Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonnaõpetuse konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
parte, haridus, komisjon, sektor, iline, president, parlament, kapital, reform, kojaline, kohtunik, turumajandus, mide, maksudstitutsioon, rahvastikstitutsioonid, põhiseadus, erasektor, alamkoda, revolutsioon, konkurents, heaolumudel, fraktsioon, kohtusüsteem, ametnik, heaoluriik, ühendused, suutlikkus, riigivõim, iseseisvus, ansip, migrandidDEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid? Millest sõltuvad rahva õigused põhiseadusest e diktaatorist ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus.
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid? Millest sõltuvad rahva õigused põhiseadusest e diktaatorist ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus.
paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega. õigusakt
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 95-137 (uus); LK 41-44, 69-108, 152-158 (vana) Euroopa päevik lk 4-10, 16-17 1. Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest? 2. Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest: ülesanded ja näited maailma eri riikidest? 3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi). 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja
a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühendus · Maailm Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine Identiteet · Samastumine, ühtekuuluvustunne,mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal · Ühised väärtused · Personaalne ehk isiksuslik identiteet MINAPILT per Mi ek sõbr Kool E Euroo na on
Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte o osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi 2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism õpik lk.97-100 · Presidentalism (USA) riigipea ja täitevvõimu juht on president. Seadusandlik võim parlamendil. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale on suhteliselt nõrk. President on tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. · Poolpresidentalism (Venemaa, Prantsusmaa, Soome) president jagab valitsusjuhi rolli peaministriga · Parlamentarism (Saksmaa, Eesti) kõige tähtsam parlament. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal, peaminister vastutab parlamendi ees. Riigipea on erapoletu
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. Sisulised protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism · Eesti, Saksamaa, Suurbritannia. · Parlamendi ülimuslikkus. · Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid.
Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised (konstitutsionalism) PRESIDENTALISM Levinud L-Am., P-Afr., Kesk-Aasias Näitena sobib USA, Mehhiko, Argentiina jt. Ameerika riigid Keskne figuur president, kes juhib valitsust ja täidab peaministri rolli (administratsiooni) Selle vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud President (Valge Maja) otsustab ministrite tagandamise Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimis, mitte parlamendivalimisi Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament ehk Kongress, mis on kahekojaline (Esindajate koda ja Senat) Presidendil on vetoõigus Kongressile pole õigust avaldada admin
arvelt. Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid Ühiskonna sidusus Heaolu kasv Ökoloogiline tasakaalustatus Eesti kultuuri elujõulisus Jätkusuutlik ühiskond Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas Hea valitsemine: tulemuslik, läbipaistev, kodanikke kaasav Oluline on nii rahva arv kui rahva kvaliteet Ühiskonna sidusus Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: 1. Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) 2. Teine ehk erasektor (eraettevõtted) 3. Kolmas ehk mittetulundssektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Millisesse sektorisse kuulub? Eesti Pank MTÜ Lagedi AS Regio Hansapank Balti Ajakirjanike Föderatsioon Eesti Korvpalliliit Ülemaailmne Keskkonnakaitsjate Liit Rahvastikuregister Riik Riigi 3 põhitunnust 1. Territoorium 2. Rahvastik 3. Suveräänne riigivõim (nii välimine kui sisemine iseseisvus)
opositsiooni. 1 Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Jälgitakse, et ühes komisjonis oleks saadikuid mitmetest erakondadest. Komisjoni esimehi nimetab ametisse spiiker. Umbes pooli komisjone juhivad opositsioonierakondade saadikud. Erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks võib parlament luua ajutise komisjone. Nende töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile. Selle põhjal kujundab parlament oma seisukoha, võtab vastu otsuse ning saadab seejärel komisjoni laiali. Nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi. Fraktsiooni aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Ühe fraktsiooni liikmed on pärit samast parteist ning fraktsioon kannab vastava erakonna nimetust. Fraktsioonides
erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad, lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel, kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine, kohustused tulevaste põlvkondade ees, keskkonnakaitse. Arenenud riikide puhul on probleemiks rahvastikutaaste. Rahvaarvuga sama oluline on rahvastiku kvaliteet (inimeste haridustase, tervis jms). ÜHISKONNA SIDUSUS (Õ. LK. 29-59) 1. Ühiskonna struktuur jaguneb kolmeks: esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitusasutused, avalik-õiguslikud asutused), teine e erasektor (eraettevõtted) ja kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Riigisektori tunnused: võim on ülimuslik, seadused/otsused on kõigile kohustuslikud täitmiseks, kontroll riigi territooriumi üle, riigiasutused on avalikud. Erasektori ettevõtetele on iseloomulik kasumi taotlemine ja eraomandus. Eestis on erasektoris 2/3 palgatöötajatest, avalikus kolmandik
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada
Ta ei tunnista riigipiire. b) Ühiskonna sektorid, nende nimetused, ülesanded 1) Avalik sektor/riigisektor I(poliitika, riik) riigi- ja omavalitsused koos töötajaskonnaga ühiskonna arengu koordineerimine ja juhtimine inimeste igapäevaelu ja toimetulekut puudutav poliitika: haridus-, eluaseme-, sotsiaal ja keskkonnapoliitika 2) Erasektor ehk tulundussektor II (majandus) kõik eraomanduses olevad ettevõtted majanduse eesmärk on tulu saamine tootmine ja kauplemine 3) Kolmas sektor ehk mittetulundussektor III (kodanikuühiskond) tegevused, mis on loomult sotsiaalsed ehk ühiskondlikud ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused (korteri-ja suvilaühistud, huvialaühendused, spordiseltsid ja -klubid, usuühingud, taidlus- ja kultuuriseltsid, ametiühingud, õpilas-ja noorteorganisatsioonid jne) eesmärk on
Eesti erakonnad (3.5) Eesti Keskerakond (1991) · Esimehed: E. Savisaar, S. Oviir, A. Veidemann, E. Savisaar + Eesmaa, Simson, Reps, Laanet, Must, Vitsut, Ratas, Võsa jne · Liikmeid üle 12 000 · Riigikogus 26, Euroopa Parlamendis 2 kohta, absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus · Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks, eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära aladamine, haridus kõigile kättesaadav. Oluline toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine · Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses Eesti Reformierakond (1994) · Esimehed: S. Kallas, A. Ansip + Jänes, Kruuse, Lang, Ligi, Paet, Pentus · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 33, Tartu linnavolikogus 17, Europarlamendis 2 kohta. · Maksude alandamine, avatud turumajandus, lauskonkurents Isamaa ja Res Publica Liit (2006) (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: o Isamaaliit: Jürgenson, M
*Esikohal vabadus *Nt. Reformierakond, IRL ........................................................................................................................................................... ............. VALITSEMINE PARLAMENTARISM *Parlamendi valib rahvas, presidendil olulist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. *Parlament on seadusandlik võim ja tähtsaim võimuinstitutsioon. *Täidesaatev võim on valitsus, kes juhib praktiliselt riigi elu. *Valitsus ja parlament peavad teineteist toetama, vastaseljuhul võib tulla valitsuskriis. *Valitsus moodustatakse parlamendi valimistulemuste põhjal. *NT. Suurbritannia PRESIDENTALISM *President on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse. *President sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja. *Presidendil ei ole ainuvõim, tema kõrval on seadusandlik võim. *NT. USA POOLPRESIDENTALISM *President peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht.
Karismaatiliste poliitikutena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste (korrakaitse, teede ja sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute ühiskonnaliikmetega. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada. Demokraatia valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja
saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse
2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Lk.97-100 Monarhia ja vabariik. Parlamentarismi iseloomustavad järgmised tunnused: o Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh; o Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse; 1
efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav Eesti on pigem jätkusuutlik: tõstetakse pensione (tagatakse normaalne elu), emapalga kehtestamine, sotsmaks 33,3%, mille arvelt tõstetakse jätkusuutlikkust, hoolitsemine keskkonna eest (prügi sorteerimine, metsaraie reguleeritud), rahvuskultuuri säilitamine (põhiseadusega ainult üks riigikeel eesti keel), kunsti säilitamine KUMU, haridus riiklikud tellimused. 6. Ühiskonnaelu sektorid: I. Avalik sektor võimu- ja valitsusasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jms.) II. Erasektor erakapitalil baseeruvad ettevõtted; eesmärk teenida kasumit ! III. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond inimeste tegevuse eesmärgiks pole
Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Valitsus võib võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsimist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondamist riigipea või väikese ringi tipp poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvigruppidega. Presidentalismi ja parlamentalismi eritamisel lähtutakse: 1. millise võimuharuga( seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seatud 2. kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest Presidentalism
Ressursid tuleb suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne (st suunata sinna, kus alternatiivkulu on väikseim) Efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral. NÄIDE: ühes firmas ehitab maja kuus kuud kümme töölist, teisel firmal kulub samasuguse maja püstitamiseks kaheksa kuud viieteistkümne töölise aega, järelikult esimene firma on efektiivsem Pilet 2 1) Ühiskonna struktuur, kodanikuühiskonna mõiste Avalik sektor - ei allu otseselt riigile, vaid korraldab oma tööd iseseisvalt. riik eraldab raha ja tellib teenust. Tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori peaülesandeks on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. (Tartu ülikool, ERR) Erasektor - sellesse kuuluvad eraettevõtted. Ettevõtted erinevad õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala polest. Erasektori tunnused on kasumi taotlemine ja eraomandus. (aktsiaseltsid, pangad)
või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid.
Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid
mittetulundussektori ja kodanike vahel. 12. Kas tänast Eestit võib pidada heaoluriigiks? Ei, kuna Eesti elatustase ei ole veel võrreldav teiste heaoluriikidega. Palgad väikesed, hinnad kõrged. Ühiskonna sektorid Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab eristada mitut valdkonda nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur, õigus, moraal. 1. Avalik sektor ühiskonnaelu korraldamine (riigi-ja omavalitsused). Riigi tunnused: oma territoorium, sõltumatu õiguskord, hõlmab rahvast. Avalik haldus ametiasutuste plaanipärane tegevus poliitiliste eesmärkide elluviimiseks. 2. Erasektor ehk tulundussektor Turundussektor, sellega on seotud materiaalse väärtuste loomisega. Tunnused kasumi taotlemine, eraomandus. Peab arvestama avaliku sektori ettekirjutustega oma tegevuses
arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteist + valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt üle teisele + kandidaat võib saada oma parteikaaslaste hääled endale *hübriidne valimissüsteem- ühendab m ja p vs-d; valijal on 2 häält: ühe annab p vs alusel ja teise m vs alusel (nt Venemaa) *riigi ül.valmiste ettevalmistamisel: parlament tegeleb valmisseadusega + teavitustöö + RK annab raha + valmistab ette dokumentatsiooni + kandidaatide registreerimine *valijate mõjutamine: klassikuuluvus, sõbrad, sots.meedia *Otsene demokraatia- rahvas teeb ise otsuseid (referendum) *Esindusdemokraatia- rahvas valib saadikud, kes nende mõtteid esindavad *osalusdemokraatia- kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus *eliitdemokraatia- huvide esindamine ja mandaadi valdamine ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS EESTI VASAKPOOLSED:
pole mitte koorem, vaid panus heaolusse. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus on Eestis mureks, sest rahvastik väheneb ja vananeb. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet. Kvaliteeti määravad inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. 2.7. HEAOLU Sotsiaaldemokraatia nt Rootsi,Taani,Soome Konservatism nt Saksamaa,Prantsusmaa Liberalism nt USA, UK Kas Eesti on heaoluriik? JAH Põhjenda: 1)Eesti pakub rahvale ühishuve, nt haridus,tervishoid. 2)Eestis on ülekandeühiskond-rahalisi ressursse võidakse kanda valdkonnast valdkonda (nt kaitsepoliitikast tervishoidu vms) EI 1)Heaoluriigile omaselt ei lähe Eestis pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajaduseks 2)Eestis on sotsiaalse kaitse kulutuste (laste hambaravi?) osatähtsus märksa madalam kui teistes Euroopa heaolu riikides / rahvas pole praeguse valitsemisega rahul ja streigitakse tihemini (õpetajad, meditsiinitöötajad jne)
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused
sobivat . Tekib töökohtade puudus Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi.Püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, eesmärgiks vähendada ebavõrdsust ja tagada võrdne võimalus kõigile. Heaoluriigile iseloomulikud tunnused: *vaesuse leevendamine *sotsiaalse tõrjutuse vähendamine *üldin elatustaseme tõus *suurenenud keskklass *aktiivne kodanikuühiskond *tasuta haridus *inimõiguste kaitse *lähtutakse võrdsuse ideaalist lahendades sotsiaalseid probleeme Heaoluriigi kujuemise algus *1880.aastad-Saksamaa *20.saj esimene veerand-Rootsi, Taani *1930.aastad-USA Heaoluühiskonn olemus ja ülesanded: *Püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi *Jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid *Pakub teenuseid(haridus, tervishoid jne), millest turg pole huvitatud *Pehmendab turukonkurentsi *Vähendab elukaarest (inimeste noorusest/vanadusest) tulenevaid riske
Suhtumine riiki: riik peab tegelema peamiselt inimeste füüsilise turvalisusega. Sihtrühm: kõik kodanikud · Sotsiaaldemokraatia- väärtused: keskne väärtus on võrdsus, võrdsed võimalused kõigile. Ühiskond peab tagama igale oma liikmele õigused, võimaluse arstiabile, haridusele jne. Majandus: segamajandus, erasektori kõrval riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil. Astmeline tulumaks. Sotsiaalpoliitika: turukonkurentsi pehmendamine, igale inimesele väärika elatustaseme tagamine, abirahad. Suhtumine riiki: riik kontrollib kõike. Sihtrühm: kõik kodanikud · Kolmas tee- väärtused: aktiivne kodanik, konkurentsivõime, indiviidi panus, paindlikud kodanikud Majandus: avalik sektor vastutav rahva heaolu eest (era-ja
paljusus. (Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid, sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. ) Võimude ressursid 1) Ainelised · Omand, kapital 2) Vaimsed · Teadmised, kogemused 3) Sotsiaalne kapital · Suhted, usaldus, koostöö 4) Inimkapital · Teadmised, oskused · Võimu tunnused ja teostamise meetodid Tunnused o Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. o Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
...........................................29 7.3Kohaliku valitsemise arengusuunad.............................................................30 8.Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................................................31 8.1Kas riikide liit või liitriik?............................................................................... 31 8.2Ministrite Nõukogu....................................................................................... 31 8.3Euroopa Komisjon......................................................................................... 33 2 Valitsemine ja avalik haldus 8.4Euroopa Parlament....................................................................................... 33 8.5Seadusandliku võimu jagunemine................................................................34 8.6Euroopa Kohus...............................................................................
· Innovaatilisus · Laiapõhjaline ettevalmistus - Mõju keskkonnale - Tarbimisühiskond Nüüdisühiskonna tunnus Näide tunnuse kohta või Ühiskonna arengujärk, tagajärg, mida see endaga millal nähtus tekkis kaasa tõi Tööstuslik kaubatootmine Demokraatia Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Kitsenev maailm Rahva osalemine ühiskonna valitsemises REVOLUTSIOON REFORM Algavad dissidendid Algatab valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkonnad Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg, oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu- ja valitsemissuhted Võimu üldehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks
Kui diktatuur kujutab endast piiramatut võimu, siis demokraatia on piiratud võim. Üldjoontes liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavd võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Näiteks ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Näiteks võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Presidentalism ja parlamentarism Nende kahe demokraatiavormi eristamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: · millise võimuharuga (kas seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seotud; · kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteises a) Presidentalism Presidentalism on enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias
annaabi.ee 
