Õpikust lk 158-165 Erakonnad ehk partied on poliitilised ühendused, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob sarnane arusaam poliitikast ja ühiskonna eesmärkidest. Erakondade rollid demokraatias: Valijate esindamine- Parteid esindavad erinevate ühiskonnagruppide vaateid ja huve. Näiteks keskerankond esindab pigem vähem jõukate ning vanemaealiste inimeste huve, Reformierakond seisab jõukamate ning nooremate valijate eest. Erinevate ühiskonnagruppide huvide koondamine ja avalike eesmärkide sõnastamine- erakonnad üritavad kuulata valijaid ning jälgida, millised erinevad ideed ja mõtted ühiskonnas liiguvad. Sellest lähtudes koostavad nad programmi, millega esinevad valimised.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Avaliku halduse instituut PARTEID JA PARTEISÜSTEEMID Lugemisraport Õppeaine: Politoloogia alused Õppejõud: Illimar Ploom, MA Tallinn 2014 Parteid on eelkõige poliitilised ning nende eesmärk on pääseda võimule. Poliitiline partei on grupp inimesi, kellel on ühine ideoloogia ja kindel liikmeskond. Nagu ka 1994. aasta erakonnaseaduses on kirjutatud: “Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras …
Vabad valimised ja parteid 4.11.2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant.
Parem ja vasakpoolsed parteid On olemas vasak poolsed parteid ja parem poolsed parteid. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism.Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm.ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele.Euroopas mõeldakse 21. sajandil liberalismi all pigem
Tähtsamad parteid revolutsiooni ajal Joanna Palginõmm Marie Roosalu Maria Kasepalu Tallinna Ülikool 2015 Žirondiinid ● Jacques Pierre Brissot ● Manon Jeanne Roland Montanjaarid ● Mäe rühmitus; ● Maximilien Robespierre; ● Jakobiinide klubi, 1792. aasta ● Pariisi ülestõus; ● Konvent ● võimuvõitlus žinordiinidega; ● Montanjaarid Kuninga hukkamine • Monarh kui kurjategija; • ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus; • Pariisi kommuun; • Montanjaaride ehk Jakobiinide diktaatorvõim • Montanjaarid Kuninga hukkamine Jakobiinid Jakobiinide režiimi olemusest • Revolutsiooni tipp; • „Kaht...
b) kodanike initsiatiivil põhinevad (ametiühingud, keskkonnakaitsjad) Erakonnad: a) vasakpoolsed (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakond) b) parempoolsed (Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit) c) tsentristlikud (Eestimaa Rohelised, Rahvaliit) Kodanikuosalus: Kodanikuorganisatsioonid, kodanikualgatus; naabrivalve; protestiavaldused Erakonnad ja parteid Erakondade eesmärk on valimiste kaudu saada võimule, viia ellu oma seisukohti ja aidata kaasa rahva elu parandamisele. Riigikogus on praegu 6 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad Reformierakond, IRL ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Opositsioonis on Keskerakond, Rahvaliit ja Eestimaa Rohelised. VASAK: olulised on neile sotsiaalne õiglus ja võrdsus, põhivastutus kodanike elujärje eest riigil
COLUMBIA PÄRAST II MAAILMASÕDA PARTEID Peamised parteid Columbias 20. sajandil olid: Kolumbia Liberaalne partei Rahvuslik rahvaliit Kristlik-Demokraatlik Partei Kolumbia Kommunistlik Partei KODUSÕDA Pikaajalist kodusõda on ka nimetatud külma sõja aegseks ideoloogiliseks konfl iktiks Algas 1948. aasta aprillis Kodusõja esimest dekaadi nimetatakse La Violencia 1953. aastal tuli võimule kindral Gustavo Rojas Pinilla, kes üritas Kodusõja esimene dekaad La kodusõda lõpetada. Violencia 1948-1958.
kodakondsus 1. Poliitika: mõiste seletus, millega tegelevad poliitikud (õp. I osast lk 64); Poliitika-ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad eeskätt huvirühmitised ja institutsioonid, nende eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitikud on need, kes poliitikaga tegelevad. 2. Erakond e. partei: mis see on, kellest koosneb, kuidas parteid (üldjoontes) jagunevad, vasak- ja parempoolsuse sisu (seletus), olulisemad Eesti parteid (kes on parem-, kes vasakpoolne) ja nende juhid (õp. lk 64 ja vihikust) Erakonnad ehk parteid on rühmitused, millesse poliitiliselt aktiivsed inimesed demokraatlikes maades jagunevad. Koosneb partei juhist ja 100 liikmest. Parteisid saab maailmavaate alusel jagada peamiselt parem- ja vasakpoolseteks.Parempoolsed ei
PAREM POOLSED PARTEID Lisett Sigur, Laura Venelaine 9C Parempoolsus · Pärineb 18. sajandist vanim poliitiline mõttesuund · Liberalism · Konservatism · Kristlikud demokraadid · Sotsiaalliberalism · Natsism ja fasism · Reformierakond, Ekre, IRL Põhimõtted · Peremudel, isaroll · Toetatakse usku · Kõigile võrdsed maksud · Õigus on eelkõige meestel · Ühiskondlikud traditsioonid · Toetasid vana reziimi · Riiki juhivad eelkõige riigiametnikud Olukord enne I maailmasõda · Erinevused kujunesid selgemalt välja · Pigem jäid tagaplaanile · Prantsusmaa tugevalt parempoolne 1912 Peale I maailmasõda · Leviva kommunismi vatsu hakati looma konservatiivseid ja liberalistlikke ühendusi (natsid, fasistid) · Äärmuslik parempoolne võim hakkas valitsema Itaalias ja Saksamaal · Konservatism Inglismaal ja mujal maades Peale I maailmasõda · Levis aina rohkem ...
EESTI RAHVUSLIKU SÕLTUMATUSE PARTEI Tegutses aastatel 1988-1995. Loodi EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks. Esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus. Eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Partei loomiseks tegi ettepaneku Vello Väärtnõu, kes ütles esimesena avalikult välja mõtte, et Eestis on vaja luua rahvuslik partei ja võtta kommunistidelt võim. Esimene kord NSVL ajaloos kui Moskva seati fakti ette ametliku opositsioonipartei loomisega. Moskvas pressikonverentsil tutvustatud ERSP eesmärk saavutas suurt tähelepanu ja leidis laialdast äramärkimist lääne meedias. Kas New York Timesi esilehel oli intervjuu ERSP loojaga. ERSP algatas liikumise, mis tipnes Eesti kongressi(EV õigusjärgsete kodanike esinduskogu) valimistega. Esimehed: 1. Lagle Parek (20.08.1988-18.07.1993) 2.Ants Erm (18.07.1993-27.11.1993) 3.Tunne-Väldo Kelam (27.11.1993-02.1...
Ühiskonnaõpetus 1.Millised on parempoolsed/vasakpoolsed/tsentristlikud partied( + näited parteidest) *Parempoolsed- toetuste ja abirahade mittemaksmine, vaid inimeste motiveerimine, et otsida tööd ja arendadakutseoskusi. Nende arvates peab inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest ise vastutama. Loovad palju võimalusi eraettevõtete loomiseks. (Reformierakond, IRL) * Vasakpoolsed- sotsiaalne õiglus ja võrdsus.Lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) * Tsentristlikud- kõikuvad. Mõnes küsimustes kalduvad vasakpoolsuse, teises aga parempoolsusse. (Rahvaliit) 2.Milline roll on kodanike ühendusel ühiskonnas? *kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude tegevuse üle. Need tegevused pole otseselt seotud võimu ja valitsemisega. 3.Too 4 näidet kodaniku osaluse kohta. *”Teeme ära” ...
Selle poliitika põhimõteteks olid : 1) Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi. 2) Kehtestati erinevad sõltuvus tingimused. 3) Elukorraldus jäeti puutumata. Vabariigi languse põhjused : 1) Talupoegade laostumine. 2) Talupoegadel põhineva sõjaväe vahetas välja palgaarmee. 3) Endised kodanikud ei saanud enam rahvakoosolekul kaasa rääkida. 4) Enamiku rahvakoosolekul osalejatest moodustasid proletaarid (lihtrahvas). * 2 peamist parteid Roomas olid : 1) OPTIMAADID - senati toetajad. 2) POPULAARID - rahvakoosolekule tuginejad. * 89 a. eKr said kõik vabad Itaalia elanikud Rooma kodanikeks. CAESAR * 44 a. eKr Caesar tapeti. Oma sõber Prutusele jõudis ta veel öelda : ,, Ka sina Prutus ! " ( Prutus reetis teda vms ) * CAESARI TÄHTSUS : 1) Taastas Roomas korra, vähendas makse ja võlgu. 2) ,,Ajakirjanduse isa " 3) Kirjutas raamatuid (nt: ,,Märkmeid Gallia (Prts) sõjast "
immigratsiooni piiramist, vastandasid end Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale II maailmasõda Bonn SLV kui föderatiivne riik koosneb 16 liidumaast igal liidumaal oma põhiseadus, parlament ja valitsus Parlament Bundestag võtab vastu seadusi, määrab ametisse valitsusjuhi(liidukantsleri) presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP) Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei(SDP) 80. aastatel asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas keskkonnakaitsjaid ja mitmeid teisi protestiliikumist sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli kristlik demokraat Konrad Adenauer tema partei võimul 20 aastat. SLV majandus 1940. lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras:
Propaganda objekt Valijaskond Võimueliit PARTEIDE TÜPOLOOGIA · Organisatsioonilise struktuuri järgi: a) Väikeparteid Nõrga organisatsioonilise struktuuriga. Pole ranget hierarhiat või kõike reguleerivaid dokumente. Peetakse kinni suusõnalistest kokkulepetest. b) Tugeva bürokraatliku hierarhiaga kollegiaalselt juhitavad parteid Laiem liikmeskond ning allorganisatsioonide võrk. Liikmetelt eeldatakse organisatsiooniteadlikku käitumist. Siia kuuluvad enamike demokraatlike riikide parteid. c) Diktaatorlikud parteid Võim on partei juhi ja tipp-eliidi organistasiooni käes. Erakonna struktuur on tugevalt tsentraliseeritud. Allorganisatsioonidel puudub iseseisva tegutsemise õigus. Liikmeskonda valitakse rangete ideoloogiliste põhimõtete alusel. · Tegevushaarde järgi:
PARTEID JA IDEOLOOGIAD EESTIS Praegu eestis koalitsioonis Reform ja IRL, opositsioonis Rohelised, Keskerakond. Eestis on kaks liberaalset erakonda: Kesk ja Reform. Reformierakonna programm: · Kehastab liberaalset (natuke konservatiivide poole kaldunud) maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. · Toetavad proportsionaalset maksusüsteemi, madal tulumaks (lubasid 10%). Proportsionaalne maksusüsteem tähendab seda, et kõik maksavad ühise maksumäära alusel. · Vaba kaubandus. · Riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees, ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. · Tasuline haridus, aga tuleb finantseerida õppelaenuga. · Riigi kulud võimalikult väiksed. Isamaa ja Res Publica liidu programm: · Kehastab konservatiivset maailmavaadet. Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga ra...
(1920-1939) 1.Sisepoliitika 1920-1934 demokraatlik Eesti Eesti valitsemine toimus Asutava Kogu poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel. (1920). Seadusandlik võim kuulus ühekojalisele parlamendile Riigikogule. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Riigikogu kinnitas ametisse valitsuse. Valitsust juhtis Riigivanem. (Valitsusjuht ja president). Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise. · Põllumeeste Kogud (P) K.Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L) J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T) O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum) · Asunike Koondis (T) O.Tief!!!! · Eesti Sotsialistik Tööliste Partei (V) A.Rei!!! vasakpoolsed · Pisiparteid- Vene Rahvuslik Liit, Baltisaksa Erakond
Linn ja vald on kohaliku halduse üksused. , omavalitsusüksused. Lk 70 74 EESTI KOHTUSÜSTEEM. Kolmeastmeline. I kõige madalam maakohtud ja halduskohtud . II keskmine ringkonnakohtud . III kõige kõrgem riigikohus , asub Tartus . ERAKONNAD JA AMETIÜHINGUD. Erakond pääseb võimule tänu valimistel rahva poolt antud häältele. Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon. Vasakpoolsed parteid suurim väärtus sots.õiglus ja võrdsus . Lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured . Suuremad firmad ja suurema sissetulekuga inimesed maksma rohkem makse . Keskerakond , SDE. Parempoolsed parteid klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. Toimetuleku ja käekäigu eest vastutama eeskätt inimene ise, innustada inimest töötama täie pingega, mitte karistama edukamaid suuremate maksudega. Reformierakond, Isamaa ja Res publika liit
· Grupihuvid · Aja iseloom · Probleemiväline pooldamine PARTEI FUNKTSIOONID · Valijate mobiliseeritus - parteide peamine mure, et inimesed tuleks hääletama · Üldsuse harimine - paljude jaoks on partei infoallikaks. · Poliitiline sotsialiseerimine - järgides teatud reegleid, levitab partei nende kohta infot ja aitab kaasa nende aksepteerimisele · Poliitikategemine · Huvide koondamine - parteid sõeluvad nõudmised läbi enne kui need jõuavad poliitiliste institutsioonideni. · Poliitiline värbamine - liidri kasvatamine · Kommunikatsioonikanal - partei on side valitsuse ja rahva vahel PARTEISÜSTEEMID · Lihtne kaheparteisüsteem USA Inglismaa o Poliitlise stabiilsuse eeskuju o Arvamused peavad jagunema ühtlaselt o Kipub ähmastuma parteide rohkusesse · Mõõdukas mitmeparteisüsteem
(mandaadi saab erakond, kelle jagatis on suurim) Mis mõjutab valijate käitumist? · Klassikuuluvus · Massimeedia Miks on valmisaktiivsus erinev? · Mõnes kohas on valimine kohustuslik · Mõnes kohas tuleb valima registreerida Erakondade roll ühiskonnas · Koondada sotsiaalsete gruppide huve · Propageerida oma ühiskonnaprogrammi · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas Eesti suuremad parteid · Eesti Keskerakond Edgar Savisaar vasaktsentristlik · Eesti Reformierakond Andrus Ansip parem liberaalne · Eesti Rahvaliit Andrus Blok paremtsentristlik · Eestimaa Rohelised Aleksei Lotman vasakpoolne · Isamaa ja Res Publica Liit Mart Laar parempoolne · Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikser vasakpoolne Survegruppide/sotsiaalsete liikumiste ülesanded · Mõjutada poliitikat · Avaldada survet võimulolijatele
Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele valimisloa andmine, võrdsuse kehtestamine. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelist valitsemist. Mõjukamateks
justiits ja siseministeerium. Välimisteks ohtudeks on näiteks terrorism, kallaletungid ja kübersõda. Nendega tegeleva kaitseministeerium ja kaitsevägi. Kaitseväe alla kuuluvad maavägi, õhuvägi ja lennuvägi. Kaitsejõud on ka piirivalve, politsei ja päästeteenistus. Noorkotkad ja kodutütred. Need alluvad presidendile ja tema otseseks alluvaks ob kaitseväe ülemjuhataja. Kaitsepolitsei on eraldiseisev üksus, mis tegeleb riigisaladuste kaitse ja luurega. Erakonnad ehk parteid Need on kindla liikmeskonna, programmi, struktuuri ja ideoloogiaga organisatsioonid Kõik inimesed võivad kuuluda ja luua parteisid Erakondadesse kuulub 5% täiskasvanud EV kodanikest Vasakparteisid iseloomustab sotsiaalne õigus. Riigi ülesandeks on võimalikult suur toetus. Paremparteisid iseloomustab moto: inimene peab ise oma eluga toime tulema Reformierakond Isamaa ja Respublika Liit Kristlikud Demokraadid Keskerakond Rahvaliit Sotsiaaldemokraadid Vasakpartei Ametiühingud
Artikli analüüs Martin Ehala: valijate revolutsioon Eesti riigi sotsiaalsed probleemid seisnevad Ehala sõnul poliitikas. Parteid on kogu rahvale kuuluva võimu egoistlikult endale võtnud ja ei jaga seda uute kodanikega, kellel on, mida öelda. Antud probleemi kolle on praegu kehtiv valimissüsteem, kus on kasutusel suletud nimekirjad. Parteid esitavad endast petlikult ilusa pildi, mida on töödeldud maksumaksjate rahadega, suurejooneliste reklaamidega ja võimsate korraldusmeeskondadega. Üksikkandidaatidel pole piisavalt edu, et midagi poliitika sfääris muuta. Suureks probleemiks on parteide äraostmine, selle taga seisavad ettevõtjad, kes üritavad luua olukorda, kus seaduses tekiks neile kasu toov lünk. Finantsküsimusega seoses on kõhklustäratav riigikogulaste palk, mis on liiga suur nii
sätestas presidentaalse kallakuga demokraatia. Alates 07.05.1995.a. on presidendiks Jacques Chirac (RPR Rassemblement Pour la République). President valitakse otsestel valimistel uue korra järgi 5 aastaks. Järgmised valimised toimuvad 2002.a. aprill-mai. President nimetab ametisse peaministri ja kinnitab ametisse ka valitsuse liikmed. Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu. President on ka kaitsevägede ülemjuhataja Parteid: Prantsusmaa suuremad parteid on alljärgnevad Kommunistlik Partei (Parti Communiste) Rohelised (Les Verts) Kodanike Liikumine (Mouvement des Citoyens) Sotsialistlik Partei (Parti Socialiste) Radikaalsotsialistid (Parti Radical Socialiste) Liberaalsed Demokraadid (Démocratie Libérale) Ühendus Demokraatia Kaitseks (Union pour la Démocratie Fran?aise) Ühendus Vabariigi Kaitseks (Rassemblement pour la République) Rahvusrinne (Front National)
lõppu. Keiser üritas revolutsiooni maha suruda vägedega rindelt, kuid need läksid mässajate poolele üle. Nikolai II loobus 3.märtsil 1917 troonist, võim läks üle Ajutisele Valitsusele (vürst Georgi Lvov) ja Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (enamlane V.Lenin). Ajutine Valitusus lubas, et tagab dem. Vabadused ja kutsub kokku Asutava Kogu. Rahvas soovis sõja lõppu, kuid sõda jätkus ning alustati maareforme. Tõusis esile neli parteid: Kadetid kodanlik partei, kes soovis, et Vm-st saaks dem. Vabariik Esseerid (A.Kerenski) vasakpoolne partei, kellel suur toetajaskond talurahva seas VSDTP mensevikud e reformistid vähemlased, rahulikult reformide abil ühiskonda muuta, toetajaskond tööliste ja haritlaste seas VSDTP enamlased e bolsevikud (V.Lenin) revolutsionäärid, kehtestada proletariaadi diktatuur (töölisklassi ülemvõim)
demokraatia asendub ainuvalitsemisega, ühepartei süsteem, Sarnasus inimõiguste piiramine, majandus riigi kontrolli all, ühepartei süsteem, demokraatia asendub totalitaarse diktatuuriga, majandus riigi kontrolli all, riiklik salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Inglismaa võitja riik, demokraatlik, mitme partei süsteem, majanduskriis hiljem, stabiilne, pahempoolsed parteid, aeglane kaasaminek moodsa tehnoloogiaga, kaotas juht koha maailmas ning osatähtsus vähenes, aeglane areng, kõrge tööpuudus, esimene üldstreik, valimisõiguse suurenemine, leiboristide esile tõus, kriisist väljumine kiirem ja valutum, Westminsteri statuud, parlamentaarne monarhia, Iirimaa iseseisvumine, stabiilsete poliitiliste parteide tekkimine. Prantsusmaa võitja riik, demokraatlik, mitme partei süsteem, majanduskriis hiljem, stabiilne, pahempoolsed
kantsleriks Märts Hitler sai erakorralised volitused Üheparteisüsteem - Äärmuslikud Sotsiaal demokraadid Parteid kommunistid Kommunistid Kommunism Paremäärlased Juutlus Üheparteisüsteem - Natsionaalsotsialistid fasistid tulid lõpuks võimule Lenin partei juht, Benito Mussolini Adolf Hitler
rahva alandamises süüdistama. Parlamentaarne kord oli Saksamaal liiga nõrk ega tulnud toime riigi ees seisnud probleemidega. Arvukad rahvakihid- ohvitserid, töösturid, suurmaaomanikud ja teised olid avalikult demokraatia vastu. Riigis toimusid pidevalt streigid ja meeleavaldused kommunistlike ja natsionaalsotsialistlike loosungite all. Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) nägi kommunistides oma põhivaenlasi. NSDAPs omakorda nähti kommunismiohu pidurdajat. Parteid kemplesid omavahel, töölisparteid olid lõhestatud (natsinaaldemokraatide ja kommunistide vatuolud), mis kergendas natside võimuletulekut. Pärast riigipresidendi Hidenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid. Võib öelda, et Weimari Vabariik oli loodud hukule. Saksamaa ei saanud hakkama demokraatliku korraga, vaid vajas kindlat kätt. Majandusraskused ja inflatsioon viisid teravate sotsiaalprobleemideni, nagu tööpuudus ja keskklassi nõrgenemine. Kõik, kellel oli midagi
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele.
tööandjatega läbirääkimisi). Majanduskriisi lõppedes riiklikku sekkumist majandusse vähendati. SUURBRITANNIA. Peale I maailmasõda laiendati demokraatiat: anti üldine valimisõigus meestele alates 21.eluaastast piiratud valimisõiguse andmine naistele- alates 30. eluaastat Toimusid muudatused senises parteisüsteemis: varasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei peale I mmaailmasõda kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve Tööerakond oli esialgu võimul vähe - 1924.aastal mõned kuud ja 1929-1931; seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid Suur majanduskriis algas Suurbritannias hiljem (1931.a
kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng Riigikord: demokraatia, konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia. Majandus: 1920 algas majanduslik tõus, sisse veeti toiduaineid, muret tekitas suur tööpuudus, tehnika oli vananenud. Parteid ja poliitiline elu: seadusi võttis vastu parlament. Tööerakondlased muutusid konservatiividele tõsiseks vastasteks. Prantsusmaa areng: Riigikord: demokraatia, vabariik. Majandus: välja veeri meresaadusi ja luksuskaupu. Elas majanduskriisi üle raskemalt k ui Suurbritannia. Majandust aitasid edendada Saksamaa reparatsiooni maksed ja Elsass-Lotringi piirkond. Parteid ja poliitiline elu: seal tegutses palju partiisid. Poliitiline elu oli kirevam. USA sisepoliitiline elu
riigivanem riigipea president. vapsid Vabadussõjalased, kes olid Eesti 1920. 1930. aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. president - vaikiv ajastu - perioodi 1934-1938 nimetatakse Vaikivaks ajastuks. 8. Eesti Vabariik demokraatliku parlamentarismi aastatel, vaikival ajastul. Osata võrrelda järgmiste tunnuste alusel: 1) rahva õigused ja vabadused; 2) riigivõimuaparaat; 3) parteid; 4) majandus; DEMOKRAATLIK EESTI AUTORITAARNE EESTI ( 1918. 1934. ) ( 1934. 1938. ) rahva õigused ja Rahvale anti laialdased Rahva vabadusi ja õigusi vabadused demokraatlikud vabadused, piirati, kehtestati tzensuur. tzensuur aga puudus.
TABELID - TEIE LEMMIKMUUSIKA MP3 FAILID Tabeli esimene veerg sisaldab teie lemmiklaule, teine veerg nende pikkusi se 147) ja kolmas veerg laulu "bitrate". Bitrate tähendab helilindistuse ühe sekun Windows 7 masinates vaadata kui valite laulule vajutades paremaga "propertie seda kvaliteetsemana laul reeglina kõlab. Tabeli neljas veerg on laulu andmemaht, mis saadakse pikkuse ja bitrate korr korrektselt kilo/megabaitides, peate korrutise jagama 8-ga. Bitrate on bittides, Tabeli viiendasse veergu sisestage valem, mis paneb ühe, kui vastava laulu madalam bitrate (tavaliselt on 320 kõige kõrgem bitrate, seega märgivad ühed Tabeli alla tehke kokkuvõttev rida, kuhu liitke kokku: teise veeru pikkused; nelj "ühed" - mis seega näitab kõige kõrgema kvaliteediga laulude arvu. Esimese j Kujundage tabel endale meeldivaid värve kasutades (äärejooned, taustavä Tehke tabeli põhjal tulpdiagramm (column chart), mis näitab laulude pikkusi EXTRA: Kasutage l...
Teatud sotsiaal-majanduslikud eeldused. Poliitilise kultuuri uuringud võrdlesid 5 maailma riiki (suhteliselt levinud hoiak). 10. Neli peamist riigiteooriat ja nende põhiväited? Pluralism- rõhutab ühiskonna eri gruppide kui survegruppide tähtsust. Ükski grupp ega indiviid ei kontrolli võimu täielikult ning ükski grupp ega indiviid ei ole võimust täiesti eemale jäetud. Uuem pluralism- tähtsad on vabad regulaarsed valimised, mille tulemusi mõjutavad pol. parteid ja survegrupid. Eliiditeooria- rõhutab väikeste gruppide poolt oma huvide realiseerimist. Võim on koondunud väikesearvulise eliidi kätte, kusjuures võimul on omadus kulmuneeruda. Marksism- rõhutab majanduslikke faktoreid ning riiki kui klassihuvide kaitsjat. Marx- kapitalistlik riik on vahend kodanluse klassi käes on huvide koostamiseks. Vastandub nii pluralismile kui elitismile. Korporatism- rõhutab majanduslikke faktoreid ja korporatiivsete gruppide huve
* 1981.a presidendiks saanud R-Reagan võttis kasutusele kriisist ülesaamiseks monetaristliku majanduspoliitika: 1) alandati makse. 2) raha juurdetrükk lõpetati. 3) vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi. 4) riigieelarve koostati defitsiidiga, suurendati riigivõlga. 6. SLV ja SDV (seletus, tekkeaeg, pealinnad). V: SLV Saksamaa Liitvabariik , 1949.a, Bonn. SDV Saksamaa Demokraatlik Vabariik , 1949.a, Berliin. 7. SLV sisepoliitiline elu (juhid, parteid, iseloomustus). V: Juhid: 1) 1950-1960.a->võimul kristlikud demokraadid,juht Konrad Adenauer [ panus: *sots turumajanduse väljatöötamine; riigi kaasamine Lääne koostöö võrguga; leppimine Prants 1963.a Elysee kokkulepe]. 2) 1970.aastad->võimul sots.demokraadid,juht Willy Brandt[teostas nn uut sisepoliitikat]. 3) 1980.aastad->võimul kristlikud demok, juht Helmut Kohl[Saksamaa ühines, Berliini müür lammutati]. Parteid: 1)Kristlik-Demok Liit. 2) Kristlik-Sotsiaalne Liit
pakkuda. Arvati, et lahendus on kõvakäeliste valitsejate võimuletulek ning riigi osa suurendamises igapäevaelus. · Kõik see tugevdas kommunistlike liikumiste mõju. Venemaa tahtis siiani kehtestada kommunistlikku korda kogu maailmas. 1919. aastal moodustati Komitern. Teisel kongressil kuulutati välja suuna ülemaailmsele nõukogude vabariigi loomisele. Nii mitmeski riigis said kommunistlikud parteid edukaks. · Kommuniste huvitas tulla võimalikult kiiresti võimule, kas või vägivalla abil. Asuti rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Organiseeriti relvastatud mässud Bulgaarias, Poolas ja Eestis, kuid rahvas ei liitunud kommunistidega ja mässukatsed suruti kiiresti maha. · Ülestõus korraldati ka Saksamaal, mis samuti ebaõnnestus, kuna rahvas ei toetanud riigipöörajaid
teises voorus see saab parlamenti.nt Prantsusmaa ja Soome.See kahevooruline ssteem tingib parteidele erinevates valimisvoorudes erineva valimistaktika.Esimeses voorus kritiseeritakse konkurente,aga mdukalt.Teises voorus moodustatakse hine valimisblokk lhedase mtteviisiga parteide vahel.Need kaks vooru toimuvad reaalselt kahel erineval ajal. Valijad peavad kaks korda kima valimas.See kik on riigile kulukam. Proportsionaalne ssteem-niipalju % kui valijad mingit parteid toetavad nii palju ka % see pareti parlamendis kohtasid saab.Kik hled lhevad arvesse.Puuduseks on see et see ssteem on keeruline ja ssteem on parteikeskne.Toimub hlte lekandmine helt saadikult teisele.Parteide vaatenurgast on see iglane aga ksikkandidaadi seisukohast see ei ole iglane.Valituks vib saada ka vhese toetusega inimene kes on krgel positsioonil oma parteis.Kasutatakse avatud ja suletud nimekirjade phimtet. Avatud nimekiri-toimub hlte mberpaigutamine krgemal kohal olevatele
monarhia, konstitutsiooniline parlamentaar rahu Endiselt suurriikide osas. majandus Sõjategevuse tõttu tohutud Tõiduainete sissevedu. kaotused. Tõusule aitasid kaasa reparatsioonid elsass-lotring. Põllumajanduslik tööstuslik Liberaalid ja konservatiivid Parteid ja poliitiline elu Kirev. Paljud parteid. 1924 a tööerakond, liberalistid. Koalitsiooni valitsused. Sagedased valitsuskriisid Mille poolest oli nende riikide areng sarnane, mille poolest erinev? Sarnane: mõlemad olid demokraatlikud, kuulusid, suurriikide hulka, tööstusriigid. Erinev: riigikord, riigi valitsemise võim
*Kultuurilised : kirjakeele ühtsustamine, seltsitegevused, eestikeelse kirjasõna levik, TÜ *Majanduslikud : tööstuse arenguga muutus Eesti Vene impeeriumis üheks arenenumaks piirkonnaks, talude päriseks ostmine-talupojad oma maa peremehed *Poliitilised: 1905 a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule, erakonnad- eestlastest poliitikud *Maapäev- oli eesti esimene parlament Seal olid esindatud kõik tähtsamad parteid, saadikud jagunesid kahe bloki vahel demokraatlik ja sotsialistlik Kõik rahvuslikud erakonnad taotlesid Venemaa föderaliseerimist ja Eesti kuulumist selle koosseisu autonoomse vabariigina Oldi ühel meelel, et Eestil peab olema oma põhiseadus ja valitsus 2.Esita oma arvamus, põhjenda näidete abil. *Kas vabadussõda oli osa Venemaa kodusõjast? ei *Mis oli peamine põhjus mis aitas kaasa eestlaste edule vabadussõjas? Välisabi,
isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik Välismaalane- välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsus- kahe erineva riigi kodakondsuse omamine Teemad: 1. Mis on partei + jaotus Partei kujutab endast kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb sellega pääsu võimule. Partei pääsu võimule määravad valijate hääled. Seepärast püüavad parteid oma tegevuskava välja töötada selliselt, et see vastaks laia valijaskonna huvidele. Demokraatlikus ühiskonnas on igaühel õigus kuuluda parteisse ja luua isegi oma partei. Kõik erakonnad ja nende liikmed on riigi poolt registreeritud. Parteisid jagatakse vasak- ja parempoolseteks, on olemas ka tsentriparteisid. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Vasakpoolsed pooldavad sellist ühiskonda, kus haridus, tervishoid,
ühiskonna saatuse eest Solidaarsu + + + s Positiivne + + + vabadus Inimväärik + + us Sotsiaalse + + d õigused Võrdsus + Üheksa erakonnaperekonda n Liberaalsed ja radikaalsed parteid n Konservatiivsed parteid n Sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud parteid n Kristlik-demokraatlikud parteid n Kommunistlikud parteid n Agraarparteid n Regionaalsed ja etnilised parteid n Paremäärmuslikud parteid n Rohelised parteid Erakonnaideoloogiad liberaaldemokraatlikus maailmas n Igas riigis on parteisid rohkem kui ühest perekonnast, va USA. Siiski mõnes riigis esindatud 2-3, teistes 6-7 perekonda. Teatud perekonna esindaja puudumine,
); 3) juhtorganid (nt. Eestis on liberaalidel ja konservatiividel üks liider/juht, valitud saamise korral saab see eelnimetud liider/juht peaministriks); 4) poliitilised doktriinid (nt. USA's kritiseeritakse oma presidenti ja presidendi naist aga sinna juurde tuuakse alati midagi positiivset.); 5) Partei sotsiaalne koosseis (kes siia parteisse kuuluvad: vaesed, rikkad, migrandid jne) Need viis kriteeriumit iseloomustavad: I 19. saj. tüüpi parteid: a) liberaalsed; b) konservatiivised. II Sotsialistlikud ja sotsdem. parteid III Totalitaarsed parteid: a) kommunistlikud; b) fasistlikud. IV Agraarparteid V Kristlik-demokraatlikud parteid VI Arhailised parteid (2009-05-15) -> DOKUMENTAALFILM ,,11. TUND" · Kas veel annab midagi teha? -> Kas me sooritame kõik koos nö suure enesetapu või on meil mõistust ennast muuta ja seeläbi olukorda parandada?
juhikultus, 3)piiratakse demokraatlike õigusi ja vabadusi, 4) riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest, 5) rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega, 6) valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks, 7) väljaspoool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala-ja julgeolekuteenistused. Itaalias oli maailmasõjajärgsel aastal olukord keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, parteid ei suutnud erimeelsuste tõttu otsuseid langetda mistõttu suurenes tööpuudus ja rahutused. Tekkis võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelased ja töötud ning neid hakati kutsuma fasistideks, sest fascio tähendab itaaliakeeles liitu. Rühmitus muutus Fasistlikuks parteiks mida juhtis Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil palju toetajaid, sest usuti, et ta suudab Itaalias korra majja lüüa. Fasistid hakkasid looma relvastatud salku, et võidelda kommunistide ja kurjategijatega
elavjõus. 3. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916). 4. poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid. Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunud tööliste ja väikekodanluse seas, kelle hulk oli sõja-aastail kasvanud just suurlinnades. 5. vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. Sõda andis võimaluse relvastumiseks ja rahvusväeosade moodustamiseks. Veebruarirevolutsioon: · 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstartsioonid, loosungiks "Maha sõda! Maha isevalitsus!".
6. 24.02.2011, Eesti Vabariigi aastapäev, http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_aastapäev 7. Poltavtseva, M. 02.09, Mine metsa: seened sirguvad üksteise võidu, http://www.rmk.ee/teemad/metsa-aasta/mine-metsa-seened-sirguvad-uksteise- voidu 8. 11.02.2010, Metsalõigud saatest sõida maale, http://www.eramets.ee/soida- maale?art=1047 9. Ragina, R., 02.04.2011, Kas eestimaalased vajavad Tarkade Parteid, http://www.virumaateataja.ee/412763/kas-eestimaalased-vajavad-tarkade-parteid/
süsteem. See süsteem toimib siis võrdelise valimissüsteemi alusel. Selline süsteem tagaks kõikide parteidele võrdsemaid võimalusi pääseda parlamenti, kuna Riigikogu mandaadid jagatakse valmisnimekirjade vahel võrdeliselt nende vahel saadud häältearvuga. Seega ei kehti põhimõtet, et ,,võitja võtab kõik" ehk nagu on enamusvalimistel. Lisaks sellele võrdelise valimissüsteemiga läheb vähem hääli kaotsi, kuigi valimiskünnis võtab siiski mõned. See tähendab, et need parteid, kes ei ületa, valimiskünnist ei pääse riigikokku. Seega valijad, kes neile oma hääle andsid, lähevad kaotsi. Valimiskünnis on valimissüsteemi puhul siiski oluline ja oluline on ka selle suurus. Nimelt se hoiab eemale parteisid, kes võivad olla ekstreemsemate vaadetega või teisalt, kui on vähem parteisid, kes parlamenti pääsevad, siis teeb see valitsuse moodustamise lihtsamaks ja tagab suurema stabiilsuse samuti. Eestis viimastel valimistel pääses
10)Eestis on 3 liiki kaitseväge: maavägi reservi väljaõpetamine ; õhuvägi õhuruumikontroll ja õhukaitse ; merevägi: miinitõrje ja teritoorjalvete kaitsmine. 11) KAPO on siseministeeriumi haldusalastegutsev valitsusasutus, mille ülesandeks on riigi sisejulgeoleku tagamine, teabe kogumise ja süütegevuse uurimine 12)Erakond e partei sarnase ilmavaatetega inimeste ühendus, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel Vasakpoolsete parteid peavadsuurimaks väärtuseks sotsiaalset õigust ja võrdsust Parempoolsete parteid esindavad jõukamaid ja ettevõtlusega tegelevaid inimesi Tsentriparteid kesksed parteid, kes vahest esindavad parempoolsete mõtteviisi ja vahest vasakpoolsete mõtteviisi. 13)Ametiühing tööliste huve kaitsev organisatsioon 14)Kodanikuühiskond Ühiskond , kus inimeste põhiõigusedja vabadused on kaitstudning kus on võimalik mõjutada poliitilisi otsuseid
omariiklus, pol. ühend. RUS võimatu, tugi sakslastelt, rahvuslik ülesanne. J.V.Jannsen P.Postimees, `eestlane', 1.ÜLP., L.Koidula, MIMÕR. VENESTAMINE Aleksander II->III, vene keele peale surumine, Jurjev, K.A.Hermann (Postimees), EÜS INDUSTRIALISEERIMINE raudteed, Kreenholm,turumajandus,viinavabrikud, Eestis toodeti peaaegu kõike, väliskapital, hea geogr.asend, rahvaarvu kasv,eestlased rohkem linnades. 1905a.REV. Vene-Pr. sõda, Verine Pühapäev, 17.10 manifest, parteid (J.Tõnisson), VSDTP(bols,mens) ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj.v ühendas kubermangud, autonoomia (30.03.17) MAAPÄEV oli omamoodi tolleaegne parlament, olid parteilised esindused, enamlaste pooldajate kasv (03-10.17) OKTOOBRIPÖÖRE 26.10
Tsensuur Rahvaalgatuslikud liikumised on keelatud Erakond, kes on esindatud parlamendis ja valitsuses, omab paremaid võimalusi elluviimiseks Tõsi, sest erakond on taodelnud endale pääsu võimule. Igal Eestis elaval täisealisel inimesel on õigus kuuluda talle meelepärasesse erakonda Tõsi, sest igal kodanikul on õigus seda otsustada. Eestis on parteiline plurarism. Riigikogus on esindatud 4 erakonda. Eestis on vasakpoolsed ja parempoolsed parteid. Poliitikas on kajastatud erinevad huvid. Parempoolsed parteid arvavad, et inimene ise peab eeskätt oma toimetuleku ja käekäigu eest vastutama. Vasakpoolsed parteid arvavad, et põhivastutus inimese elujärje eest lasub riigil. Riigikogus on praegu esindatud 4 erakonda (Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Isamaa ja Respublica Liit) Riigikogus esindatud erakondi võib nimetada
- Elanud Eestis 5.aastat - Peab olema vähemalt 15.aastane - Sooritama eesti keele tundmiseksami - Kodakondsuse ja põhiseaduse tundmiseksam - Kirjutama avalduse, eet jääb ustavaks Eesti riigile 8. Miks valib presidendi Eesti rahva esinduskogu, mitte rahvas ? - Sest Eestis on parlamentaarne riigikord, mitte presidentaalne nagu USA's. 9. Mis on koalitsioon, mis opositsioon ? Kes kuuluvad neisse praeguses parlamendis ? Koalitsioon Parteid, kes kuuluvad valitusesse. (Reformiaerakond & Isamaa ja Res Publica Liit) Opositsioon Parteid, kes ei kuulu valitusse. (Keskerakond, Rahvaliit, Rohelised, Sotsiaaldemokraadid) 10. Kelle nimetab president tavaliselt peaministri kandidaadiks ? Riigikogu valimised võitnud partei liidri 11. Millal peab terve valitsus ametist tagasi astuma ? Kui riigikogu umbusaldab peaministrit. 12. Mida teha, et riigikogu hakkaks arutama mõnda sinu jaoks tähtsat küsimust ? -
Asutav Kogu oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. Istungjärke oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vi rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) 120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25
annaabi.ee 
