Ühiskonna eksami konspekt (3)

1. NÜÜDISÜHISKOND
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis
ÜHISKONNA MUDEL
ASUSTUS
MAJANDUSE ERIPÄRA
Küttide ühiskond
ajutine
jaht
Nomaadide ühiskond
ajutine
karjakasvatamine
Agraarühiskond
püsiv, küla hajali , linnad kui halduskeskused
kõige olulisem on maaomand
Industriaalühiskond
püsiv, suurlinnad
masstootmine, tootmisvahendid
Postindustriaalühiskond
püsiv, metropol , tööjõu vaba liikumine
teenused, oskused
Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus , algeline maaviljelus.
Tööstusühiskond – sai alguse tööstuspöördest Inglismaal 17. sajandil
• töö oli korraldatud konveieritel
• tootmine muutus ratsionaalsemaks tänu konveieritöö kasutuselevõtuga
• tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle
• linnad arenesid kiiresti
• tugevnes bürokraatia
• kujunes töölisklass ja kodanlus
• leibkonnamudeliks kujunes väikepere
• tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt
• suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist
Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond
• teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt
• kõrgtehnoloogia massiline kasutamine
• vajatakse haritud spetsialiste
• kujunes keskklass , masstootmine, massikultuur ja massimeedia
• elustiilide erinevused vähenevad
• valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest
Infoühiskond
• info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus
• olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised
• maailmamajanduse globaliseerumine
• 2/3 inimestest töötab teenindussektoris?
• kaugtöö – ei pea kontorisse minema tänu sidepidamisvahendite arengule
Teadmusühiskond
• majanduses ja ühiskonnas kasutatakse teadusuuringute tulemusi
• töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust
• teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge
• ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid
• tootmisviisiks on automatiseerimine
Ühiskonnas toimunud muutused
Ühiskonnale iseloomulikud jooned
Agraarühiskond
Industriaalühiskond
Muutis sotsiaalset jaotust:
1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades.
2. Linnarahvastik kasvas maarahvastiku arvelt.
3. Leibkonnamudeliks kujunes väikepere.
Ratsionaalsus, bürokraatia
Postindustriaalühiskond
Teenindussektori osatähtsus kasvas. Suurenes teaduse ja tehnoloogia osa majanduses.
Haritud spetsialistid, keskklass, masstootmine, massikultuur.
Teadmusühiskond
Uuenemine ja innovatsioon tootmises. Kiire info hankimine ja töötlemine.
Teadus, uurimisasutused, avastuste-leiutiste rakendamine.
Kapitalism on majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses ning majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena.
2. TSIVILISATSIOONID
Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus , arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees.
3. DEMOKRAATIA
Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents , hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised.
Demokraatia eeldused:
• üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus
• ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus
• omavalitsuste kujunemine
• kodanikuühiskonna kujunemine
Demokraatia tunnused:
• kodanikuvabaduste tunnustamine
• võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
• sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed
• pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus
• vähemuste õigustega arvestamine
• tsiviilkontroll relvajõudude üle
• kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus)
• toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised
Demokraatia eelised:
+ Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust
+ Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas
+ Edendab ühist ja individuaalset heaolu
+ Tagab poliitilise stabiilsuse.
Demokraatia puudused:
- Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud
- Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada
- Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu
Demokraatia vormid:
Otsene e vahetu (antiik) demokraatia, mille puhul kodanikud võtavad ise rahvahääletusel e referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused , kus rahvast on kergem kaasata.
Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine
Esindus - e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad.
Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant.
Osalusdemokraatia , mille puhul kodanikkond on pidevalt ja mitmekülgselt kaasatud poliitikasse. Tugevamini on juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus ( Skandinaavia ) või kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA)
Nt Eestis kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus (osalusveeb, kodanikuportaal TOM -Täna Otsustan Mina).
Elitaardemokraatia , mille puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte.
DEMOKRAATIA
DIKTATUUR
Mis on riigivõimu alus?
võimude lahusus
diktaatori tahe
Kellele kuulub kõrgeim võim riigis?
rahvale
diktaatorile
Kes on võimul ja juhivad ühiskonda?
rahva poolt valitud võimu esindajad: riigikogu, valitsus, president , (kohus)
diktaator , ainupartei
Kuidas saadakse võimule?
valimiste teel
vägivallaga, pärimise teel
Kas rahvas saab mõjutada võimul olijaid?
jah
ei
Millest sõltuvad rahva õigused ja vabadused ?
põhiseadusest e konstitutsioonist
diktaatorist
4. HEAOLUÜHISKOND
Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus.
Heaoluriik on riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule.
Riigi klassikalised ülesanded:

seadusloome

riigikaitse

õiguskord
Tööstuspööre → keskkonnamuutus → sotsiaalprobleemid
Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi.
Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded:

ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu , haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond

pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
Heaoluriigi põhimudelid:
Sotsiaaldemokraatia

• sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust , seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud.
  
• peamine heaolu pakkuja on riik.
  
• eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas
  
  • kehtestatakse kõrged maksud ( progresseeruv tulumaks )
    

Eelkõige Skandinaavias
Liberalism

• maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged
  
• tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist
  
  • riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine
    
  • inimese jõukus määrab sotsiaalhüvede saamise/kvaliteedi. Inimene peab ise oma heaolu tagama
    

Eelkõige USA, Jaapan (ka Eesti)
Konservatism

• riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele
  
• kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid
  
• soosib kõrge kvalifikatsiooniga ja pika staažiga töötajaid
  

Eelkõige Saksamaa, Belgia
Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale.
REVOLUTSIOON
REFORM
Algatavad dissidendid
Algatav valitsev partei
Osalevad massid
Osalevad poliitikud ja ametnikkond
Stiihiline, etteaimamatu
Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused
Kasutatakse vägivalda
Rahumeelne
Muutuvad võimu ja valitsemissuhted
Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted ei muutu
Millest alustada demokraatia ülesehitamist:

demokraatia eelduste loomine

demokraatliku põhiseaduse kehtestamine

vabade valimiste kehtestamine

demokraatia juurdumine kõigis eluvaldkondades
Siirdeühiskonna probleemid:

• Reformide ebaühtlane tempo. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, aga demokraatia näib vahest liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel.
  
• Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi; elatustase esialgu langeb
  
• Probleemid rahandussüsteemis
  
• Ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud; esineb korruptsioon
  

1. Kas Eesti on siirderiik?
Ei. Eesti on kindlustanud demokraatia kõigis eluvaldkondades ning on plaanimajanduselt üle läinud turumajandusele.
2. Kui edukalt on Eesti toime tulnud siirdeprotsessi probleemidega?
Siirdeperioodil toimus hulgaliselt rahvakogumisi. Nt laulev revolutsioon, Balti kett ja Hirvepargi miiting. Samuti langes raha väärtus ja elatustase, aga Eesti tuli sellest kõigest edukalt välja.
5. JÄTKUSUUTLIKKUS
Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei lahendata teiste arvelt.
Jätkusuutlik ehk hea valitsemine:

• võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane- võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas)
  
• valitsemine peab olema efektiivne ( tulemuslik ), läbipaistev ja kodanikke kaasav
  

Hõlmab

• rahvastiku jätkusuutlik areng nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõistes
  
• rahvastiku juurdekasv
  
• tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule
  
• majanduse jätkusuutlik areng
  

6. ÜHISKONNA STRUKTUUR
Inimesed erinevad jõukuse, varaliste ja vaimsete ressursside, maailmavaate ja elulaadi poolest. Need tegurid muudavad ühiskonna mitmepalgelisemaks.
Pluralistlik ehk mitmekesine ühiskond on ühiskond, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid , omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid.
Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid :

• sallivuslik hoiak – austatakse õigust olla vastandlikult erinev
  
• koostöö – tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled
  
• dialoog – orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa
  
• solidaarsus – tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist
  

Pluralismi vastandmõisted: sallimatus, assimileerimine , likvideerimine, võitlus kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine.
Pluralism on parem kui ühetaolisus, sest ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime ning on vägivaldse poliitika tagajärg. Nt NSVL , Mao-aegne Hiina, Põhja-Korea.
Liigne pluralism pole riigi stabiilsusele hea, sest pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine ei soodusta ühist tegutsemist .
Ühiskonna jaotus sektoriteks

Avalik sektor – võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid , Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jne). Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest.
Põhiülesandeks on rahvusliku julgeoleku tagamine ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Veel tegeleb valitsemise ja haldamisega.
Avalik haldus on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke.
Avalik-õiguslik asutus ei allu otseselt riigile, vaid korraldab oma tööd iseseisvalt. Riik eraldab raha ja tellib teenust.

Erasektor – erakapitalil baseeruvad ettevõtted, kelle eesmärgiks on teenida kasumit.
Erinevad õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala poolest. Ühisjooneks kasumi taotlemine ja eraomandus. Nt aktsiaseltsid, pangad , osaühingud

Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond – eesmärgiks pole valitseda ega teenida kasumit; vabatahtlikud ühendused. Nt MTÜ, sihtasutused, seltsingud.
Peamised teooriad, mis käsitlevad riigi sekkumist majandusse:
REGULEERIMISTEOORIAD
John Maynard Keynes
VABA ETTEVÕTLUSE TEOORIAD
Milton Friedman
Kapitalistlik majandus on
ebastabiilne
stabiilne
Maj probleemid on seotud
mitteküllaldase nõudlusega
mitteküllaldase pakkumisega
Peamine eesmärk
täistööhõive
isereguleeruvad hinnad
Nõudlus
suurendamine võib kaasa tuua inflatsiooni, ent tõstab tööhõivet
ei tohi mõjutada, sest rikub majanduse iseregulatsiooni
Maj tsükleid põhjustavad
tarbimise ja investeerimise kõikumised
rahamassi kasvutempo kõikumine
Investeeringute kasvu tagab
intressimäärade reguleerimine
rahamassi kasv
Kodanikuühiskonda on vaja, sest:

• kodanikuühiskonna kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. See väldib võimu monopoliseerimist ning stabiliseerib ühiskonda.
  
• täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida
  
• osalevad seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldavad seisukohti valitsuse poliitika kohta. See annab rohkem võimalusi end kuuldavamaks teha gruppidele, kellega arvestada ei taheta (puudega, noored, vähemused).
  
• loovad töökohti
  
• riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib viimaste lugupidamise. Kodanikuühiskonda tauniv valitsemine kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu.
  

7. ÜHISKONNA KIHISTUS , SOTSIAALNE STAATUS JA ROLL
Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks.
Elustiili, väärtuste, päritolu alusel kujunevad staatuskihid eliit ja mass.
Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise.
Selline liikumine võib olla horisontaalne või vertikaalne.
Horisontaalne – liigutakse ühest linnast teise, ühest majandusharust teise
Vertikaalne – liigutakse lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi
Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (India, Prantsusmaa) pole liikumine nii suur kui mõnes tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnas (Ida- ja Kesk-Euroopa).
Kasvanud on põlvkondadevaheline mobiilsus – lapsed valivad teise elukutse ja väärtused, kui nende vanemad.
Ühiskonna kihistus on säilitanud oma hierarhilisuse – ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (kõrgklass).
Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist – suur inimrühm, kellel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon. Tavaline jaotus:

• Kõrgklass e eliit
  
• Keskklass e mass e enamik – kõrge ametialase kvalifikatsiooni ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria.
  
• Alamklass – madalama sotsiaalse staatusega inimgrupp , kes teeb lihtsat tööd, saab vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad, kui selles ühiskonnas kombeks.
  

