Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonnaõpetuse konspekt (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kujunes välja heaoluriik?
  • Kui heaoluriigist?
  • Kuidas on omavahel seotud majanduse areng ja demokraatia?
  • Mida kujutab endast siirdeühiskond?
  • Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga?
  • Mida kujutab endast jätkusuutlik valitsemine?
  • Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik?
  • Mida kujutab endast siirdeühiskond?
  • Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga?
  • Mida kujutav endast polüarhia?
  • Mida kujutab endast ühiskonna jätlusuutklikkus?
  • Kuidas seda tagada?
  • Millele võim toetub?
  • Mida kujutas endast sotsiaalne tõrjutus ja kuidas sellega võisdelda?
  • Kuidas seletada lahti mis on ühiskond ja selle struktuur?
  • Millised on avaliku sektori põhiül?
  • Mis on riigi tunnused ja institutsioonid?
  • Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik?
  • Millised on erasektori ja riigi suhted?
  • Mis on kodanikuühiskond?
  • Kuidas ta toimib?
  • Millised on kodanikuühiskonna ja riigi suhted?
  • Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada?
  • Mida näitab sotsiaalne staatus ja mida tähendab sotsiaalne mobiilsus?
  • Mis on ideoloogia ja poliitiline ideoloogia?
  • Miks on regionaalne valitsemine tähtis?
  • Milline KOV haldussüsteem on Eestis?
  • Mis on KOV-de tulevik?
  • Milega on tegu Kas riikide liit või liitriik?
  • Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust?
  • Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga?
  • Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis?
  • Kuidas toimib Eesti kohtusüsteem?
  • Miks on regionaalne valitsemine tähtis?
  • Millise mudeliga riik on Eesti?
  • Millises suunas kohalik valitsemine areneb?
  • Mis seda näitab?
  • Kes on Euroopa Komisjoni president?
  • Miks on erakondi vaja?
  • Mille poolest erinevad üksteisest otsene ja esindusdemokraatia?
  • Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia?
  • Millised on riigi ülesanded valimiste läbiviimisel?
  • Mis mõjutab valijate käitumist?
  • Mis on erakondade roll ühiskonnas?
  • Mis on survegruppide ja sotsiaalsete liikumiste ülesanneteks ühiskonnas?
  • Mis mõjutab poliitilist kultuuri aregnut?
  • Kuidas toimub poliitilise kultuuri õppimine sotsialiseerumine?
  • Mida toota kuidas toota kellele toota?
  • Millega inflatsiooni m66detakse?
  • Miks hinnad t6usevad?
  • Mis on majanduspoliitika yldised eesm2rgid?
  • Mile poolest erineb fiskaalpoliitika rahapoliitikast?
  • Mis on EL neli vabadust?
Vasakule Paremale
Ühiskonnaõpetuse konspekt #1 Ühiskonnaõpetuse konspekt #2 Ühiskonnaõpetuse konspekt #3 Ühiskonnaõpetuse konspekt #4 Ühiskonnaõpetuse konspekt #5 Ühiskonnaõpetuse konspekt #6 Ühiskonnaõpetuse konspekt #7 Ühiskonnaõpetuse konspekt #8 Ühiskonnaõpetuse konspekt #9 Ühiskonnaõpetuse konspekt #10 Ühiskonnaõpetuse konspekt #11 Ühiskonnaõpetuse konspekt #12 Ühiskonnaõpetuse konspekt #13 Ühiskonnaõpetuse konspekt #14 Ühiskonnaõpetuse konspekt #15 Ühiskonnaõpetuse konspekt #16 Ühiskonnaõpetuse konspekt #17 Ühiskonnaõpetuse konspekt #18 Ühiskonnaõpetuse konspekt #19 Ühiskonnaõpetuse konspekt #20 Ühiskonnaõpetuse konspekt #21 Ühiskonnaõpetuse konspekt #22 Ühiskonnaõpetuse konspekt #23 Ühiskonnaõpetuse konspekt #24 Ühiskonnaõpetuse konspekt #25 Ühiskonnaõpetuse konspekt #26 Ühiskonnaõpetuse konspekt #27 Ühiskonnaõpetuse konspekt #28 Ühiskonnaõpetuse konspekt #29 Ühiskonnaõpetuse konspekt #30 Ühiskonnaõpetuse konspekt #31 Ühiskonnaõpetuse konspekt #32 Ühiskonnaõpetuse konspekt #33 Ühiskonnaõpetuse konspekt #34 Ühiskonnaõpetuse konspekt #35 Ühiskonnaõpetuse konspekt #36 Ühiskonnaõpetuse konspekt #37 Ühiskonnaõpetuse konspekt #38 Ühiskonnaõpetuse konspekt #39 Ühiskonnaõpetuse konspekt #40 Ühiskonnaõpetuse konspekt #41 Ühiskonnaõpetuse konspekt #42 Ühiskonnaõpetuse konspekt #43 Ühiskonnaõpetuse konspekt #44 Ühiskonnaõpetuse konspekt #45 Ühiskonnaõpetuse konspekt #46 Ühiskonnaõpetuse konspekt #47 Ühiskonnaõpetuse konspekt #48 Ühiskonnaõpetuse konspekt #49 Ühiskonnaõpetuse konspekt #50 Ühiskonnaõpetuse konspekt #51 Ühiskonnaõpetuse konspekt #52
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 52 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 255 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jouneeger Õppematerjali autor
Terve aasta materjal
Kogu 12.kl
kordamis.küs+vastused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
doc

Ühiskonna eksami konspekt

1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond ­ küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond ­ sai alguse tööstuspöördest Ing

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
42
doc

Ühindkonna eksami kordamine

1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tööstuspöördest I

Ühiskond
thumbnail
7
rtf

Valitsemine ja avalik haldus

1. Parlamentaarne( Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi,parlament paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
5
doc

Ühiskonna kordamisküsimused 12.kl - valitsemine ja haldus

ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 95-137 (uus); LK 41-44, 69-108, 152-158 (vana) Euroopa päevik lk 4-10, 16-17 1. Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest? 2. Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest: ülesanded ja näited maailma eri riikidest? 3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi). 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga? 9.

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Ühiskonna kursus

Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond ­ suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ­ ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond ­ võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond ­ tööjaotus ­ perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ­ ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekon

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
20
docx

Ühiskonna arvestuse kordamisteemad ja vastused

1. Mis on ühiskond, millised on nüüdisühiskonnale omased tunnused? Mis on ühishüve? Ühiskond on suurte inimhulkade korrastatud kooselu viis. NÜÜDISÜHISKONNALE OMASED TUNNUSED: ● Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus ● Tööstuslik kaubatootmine ● Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ● Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ● Inimõiguste tunnustamine Ühishüve Riik, mille oleme valinud end juhtima, kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi. Mittemajanduslik: Majanduslik: -haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb juhtimisega)

Inimene ja ühiskond
thumbnail
9
doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel ­ vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk re

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
8
doc

Valitsemine

Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. ­ Sisulised ­ protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism · Eesti, Saksamaa, Suurbritannia. · Parlamendi ülimuslikkus. · Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. · Valitsus moodustud valimistulemuste põhjal. · Tihe seos seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel. Eesti Seadusandliku võimu ülesehitus

Ühiskonnaõpetus




Meedia

Kommentaarid (4)

karu12468 profiilipilt
karu12468: väga hea materjal tänud, väga hea:)
19:39 08-02-2011
ttena profiilipilt
ttena: Mahukas ja kasulik, aitäh!
18:02 11-05-2012
erki12 profiilipilt
erki12: Aitas õppimisel hästi :))
05:26 12-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun