Ühiskonna kursus (0)

Q: Millal on vastu võetud präegune põhiseadus?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna kursus

Q: Mille alusel võib väita et EV on loodud kui rahvusriik?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna kursus

Kutsekool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millal on vastu võetud präegune põhiseadus?
Mille alusel võib väita et EV on loodud kui rahvusriik?

Ühiskond

Inimeste olemasolu viis.
Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata.

Ühiskond – suurte inimhulkade korrastatud eluviis.
Ühiskonna struktuur ja kujunemine

Ürgkari – ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim)
Sugukond – võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel)
Territoriaalne kogukond – tööjaotus – perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv.

Riik

Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu

Lepinguteooria

Orgaaniline teooria

Võimuteooria

Territoorium
Elanikkond
Suveräänsus

Poliitika – ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil.
Ühiskonnaelu tasandid

Perekond
Küla
Linn või riik
Riikide ühendus
Maailm

Ühiskonnaelu valdkonnad:
majandus, kultuur, haridus , tervishoid, valitsemine
Identiteet

Samastumine, ühtekuuluvustunne,mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel.
Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal
Ühised väärtused
Personaalne ehk isiksuslik identiteet – MINAPILT

Nüüdisühiskond

19.saj. – ravhusriigid, - ühiskonnad
Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus,

Tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine.

Majandus ja tehnoloogia (tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info -, teadmusühiskond)
Maailmatunnetus, inimsuhted – modernsus, postmodernsus
Sotsiaalne võrdsus ja õiglus – heaoluriik

Tööstusühiskond

Tööstuslik tootmine – konveierid
Ratsionaalsus – aja otstarbekas kasutamine
Bürkraatia
Töö – ja puhkeaja eraldumine
Linnaelanikkonna kasv
Urbanism
Leibkonnamudel – väikepere

Postindustriaalne ühiskond

Kõrgeltarenenud tööstusühiskond

Kõrgtehnoloogia

Kirev klassistruktuur

Erinevad väärtushinnangud

Teenindussektori tähtsuse tõus
Haritud spetsialistid(tehnokraadid), keskklass
Elatustaseme tõus
Masstootmine, massikultuur , massimeedia

Infoühiskond
Infoühiskond on ühiskond kus info kogumine töötlemine ja kasutamine on saanud peamiseks edualuseks majanduses ja muudel elualadel
Teadmusühiskond

Teadmistepõhjaline ühiskond
Informatsiooni hankimine ja töötlemine
Info pidev ja oskuslik kasutamine – info valdamise tähtsus
Loovus, vabam töökorraldus
Innovaatilisus innovatsioon – arenevus võimelisus, millegi uue loomist, arendamist, õppimist võimelisust
Laiapõhjaline ettevalmistus

mõju keskkonnale
tarbimisühiskond

agraarühiskond oli kuni 19 saj. Ja nüüd on nüüdisühiskond.
Siirdeühiskond
Ühiskond milles üks valitsuskord asendub teisega .(üleminek diktatuurilt demokraatiale).
Revolutsioon
Reform
Algatavad dissidendid
Algatab valitsev partei
Osalevad massid
Osalevad poliitikud ja ametnikkod
Stiihiline, etteaimamatu
Planeeritud kulg, oodatavad tulemused
Kasutatakse vägivalda
Rahumeelne
Muutuvad võimu- ja valitsemissuhted
Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks
Võim
Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutada.

Võim on DOMINEERIMINE
Võim on ühiskonnas EBAVÕRDSELT JAOTUNUD
Võimu ressursid on:

Ainelised- omand, kapital
Vaimsed- kogemused, teadmised
Võimu tunnused ja teostamise meetodid:

Eristatakse kahte tüüpi meetodeid:

Autoriteet- inviidi võime panna teisi inimesi tegema seda , mida ta muidu ei teeks.
Sund- seadus on õigusliksund
Selleks, et võimule kuuletutaks, peab ta olema legitiimne (-legitiimne domineerimine teostatakse valitsevate nõusolekul ja vastavuses seadustega).
Majanduslik võim.(võimu tüüp).
Võim riigis

Kõrgeima võimu kandja on rahvas.
Riigivõimu tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed.(riigivõimu ülimuslikkus teiste võimuliikide suhtes)
Riigivõimu monopoolsed tunnused:
Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist.
Koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks.
Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele.
Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust
Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises.
Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierahia .

Riigivõimu komponendid

Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse(valitsus, kohus, korrakaitsejõud)
Inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks(riigibürokraatia)
Kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel.

Võimule kuuletutakse-

Mõistuslik kaalutlus- valitseja ja valitsevate vahel on umbisikulised suhted, korraldust täidetakse, sest nii on kirjas seadustes. See on nn. Legaalne domineerimine.
Traditsiooniline- põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest(nt. Patriarhaat , kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile)

Karismaatiline- põhineb juhi erakordsel võimul või ideede erakordsusel.
Konstitutsioniline-
Presidentaalne - rahvas valib presidendi, president võtab vastu otsuseid
Absoluutne- riigipeal on piiramatu võim
Parlamentaarne- otsuseid võtab vastu parlament , president on esinduslik
Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, on esinduslik.
Unitaarriik - riik kus on üksainus kõrgema võimu keskus
Föderatsioon- on liitriik mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused.(ühtne on kaitse, rahandus ja välispoliitika)
Konföderatsioon- riikideliit
Demokraatia – kõrgema võimukandja rahvas, inimestel on sõnavabadus jne. Toimib seadustest lähtuvalt, on õigusriik.
Diktatuur – diktatuur tugineb jõul,
Autoritaarne riik - Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine.
Totalitaarne riik – isiku või institutsiooni hirmu valitsus(kõik on riigi kontrolli all).
Ühiskonnastruktuur ehk ühiskonna ülesehitus

I ehk avalik sektor – riigi ja omavalitsuse asutused
II ehk erasektor - eraettevõtted
III ehk mittetulundussektor - kodaniku organisatsioonid (teeme ära)
PLURALISM - mitmekesisus

Kodaniku ehk tsiviilühiskond

Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit
Inimesed on vabalt koonduda mitmesugustesse ühendustesse, mis tekkinud ühishuvide pinnal
Ühiskonda püütakse mingil moel mõjutada (huv- või mõjurühmad)

Toimivale kodanikuühiskonnale on omane

Ühiskasu ja inimväärika elu taotlemine
Julgus kaitsta isiklikku arvamust
Võrdsete võimaluste ja tolerantsuse toetamine
Pühendumus vabatahtlikele ettevõtmistele

Kodanikualgatuse erinevad vormid

PROTESTIALGATUS – suunatud avaliku võimu(riik, KOV) tegevuse ja otsuste vastu.
NÕUDEV ALGATUS – tahe mõjutada avalikku võimu toimima soovitud moel
TOETAV ALGATUS – Koostöö avaliku võimuga oma soovide realiseerimiseks
ALTRUISTLIK ALGATUS- soovitud eesmärgid saavutatakse ilma avaliku võime poole pöördumatta

Põhiseadus
1.Millal on EV Loodud
2. Millele on rajatud EV
3. millal on vastu võetud präegune põhiseadus?
4.Mille alusel võib väita, et EV on loodud kui rahvusriik ?
1.EV on loodud 24 veebruar 1918
2. EV on rajatud õiglusele, vabadusele ja õigusele
3. Präegune põhiseadus on vastuvõetud 1992. aastal 28 juuni
4. Selle alusel et kõrgemavõimu kandjaks on rahvas
SLAIDIDELT
1.Õigus vabadusele
2. igaühel on õigus vabadusele kuid vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras
3.ühtki eesti kodanikku ei tohi eestist välja saata ning teda takistada teda riiki naasmast
4. igaüks on kohustatud säästma elu ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.
5.eesti kodaniku kohustus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu on igal eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku kora vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.
Vabad valimised
Valimiste funktsioonid

Regulaarne ja seaduspärane võimu vahetumine
Kodanike tahte võimudele edastamine
Rahva usalduse indikaator riigivõimule
Hariv funktsioon
Demokraatlikud valimised on tähtsad, sest inimsed näitavad usaldust sellega

Vabade valimiste põhimõtted

Vabad – oma veendumuste järgi saad valida
Üldised –
Ühetaolised – kõik hääled on võrdsed
Otsesed
Hääletamine on salajane

valimised tagavad võimu regulaarse seaduspärasuse vahetuse

valimised, mis toimuvad teatud aja vahemiku järel on, korralised

valimiste kaudu kodanikud valivad esindajad , kes arutavad valijate soove ja võtavad vastu seadusi

valimised näitavad, kui suur on rahva toetus riigivõimule

kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust rahva usaldust riigile

valimised harivad kodanikke poliitiliselt, sest nad saavad poliitilist teavet

kui võimul olnud erakonnad saavad valimistel lüüa, näitab see, et rahvas ei usalda neid enam.

Kodakondsuspiirang- hääleõiguslik on eesti kodanik kes on saanud kaheksateist aastat vanaks.
Vanusepiirang – 18 +
Tervisepiirang – teovõimetud
Kas eestis elavad teiste riikide kodanikud saavad realiseerida oma valimisõigust?kuidas?

ei kui nad ei ole seda siis nad peaksid eesti kodanikuks saama. Või oma riigis valima.
Valimissüsteemid

Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem – parlamendi koha saab kõige enam hääli kogund kandidaat(India, Usa, Uus meremaa , briti asumaades)
Proportsionaalne – eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem

Seda kasutatakse europarlamendi, riigikogu ja volikogu valimistel.

Hübriid –

Eesti on jagatud 12 valimisringkonnaks

Valimisnimekirjad esitatakse:

ringkondade kaupa.-seal on avatud nimekiri, kust edasi saab kõige rohkem hääli kogunud inimene

üleriiklik koondnimekiri – suletud nimekiri
volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik piirmäär
parlamenti saadakse valituks

isikumandaadiga – kandidaat kogub kvoodi jagu hääli
ringkonnamandaadiga – kandidaat peab koguma vähemalt 10% selle ringkonna kvoodist

valimiskünnis - seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent mille peab erakond koguma parlamenti pääsemiseks.

Kompensatsioonimandaadiga – jaotatakse nende erakondade vahel , kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest.

Valimiste 4 perioodi:

ettevalmistav periood

valimiskampaaniaperiood

hääletamine

häälte lugemine
Poliitilised ideoloogiad ja erakonnad
Ideoloogia – korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.

Iga ideoloogia ei ole poliitiline(budism, feminism ,asketism jne)
Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi(erakonnad, sotsiaalsed liikumised)

Liberalism
Konservatism
Sotsiaal demokraatia
Kolmas tee
Põhiväärtused
Indiviidväärtus
Traditsioonid, rahvuslus
inimstele väärika elutaseme tagamine. võrdsus
Aktiivse kodaniku ideaal
Ühiskonna areng
Maksimaalne tegevusvabadus kindlustatud
Tuginevad ühiskonna traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile
Radikaalne ühiskonna käsitlus mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel
Kodanikul pole ainult õigused, vaid ka kohustused; demokraatiat pole võimalik kindlustada passiivse kodanikkonna abil
Suhtumine majandusse
Riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt.
vabaturumajandus
sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles, et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve
Klassikaline segamajandus
Uus segamajandus(MTÜ-d, avalike teenuste ostmine erasektorilt)
Sotsiaalpoliitika
Lähtutakse heaolu tagamisel vabaduse, konkurentsi ja invidualismi põhimõtetest
heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste koosluste- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli.
Keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile.
Inimeste edukus sõltub inimestest ja ka riigist.
Suhtumine riiki
Riik peaks motiveerima inimesi rohkem töötama
Riik tagab kohtusüsteemi ja korrakaitse
Riik domineerib kodanikuhiskonna üle
Uus aktiivse kodanikuosalusega demokraatlik riik
Sihtrühm
Orientatsioon töölisklassile
Selge klassiorientatsioon puudub, kodanikuideoloogia
Liberalism- vaba
Erakond ehk partei- ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon , mille põhieesmärk on huvide realiseerimine riigivõimu kasutades.
Totalitaarne riik Demokraatlik riik

Ainupartei
Üks ideoloogia
Partei kontroll

Seaduseloome, sotsiaalsete suhete üle
Parteide klassifitseerimine
Tegevushaarde järgi

Kaadripartei – väikesearvuline parlamendipartei
Massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti

Laiahaarde partei e. Populistlik partei – kaadri – ja massipartei sümbioos, otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, lubadused seinast - seina ja korruptsiooni materdamine.
Ideoloogia järgi
Erakonna vahendid oma eesmärkide saavutamiseks

