee. Arutleti Saksamaa suhtes kasutatavat poliitikat DDDD demokratiseerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine. Otsustati, et Ida-Euroopa sakslased tuleb ümber asustada Saksamaale. Jaapanlased pidid vallutatud aladest loobuma. Aga kuna Jaapan ei kavatsenud alla anda, siis seetõttu kasutas USA Jaapani vastu tuumarelva 6. august ja 9. august 1945 (Hiroshima ja Nagasaki). Reaalselt oli see tegelikult enda jõu demonstreerimine. Tuumarelva kasutamine sundis siiski Jaapanit alistuma ja 2.september 1945 kirjutati alla kapitulatsiooniaktile. Partisanivõitlused arenesid Jugoslaavias
Suurriikide vahepealsete kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents 14. juulist kuni teise augustini. Delegatsioonide eesotsas olid Churchill/Atlee, Truman, Stalin. · Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Inglismaa, USA, NSV, Prantsusmaa. NSV tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. · Saksa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati liitlaste kontrollnõukogu. · Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. Saksamaa pidi loobuma ida pool Oder-Neisset asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast. · Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle (Nürnbergi kohtuprotsess) · Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerumise nõudega. NSV liit oli nõus sõdima Jaapaniga ainult tingimusel kui ta saab Kuriilid ja kogu Sahhalini. Jaapan ei alistunud. 6. augustil 1945 viskas USA pommi Hiroshimale, 9. augustil Nagasakile. 2.
tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval
tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval
Sakslased deporteeriti oma etnilisele kodumaale N Liidu poolt 1940. a hõivatud alad jäid talle (Eesti, Läti, Leedu, osa Karjalast, Ida-Poola, Bessaraabia) Soome kaotas Karjala NSV Liidule Saksamaa valitsemine S jagati 4ks okupatsioonitsooniks. Liitlaste Kontrollnõukogu. DDD Demilitariseerimine: relvastus jagati ära Suure kolmiku vahel. Relvatehased demonteeriti, keelustati sõjaväeteenistus, Wehrmacht demobiliseeriti. Denatsifitseerimine: SS, SD, Gestapo kuulutati kuritegelikeks organisatsioonideks. Sõjakurjategijate väljaselgitamine. 1946 kohtuprotsess Nürnbergis III Reichi juhtivate tegelaste üle (Raeder, Dönitz, Keitel, Ribbentrop, Rosenberg, Kaltenbrunner jt). 12le surmanuhtlus. Riikide iseseisvuse taastamine Teljeriikide poolt okupeeritud riikide iseseisvuse ja seaduslike valitsuste võimu taastamine Norras, Taanis, Prantsusmaal jm. Kohtuprotsessid kollaborantide üle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
