Ühiskonnaõpetuse konspekt (4)

• 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE
  
• 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON – minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine
  
• - Linnastumine – urbaniseerumine( ladinak )
  
• - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht
  
• - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed)
  
• Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon)
  
• 
  
• 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest)
  
• 
  
• POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND – ehk tööstusjärgne
  
• 
  
• TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool
  
• 
  
• - põhi rõhk teenindsektoril
  

- masstarbimine
- heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud)
- kõige olulisemaks saab keskklass
TEADMUSÜHISKOND
teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks
I – infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas
Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast
Adam Smith
Karl Marx
Max Weber
Emilé Durkheim
Vabaturumajandusest – propageeris turumajandussuhteid, rõhutas et väärtusi loob majanduses inimtöö
Turumajandus toimub kõigi hüvanguks.
Turg juhib majandust, riigil pole tarvis majandust reguleerida.
Toetati vabakaubandust.
Tänapäeval nt. USA
Kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest.
Uskus, et tunnete ja traditsioonide asemele peab asuma mõistuspärasus.
Kapitalism tähendas tema jaoks tööstusühiskonda, kuis tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi, kodanluse eraomandisse.
Töölised on vabad õiguslikult kuid mitte majanduslikult.
Temast tuleb vägivaldse revolutsiooni idee.
Lõppeb revolutsiooniga.
Toota kasumit ja
Kapitalistluku tootmisviisi vaimsetest eeldustest.
Saksa nimekaim sotsioloog
Maades kus toimius reformatsioon arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt
Potestantlikud väärtused soosivad tööarmastuse, kokkuhoidlikkuse aususe ning arvepidamise kujunemist.
Kapitalismi ajal muutus juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistsipliin ja ratsionaalsus .
Kapitalist ei naudi töö tulemust vaid paigutab selle uuesti tootmisesse
Sotsioloogiateaduse rajaja.
Tööjaotuse põhifunktsioon on sotsiaalse solidaarsuse hoidmine.
Inimsuhete äärmused ei ole hea edasimineku siimulid.
Traditsioonilised institutsioonid kaotasid oma rolli normide kehtestamisel.
Tööstusühiskonda ohustas anoomia .
Ülim regulatsioon ja isiksuse allasurumine ähvardas usufanatismi egoism aga tööstusühiskonda.
Väitis et enesetappude määr sõltub sotsiaalsetest teguritest.
HEAOLURIIK
Miks kujunes välja heaoluriik?
Sest elas üha enam inimesi, lapsed ja vanurid jäid tihtipeale üksi ja vajasid toimetulekuks ühiskonna abi
Kodanlikud revolutsioonid, demokraatlikud valitsemisviisid
Heaoluriik
Mõiste seletus – riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule
Tunnused –
Ülekandeühiskond – ressursside ülekandmine
Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri
Näited –
Püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi, sekkub majandusse ja tulude jaotamisse
Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesamdeid mimg reguleerib majandust.
Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks .
Nt: Soome, Taani, Norra, Kanada .
Kas me saame rääkida eestist kui heaoluriigist?
JAH SAAME!
DEMOKRAATIA LEVIK lk 19-21.
Kuidas on omavahel seotud majanduse areng ja demokraatia? Näited
Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progerssi, arengumaadele anti majandusabi.
Arvati et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, kuna just heaolu ning rahva haritus loovad eeldused demokraatlike väärtuse ja käitumisnormide kujunemiseks, 1960 a nähti majanduslikus jõukuses võluvitsa mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku peale tehnoloogia tarnimist arengumaadesse ei olnud kõik vaid positiivne. Vähearenenud riigid ei suutnud võlga tasuda, ei tekkinud laia keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja vabadused .
Niisiis otsus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks.
Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda,
Mida kujutab endast siirdeühiskond?
Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega . Diktatuurist demokraatiasse.
Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned?
Konkutents
Hääleõigus
Kodanikuõigused
Valimised
*Kodanikuvabaduste tunnustamine
*Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
*võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
*kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus
*vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks
*vähemuste õigustega arvestamine
* tsiviilkontroll relvajõudude üle
Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga?
Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb
Lk 22 küs 2
Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin )

• 
  
• transitsioon – ühesuunaline juhitud muutuste protsess
  
• postkommunistlik siire –kommunismijärgne siire.
  
• endistes sotsiaalismileeri riikides toimunud üleminek totalitaarselt üheparteisüsteemilt ja plaanimajanduselt pluralistlikku turumajanduslikel suhetel põhinevasse demokraatlikku ühiskonda
  
• transformatsioon – ühiskonnas toimuv iseregulatiivne arenguprotsess. Ühiskonna tüübi muutumine. Nt moderniseerumine – globaliseerumine(üleilmastumine) – postmoderniseerumine
  
• 
  
• üldperiodiseering-
  
• eelduste kujunemise periood
  
• uue ja vana süsteemi vaheline üleminekuaeg
  
• uue süsteemi väljaarenemise periood
  
• post- revolutsiooniline faas
  
• konsplideerumise periood – (tahenemine)
  
• 
  
• Eesti siirdeaja perioodid:
  

I siirde eelne ärkamine 1987-88 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti)
II Läbimnurre, “laulev revolutsioon ” 1988-1991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus)
Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel
III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 1992-1995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform
IV majanduslik stabiliseerumine ja tehnoloogiline moderniseerumine 1995-1999 suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATO -ga integreerumise algus
90ndaet pärand:
“Võimaluste akna” maksimaalne ärkakasutamine, radikaalsete reformidega saavutatud kiire majandusedu ja rahvusvaheline tunnustus, kutse esimenete seas ühinemiseks EL ja NATOGA-ga, julge hüpe infoühiskonda
Aga ka: tugev siirdetrauma, polariseerumine ‘v6itjateks ja kaotajateks’ ning kiire kihistumine , kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid , rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitte-eestlaste integratsioon .

• 
  
• V. Arengukriis ja eurointegratsioon 1999-2004: kahe Eesti debatt , maksu- ja pensionireform , ebaõnnestunud haldusreform, usalduskriis seoses infrastruktuuri erastamisega, “uus poliitika”, EL harmoniseerimisprotsess, EL ja NATO liikmelisus
  
• 
  
• VI J2relsiirde periood 2004; uue identiteedi ja visiooni otsingud, lahendamata probleemide esilekerkimine ‘aprillikriis’. Majanduslangus. Uued v2ljakutsed ja j6udmine konsolideerumise faasi.
  
• 
  
• Eesti arengut on saatnud vastuolu väljaspoolt antavate positiivsete hinnangute ja avalikkuse kriitilise häälestuse vahel: “Kas me sellist eestist tahtsimegi?”
  
• 
  
• Hinnang transitsiooni edukusele:
  
• Eesti riigi rahvusvahelise positsiooni kindlustamine +
  
• Demokraatlike institutsioonide areng isikuvabadused, inimõigused +
  
• Majanduslik areng ++/-
  
• Tehnoloogiline uuenemine +
  
• Elukvaliteet inimareng +/-
  
• Eesti keele ja kultuuri kestmine +
  
• Mitte-eestlaste integratsioon +/-
  
• 
  
• Eesti tuleviku väljakutsed
  
• Rahvastiku kahanemine, inimkapitali defitsiit
  
• Senise majanduskasvu mudeli ammendumine , toimetulek globaalses majanduses
  
• Rahvusvaheline julgeolek
  
• Demokraatia areng ja valitsemise korraldus
  
• Identeedi, väärtuste, mälutöö probleemid
  
• 
  
• Eesti vajab jälle uusi ideid ja julgust muutuda
  
• Vabaduses kasvanud põlvkonna valikud ja eneseteostustahe on määrav töhtsusega
  
• 
  
• ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS
  
• 
  
• 1. Definatsioon – jätkusuutlik areng on niisugune arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve
  
• 2. Mida kujutab endast jätkusuutlik valitsemine?
  
• Võim peab olema legetiimne ehk üiguspärane, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mida rahavas
  
• Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav.
  
• 
  
• 3. Mida kujutab endast demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus
  
• demograafiline on kui sündimine on elamusest suurem
  
• sisserände soodustamine
  
• rahvastiku kvaliteet – inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda.
  
• Sotsiaalne – rahvastiku kvaliteedi
  
• 4. Ühiskonna jätkusuutlikuse arendamise põhimõtted
  
• Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele
  
• Kohustus tulevaste plvkondade ees: silmas tueb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele
  
• Sotsiaalne õigluse: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale
  
• Keskkond: keskkonnakaitse
  
• Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, sissetuleku, eluaseme
  
• 
  
• 
  
• 1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist – millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemusega ühiskonnas kaasnesid?
  
• 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON – minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine
  
• - Linnastumine – urbaniseerumine(ladinak)
  
• - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht
  
• - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed)
  
• Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon)
  
• 
  
• 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest)
  
• 
  
• POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND – ehk tööstusjärgne
  
• 
  
• TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool
  
• 
  
• - põhi rõhk teenindsektoril
  

- masstarbimine
- heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud)
- kõige olulisemaks saab keskklass
TEADMUSÜHISKOND
teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks
I – infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas

• 
  
• 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx, Weber ja Durkheim tööstusühiskonda?
  
• 
  
• 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist
  
• linnas elas üha enam inimesi, lapsed ja pensionärid vajasid toimetulekuks ühiskonna abi
  
• 4. Iseloomusta heaoluriiki.
  
• Reguleerib majandust ja täidab sotsiaalseid ülessandeid.
  
• 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik?
  

abi II maailmasõja kaotuste eest
1960 -70 teenused ja toetused suurenesid
lääne-euroopas kolmandik riigieelarvest sotsiaalkuludessse
naftahinnatõus tekitas majanduskriisi
riigid mis jätkasid sotsiaalvaldkonna rahastamist tulid varem majanduskriisist välja

• 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutumatult seotud? Miks?
  
• jah, kuna rahava haritus ja heaolu loovad eeldused demokraatlike väärtuste kujunemiseks.
  
• 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 10.-20. Sajandil.
  
• 1826 -1922 – lõpetas totalitarismi
  
• 1953-1956 – stalinismi kokkuvarisemine suurendas vabadust ka ida-euroopas
  
• 1974 diktatuuri lagunemisega Portugalis
  
• 
  
• 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond?
  
• Ühiskond milles toimub ühe valitsemiskorra vaheldumine teisega
  

• 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga ? Millises seisius on eesti täna?
  
• tugev siirdetrauma, polariseerumine ‘v6itjateks ja kaotajateks’ ning kiire kihistumine, kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid, rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitte-eestlaste integratsioon.
  
• I siirde eelne ärkamine 1987-88 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti)
  
• II Läbimnurre, “laulev revolutsioon” 1988-1991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus)
  
• 
  
• Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel
  
• 
  
• III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 1992-1995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform
  
• 
  
• IV majanduslik stabiliseerumine ja tehnoloogiline moderniseerumine 1995-1999 suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATO-ga integreerumise algus
  
• 
  
• 10. Mida kujutav endast polüarhia?
  
• Valitsemine, kus jagatakse võim mitmete gruppide vahel ära, ükski pole piisavalt tugev monopoliseerimiseks.
  
• 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätlusuutklikkus? Kuidas seda tagada?
  
• Jätkusuutlikkus on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
  
• 12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikust?
  
• Jätkusuutlik valitsemine – võim peab olema õiguspärane, võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas, läbipaistev ja kodanikke kaasav valitsemine.
  
• Demograafiline jätkusuutlikkus – positiivne iive, rohkem lapsi,
  
• Sotsiaalne jätkusuutlikkus - inimese haritustase, tervis tööpotentsioaal, kaasatus ühiskonda
  
• Võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus , arendada oma võimeid
  
• Lk 29-34
  
• Ühiskonna struktuur koos seletusega
  
• Avalik sektor (riigi- ja omavalitsused ) – raudtee , post, televisioon , koolid, haiglad , pensioniametid.
  
• Erasektor (eraettevõtted)- aktsiaseltsid, pangad , osaühingud
  
• Mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) – seltsid, klubid, usuühendused
  
• 
  
• Koosta skeem avaliku ja erasektori tunnuste, osade ja eesmärkide kohta. (Venn’I diagramm)
  Avalik sektor
  Sarnased tunnused
  erasektor
  
• Raha annab riik
  Eesmärk – ühiskondlik heaolu ja toimimine
  Riik
  Kohus
  Toetused, sotsiaaltööd,
  Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutistega maksude, tegevuslubade, kauplemise , keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi.
  Ettevõtted kuuluvad erakapitalile, eesmärk kasusaamine ja eraomandi kujunemine
  
• 
  
• KODANIKUÜHISKOND
  
• Ehk tsiviilühiskond – avaliku elu valdkond , mis eristub avalikust sekrotist ning erasektorist, kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid , ühendused ja liikumised.
  
• 
  
• Vaadata üle avalik ja erasektor, lk 34-37 lug küs lk 37
  
• 1. Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL), Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL),
  
• 2. Civicus püüab tugevndada kodaniku tegevust ja kodanikuühiskonda üle terve maailma.
  
• Selle pärast et olles seal tagab ta ka oma heaolu.
  
• 
  
• Tehas poodostja pood viib raha panka, pank annab tehasele laenu, tehas maksab laenu tagasi,
  
• 
  
• 
  
• VÕIM ÜHISKONNAS
  
• 1) Mis on võim?
  
• Isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine
  
• 
  
• 2) Millele võim toetub ?
  
• Vaimsetele kui ka ainelistele ressursidele
  
• Kapitalismieelsetel aegadel maavaldustele ja päritolule
  
• Nüüdisajal lisaks päritolule ainelisele kapitalile((maa, raha), inimkapitalile(teadmised oskused) ja sotsiaalsele kapitalile(suhted, usaldus)
  
• 
  
• 3) Kirjelda võimu teostamise meetodeid?
  
• Autoriteet ja sund
  
• Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees, ( trahv , ametist vallandamine, vabaduse võtmine)
  
• Autoriteetse võimu korral kuuletuvad inimesed veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad
  
• Karismaatiline – silmapaistev isiksus , karismaatiline liider
  
• 
  
• 4) riigivõimu tunnused
  
• ainuõigus kehtestada seadusi
  
• ainuõigus koguda makse
  
• ainuõigus kasutada vägivalda
  
• otsused on kohustuslikud kõigile
  
• õigus ja kohustus korraldada avalikku haldust
  
• riigivõimul on üks keskpunkt
  
• 
  
• 5) riigivõimu komponendid
  
• spetsiaalsed asutuse ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse
  
• inimesed, kes on koolitatud valimisülesannete täitmiseks
  
• kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel
  
• 
  
• 6) kirjelda hierarhilise võimu alternatiivi
  
• klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest ehk ülevalt-alla sõltuvusest. Iga osaleja tegutsemispiirid ja pädevused on rangelt paigas, ülevalpool olevate asutuste ja juhtide otsused on alati tähtsamad.
  
• On hakatud väärtustama sotsiaalset partnerlust, seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Nt tööandjate ning ametiühingute kaasamine
  
• Võrgustik – tööandjate ja ametnike kooslus , kõigil on üks ja sama eesmärk.
  
• 
  
• POLIITILISED IDEOLOOGIAD
  
• 1. Ideoloogia – korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele
  
• 2.
  Vasakpoolsed ideoloogiad
  sarnasused
  Parempoolsed ideoloogiad
  Liberalism – ülim väärtus indiviidi vabadus. Maksimaalne tegevusvabadus , vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil.
  Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse
  Riik peab tagama inimestele väärika elutaseme
  Inimeste heaolu
  heaoluriik
  Vabaturumajandus , konkurents
  Ei ole õiglane rikkaid karistada kõrgete maksudega
  Liberalism
  Konservatism – ühiskond tugineb traditsioonidel, rahvuslusele ja kristlikule moraalile
  Stabiilsuss, järgulised refeormid,
  Sotsiaalne heaolu( traditsiooniliste koosluste roll)
  Majanduses on nad riigi sekkumise vastu ning eraomanduse mõõdukate maksude poolt
  Kristlik demokraatia – suur tähelepanu heaoluriigil ja kodanikuühiskonnal, sotsiaalne turumajandus
  
• 
  
• 
  
• Individuaalne ja kollektiivne heaolu
  

Peamised heaolurežiimid
Konservatiivne heaolumudel
Sotsiaaldemokr. heaolumudel
Liberaalne heaolumudel
Peamised tunnused
Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle plk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused.2. Sotsiaalpartnerluse tugevus, tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad mitmete sotsiaalkindlustusskeemide haldamist, valitsusele jääb pigem järelvalve roll. Konservatiivsed jooned väljenduvad üpris vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse(naised koduhoidj
1.Sotsiaalhüvitist peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest . 2.Õigus saada sots toetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodaniku õigus nagu õigus valida. 3.Peamine heaolu pakkuja on riik. Kehtestatakse kõrged maksud , et rahastada haridus ja tervishoiusüsteemi. 4.Progresseeruv tulumaks vähendab ka varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üh
Lähtub liberalismi põhiväärtustest - inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik.
Kõrge tööhõive tagamine ning konkurents, valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades.
Inimese rahakoti suurus määrab ära võimaluse saada arstiabi ja hariduse.
Parempoolsemad pooldavad madlaid ja võrdelisi makse. Karjöör ja läbilöögivõime on olulised , mida kõrgemad kutseoskused seda kõrgem palk. Toetus lastega peredele põhineb sissetulekukontrollil, ei maksta lastetoetust ning puudub sünnitus ja lapsehoolduspuhkus .
Liberaalne maailmamudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, edukatele aga pakub mitmekesiseid võimalusi.
Näidisriigid
rootsi
Saksamaa
USA
Õp lik 54-59 lk 16-17
1)läbi lugeda
2)koostada tabel
3) mida kujutas endast sotsiaalne tõrjutus ja kuidas sellega võisdelda?

• Seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus .
  
• Töötud püütakse taasi tuua tööturule, surendada tööotsijate konkurentsivõimet. Mõjutada tööandjaid et nad oleksid huvitatud töötajate koolitamisest ning väiksema jõudlusega inimeste töölevõtmisest. Meestele ja naistele peab maksma samaväärse töö eest võrdset palka.
  
• 
  
• KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSE KTKS
  
• Õ: lk 29-59
  
• 
  
• 1. Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur?
  
• Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.
  
• Ühiskonna moodustavad avalik sektor(riigi ja omavalitsused)
  
• Erasektor(eraettevõtted)
  
• Mittetulundussektor(kodanikuorganisatsioonid ja ühendused)
  
• 2. Millised on avaliku sektori põhiül? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid?
  
• Põhi ül – tagab ühiskondliku heaolu ja riigi toimimise
  
• Riigi tunnused –
  
• Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu.
  
• Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad .
  
• Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle.
  
• Riigi institutsioonid on avalikud, vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest.
  
• 3. Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik?
  
• sest avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt.
  4. Selgita erasektori põhijooni ja eesmärke
  
• Ettevõtted kuuluvad erakapitalile, eesmärk kasusaamine ja eraomandi kujunemine
  
• 5. Millised on erasektori ja riigi suhted?
  
• Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutistega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi.
  
• 6. Mis on kodanikuühiskond? Kuidas ta toimib?
  
• Ehk tsiviilühiskond – avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sekrotist ning erasektorist, kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised.
  
• 7. Millised on kodanikuühiskonna ja riigi suhted?
  
• Demokraatlikud riigid võtavad kodanikuühendusi oma partneritena, kaasavad neid seadusloomesse, toetavaid neid rahaliselt.
  
• 8. Mida töhendab ühiskonna kihistus ja millisteks klassideks jaguneb tänapäeva ühiskond? Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada?
  
• Ühiskond on kihistunud kui inimesed jagunevad erinevatesse kihtidesse , kas siis majandusressusrsside, elustiili, päritolu põhjal.
  
• Keskklass – tegelevad kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga
  
• Eliit – juurdepäes riigivõimule, võimu mõjukus
  
• Alamklass – teevad lihtsat tööd , saavad vähe palka, haridustase on madal
  
• 9. Mida näitab sotsiaalne staatus ja mida tähendab sotsiaalne mobiilsus?
  
• Sotsiaalne mobiilsus – inimese liikumine ühest ühiskonnakihist teise.
  
• 10. Selgita võimu olemust ja s2elle teostamise meetodeid?
  
• Võimu olemus – inimese või grupi suutlikkus mõjutada teste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine.
  
• Võimu teostamise meetodid – autoriteet ja sund
  
• Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees, (trahv, ametist vallandamine, vabaduse võtmine)
  
• Autoriteetse võimu korral kuuletuvad inimesed veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad
  
• Karismaatiline – silmapaistev isiksus , karismaatiline liider
  
• 11. Selgita eiigivõimule omaseid tunnuseid ja komponente? Millist meetodit eelistatakse
  
• tänapäeva riigivalitsemises?
  
• Tunnused:
  
• ainuõigus kehtestada seadusi
  
• ainuõigus koguda makse
  
• ainuõigus kasutada vägivalda
  
• otsused on kohustuslikud kõigile
  
• õigus ja kohustus korraldada avalikku haldust
  
• riigivõimul on üks keskpunkt
  
• Komponendid:
  
• spetsiaalsed asutuse ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse
  
• inimesed, kes on koolitatud valimisülesannete täitmiseks
  
• kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel
  
• 
  
• On hakatud väärtustama sotsiaalset partnerlust, seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab.
  
• 12. Mis on ideoloogia ja poliitiline ideoloogia?
  
• Ideoloogia – korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele
  
• 13. oska seletada olulisemaid parem – ja vasakpoolseid ideoloogiavorme? Mida uut on toonud moodne vasak- ja parempoolsus ?
  
• Parempoolsed
  
• Liberalism – indiviidi vabadus. Vabaturumajandus, konkurents, avatud turud , minimaalne riigi sekkumine,
  
• Konservatism – tugineb traditsioonidel, rahvuslusel, kristlikul moraalil . Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses riigisekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali
  
• Sotsiaalses heaolus on esmatähtsad suguvõsadm naaberkonnad, kirikukogudused, seltsid ja tööandjad.
  
• Vasakpoolsed
  
• Sotsiaaldemokraatia – võrdsed võimalused kõigile, sega majandus, valitsus reguleerib majandust, suurema tulu saajad maksavad rohkem makse, riik peab tagama igale inimesele väärika elutaseme, tasuta meditsiin ja haridusteenused
  
• 
  
• Moodne
  
• On hakatud rõhutama aktiivse kodaniku ideaali ,
  
• Uusvasakpoolsus – heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma inimestelt suuremat pannustamist. Rahva heaolu tagab lisaks riigile ka koostöö ka era ja kolmanda sektoriga.
  
• Töö leidmine on ka riigi mure
  
• Uusparempoosuss – elutaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus,
  
• 
  
• 14. Eesti poliitiline maastik .
  
• 15. Millised on peamised heaolurežiimid. Mis on konservatiivse, sotsiaaldemokraatliku ja liveraalse heaolumudelite peamised erinevused? Millise heaolumudeliga on Eestil kõige rohkem sarnasusi ?
  
• Peamised heaolurežiimid
  Konservatiivne heaolumudel
  Sotsiaaldemokr. heaolumudel
  Liberaalne heaolumudel
  Peamised tunnused
  Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle plk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused.2. Sotsiaalpartnerluse tugevus, tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad mitmete sotsiaalkindlustusskeemide haldamist, valitsusele jääb pigem järelvalve roll. Konservatiivsed jooned väljenduvad üpris vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse(naised koduhoidj
  1.Sotsiaalhüvitist peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. 2.Õigus saada sots toetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodaniku õigus nagu õigus valida. 3.Peamine heaolu pakkuja on riik. Kehtestatakse kõrged maksud, et rahastada haridus ja tervishoiusüsteemi. 4.Progresseeruv tulumaks vähendab ka varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üh
  Lähtub liberalismi põhiväärtustest - inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik.
  Kõrge tööhõive tagamine ning konkurents, valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades.
  Inimese rahakoti suurus määrab ära võimaluse saada arstiabi ja hariduse.
  Parempoolsemad pooldavad madlaid ja võrdelisi makse. Karjöör ja läbilöögivõime on olulised , mida kõrgemad kutseoskused seda kõrgem palk. Toetus lastega peredele põhineb sissetulekukontrollil, ei maksta lastetoetust ning puudub sünnitus ja lapsehoolduspuhkus.
  Liberaalne maailmamudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, edukatele aga pakub mitmekesiseid võimalusi.
  Näidisriigid
  rootsi
  Saksamaa
  USA
  
• 
  
• 16. Selgita lahti mõisted sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalne kodakondsus ja positiivne heaaolu.
  
• Sotsiaalne tõrjutus - Seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus.
  
• Sotsiaalne kodakondsus – õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule.
  
• Positiivne heaolu – tähtsal kohal on sotsiaalsed investeeringud ehk inimeste võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse.
  
• 
  
• 
  
• KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA
  
• 
  
• Demokraatia kui rahva võim
  
• Lk 63 ül 1
  

referendumid ehk rahvahääletused

võimu teostavate esindajate valimine, volikogu või parlamendi valimine

referendum
Ühiskonna valitsemine
Eesti riiklik korraldus

• 1. õpikust lug 95-100 valitsemine & avalik haldus
  
• mõisted:
  
• avalik haldus -
  
• konstitutsionalism -demokraatlik valitsemiskord, põhiseaduse alusel, põhiseadus on teise sõnaga konstitututsioon
  
• administratsioon - presidendi meeskond
  
• skeemid lk 97, 98, 99
  
• 
  
• millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud - täidesaatev võim, iseseisev
  
• kui suur on võimuharude iseseisvus , sõltumatus üksteisest
  
• 
  
• eestis on president tasakaalustav võim
  
• 
  
• eesti riigikorraldus.
  
• 
  
• Arutle kirjalikult kas eestis oleks mõttekas kehtestada presidentaalne valitsemiskorraldus ? Esimene küs lk 100
  
• 
  

SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS
Parlament – parler – rääkima
1919 tuli kokku Asutav Kogu võttis vastu eesti esimese põhiseaduse
1920 Riigikogu 1- kojaline 100 liiget
1934 võetakse vastu teine põihseadus, riigikogu ühe kojaline ja 100 liiget
1938 uus põhiseadus, kahekojaline riigikogu, alamkoda – Riigi volikogu 80 liiget ja ülemkoda – Riiginõukogu 40 liiget
1992 uus põhiseadus - ühekojaline – riigikogu 101 liiget
Parlamendid maailmas
Soome: Eduskund (1 kojaline)
Läti, Leedu,  Seim (1 kojaline) poola kahekojaline
Venemaa – Venemaa Federatsiooni Federaalkogu 2 kojaline – alamkoda – riigituuma, ülemkoda – federatsiooninõukogu
Saksamaa – Liidupäev(Bundestag) kahekojaline, alamkoda – liidupäev, ülemkoda – liidunõukogu
Rootsi – Riigipäev (Rikstag)
Prantsusmaa – kahekojaline – ülemkoda – Senat , alamkoda – Rahvuskogu
Inglismaa – ( 1267 ) Parlament, 2 koda, alamkoda – Alamkoda, ülemkoda – Lordide koda
USA – Kongress 2 kojaline, alamkoda – esindajate koda, ülemkoda: Senat
Mille poolest erineb kahekojaline parlament ühekojalisest –
Kahekojalises moodustatakse alamkoda otseste üldvalimiste teel, ülemkoda komplekteeritakse kahel erineval põhimõttel,
Esimesel – seissuslikul - omandatud või päritud tiitli alusel,
Teisel – vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve
Alamkoda kinnitab ülemkoja otsuseid
Eesti Riigikogu formaalõiguslik struktuur
Kuidas töötab, ametipostid ja komisjonid
Valib kolmeliikmelise juhatuse, igal aastal, hetkel riigikogu esimees – Ene Ergmaa, esimene ja teine aseesimeest, I – koalitsioonist, II – opositsioonist, I – Keit Pentus II – Jüri Ratas
Komisjonid – (11)
Euroopa Lidu asjade komisjon
Keskkonnakomisjon
Kultuurikomisjon
Maaelukomisjon
Majanduskomisjon
Põjiseaduskomisjon
Rahanduskomisjon
Riigikaitse komisjon
Sotsiaalkomisjon
Väliskomisjon
Õiguskomisjon
Koalitsioon - võimuliit
Opositsioon . vastasseisjad, partei või parteide ühendus, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresi, Keskerakond , Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid , Rohelised
Koalitsioon – IRL Reform, need kes moodustavad võimuliidu,
Fraktsioon – ühe erakonna parlamendi saadikute rühm
Parlamendi ÜL ja töökorraldus
Parlamendi peamine funktsioon – on algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi
Parlamendi teile oluline funktsioon – erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustustatud viimine seadustesse, nt. Parempoolsed ja vasakpoolsed,
(arvestatakse ka teiste huvidega )
lobism – kuluaarpoliitika, survegruppide tegevus mõjutamaks ühe või teise valdkonna seadusloomet
parlamendi järelvalve – see mida parlament teeb
parlamendi õigused ja kohustused
paneb ametisse valitsuse
kontrollib valitsuse tegevust
avaldab umbusaldust ministrile( ka peaministrile)
võtab vastu seadusi
võtab vastu riigieelarve(valitsus koostab)
esindab erinevaid ühiskonnas esindatud huve
saeadus eelnõu menetlemine
skeem lk 108
TÄIDESAATEV VÕIM TÄNAPÄEVA VALITSEMISSÜSTEEMIS
Eesti valitsusjuhid alates 1990.a
1990-92 Edgar Savisaar
1992 jan-sept Tiit Vähi
1992 – 94 Mart Laar
1994 – 95 Andres Tarand
1995 – 97 Tiit Vähi
1997 – 99 Mart Siiman
1999 – 2002 Mart Laar
2002 – 2003 Siim Kallas
2003 – 05 Juhan Parts
2005 – 07 Andrus Ansip
2007 - .. Andrus Ansip
praegune valitsus –
peaminister – Andrus Ansip
Haridus ja teadusminister – Tõnis Lukas
Justiitsminister – Rein Lang
Kaitseminister – Jaak Aaviksoo
Keskkonnaminister - Jaanus Tamkivi
Kultuuriminister – Laine Jänes
Mjndus ja kommunikatsiooniminister – Juhan Parts
Põllumajandusminister - Helir-Valdor Seeder
Rahandusminister – Jürgen Ligi
Rahandusminister - Jürgen Ligi
Regionaalminister – Siim Valmar Kiisler
Siseminister – Marko Pomerants
Sotsiaalminister – Hanno Pevkur
Välisminister – Urmas Paet

• 
  
• Kuidas moodustada valitsus
  
• 1. toimuvad valimised
  
• 2. vana valitsus astub automaatselt tagasi
  
• 3. president teeb valimiste võitnud erakonna liidrile ettepaneku moodustada valitus
  
• 4. riigipea nimetab ametisse peaministiri
  
• 
  
• 5. ministrite nimetamine – peaminister lähtub endale meeskonda koostades peamiselt taotlusest saavutada häälte ülekaal parlamendis ja kindrulstada oma arakonna programmi elluviimine, moodustatakse koalitsioonivalitsus
  
• koalitsioonivalitsus moodustatakse läbirääkimiste käigus kinniste uste taga
  

President kinnitab ministrid ametisse
anglo-ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemide võrdlev tabel
Mandri-Euroopa süsteem (Eesti)
 sarnasused
Anglo-Ameerika süsteem (USA)
Osa riigi bürokraatiahierarhiast, eeldatakse riigikorra kaitsmist ja lojaalsust sellele
kohtunikud
Omaette vaba ja iseseisev institutsioon , võib riiki kritiseerida
Konstitutsioonilist järelevalvet teostab ainult kõrgeim kohtuaste või eraldiseisev konstitutsioonikohus
Konstitustiooniline järelevalve
Iga kohtunik võib tõstatada seaduse-põhiseaduse vastuolu küsimuse
Kohtunik langetab otsuse, karistuse ja jälgib kohtuprotsessi läbiviimise õiguspärasust.
kohtumõistmine
Otsuse langetab vandemeeste kogu, kohtunik jälgib kohtuprotsessi läbiviimise õiguspärasust ja määrab karistuse
Kohtunikud nimetab valitsus (kohtunike kolleegiumi soovitusel)
Kohtuniku ametissemääramine
Tihti valitakse, vahel kinnitab osariigi kuberner
Reeglina eluaegne
Kohtuniku ameti kestus
Reeglina eluaegne
Nõutakse juriidilist kõrgharidust
Kohtunikult nõutav haridus
Reeglina puudub juriidilise kõrghariduse nõue, kuid valdav osa kohtunikke on juriidilise kõrgharidusega ja praktiliselt kõik kohtunikud on kõrgharidusega
Sarnasused:
Ameti kestus reeglina eluaegne
Kohtunik jälgib kohtuprotsessi läbimise õiguspärasust ja määrab karistuse
Erinevused:
Kohtunike ametisse saamine
Haridus aste pole kõigil sama
USAs on kohtusüsteem ühtne, Euroopas on palju erinevaid osasid
Regionaalne kohalik valitsemine
1)Miks on regionaalne valitsemine tähtis? Põhjendage 3 argumendiga
mida suurem on ühtekuuluvustunne, seda tugevam on riik
et vähendada majanduslikku erinevust regioonide vahel
haridust, sotsiaalküsimusi ja trantsporti korraldab omavalitsus
2)Võrdle erinevaid kohaliku omavalitsuse haldussüsteeme.
Tsentraliseeritud vs detsentraliseeritud
Tunnused
mis riikides
tsentraliseeritud – kohalikud valitsused sõltuvad keskvalitsusest, Prantsusmaa, Itaalia, SB, hispaania , eesti
detsentraliseeritud – kohalikud valitsused korraldavad kogu kohaliku elu ja on palju iseseisvamad, Saksamaa, Skandinaavia riigid, USA
3) milline KOV haldussüsteem on Eestis?
Tsentraliseeritud, kohalike maksude roll on väga väike
4) Iseloomusta arengusuundi, mis on KOV-de tulevik?
Suundumus võrgustikukoostöö poole – arenevad koostöösuhted, tekivad komiteed, nõukojad
Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis, regioonide komitee
Eesti maakonnad ja nende keskused
15 maakonda
harjumaa – tallinn
raplamaa - rapla
läänemaa - haapsalu
ida virumaa – jõhvi
lääne virumaa – rakvere
viljandimaa - viljandi
järvamaa - paide
saaremaa - kuressaare
hiiumaa - kärdla
pärnumaa - pärnu
võrumaa -võru
tartumaa - tartu
põlvamaa - põlva
jõgevamaa – jõgeva
valgamaa - valga
mitu valda on hetkel eestis – 194
Valitsemiskorraldus euroopa liidus

Milega on tegu? Kas riikide liit või liitriik ?
Lissaboni leping seab selle, et leevendati seda et euroopa saaks presidendi ja peaministri ja lõpuks toimus presidendi valimine
Olulised tegelased:
Euroopa ülemkogu president – Herman Van Rompuy
Euroopa liidu välis ja julgepoliitika kõrge esindaja – Cathrine Ashton
Euroopa komisjoni president – Jose Manuel Barroso
Eesti vabariigi esindaja euroopa komisjonis – Siim Kallas
Seni asepresident, kandideerib transpordi voliniku kohale
Eestist valitud euroopa parlamendi saadikud – I.Tarand, S.Kallas (roheliste fraktsioon), Vilja Savisaar(keskerakond), Ivari Padar , Indrek Tarand, Siiri Oviir ja Tunne Kelam , kristina ojuland
Euroopa deokraatide ja liberaalide liidu franktsioon ojuland, oviir, savisaar
Euroopa Rahvapartei T.Kelam
Padar – Euroopa parlamendi sotsiaal demokraatide fraktsioon
Kordamisküsimused:

• 1. Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest?
  
• Presidentaalne – rahvas valib nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust täites ka peaministri ül.
  
• Poolpresidentaalne – rahvas valib presidendi ja parlamendi, parlament hääletab valitsuse, president juhib seda, president nimetab peaministri kes juhib ka valitsust.
  
• Parlamentaarne – rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja hääletab ametisse valitsuse, valitsus annab parlamendile aru.
  
• 
  
• 2. Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest: ülesanded ja näited maailma eri riikidest?
  
• Kahekojalises moodustatakse alamkoda otseste üldvalimiste teel, ülemkoda komplekteeritakse kahel erineval põhimõttel,
  
• Esimesel – seissuslikul - omandatud või päritud tiitli alusel,
  
• Teisel – vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve
  
• Alamkoda kinnitab ülemkoja otsuseid
  
• 
  
• 3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri.
  
• Formaalõiguslik – fikseeritud seadusega
  
• Formaalõigusliku struktuuri osad – parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed), komisjonid
  
• Poliitiline - oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust
  
• Poliitilise struktuuri osad – fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon
  
• 
  
• 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib?
  
• Parlamendi ülesanneteks on rahva huvide esindamine ja seadusloome,
  
• kuluaarpoliitika, survegruppide tegevus mõjutamaks ühe või teise valdkonna seadusloomet
  
• 
  
• 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust?
  
• Esimesel lugemisel kuulatakse seaduse eelnõu algataja ja juhtiv komisjoni esindaja, otsustatakse kas eelnõu menetlemist jätkata
  
• Teisel lugemisel toimuvad vaidlused eelnõu üle, tehakse muudatusettepanekuid, otsustatakse kas eelnõu lasta lõpphääletusele
  
• Kolmandal lugemisel saavad parandusi esitada fraktsioonid ja alatised komisjonid
  
• 
  
• 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon.
  
• Opositsioon - Keskerakond, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid, Rohelised
  
• Koalitsioon – IRL, Reform, need kes moodustavad võimuliidu,
  
• Fraktsioon –
  
• 
  
• 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid.
  
• 
  
• 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga?
  
• Peaministri kandidadi nimetab president
  
• Ministrite nimetamist juhib peaminister, eluiga mõjutavad erakondade omavahel läbisaamine ja kui valitsuse moodustanud erakondade vaated on sarnased kestab kauem
  
• 
  
• 9. EV peaministrid 1990-2009 ja EV valitsuse praegune koosseis.
  
• 1990-92 Edgar Savisaar
  
• 1992 jan-sept Tiit Vähi
  
• 1992 – 94 Mart Laar
  
• 1994 – 95 Andres Tarand
  
• 1995 – 97 Tiit Vähi
  
• 1997 – 99 Mart Siiman
  
• 1999 – 2002 Mart Laar
  
• 2002 – 2003 Siim Kallas
  
• 2003 – 05 Juhan Parts
  
• 2005 – 07 Andrus Ansip
  
• 2007 - .. Andrus Ansip
  
• 
  
• praegune valitsus –
  
• peaminister – Andrus Ansip
  
• Haridus ja teadusminister – Tõnis Lukas
  
• Justiitsminister – Rein Lang
  
• Kaitseminister – Jaak Aaviksoo
  
• Keskkonnaminister - Jaanus Tamkivi
  
• Kultuuriminister – Laine Jänes
  
• Mjndus ja kommunikatsiooniminister – Juhan Parts
  
• Põllumajandusminister - Helir-Valdor Seeder
  
• Rahandusminister – Jürgen Ligi
  
• Rahandusminister - Jürgen Ligi
  
• Regionaalminister – Siim Valmar Kiisler
  
• Siseminister – Marko Pomerants
  
• Sotsiaalminister – Hanno Pevkur
  
• Välisminister – Urmas Paet
  
• 
  
• 10. Bürokraatia tähendus ja funktsioonid.
  
• Bürokraatia ehk ametnikkond
  
• Tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimise ehk avaliku haldusega,
  
• Peamine ül on poliitika elluviimine
  
• Ametnik ei tohi osaleda aktiivselt poliitikas, sest ta on otsuse täideviija
  
• 
  
• 11. Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis?
  
• Poliitilise kontrolli tagavad vastavad järelvalveinstitutsioonid kes kontrollivad kuidas käiakse ümber antud rahade ja muude varadega.
  
• Õigusliku kontroll väldib korruptsiooni, ombudsman on lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis
  
• 
  
• 12. Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest?
  
• Kohtunike ametisse saamine
  
• Haridus aste pole kõigil sama
  
• USAs on kohtusüsteem ühtne, Euroopas on palju erinevaid osasid
  
• 
  
• 13. Kohtusüsteemi tähendus ja funktsioonid üldiselt.
  
• Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga poliitilise protsessi osa
  
• Funktsioonid:
  
• Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse
  
• Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve, nt võib riigikohus kuulutada kehtetuks põhiseadusele mittevastava õigusakti
  
• Erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustaja roll
  
• Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine
  
• 
  
• 14. Kuidas toimib Eesti kohtusüsteem?
  
• 
  
• 15. Miks on regionaalne valitsemine tähtis?
  
• mida suurem on ühtekuuluvustunne, seda tugevam on riik
  
• et vähendada majanduslikku erinevust regioonide vahel
  
• haridust, sotsiaalküsimusi ja trantsporti korraldab omavalitsus
  
• 
  
• 16. Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest? Millise mudeliga riik on Eesti?
  
• tsentraliseeritud – kohalikud valitsused sõltuvad keskvalitsusest, Prantsusmaa, Itaalia, SB, hispaania , eesti
  
• detsentraliseeritud – kohalikud valitsused korraldavad kogu kohaliku elu ja on palju iseseisvamad, Saksamaa, Skandinaavia riigid, USA
  
• 
  
• 17. Millises suunas kohalik valitsemine areneb?
  
• Suundumus võrgustikukoostöö poole – arenevad koostöösuhted, tekivad komiteed, nõukojad
  
• Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis, regioonide komitee
  
• 
  
• 18. Euroopa Liit on üheaegselt riikide liit ja liitriik – mis seda näitab?
  
• Tal on riigile omased tunnused – parlament, seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. Kuid on ikkagi riikide liit kuna riigid säilitavad oma iseseisvuse, osa iseseisvast otsustusõigusest on loovutatud ühisstruktuurile kuid riigi tunnused jäävad kõik alles.
  
• 
  
• 19. Millega tegelevad ja millised võimupädevused on EL Ministrite Nõukogul, Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ja Euroopa Kohtul?
  
• EL Ministrite nõukogu – jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga.
  
• Euroopa komisjon – teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve.
  
• Euroopa Parlament –
  
• õigus anda seadusandlikke akte
  
• rahandusalased volitused
  
• järelevalve täidesaatva võimu üle
  
• Euroopa kohus – Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel.
  
• 
  
• 20. Kes on Euroopa Komisjoni president? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti?
  
• Euroopa komisjoni president – Jose Manuel Barroso
  
• Eesti Vabariigi esindaja euroopa komisjonis – Siim Kallas
  
• Eestist valitud euroopa parlamendi saadikud – I.Tarand, S.Kallas (roheliste fraktsioon), Vilja Savisaar(keskerakond), Ivari Padar, Siiri Oviir ja Tunne Kelam, kristina ojuland
  
• 
  
• Õ: lk 60.68 lug
  
• Lk 63 ja 68 olevaile küsimustele
  
• 
  
• 
  

PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID
Lk 69-73 lug
Koosta võrdlev tabel 3 peamise valimisüssteemi tunnuste kohta:
Majoritaarne – enamvalimiste süsteem, kõige vanem
Moodustatakse ühenandaadilised valimisringkonnad
Presidente valitakse absoluutenamuse printsiibi järgi, pääseb üks saadik, president valitakse absoluutenamuse printsiibi järgi
+ selge lihtne, -eelise juhtivatel suurparteidel, parlament ei peegelda valijaskonna eelistusi SB Kanada; USA Prantsusmaa
proportsionaalne – jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt antud häältega, mitmemandalilised valimisi r.k, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas, avataud ja suletud nimekirjad + parteid võrdsemad sansid saada eristatud parlamendis; - häältelugemise keerukus ja erakondade suur mõju tulemusteke Soome, Rootsi, Eesti, Holland, Taani, Itaalia
hübriidne – Parlamendikohad jagatakse pooleks kahe süsteemi alusel Saksamaa Venemaa Ungari Leedu
Vasak Tsent. Parem
vene partei. Sots dem. Vabariiklik partei. Põllumeeste kogu rahvaliit
kesk rohelised kristlikud demokraadid Libertas IRL Reform Eesti iseseisvuspartei
Valimiskäitumine ja valimistulemus
1.Kas teie arvates on valimas käimine kodanikukohustus või pigem –vabadus?
EESTI RIIGIKOGU VALIMISTE SÜSTEEM
Moodustatakse valimisringkonnad
Kohtade jaotus:

esitatakse ringkonnakvoot ja need kes on selle ületanud saavad mandaadi.(15-17kohta)

Osalevad erakonnad , kelle valijaskond ületab 5%. Liidetakse kandidaadi hääled, summad jagatakse rk-kvoodiga. Jagatis näitab mandaatide arvu.(umbes30 kohta)

Ülejäänud mandaadid jagatakse suurema valijaskonnaga erakondade vahel. Hääletustulemus jagatakse d’Hondti jadaga. (ülejäänud kohad)
Soosib liiderparteisid.
ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS

miks on erakondi vaja?
erakondi on vaja et oleks palju erinevaid huve esindatud ja erinevaid poliitilisi arengusuundi

poliitiline skaala –
Vasak Tsent. Parem
vene partei. Sots dem. Vabariiklik partei. Põllumeeste kogu rahvaliit
kesk rohelised kristlikud demokraadid Libertas IRL Reform Eesti iseseisvuspartei

lk 83 küs

viimaste valignute loosungid ei olnud ideoloogiatega seotud.
ARUTLUSE TEEMAD

Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile

Tänase Eesti võitjad ja kaotajad

Töötud – Eesti arengu pidurdajad või kasutamata võimalus.

Eesti e-riigi tuvegus ja tarkus

Tarbimise mõju globaalsel tasandil

Euroopa Liit – kas Euroopa tuleviku kindlustaja või Euroopa riikide arengu pidur ?
Käsitsi arutlus
2-4 teemaelementi
väide,näide,arutlus
peab poole valima juba sissejuhatuses
kava
sissejuhatus
positiivne
lähteriigis väheneb tööpuudus
sihtriigis on migrandid nõus töötama kohtades kus kohalikud ei tahad
negatiivne:
lähteriigis väheneb tööealiste inimeste arv, peamiselt lahkuvad aktiivsed inimesed ja mehed
sihtriigis ei pruugi migrandid kohanduda kohaliku kultuuriga ja kasvab kultuurikonfliktide oht
Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile
Seoses lahtiste piiridega toimub rahvastikuränne pidevalt. Peamiselt otsivad migrandid sihtriigist tasuvamat töökohta ja ootavad seal paremat elu. Inimeste välja- ja sissevoolul võib aga olla nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi.
Alustan positiivsete külgedega. Kui lähteriigist läheb palju inimesi välismaale tööle siis väheneb seal tööpuudus. On vähem inimesi, kes kandideerivad ühele töökohale ja see on lähteriigi seisukohast kindlasti positiivne külg. Pole enam nii palju töötuid inimesi kellele on vaja töötuabiraha maksta. Näiteks lähevad paljud Mehiko mehed tööle USAsse, leevendades sellega kodumaal laialt levivalt tööpuudust ja see on positiivne. Lisaks sellele saadavad paljud migrandid kodustele välismaal teenitud raha, parandades sellega koduste elujärku ja tuues kasu riigi majanudsele.
Sihtriigi üheks positiivseks tagajärjeks võib lugeda tööjõu mitmekesistumist. Sisse rännanud migrandid on nõus töötama sellistel töökohtadel millel kohalikud inimesed ei soovi. Migrantidele on oluline vaid, et leiaks tööd ja oleks võimalus raha teenida. Näiteks on palju sisse rännanuid töötamas ehituse, lammutuse ja labidatöö valdkondades. Kohalikud võivad olla enamus haritud inimesed kes sellistel valdkondadel ei taha käsi määrida. Näiteks on palju eestlasi läinud Iirimaale kalkunikoorijateks ja ehitustöölisteks, need on töövaldkonnad mida kohalikud hea meelega ei taha teha, aga eestlasele sobib küll kuna palk on märkimisväärselt suurem kui kodus.
Negatiivseks tagajärjeks lähteriigile võib olla selle, peamised lahkunud inimesed on aktiivsed noored ja mehed. Tänu selle võib lähteriigis puhkeda tööjõupuudus ja see võib ähvardada riigi arengu pidurdamisega. Pole enam nii palju noori ja aktiivseid inimesi, kes on nõus midagi uut algatama ja välja mõtlema. Selle pilgu alt vaadates on ka negatiivne see, peale välismaal õppimist saadakse mujalt paremaid tööpakkumisi, kui kodust ja siis ei tuldagi kodumaale tagasi.
Sihtriigi negatiivseks tagajärjeks võib olla see, et migrandid ei suuda kohanduda kohaliku kultuuriga ja võivad sattuda konflikti. Võib juhtuda ka see, et migrandid hakkavad enda kultuuri peale suruma ja see muudab või hävitab kohalike tavasid. See võib vihastada aga kohalikke ja võib tekkida suuremat sorti skandaal . Võivad suureneda kuritegevus ja vargused .
Vaatlesin rahvastikurände nii positiivseid kui ka negatiivseid pooli, midagi pole parata, mõlemad on olemas. Usun aga, et arukaid otsuseid tehes suudavad riigid leevendada negatiivseid külgi ja peale jäävad ikkagi positiivsed. ‘
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
Eesti Iseseisvuspartei -
Eesti Keskerakond – Edgar Savisaar
Eesti Reformierakond – Andrus Ansip
Eestimaa Rahvaliit – Karel Rüütli
Erakond Eesti Sotsiaal Demokraadid – Jüri Pihl
Erakond Eestomaa Rohelised – Marek Strandberg
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit – Mart Laar
Libertas EESTI Erakond
Põllumeeste Kogu
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
VENE ERAKOND EESTIS
vabariiklik Partei
Parteid:
Väikeparteid – nõrgalt struktureeritud, mõttekaaslaste ühing, võib olla ka range hierarhia
Massiparteid – väga suur osa liikmeist tegutseb väljaspool parlamenti, toetajate poolehoiu võitmine on esmatähtis, see kasvas välja kaadri partei tüübist(see oli 19saj)
Laiahaardeline parte – pärineb 70ndatest, eesmärk on saada võimalikult paljude hääletajate toetus taotlemata nende astumist parteiliikmeiks. Soodustab parteide ideoloogiliste hägustumist.
Sidususe mehhanismid
KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 60-94
1)Mille poolest erinevad üksteisest otsene ja esindusdemokraatia ? Püüa tuua konkreetsed näited nende toimimisest Eestis.
Otseses demokraatias kus rahvas sekkub otseselt poliitikasse. Antiik-Kreeka rahvakoosolekud
Esindusdemokraatias valib rahvas oma esindajad ja nemad teostavad võimu ja otsustavad tähtsaid küsimusi.
2) Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia ?
Osalusdemokraatia – kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikel on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel.
Eliitdemokraatia – esindusdemorkaatia suund kus võimul on vähemus ehk eliit, kuid kes oskavad arvestada enamuse huvidega ja neid ellu viia.
3) nimeta vabade valimiste funktsioonid ja peamised põhimõtted.
Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised – toimuvad iga teatud aja tagant.
Funktsioon vahendada võimudele kodanike nõudmisi.
Hariv funktsioon – inimesed viivad valimiste ajal ennast kurssi kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega.
4)Iseloomusta majoritaarset, proportsionaalset ja hübriidset valimissüsteemi. Püüa välja tuua nende sarnasused ja erinevused.
Majoritaarne - enamusvalimiste süsteem, moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad, (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik), igas valdkonnas kanditeerib 4-6 inimest, see kes saab häälteenamuse otsustub valituks.
Plussiks selgus ja lihtsus. Miinuseks eelised juhtivatel suurparteidel, kaotsiläinud hääled.
Proportsionaalne – jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üless erakonna valimisnimekirjas. Miinuseks on häältelugemise keerukus ja erakondade suur mõju. Plussideks on et häälede ei lähe kaduma ja parteidel võrdsem võimalus saada parlamendis esindatud.
Hübriidne valimissüsteem – pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarse ja teised proportsionaalse süsteemi järgi. Igal valijal on kaks häält. Plussiks on see, et erakondlikud ja regionaalsed huvid on praemini tasakaalus.
5)Kirjelda Eesti proportsionaalset valimissüsteemi.
Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad.
Kandidaadid valdavalt parteide valimisnimekirjades, et osutuda valituks peab kandidaat ületama kvoodi (koguma teatud arv hääli), hääled mis on üle kvoodi kandakse nimekirjakaaslastele. Riigikokku pääsevad need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% valijate häältest üle Eesti ehk ületavad valimiskünnise. Kasutatakse nii avatud kui ka suletud nimekirju.
6)Millised on riigi ülesanded valimiste läbiviimisel?
Valimiskomisjon registreerib kandidaadid.
Valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni.
Tagab infosüsteeminde ja andmebaaside töövalmiduse.
Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid .
Kontrollib erakondade kulusid valimiste lõppedes.
7)Mis mõjutab valijate käitumist? Miks osades demokraatlikes maades käib valimas 90% valijaskonnast ja osades 30%
sõltub hääletaja sotsiaal – majanduslikust olukorrast, massimeedia sõnumites.
Klassikuuluvus.
Valijad lähtuvad tihti erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi, aga mitte programmist või ideoloogiast.
Massimeedia.
Gruppikuuluvus.
8)Mis on erakondade roll ühiskonnas? Nimeta Eesti erakonnad ja parteid, nende esimehed ja aseta nende parem-vasakpoolsele skaalale.
Erakondade paljusus näitab ideoloogiate paljusust.
Vasak: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Rahvaliit
Parem: Isamaliit , Res Publica, Reformierakond.
9)Mis on survegruppide ja sotsiaalsete liikumiste ülesanneteks ühiskonnas?
Esindada avaliku tähtsust omavaid huve
Püüda mõjutada poliitikat
Kasvatada liidreid
Hoida ühiskonna mitmekesisust.
10)Kirjelda poliitilise kultuuri olevust ja koostisosi. Mis mõjutab poliitilist kultuuri aregnut? Kuidas toimub poliitilise kultuuri õppimine sotsialiseerumine ?
Poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks .
Poliitiline kultuur hõlmab mitmesugusi teadmisi ja oskusi, mida läheb kodanikul ühiskonnas elades vaja. Võimude aktiivne sihiteadlik osalus poliitilise kultuuri suunamisel ning juurutamisel .
Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest
Poliitilise kultuuri arengut mõjutavad massikultuur, see mida koolis õpetatakse
Sotsialiseerumine toimub kooli, vanemate, tuttavate ja massimeedia kaasmõjul.
11)Mõtiskle õpikust lk 94 oleva 2 kõsimuse üle.
Leian et väide on osaliselt õige, mõlemal poolel on enamasti erinevad teadmised, väärtused ja ettekujutused.

• MAJANDUS
  
• Majandus on tootmise organiseerimine. Selleks on vaja ressursse (tööjõud, kapital , tootmisvahenid)
  
• Ressurssid võivad jaguned: maavarad , teadmised,
  
• Küsimused mida toota, kuidas toota, kellele toota?
  
• Majandssüsteemid –
  
• Tavamajandus – kõige algelisem , kus on tootmine enda tarbeks, tootmise määravad ära traditsioonid. Arengumaad , kõige mahajäänumad, nt aafrika riigid
  
• Plaani ehk käsumajanuds – majandus küsimused on ette planeeritud ja on planeeritud palju peaks kulu saama, iseloomulik totalitaarsetele riikidele.
  
• Turumajandus üldiselt - levinud enamikes maades, vabaturumajandus ja segamajandus. Küsimused kujunevad vastavalt nõudmisele ja pakkumisele
  
• kodu(inimesed, meie ise)ressursstootjaturg
  
• 1.me ise
  
• 2.omame ressursse
  
• 3. anama tootja käsutusse
  
• 4. tootja toodab kauba mis läheb turule
  
• 5. kus me ise tarbime seda
  
• 
  
• võime ise toota, saata turule, tootja ostab, toodab midagi uut,
  
• 
  
• riik sekkub turumajandusse segamajanduses
  
• riik saab kehtestada reegleid tootmiseks, tööohutus, seadused
  
• riik kehtestab maksud et reguleerida tarbimist ja tootmist
  
• turul on konkurentsi reeglid, seadused eluroopaliidus, tuleb jälgida et ei tekiks monopoli, et üks firma ei omaks üle 75% turust.
  
• Riigifirmad – ühishüvis, asi mida pakutakse ilma turuvahenduseta
  
• Turumajandus on efektiivne siis kui:
  
• Nõudmine ja pakkumine on pikas perspektiivis tasakaalus
  
• Tootmise ressursse kasutataks efektiivselt
  
• Toodetakse seda mida vajatakse ja ökonoomselt
  
• Vabadus ja konkurent väldivad võimu koondumist
  
• 
  
• Õpikust lk 138-145
  
• Kõikide boldi mõistete selgitused
  
• Lk 145 vastata vihikusse küsimustele
  
• 
  
• 138-179
  
• 
  
• 146-149
  Inflatsiooni m6iste
  riigi keskmise hinnataseme j2tkuv kasv, piisavalt pikal perioodil, seejuures on oluline et kasvab keskmine hinnatase
  Millega inflatsiooni m66detakse?
  
• Inflatsioonim22ron m66tyhikuks, nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga v6rreldes
  
• M66detakse hinnaindeksite abil.
  THI – iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust
  T66stustoodangu tootjahinnaindeks TTHI – isel. Eestis tooodetud t66stustoodete hindade muutust
  
• Ekspordihinnaindeks EXHI – isel eesttist v2lja veetavate eksportkauapade hindae aregnut
  Imprordihinnaindeks IHI – isel sisse veetavate importkauapade ja teenuste hindade arengut
  Miks hinnad t6usevad?
  
• N6udlus kasvab kiiremini kui tootmine. On raha et tarbida, kuid ei ole piisavalt kaupu, mida tarbida.
  Tootmiskulude kasv.
  149 1)
  
• Inflatsioon , hindade t6us, raha v22rtuse langus. Ei arvestata ma arvan
  Majandusarengu planeerimine – Makromajanduspoliitika 150-155
  1) Mis on majanduspoliitika yldised eesm2rgid?
  
• K6rge t66h6ive ehk v6itlus t66puudusega
  Hinddae stabiilsus ehk v6itlus inflatsiooniga
  
• K6rge ja pysiv majanduskasv
  6iglane sissetulekute jaotus
  2. Mis on rahapoliitika yldiselt ja sisuliselt
  
• Tegeleb raha v22rtuse s2ilitamise ehk rahalsis stabiilsuse tagamisega
  
• Reguleerib raha pakkumist, k2ibeloleva raha hulga v6i raha hinda ehk intresse. Eesm2rk soodustada majanduse kasv. Intresside taseme muutmine raha pakkmise muutmise kaudu.
  
• 3. Millele p6hineb Eesti rahapoliitika ja see omakorda
  Baseerub valuutakomitee systeemil – fikseeritud kurss euroga. Kogu panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja v2lisvaluutareservidega. Kogu k2ibelolev eesti kroonide hulk on tagatud v2lisvaluutaga. Eesti krooni on v6imalik vabalt vahetada igal ajahetkel v2lisvaluuta vastu.
  4. Mile poolest erineb fiskaalpoliitika rahapoliitikast?
  
• Rahapoliitika on suunatud hindade stabiilsusele, fiskaal pyyab riiki toetada majanduse aregnut ning v2hendada t66puudust.
  5/ Nimeta j2rgmised eesti maksude m22rad, tulumaks k2ibemaks sotsmaks 21 tulu, k2ive 20, sots 33
  6. Millised maksud on otsesed millised kaudsed
  
• Otsene maks on see mida makstakse vahetult tuludelt. Fyysilise isiku tulumaks. Ettev6tte tulumaks. Sotsiaalmaks. Kohustuslikud kindlustusmaksed.
  Kaudsed maksud on maksmine tarbimiselt, kaupade ja teenuste hinnalisa . K2ibemaks, aktsiisid ja tollimaks.
  7. Millla on majandus depressioonis , millal yle kuumeneneu
  
• Kui kogutoodang langeb ja t66tus kasvab m2rkimisv22rselt on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega
  
• Ylekuumenemine – liialdane n6udlus, k6rge inflatsioon ja toodangu v2ga kiire kasv.
  155 2.
  
• T66turg ja h6ivepoliitika
  
• 156-162
  Selgita m6isted , majanduslikult aktiivne rahvastik , majanduslikult passiivne rahvaastik, h6ivatu, t66tu, heitunu t66tus
  
• maj aktiivne rahvastik modustub nendest kes soovivad t66tada ja on v6imelised t66tama, siia kuuluvad k6ik t66tajad ja t66tud
  maj passivne rahvastik kes ei soovi t66tada v6i ei ol selleks v6imelised. Siis kuuluvad koduperenaised tudengid ja 6ppurid , puude t6ttu t66v6imetud
  
• t66taja ehk h6ivatu on palgat66line ettev6tja ja vabakutseline kes saab oma t66 eest tasu
  
• T66tu see kestahab ja on v6imeline jkuid ei leia t66d.
  
• Heitunu pika t66otsingu tulemusena kaotanud lootuse t66d saada ja sellest loobunud
  
• 2. selgita tegurid, mis p6hjustavad t66puudust ja millist kahju see riigile ning leibkondadele toob?
  
• 
  
• 3. milles v2ljendub valitsuse h6ivepoliitika.
  
• 
  4. Millisetele tingimustele toetub Euroopa Liidu h6ivepoliitika. Selgita mida need t2hendavad.
  
• Uus ettev6tluskultuur
  T66tlerakendamise uus kultuur
  
• Uuendustega kohanndumise uus kultuur
  
• V6rdsete v6imaluste uus kultuur
  5. 162 2.
  
• 
  
• 
  
• 
  
• Hariduspoliitika 168-171
  
• Kuidas tagatakse juurdep22s haridusele
  
• Kohusttuslik I tasekme haidus , tasuta II tase ja
  Kirjelda haridusepoliitika p6hiprobleeme
  
• Kvaliteet
  
• Kaotus kaotada konkurentsiv6ime
  
• Elukestva 6ppe juurutamine
  
• 
  
• V2lismajanduspoliitika 172-176
  
• 1. Selgita k6ik m6sited
  Kvoot on v2liskaubanduse mahuline piirand. Impordikvoodi korral kehtestatakse kaupade sisseveo maksimaalse koguse piir.
  
• 
  
• Euroopa Liidu yhtne majandusruum 177-179
  
• Mis on EL neli vabadust?
  
• Ttootmistegurite vaba liikumine t2hendab kaupade teenuste kapitali ja isikute vaba liikumise tagamine EL liikmesriikide piires
  Vasta lk 179 kysimustele
  
• 
  
•