Materialsed vahendid:

liikmemaksud

eraannetused

eraldised riigieelarvest

inimressurs

Survegrupp taotleb poliitikute mõjutamist ilma ise võimul olemata
Survegrupp taotleb poliitikute mõjutamist ilma ise võimul olemata.
SG(survegrupp)- keskendub ühele valdkonnale või probleemile.
SG- võib olla ka põhikiri, kuid liikmsekonda on raske määratleda
Lobism ehk kuluaaripoliitika- katsed mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide kaudu.
Survegrupid jagunevad kaheks:

kategooriagrupid
kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve(põllumehed, naftaärimehed jne.)
huvituvad eeskätt enese elu ja äritingimuste parandamisest
Nt. Tööandjate liidud ja ametiühingud.
2. edendamisgrupid
Tekib kodanikualgatuse põhjal, pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga.
Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale.
Nt. Muinsuskaitse, keskkonnakaitsjad
Sotsiaalne liikumine – kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate sarnased hoiakud ja väärtused.
Erineb survegrupist, kuna liikmeskonnad on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi.

K
Heaoluriik
Ühiskonnaelu tasandid riikliku võimukorralduse tingimustes.
Inimtegevuse eesmärgid:

mittemaanduslik hüve
a)ühistasand – valitsemine
b)eratasand – eraeluline tegevus
2. majanduslik hüve
a)ühistasand – riigiettevõtlus
b)eratasand – eraettevõtlus
ühishüved ja erahüved
Ühishüvis – kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta
Erahüvis – konkreetne hind, hüvis ammenduv, tarbija kindlaks tehtav
Heaoluriik on riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule.
Tunnused: ressursside ülekandmine
u. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri
Konservatiivne heaolumudel

Inimene ise peab oma heaolu eest seisma, riik peab tagama töökohad.

Sotsiaaltoetuste suurus sõltub inimese tööpanusest

riik

Sotsiaaldemokraatlik heaolumudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvised peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodaniku õigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse.
Konservatism – saksamaa
Sotsiaaldemokraatia – rootsi
Liberaalne heaolumudel

liberaalne heaolumudel pakub toetust ainult vaestele

madalaid

inimene ise vastutab oma liberaalse heaolumudeli eest

Riik peab tagama töökohad, sotsiaalturvalisuse ainult vaestele ja pensionieas inimestele
Liberaalne- eesti
Sotsiaalne tõrjutus – seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhtes ega kultuurielus .
Tõrjutust võib põhjustada: töötus, erivajadused või piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused.
Sotsiaalne turvalisus on inimeste kindlustunne ja majanduslik toimetulek, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga.
Sotsiaalturva liigid:

sotsiaalkindlustus – pensionikindlustus , see mida oled ise kogund

sotsiaalabi – see mida saad teiste rahade eest
2010 on kuulutatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks.
Valitsemine
Võimude lahusus - täidesaatevvõim(valitsus), kohtuvõim(parlament) ja seadusandlikvõim(kohtud).
Demokraatlik valitsemiskord =põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism - valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil.

sisulised piirangud – võimuinstitutsioonidel on keelatud teha teatud asju

protseduurilised piirangud – mingi toimingu sooritamisel tuleb jälgida seaduses sätestatud korda
Valitsuse moodustamise üldine põhimõte:

Valitsuse loomisel osalevatel parteidel peab olema parlamendi enamuse toetus ja usaldus.
Vastasel juhul võivad parlamendis domineerivad opositsiooniparteid tõkestada valitsuse tegevust, nt valitsuse esitatud seaduseelnõusid maha hääletades või avaldades umbusaldust.

Valitsused jagunevad.

Üheparteiline enamusvalitsus – valimised võitnud partei saavutab parlamendis absoluutse enamuse ning võib valitsuse üksinda moodustada
Koalitsioonivalitsus :

A)enamusvalitsus- kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti.
b)vähemusvalitsus- valitsuse moodustanud parteidel puudub enamus parlamendis.
Presidentaalne valitsemiskorraldus

President on keskne poliitiline figuur
Nii riigipea kui valitsusjuht
Võim on piiratud
Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud
President nimetab ametisse ministrid ja ei pea seda tehes arvestama parlamendi arvamusega
Otsustab nende tagandamise

Valitsemiskorraldus: presidentaalne, poolpresidentaalne, parlamentaarne
Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament

Seaduse algatamise õigus on parlamendisaadikuil
Presidendil on vetoõigus
Riigieelarve võetakse vastu parlamendi poolt
Parlament kontrollib kõrgemate riigiametnike ja suursaadikute nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud .

Presidentaalne valitsemise plussid ja miinused
+valitsused on pikaajalised

vastastikuse tegevuse takistamine, blokeerimine

Riigid: USA, Mehhiko , Egiptus, Gruusia

Riigipea valitakse rahva poolt

President nimetab ametisse peaministri

Ülejäänud ministrid valib peaminister kuid peab saama presidendi heakskiidu

President vastutab reeglina välis, kaitse ja meediapoliitika eest ja peaminister sotsiaal ning majandusküsimuste eest.

Tal on õigus panna seaduseelnõule veto ; presidendi seisukohta seaduseelnõu osas enam ei arutata. Kuigi valitsuse ja üksikute ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, saab president selle õiguse ära võtta.
Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul president on tugevamini seotud täidesaatva võimuga. Esineb prantsusmaal, islandil, venemaal ja leedus.
Parlamentarism

Parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsustamine.
Rahvas valib otse parlamendi, parlament valib presidendi
Riigipea on erapooletu võimuinstitutsioon
Tasakaalustab valitsuse ja parlamendi suhteid.
Riigipea nimetab ametisse kõrged ametnikud
Tseremoniaalsed kohustused
Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal- erakondade roll

Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastkuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel kiirendab otsustusprotsessi.
Skandinaavia, Suurbritannia , Saksamaa ja Eesti.
Pr või Pa

Pr, pa

pr, pa

pa, pr

pa
Valitsus
Valitsus- täidesaatva võimu organ
Peaminister- täidesaatva võimuorgani valitsuse juht Eestis
Minister- valitsuse liige, ministeeriumi
Ministeerium- valitsusasutus , mis juhib ühe eluvaldkonna alast tööd
Haridusministeerium(Tõnis lukas ),
peaminister(Andrus ansip),
justiitsminister(Rein lang),
kaitseminister(Jaak aaviksoo)
keskkonnaminister(Jaanus tamkivi),
kultuuriminister(Laine jänes),
majandus(juhan parts),
põllumajandusminister( Helir valdor seeder ),
rahandusminister(Jürgen ligi),
regionaalminister(siim valmar kiisler),
siseminister(marko pomerants ),
sotsiaalminister( hanno pevkur),
välisminister(urmas paet ).
Portfellita minister – valitsuse liige, kellel ei ole oma ministeeriumi, korraldab poliitikat hetkel olulises valdkonnas.
Kantsler - kõrgeim ametiisik , kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ja kindlustama järjepidavuse ministrite vahetumise puhul.
Riigikantseleid juhib riigisekretär. Heiki loot
Riigikantselei.... vabariigi valitsuse juures olev valitsusasutus, mis korraldab valituse igapäevatööd, korraldab riigi teataja väljaandmist.

Kokku tuleb riigikogu uus koosseis
vp määrab pm kandidaadi
pm esitab riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta
riigikogu otsustab pm kandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks
pm esitab vp valitsuse koosseisu
Vp nimetab valitsuse ametisse
Valitsus annab riigikogu ees ametivande

Valitsuskriis.... olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust mõnele ministrile või kogu valitsusele; valitsuskriisi lahendamiseks asendatakse mõni minister või kogu valitsuse koosseis.

Esitab riigikogule seaduseelnõusid ningratifitseerimiseks ja denonseerimiseks välislepinguid.

annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi

korraldab suhtlemist teiste riikidega

koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle riigikogule
Korruptsioon- riigiametniku või poliitiku poolt ametiseisundi ärakasutamine, kuritarvitamine ning äraostetavus, näiteks altkäemaksu või muu taolise meelehea vastuvõtmine.
Riigikogu
Valimised, koosseis
Parlament- rahva esinduskogu, mis omab seadusandlikku võimu riigis
Eestis kutsutakse riigikoguks.
Venemaa – 2 kojaline fõderaalkogu
Läti – saiema 1 kojaline
Riigikogu struktuur

formaalõiguslik, mis on fikseeritud seadusega

poliitiline, mis oleneb riigikogu erakondlikust koosseisust ja seetõttu muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut
esimees- ene ergma
1 aseesimees- keit pentus
2 aseesimees– jüri ratas
Riigikogu juhatus
Riigikogu juhatuse ülesanded:

jaotada kohad alatistes komisjonides
määrata seaduseelnõude juhtivkomisjone
tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra tätmine

Riigikogu esimees ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös. Riigipea pikajalise eemaloleku puhul saab riigikogu esimees riigipea kohusetäitjaks.
Fraktsioonid – erakondade saadikurühmad parlamendis.
Riigikogu komisjon tegeleb kindla valitsemisalaga seotud seaduseelnõude ettevalmistamisega.

Kohad komisjonis jaotab riigikogu juhatus.
Iga riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni.
Komisjonid jagunevad.

1) alatised komisjonid – valmistavad ette seaduseelnõusd, keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon , majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon
2)erikomisjonid – moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks, riigieelarve kontrolli erikomisjon, korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, julgeolekuasutuste järelvalve erikomisjon.
Jagunevad veel riigikogu liikmed parlamendirühmadeks. Parlamendi rühmi luuakse et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega.
Delegatsioonid on parlamendi liikmete lähetatud esindused erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks. NATO parlamentaarne assamblee.
Ühendused
Koalitsioon- on liik või ühendus mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus. Irl + reform
Mis on opositsioon - vastasrind. Keskerakond , sotsiaaldemokraadid, rohelised.
Riigikogu ülesanded

võtab vastu seadusi ja otsuseid

otsustab rahvahääletuse korraldamise

valib vabariigi presidendi vastavalt põhiseadusele

võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande

nimetab eesti panga nõukogu liikmed
Seaduseelnõu menetlemine :
Menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi, mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine.

Seaduse algatamise õigus on valitsusel, riigikogu fraktsioonil, riigikogu komisjonil ja ka üksiksaadikul.
Seadused kuulutab välja vabariigi president
Vp võib jätta riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks.
Ku riigikogu võtab vabariigi presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab vp seaduse välja või pöördub riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus pühiseadusega vastuolus olevaks. Kui riigikohhus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab vp seaduse välja
Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel.
Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu mentlemist jätkata, st kas saata see teisele lugemisele. Esimese ja teise lugemise vahel võib olla kuni kolm kuud, erandjuhtudel ka rohkem
Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu kolmandale lugemisele.
Lõpphääletus tähendab et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse vastuvütmise poolt või vastu.
Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusetteanekuid, mis tulevad jällegi täiskogul hääletamisele.
Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad parandusi ja muudatusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid, mitte enam üksikud saadikud, ning lugemise käigus võib sõna võtta vaid iga fraktsiooni ja komisjoni volitatud esindaja.
Olulised seadused, nagu riigieelarve seadus, võetakse vastu kolme lugemise järel.

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 64 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

k66k Õppematerjali autor

See on Tallinna polütehnikumi 3 kursuse ühiskonna konspekt mu enda koostatud, lõpus 1 tund vist puudu

ühiskond riik identiteet võim

Sarnased õppematerjalid

docx

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESA

Avalik haldus

docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

Ühiskonnaõpetus Ühiskond · Inimeste olemasolu viis · Koosneb inimestest, ei saa olla inimest ühiskonnata Ürgkari- ellujäämiseks oli vaja koos tegutseda. Sugukond võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv. Riik · Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds · Maailm Identiteet · Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal. ·

Ühiskonnaõpetus

doc

Avalik haldus ja valitsemine

AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE ---------------------------- Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku rahva poolt. seotus ja suhted presidendi. võimu. Seadusandlik Seadusandliku Seadusandliku ja täidesaatev v?

Ühiskonnaõpetus

doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi

Ühiskond

doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

Ühiskond

doc

Ühiskonna eksami konspekt

Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia vormid: Otsene e vahetu (antiik) demokraatia, mille puhul kodanikud võtavad ise rahvahääletusel e referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad. Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant.

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühindkonna eksami kordamine

Ühiskond

doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk re

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid