Ühiskonna arvestuse kordamisteemad ja vastused (0)

1. Mis on ühiskond, millised on nüüdisühiskonnale omased tunnused? Mis on ühishüve ?
Ühiskond on suurte inimhulkade korrastatud kooselu viis.
NÜÜDISÜHISKONNALE OMASED TUNNUSED:

• Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus
  
• Tööstuslik kaubatootmine
  
• Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises
  
• Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus
  
• Inimõiguste tunnustamine
  

Ühishüve
Riik, mille oleme valinud end juhtima , kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi.
Mittemajanduslik: Majanduslik:
- haridus ja tervishoid -riigimeedia
-politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad
-kohus - ühistransport jne
2. Milline on ühiskonna struktuur?

• avalik sektor (riigisektor)(tegeleb juhtimisega)
  
• erasektor (eesmärk teenida raha)(ettevõtted)
  
• kolmas sektor (pakub teistele täiendust) (SA, MTÜ)
  

3. Agraarühiskond, industriaalühiskond, postindustriaalühiskond ja infoühiskond ? Mille alusel paigutatakse ühiskondi ühe või teise eelpoolloetletud kategooria alla? Millised on majanduselu kolm põhivaldkonda?
agraarühiskond (peamine hankiv/primaarne sektor)

• Rikkuse allikaks maavaldus
  
• Pärisorjuse kriis( saadi aru, et olenemata töö kvaliteedist endi elu ei parane)
  

industriaalühiskond (peamine töötlev/sekundaarne sektor)

• Teaduse ja tehnika areng
  
• Rahakapital ja tööjõud
  
• Ratsionaalsus (tööl lähtuti kellaaegadest, tegeleti ainult tööga)
  
• Bürokraatia (linnastumise suurenemisel vaja rohkem ametnikke)
  
• Tööpäevadel tehti korralikult tööd ja puhkepäevadel puhati
  
• Ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus. Linnas pered väiksemad, vanvanemad ja lapsed pigem maal
  

postindustriaalne ühiskond (peamine teenindav /tertsiaalne sektor)

• Suurimaks tõuseb teenindussektor
  
• Kõrgtehnoloogia
  
• Info, teadmised ja loovus kui uus kapital
  
• Haritud spetsialistid
  
• Tootmine kolib arengumaadesse
  
• Info- ehk teadmusühiskond (mõeldi, kas ikka on vaja midagi, kui jah, siis toodeti)
  

Majanduselu kolm põhivaldkonda on hankiv, töötlev ja teenindav sektor.
4. Mis on riik, millised tunnused on riigile omased?
Riik on organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga
Institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke.
TUNNUSED:

• Rahvas
  
• Territoorium
  
• Avalik suveräänne(iseseisev) võim
  
• Riigi otsused kõigile siduvad
  

5. Mis on jätkusuutlikkus ehk kestlikkus, kuidas väljendub see näiteks poliitikas või demograafilistes protsessides?
- Põlvkondade vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata.
-Valitseja ja valitsevate samad väärtused
- Kaasatus protsessi
6. Kellest koosneb ühiskond, mille alusel ühiskonnaliikmeid eristatakse ja kuidas suhtutakse ühiskonna erinevatesse liikmetesse? Omandatud ja omistatud tunnused, pluralism (ja miks see mõnes riigis puududa võib), sotsiaalne mobiilsus ja kihistumine ?
Ühiskond koosneb selles elavatest inimestest.
Ühiskonna liikmeid eristab:

• sotsiaalne e omistatud tase
  
• bioloogiline e kaasasündinud
  

See suhtumine peaks olema igaühe enda arvamus vist .
Pluralistlik ühiskond – ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid , omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid.
Sotsiaalne mobiilsus on sotsioloogias inimeste liikumine ühest sotsiaalsest klassist teise.( võib olla nii horisontaalne kui vertikaalne)
Sotsiaalne kihistumine - Sotsiaalne kihistumine on sarnaste sotsiaalsete näitajatega inimeste järjestumine kihtidesse
7. Mida taotleb heaoluriik ja kunaS see tekkis?
Heaoluriik tekkis industriaalühiskonna tagajärjel.
Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse.
Riigi klassikalised funktsioonid:
1. kord, turvalisus 2. kaitse välisvaenlaste eest
8. Millised on peamised riigivalitsemisvormid, näiteid riikidest, kus üks või teine kasutust leiab?

• Vabariik - mittepärilik:
  

parlamentaarne - parlamentarism - Eesti

presidentaalne- presidentalism - Ameerika

• Monarhia - pärilik:
  

konstitutsiooniline - Luksemburg

absoluutne - Vatikan
9. Riigi haldusliku korralduse vormid, näiteid riikidest, kus üks või teine kasutust leiab?

unitaarriik (üks võimukeskus) - Eesti

föderatsioon, liitriik (haldusüksustel suur otsustusõigus) - Ameerika

konföderatsioon (suveräänsete riikide liit, ühine välis -, kaitse ja majanduspoliitika ) - Bosnia ja Hertsegoviina
10. Kas vabariik on alati vaba riik?
Riik, mis nimetab ennast vabariigiks, kuid riigis puudub igasugune vabadus, nagu Korea Sotsiaaldemokraatlik Vabariik, ei ole vabariik.
11. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia mõiste, kuidas tekkis parem-vasakpoolsuse telg ja millised on kaasajal eksisteerivate poliitiliste ideoloogiate kesksed väärtused ( liberalism , konservatism , sotsiaaldemokraatia )?
Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.
Poliitilisel ideoloogial on kaks poolsust, milleks on parempoolusus(liberalism) ja vasakpoolsus (sotsialism)

• Liberalism - indiviidi vabadus, vaba konkurents , avatud turg , vähene riigi sekkumine, inimeste töölemotiveerimine
  
• Konservatism - traditsioonid, rahvuslus , kristlik moraal , erisuste säilimine, aeglased muutused, rahvuslik kapital, füüsiline turvalisus on tähtsam kui sotsiaalne turvalisus
  
• Sotsiaaldemokraatia - võrdsed võimalused, riik sekkub majandusse, astmeline maksustamine
  

Parem- vasakpoolsuse telg tekkis Prantsusmaa parlamendis peale revolutsiooni, kui istumiskohtadele viidati kui parem-ja vasakpoolsetele.
12. Kust pärineb demokraatia, mida tähendab otse- ja esindusdemokraatia , millised on kaasaegsele demokraatlikule riigile omased tunnused lisaks valimistele? Millistele põhimõtetele peavad vastama demokraatlikud valimised? Kuidas saab Eesti rahvas teostada oma kõrgeimat riigivõimu?
Demokraatia pärineb Vana- Kreekast Ateenast , otsetõlkes “rahvavõim”.
Esindusdemoraatiaks valib rahvas oma esindajad parlamenti ja kohalikesse omavalitsustesse, kes nende eest otsustavad.
Otsedemokraatias otsutab rahvas ise, näiteks rahvahääletus. Otsedemokraatia alla kuulub ka kodanikualgatused ja protestiaktsioonid.
Demokraatlikud valimised:

• Vaba konkurents-Kõik normidele vastajad võivad kandideerida ja hääletada
  
• Üldisus-Valimisõiguslike hulk võimalikult lai
  
• Ühetaolisus -Igal häälel sama kaal
  
• Otsesus-Kodaniku otsus kujundab tulemust maksimaalselt
  

Demokraatliku riigi tunnused:

• Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine
  
• Tsiviilkontroll relvajõudude üle
  
• Vähemustega arvestav enamuse võim
  
• Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus
  
• Vabad ja õiglased valimised
  
• Alternatiivsed teabeallikad
  
• Konkurents võimu nimel
  
• Poliitiku sõltuvus valija eelistustest
  
• Seaduste ülimuslikkus
  
• Võimude lahusus
  

Rahvas teostab oma kõrgeimat riigivõimu rahvahääletusel ja riigikogu valides .
13. Mis on siirdeühiskond , kuidas mõjutab see inimeste igapäevaelu/ühiskonna üldiseid meeleolusid, kuidas ja kunas avaldusid siirdeühiskonna ilmingud Eestis?
Siirdeühiskond on olukord, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele. Sellega kaasneb ajutine suur ebastabiilsus .
See võib toimuda revolutsiooni kaudu:
-mille algatavad senise võimu kriitikud
-areneb meeleavaldustest kokkupõrgete ning riigipöördeni
Või reformi kaudu:
-mille algatavad võimulolijad
-see on enamasti kavakindel ning rahumeelne protsess
Siirdeühiskonnas on inimestel soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist. Kasvab populismi populaarsus ning usutakse “kindla käe loosungeid”. Võib kaasa tuua majanduskriise ja elatustaseme langust.
Siirdeühiskonna ilmingud avaldusid Eestis 1919-1923. aastatel ning pärast taasiseseisvumist, see avaldus suurenenenud enesetappude ning tapmiste arvus
14. Kes mõtles välja võimude lahususe kaasaegsel kujul, milles see seisneb, miks oli see tema hinnangul vajalik ja kuidas avaldub see tänapäeval Eestis?
Võimude lahususe mõtles välja Charles-Louis de Montesquieu , see seisneb selles, et kohtuvõim , seadusandlik ning täidesaatev võim on eraldi ning need kontrollivad üksteist. See oli vajalik et vabadus ohtu ei satuks .
Eestis avaldub see nii, et on eraldi parlament , valitsus(lisaks president ) ja kohus ning kõigil on oma ülesanded. Parlament töötab seadusi välja ja võtab neid vastu ning esindab kodanike huve.
Valitsus viib seadusi ellu ning korraldab riiki igapäevaselt.
Kohus tagab seadusekuulekuse, teostab järelvalvet võimu üle ning on sõltumatu ja aus õigusemõistja
15. Mis on õigusriik ?
Õigusriik on riik, kus:

• Riigivõimu piirab põhiseadus
  
• Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadusandlusest lähtuvalt
  
• Seadused kehtivad sarnaselt kõigile
  
• Võimude lahusus
  
• Õigus omada ning levitada erinevaid arvamusi
  
• Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riigi eest
  

16. Millised on kaks peamist valimissüsteemi, millised on kummagi plussid ja miinused? Millised on valimiste funktsioonid? Eesti valimissüsteemile omased tunnused?
Majoritaarne valimissüsteem – lihtne ja selge süsteem (igast ringkonnast pääseb parlamenti enim hääli saanud saadik); teine, kolmas jne koht ei saa midagi ning eelised on juhtivatel suurparteidel; valijate hääled , mis on saanud teine, kolmas jne koht lähevad kaotsi ja nende huve ei esinda keegi ehk parlament ei peegelda päris täpselt valijaskonna eelistusi.
Proportsionaalne valimissüsteem- raskem aru saada,ringkondi on vähem, igast ringkonnast saab mitu kandidaati parlamenti, avatud(vastavalt toetusele) ja suletud(vastavalt partei tahtele) nimekirjad.
Valimiste funktsioonid:

• Võimu regulaarne ja seaduslik vahetumine
  
• Vahendab kodanike nõudmisi
  
• Annab hinnangu senisele tööle
  
• Näitab usaldust
  
• Hariv funktsioon
  

Eestile omane:

• Valimiskünnis on 5%
  
• 12 ringkonda(3 Tallinnas, 1 Tartus)
  
• Isikumandaat-Kehtivad hääled jagatud mandaatide arv
  
• Ringkonnamandaat-Ringkonna hääled kokku, mitu korda üle mandaadi
  
• Kompensatsioonimandaat-D’Hondti jagajate meetod
  

17. Partei ehk erakond ja valimisliit. Nende peamised erinevused?
Erakond on inimeste ühendus, mille eesmärk on mõjutada riigi poliitikat ning
väljendada oma liikmete poliitilisi huve. Eestis on vaja partei moodustamiseks
vähemalt 1000(500 minu arust) liiget. Parteid saavad osaleda nii kohalike omavalitsuste, riigikogu kui ka Euroopa parlamendi valimistel.
Valimisliit on ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine kohaliku omavalitsuse tasandil. Valimisliidu moodustamiseks on vaja vähemalt kaks inimest. Valimisliidud saavad Eestis kandideerida vaid kohalikel omavalitsuste valimistel.
18. Erinevate võimude ülesanded lähtuvalt võimude lahususe põhimõttest. Vaadata maksab PS §59, §65, §86, §87, §146.
Riigikogu on Eestis seadusandlik võim, kelle ülesanne on seadusi välja töötada ja vastu võtta ning esindada kodanike huve. Riigikogu võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande ning otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korraldamine. Valitsus koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule ning korraldab suhtlemisi teiste riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, mille ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine . Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone.
19. Parlamentaarse ja presidentaalse valitsemisvormi erinevused? Presidendi roll ühel ja teisel juhul, võimalus panna valitsus tagasi astuma , valitsuse komplekteerimine jne. (vana õpik lk 96-100)
Presidentaalse valitsusvormi korral on president nii riigipea kui ka täidesaatva võimu juht. Presidentaalses riigis täidab president valitsusjuhi ehk peaministri rolli. Parlamentaarses valitsusvormis on president erapooletu isik, kellel on eelkõige esinduslik roll. Parlamentaarse riigi president ei saa panna valitsust tagasi astuma. Presidentaalse riigi president saab valitsust tagandada, sest ta on ise valitsuse juht. Parlamentaarses riigis paneb valitsuse kokku valimised võitnud erakonna peaministri kandidaat, kelle määrab ametisse president. Presidentaalses riigis määrab valitsuse president.
20. Ühekojaline ja kahekojaline parlament. Kahekojalise parlamendi ülemkoja moodustamisel kasutatavad tsensuslik ja territoriaalne põhimõte, näiteid kasutavatest riikidest? (vana õpik lk 101-104)
Ühekojaline parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu ning see omab seadusandlikku võimu. Ühekojaline parlament on omane eelkõige unitaarriikidele. Ühekojaline parlament on näiteks Rootsis, Eestis, Lätis ja Taanis.
Kahekojalised parlamendid koosnevad ülem- ja alamkojast. Alamkoda valitakse rahva poolt ning see täidab ühekojalise parlamendi rolli. Ülemkoda on kas seisuslik esindusorgan ( Suurbritannia Lordide koda koosneb aadlikest ) või mõeldud esindama regionaalseid huve (suurtes riikides delegeeritakse parlamenti kohalikud saadikud või ka ülemkoja valib rahvas). Ülemkoda koosneb vaid esinduslikest, haritud ja kõrgema klassi inimestest. Ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Kahekojaline parlament on näiteks Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Norras ja Poolas.
21. Milline on parlamendi formaalõiguslik struktuur ja milline poliitiline struktruur ehk mida teevad komisjonid ja fraktsioonid? ( vana õpik lk 101-104)
1) Formaalõiguslik struktuur:
Juhatus (esimees ja aseesimehed)
Komisjonid
2) Poliitiline struktuur:
Fraktsioonid
Koalitsioon ja opositsioon
Parlamendis on nii alalised komisjonid kui ka ajutised erikomisjonid. Alalised komisjonid tegelevad ühe valitsemisalaga. Näiteks rahanduskomisjon tegeleb ainult rahaasjadega. Ajutised komisjonid tegelevad erakorraliste probleemidega. Iga parlamendisaadik kuulub vähemalt ühte komisjonis. Ühes komisjonis on erinevate erakondade saadikud.
Fraktsioon on saadikurühm – ühe erakonna parlamendiesindus. Ühte erakonda kuuluvad parlamendisaadikud arutavad läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel.
22. Mis on koalitsioon, opositsioon, enamusvalitsus ja vähemusvalitsus? Miks on Eestis kehtiva süsteemi juures oluline parlamendi enamuse toetus valitsusele? Mis mõjutab valitsuse eluiga? (vana õpik lk 101-104, 112-115)(TRUUPÕLD)
koalitsioon - valitsusse kuuluvate erakondade liit
opositsioon- valitsusse mittekuuluvate erakondade liit ning mängivad vastasjõu rolli
enamusvalitsus - valitsus, millel on parlamendis enam kui poolte esindajate toetus
vähemusvalitsus - puudub parlamendis enamuse toetus
Eestis kehtiva süsteemi juures on parlamendi enamuse toetus valitsusele oluline, sest parlament võib valitsusele avaldada umbusaldust ja ta ametist tagandada.
Valitsuse eluiga mõjutab parlamendi toetus, sest parlament võib korraldada umbusaldus hääletuse ning seeläbi valitsuse või ministri tagandada.
23. Kes on ministeeriumis kantsler, millised on ta ülesanded? (vana õpik lk 111)(KÄTS)
Kantsler on ametnike kõrgeim juht. Ta peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumise puhul.
25. Miks on vaja teostada kontrolli ametnikkonna üle, mis on korruptsioon ?(ALIIDE)
Kontrolli ametnike üle tuleb teostada, et vältida korruptsiooni ning veenuda rahva huvide täideviimises
Korruptsioon on ametiseisundi ärakasutamine omakasu huvides (nt altkäemaksu võtmine, riigi raha kasutamine jne)
26. Parkinsoni seadus ja Peteri printsiip? (vana õpik lk 121) ( MIKK )
Parkinsoni seadused : 1) Töö võtab alati nii kaua aega, kui tema sooritamiseks on antud; 2) Dokument kaitseb ametnikku
Peteri printsiip: Mis tahes hierarhias on igal töötajal tendents tõusta oma ebakompetentsuse tasandini.
27. Mis on kohtuvõimu (kohtute) ülesanded ja roll? (vana õpik lk 122-125) ( HIIR )
Kohtuvõimu ülesanded on:
1) Rahu tagamine
2) Avaliku võimu kontroll
3) Põhiseaduslikkuse järelvalve
4) Vaidluste lahendamine eraisikute vahel
5) Kriminaalasjades esitatavate süüdistused
6) Õiguse kujundamine ja loomine
Kohtuvõimu teostamine põhineb järgmistel printsiipidel:
Separatsioon – kohtuvõim on võimude lahususe alusel eraldatud seadusandlikust ja täidesaatvast võimust.
Autonoomsus – kohtutel on sisemine enesehaldusõigus.
Monopoolsus – ainult kohtutel on õigus mõista õigust (aga vt ülal)
Obligatoorsus – kohtutel on kohustus mõista õigust, millest ei tohi subjektiivsetel kaalutlustel loobuda .
Sõltumatus – kohus peab olema vabastatud igasugustest välismõjudest. Sellest tulenevad kohtuniku ametikohaga seotud garantiid (ametikoha eluaegsus, ameti ühitamatus teise ametikohaga jne).
28. Mis eristab Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi? (vana õpik lk 122-125)
USA kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Anglo-Ameerika süsteemis ei ole konstitutsioonikohust. (Konstitutsioonikohtu ülesanne on põhiseaduslik järelvalve) Kohtunikel palju suurem võim, kui Mandri- Euroopa kohtunikel.
Mandri- Euroopale on iseloomulik mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem. Kõige kõrgemaks astmeks konstitutsioonikohus. Ntx tugeva konstitutsioonikohtuga on Saksamaa.
29. Milliseid kohtuid eksisteerib Eestis? (Põhiseaduse 13. peatükk)
1. astme kohtud on maakohtud ((4tk- Harju, Viru,Pärnu, Tartu)kõik tsiviil- kriminaal - ja väärteod) ja halduskohtud (2tk- tln, tartu TEGELEVAD HALDUSASJADEGA).
2. astme moodustavad ringkonnakohtud (2tk Tallinn, Tartu) tegelevad teise astme maa-ja haldusasjadega. Enamasti vaatavad esimese kohtuastme lahendeid ûle or sth
RIIGIKOHUS (1tk) EI OLE KOLMAS ASTE, sest kontrollib vaid materiaal ja protsessiõiguse kohastamist
Riigikohus on pmst Eesti konstitutsioonikohus(vt eelmine punkt)
Riigikohtusse saab minna ka kohtualune, kui pole rahul madalamate kohtu otsusega
30. Mis on bürokraatia, mis on selle ülesanded? Mis on avalik haldus ja avalikud teenused Miks/kuidas kujunesid kohalikud omavalitsused , millised on nende ülesanded ja kuidas erineb nende sõltumatus keskvõimust? Kahe- ja kolmeastmeline kohalik omavalitsus ?
Bürokraatia on viis,kuidas koostatakse seadusi ja viiakse neid ellu - ametiisikute abi
Paberimajandus.
KOV – kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus.
Kahetasandiline halduskorraldus e ühetasandiline omavalitsus: Eesti – vallad ja linnad; maakondlik omavalitsus puudub; sõltuvus valitsuse eraldistest.
Kolmetasandiline halduskorraldus e mitmetasandiline omavalitsus (Saksamaa)
31. Milline on Eesti Vabariigi haldusjaotus ?
15 maakonda
185 valda
30 linna(+17 vallavalitsust)
215 kohalikku omavalitsust
32. Kes on maavanem ja mis on maavalitsus ?
Maavanem on kõrgem riigiametnik, kes esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. Maavanem juhib maavalitsuse tööd ning koordineerib maakonna omavalitsuste (KOV) ja riigiasutuste koostööd.
Maavalitsus on maavanema juhtimisel töötav riigiasutus (riikliku halduse kordineerija)
MAAVALITSUSE ÜLESANDED:

• järelevalve koolide ja lasteaedade, sotsiaalteenuste kvaliteedi, perekonnaseisutoimingute, maareformi, ühistranspordi, planeeringute ning kohalike omavalitsuste õigusaktide seaduslikkuse järele
  
• perekonnaseisutoimingud
  
• maakondliku ühistranspordi korraldus
  
• maareform, riigimaa valitsemine, riigi kasuks seatud hüpoteekide arvepidamine
  
• maakonnaplaneering, teemaplaneeringud, planeeringuvaidluste lahendamine
  
• lapsendamised
  
• lapsehoiu ja asenduskodu tegevusload ning invaabivahendite soodustuskaardid
  
• riiegieksamikomisjonid ja eksamimaterjalide logistika
  
• konfiskeeritud riigivara müük enampakkumisel
  
• regionaalarengu programmid