Omistatud e päritud e kaasa sündinud staatus – muutumatu tunnus, mille üle inimesel puudub kontroll. Nt vanus, sugu, rass .
Omandatud e saavutatud staatus – on teatud valikute, teenete või pingutuste tulemus. Nt abikaasaks saamine, ema, isa.
Rollikonflikt – olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt koolis on õpetaja ka mõne lapse ema. Emana peab olema hoolitsev ja tähelepanelik; õpetajana ei tohi pöörata ühele rohkem tähelepanu kui teistele.
Tervikuna rikastab sotsiaalne kihistumus ja mobiilsus ühiskonda ning oskusliku poliitika korral suurendab selle arenguvõimet.
8. VÕIM ÜHISKONNAS
Riik – institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. On võimu teostamise aparaat.
Riigi tunnused:

• Omab kontrolli teatud kindla territooriumi üle
  
• Riik on alati seotud võimuga. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu (suveräänne)
  
• Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõgile siduvad
  
• Institutsioonid on avalikud; vastutavad koos otsuste tegemise ja elluviimise eest
  

Võim – isiku või sotsiaalseg rupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine .
Võim on inimgruppides ja ühiskonnas alati ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine.
Võimu ressursid :

• ainelised – omand ehk maa, kinnisvara, kapital ehk raha
  
• vaimsed – kogemused, inimkapital – teadmised, oskused, sotsiaalne kapital – suhted, usaldus, koostöö teiste ühiskonnaliikmetega
  

Võimu teostamise meetodid:
1. Sund – inimesed alluvad hirmust vägivalla, karistuse ees
2. Autoriteet – inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad (traditsioonid).
Riigivõimu ainuomased tunnused:

• õigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist
  
• õigus koguda makse ja otsustada tulu kasutamise üle
  
• õigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks
  
• riigivõimu otsused on kõigile kohustuslikud, kes riigi territooriumil asuvad
  
• õigus ja kohustus korraldada igapäevaelu e teostada avalikku haldust ja esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises
  
• 1 keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia
  

Riigivõimu komponendid:

• spetsiaalsed asutused ja institutsioonid (ministeeriumid, Riigikogu, valitsus, kohus, korrakaitsejõud)
  
• inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia)
  
• kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel.
  

Miks võimule kuuletutakse:

• mõistuslik kaalutlus – valitseja ja valitsevate vahel on umbisikulised suhted. Korraldust täidetakse, sest nii on kirjas seadustes (bürokraatia). Nn legaalne domineerimine .
  
• traditsiooniline – põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest (näiteks patriarhaat , kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile).
  
• karismaatilisus põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti.
  

Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii küll teistest mõjukam, aga tema juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest.
Kultuuri valdkonnas saab rääkida populaarsusest, autoriteedist ja prestiižist. Kuuletumine on vabatahtlik.
Hierarhilise võimu alternatiivid
Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest e ülevalt-alla sõltuvusest. Iga osaleja tegutsemispiirid ja pädevused on rangelt paigas; ülevalpool olevate asutuste ja juhtide otsused on alati tähtsamad.
Hierarhilise võimumudeli kõrval on hakatud väärtustama sotsiaalset partnerlust – seaduse või muu õigusakti väljatöötamisse kaastakase peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Nt ametiühingute kaasamine miinimumpalga aruteludesse.
Võrgustikuvalitsemine – võrdsete osalejate suhe. Osalejad ei ole üksteises suhtes domineerival positsioonil ega alluvusvahekorras, vaid vastastikuses ressursisõltuvuses. Ükski osaleja ei saa jõuda eesmärgile partnereid ignoreerides. Nt ümarlaud, foorumid, virtuaalsed võrgustikud.
9. POLIITILISED IDEOLOOGIAD
Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindalid väärtusi. Ideoloogia esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed sobivad antud aegruumi – oskuslik propaganda .
Poliitiline ideoloogia annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi.
Parempoolsed ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandusse. Eesmärgiks on suur tööhõive, kõrged palad , madalad maksud. Üksikisik on tähtsam kui kollektiiv . Pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseis erinevusi. (IRL, Rahvaliit, Reformierakond )
Vasakpoolsed pooldavad riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, astmelist tulumaksu, kõrgeid makse ja riiklikku toetust laialdastele elsnikekihtidele. Tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. ( Keskerakond , Sotsiaaldemokraadid )
Tsentristid laveerivad parem- ja vasakpoolsete ideede vahel.
Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism , feminism, sürrealism jne.
Konservatism (IRL, Rahvaliit)

• Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile
  
• Aeglased reformid
  
• Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik
  
• Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel
  
• Riik ei peaks majandusse sekkuma
  
• Pooldavad eraomandust ja mõõdukaid makse
  
• Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve
  
• Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, kirik , suguvõsa, tööandja
  

Liberalism (tsentristid, Reformierakond)

• Toetab isikuvabadust
  
• Kiired reformid
  
• Pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turge, minimaalset riigi sekkumist majandusse
  
• Madalad maksud
  
• Sotsiaalse heaolu tagab igaüks ise
  
• Rahva osalemine riigipoliitikas
  
• Õhuke riik e vähem riiki
  

Sotsiaaldemokraatia (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid)

• Võrdsed võimalused kõigile – ühiskond peab tagama inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd.
  
• Segamajandus
  
• Riik sekkub majandusse
  
• Astmeline maksusüsteem
  
• Kõrged maksud
  

Praegune võimukoalitsioon: Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid
Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit
10. VABAD VALIMISED
Mis on valimised:

• Valimistega tagatakse võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine
  
• Vahendavad võimudele kodanike nõudmisi
  
• Valimistel on hariv fn – sel perioodil viivad inimesed end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega
  

Valimiste fn:

• Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine
  
• Vahendada võimudele kodanike nõudmisi
  
• Hariv fn
  
• Rahva usalduse indikaator – kõrge osalusprotsent näitab demokraatia kindlust. Madal aga rahva rahuloematust senise poliitilise liini suhtes
  

Valimisi korraldatakse regulaarselt, sest vastasel korral hakkab riik demokraatiast eemalduma.
Valimiste põhimõtted /-tunnused:

• Üldised – valida võivad kõik täisealised hääleõiguslikud kodanikud. Piirangud: vanuse-, paiksus- ja kodakondsustsensus)
  
• Ühetaolised e võrdsed – kõik hääled on võrdsed; igal valijal 1 hääl; kõigile kandidaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks
  
• Otsesed – hääletamisõigust ei tohi volitada teisele. Valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale
  
• Hääletamine on salajane – valija täidab sedeli hääletamiskabiinis ega tohi seal kellegagi aru pidada
  
• Vabad – iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Hääletajaid ei tohi sedeli täitmise ajal mõjutada. Valimispäeval on keelatud valimispropaganda.
  

Riigi ül valimiste ettevalmistamisel:

• Valimiskomisjon registreerib kandidaadid
  
• Valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni
  
• Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse
  
• Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid
  
• Kontrollib erakondadekulusid valimiste lõppedes
  

Millised tegurid avaldavad mõju hääletamisele:
Valitsuse tegevus Väärtusorientatsioonid
Sõprade mõju Majanduse struktuur
Valimiskampaania mõjutused Sotsiaalne struktuur
Massimeedia mõju Ajaloolised tavad
Kandidaadi meeldivus Grupikuuluvus
Kokkupuude parteiga Majanduslikud tingimused
Arvamused vaidlusküsimustes Poliitilised tingimused
Majoritaarne e enamusvalimiste e isikuvalimiste süsteem:

• Ühemandaadilised valimisringkonnad
  
• Parlamendi saadikuks saab kõige enam hääli kogunud kandidaat (ühes ringkonnas kandideerib 4-6 inimest)
  

• selge ja lihtne. Igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb
  
  • eelised on suurparteidel, diskrimineerib väiksemaid (suurtel on parlamendis rohkem kohti kui väikestel; sunnib väiksemaid ühinema)
    
  • hääled lähevad kaotsi (mitte-võitnud kandidaatide hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta arvesse)
    
  • parlament ei peegelda päris täpselt valijaskonna eelistusi
    

Nt Inglismaa, Uus- Meremaa , India, USA, Kanada
Proportsionaalne valimissüsteem:

• Parlamendi saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega ( partei kogub 7 % häältest, omandab 100-kohalises parlamendis 7 kohta)
  
• Mitmemandaadilised valimisringkonnad
  

Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (valitakse erakondlikku programmi, mitte isikut).
Avatud nimekiri – kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber (suurema toetuse pälvinud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole . (europarlamendi, parlamendi ja kohalikud valimised)
Suletud nimekiri – pingerida ei moodustata. Kodanikud mõjutavad seda, mitu inimest nimekirjast parlamenti pääseb. Erakond otsustab, kes need personaalselt on. (parlamendi valimised)

• tänu häälte ülekandmisele ei lähe need kaduma
  
• parteidel on võrdsemad võimalused saada parlamendis esindatud (tagab paremini pluralismi)
  
  • häältelugemine on keeruline
    
  • valimistulemust mõjutavad suuresti erakonnad (suletud nimekirjade puhul võib parlamenti pääseda inimene, kelle poolt hääletati vaid 100 korda. Seetõttu on kehtestatud häälte alampiir )
    
  • häälte ülekandmise tõttu hajub saadiku isiklik vastutus
    

Nt Eesti, Soome, Holland , Rootsi, Itaalia, Taani
Hübriidne valimissüsteem – pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarselt (nt regioonis), pooled proportsionaalselt (üleriigilised erakondade nimekirjad)
Mandaat – saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht.
Valimisringkonnale eraldatud mandaat sõltub seal elavate kodanike arvust. Mida rohkem kodanikke seda rohkem mandaate.
Jagatakse 3 liiki mandaate:
Isikumandaat – saab kandidaat, kes saab lihtkvoodi jagu hääli (valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arv)
Ringkonnamandaat – lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad mandaate lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad erakonnad, mis ületavad valimiskünnist (5%)
Üleriigiline kompensatsiooni mandaat – suletud nimekirja alusel
Kvoot – häälte miinimumnorm, mille kandidaat peab koguma, et osutuda valituks.
Need hääled, mis kogutakse üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Sellega toetab erakonnakaaslasi, kel kvoodist hääli puudu jääb. Nii suurendatakse erakonna esindatust volikogus või parlamendis.
Valimiskünnis – Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5 % häältest üle Eesti. See protsendimäär ongi valimiskünnis. Sellega välditakse parlamenedi killunemist.
Kas valimised on kodaniku vabadus või kohustus? Põhjenda!
Valimised on kodaniku vabadus, mitte kohustus, sest EV põhiseaduses puudub punkt, mis kohustaks kodanikku hääletama või valimistel osalema .
11. VALITSEMINE
Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil.
Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju (valitsus ei tohi riigieelarvet vastu võtta)
Protseduurilised piirangud – mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda (valitsus võib võtta laenu, aga laenulepingu peab ratifitseerima parlament)
Riigivõimu kolmikjaotus:

• Seadusandlik võim
  
• Täidesaatev võim
  
• Kohtu võim
  

Riigivõimu tasakaalustatus – et võim ei koonduks ühe isiku või grupi kätte
Presidentaalne riigivõim (USA, Mehhiko , Argentiina, Tšiili, Egiptus , Gruusia )
Rahvas e valijaskond e valijamehed valivad presidendi ja parlamendisaadikud.
President moodustab valitsuse. Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimisi. Võimude lahusus on suurim.
Presidendi 3 ametit:

• Riigipea
  
• Peaminister e valitsuse juht – õigus ministreid ametisse nimetada või tagandada
  
• Vägede ülemjuhataja
  

Seadusandlikuks institutsiooniks on kahekojaline ( Esindajatekoda ja Senat e ülemkoda) parlament e Kongress .
Süsteemi eelised: valitsused on pikaajalised
Süsteemi puudused: vastastikuse tegevuse pärssiminevõi blokeerimine ; Kongressi ja Valge Maja poliitilise liini vastuolulisus)
Parlamentaarne riigivõim (Inglismaa, Eesti, Skandinaavia, Šveits, Itaalia, Saksamaa, Iirimaa )
Rahvas valib otse parlamendi.
Parlament valib presidendi ( kuningriikides langeb riigipea valimine ära).
Presidendi 3 ametit:

• Riigi esindamine
  
• Tasakaalustab valitsuse ja parlamendi suhteid
  
• Nimetab ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust (diplomaadid, kohtunikud , sõjaväe juhtkond , järelevalveinstitutsioonide juhid)
  

Riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon.
Seadusandlik ja täidesaatev võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses.
Poolpresidentaalne riigikord (Prantsusmaa, Island, Portugal , Austria, Venemaa, Leedu)
Rahvas valib otse presidendi, kes nimetab ametisse peaministri, kes omakorda ülejäänud ministrid valib, kuid need peavad presidendi heakskiidu saama.
President vastutab välis-, kaitse- ja meediapoliitika eest.
Peaminister vastutab sotsiaal- ja majandusküsimuste eest.
Presidentaalse ja parlamentaarse riigivõimu sarnasused:

• Parlamendil on seadusandlik võim
  
• Rahvas valib parlamendi
  
• Riigipeal on vetoõigus
  
• Presidendil on esindusroll ja tseremoniaalsed kohustused
  
• Riigipea on õigus sõlmida rahvusvahelisi kokkuleppeid
  

Ühekojaline parlament: Skandinaavia (v.a Norra), Balti riigid
Kahekojaline parlament: Suurbritannia , Saksamaa, Pr, Itaalia, Tšehhi, Norra, Poola, Venemaa
Ülemkoda kui seisuslik esindusorgan: õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Seega ei pruugi seal kõige teadlikumad inimesed olla. Seetõttu jääb neile esindusroll.
Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel.
Seaduse järgi on mõlemad kojad võrdsed, s.t õigusakti jõustub mõlema koja heakskiidul.
Ülemkoda kui regionaalsete huvide esindaja:
Regionaalsed esinduskojad tegelevad liidumaid puudutava seadusandlusega .

• Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad
  
• Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( igast osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit)
  

Parlament
Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid
Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon
Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on

esimees: Ene Ergma

1. aseesimees: Keit Pentus

2. aseesimees: Jüri Ratas
Komisjonid on parlamendi tööorganid.
Alalised: tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga. Dubleerivad ministeeriume. Komisjonid töötavad välja vastava seadusandluse. Ministeeriumid viivad selle ellu.
Ajutised : moodustatakse lühikeseks ajaks mingi olulise probleemi uurimiseks.
Iga parlamendi liige kuulub ühte komisjoni.
Koalitsioon: parteid, mis kuuluvad valitsusse. Ül algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi, erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse.
Opositsioon: parteid, mis ei kuulu valitsusse. Ül kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive.
Fraktsioon : saadikurühm, mille aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Fraktsiooni kuulumine ei ole kohustuslik, aga sinna kuuludes on võimalik poliitikat rohkem mõjutada.
Riigikogu ül
Riigieelarve : võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande
Riigikaitse: kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
Välispoliitika alal: ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 79
Valitsus
Kuidas moodustatakse valitsus presidentalismi puhul?
President nimetab ministrid(departemangude juhid) ametisse Kongressita (parlamendita) läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata. Otsustab ka tagandamist.
Kuidas moodustatakse valitsus parlamentarismi puhul?

• President määrab peaministri kandidaadi.
  
• President teeb talle ülesandeks uue valitsuse moodustamise.
  
• Peaministrikandidaat esitab Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta.
  
• Riigikogu otsustab läbirääkimiste avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks.
  
• Volitused saanud, esitab ta valitsuse koosseisu presidendile .
  
• President nimetab valitsuse ametisse.
  

Kumb jääb peale: parlament või valitsus?
Valitsus on tähtsam, sest tal on rohkem fn-e kui parlamendil. Parlamendi protseduurireeglid on kohmakad ja aeglased, mis teevad kiire reageerimise raskeks.
Minister – valitsuse liige, ministeeriumi poliitiline juht, kes kaitseb valitsuses oma erakonna seisukohti. Eestis 13 ministrit (neist 2 portfellita, st. pole ministeeriumit)
Ministeerium – täitevvõimu asutus, mis tegeleb teatud elu valdkonna korraldamisega. Eestis 11.
Kantsler – ministeeriumi igapäevase elukorralduse juht. Teeb ministrite vahetumise ajal ära töö, mida on vaja ära teha. Peab tagama ministeeriumi igapäevatöö.
Riigikantselei – täitevvõimu organ, mille ülesandeks on tegeleda valitsuse igapäevase asjaajamisega ja anda välja Riigi Teatajat.
Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister.
Valitsuse eluea määrab:

• Parlamendi erakondlik jaotus (mis valitsus luuakse )
  
• Põhiseaduslik ülesehitus
  
• Ministrikohtade jaotus erakondade vahel
  

Koalitsioonivalitsus – mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valitsemisprogrammi e koalitsioonileppe alusel.
Enamusvalitsus – napp häälte ülekaal opositsiooni ees
Opositsioonivalitsus – puudub parlamendi enamuse toetus
Riigipea
EV 4 presidenti (tunda ära sõnas ja pildis ):
Konstantin Päts
Lennart Meri
Arnold Rüütel
Toomas Hendrik Ilves
Nõuded EV presidendile:
Kodakondsus piirang – sünnilt Eesti kodanik
Vanuse piirang – vähemalt 40 aastane
Riigikogu esimees saab presidenti asendada , kui viimane on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või kui presidendi volitused on enne tähtaega lõppenud.
Kriminaalvastutusele saab presidenti võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Presidendi ülesanded
Riigikaitse valdkonnas: teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamiseks
Välissuhtluses e diplomaatilises valdkonnas: esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises
Seadusvaldkonnas: kuulutab välja seadused vastavalt põhiseaduse §-dele 105 ja107.
12. AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA
Bürokraatia kujunes välja sest seoses heaoluriigi kujunemisega suurenesid riigi fn-d, mille täitmiseks on vaja suurt ametnikkonda.
Avalik haldus on riigi ülesanne.
Bürokraatia positiivses tähenduses: juhtimissüsteem, mida iseloomustab asjaajamise järjepidevus, ametnike professionaalsus ja erapooletus .
Bürokraatia negatiivses tähenduses: juhtimissüsteem, mida iseloomustab ebaefektiivsus , jäikus, ebainimlikkus ja tülikad protseduurid.
Bürokraatia funktsioonid:

Poliitika elluviimine – alamastme ametnikud suhtlevad kodanikega ja kõrgemad ametnikud poliitika kujundajatega.

Süsteemi stabiliseerimine ja vahekohtuniku fn – poliitika ja haldus põimuvad, aga ei tohi samastuda. Poliitikud sätestavad avalikud huvid juriidiliselt, bürokraatia tagab nende huvide elluviimise.

Iseenda taastootmine, arendamine, inimressursi juhtimine
Miks teostatakse ametnike üle järelevalvet:

• On vaja jälgida, et see mida ametnikud teostavad on tõepoolest avalikkuse, mitte ametkonna erahuvid.
  
• Järelevalve tõstab valitsemise tõhusust (kiire reageerimine tekkivatele küsimustele)
  
• Kuna ametnike kätte on koondunud suur võim, siis peab silmas pidama korruptsiooni.
  

Järelvalvejõud:
1) Sisekontroll

juriidiline – otsustatakse, kas ametnik peab seadustest kinni

psühholoogiline – otsustatakse, kas ametnik peab eetikanormidest kinni
2) Poliitiline kontroll

varaline järelevalve – kontrollitakse, kuidas ametnik käib ringi talle usaldatud varadega

ametkondlik järelevalve – kontrollitakse kutsestandardeid
3) Õiguslik kontroll – teostatakse, et vältida korruptsiooni, kasutades üldist kohtusüsteemi või ombudsmani
13. REGIONAALPOLIITIKA . KOV
Regionaalpoliitika tähtsaim ül on vähendada piirkondliku arengu ebaühtlust.
Miks on hariduse, transpordi ja sotsiaalküsimuste korraldamine peamiselt omavalitsuse või maakonna ülesanne?
Need valdkonnad võivad erinevalt korraldatud olla. Probleemid tuleb lahendada inimesele võimalikult lähedal. Omavalitsused teavad kõige paremini, mis teatud piirkond vajab.
Kohalik omavalitsus
Esinduskogu: valla- ja linna volikogu
Mille poolest erineb valijaskond Riigikogu valimistest ja KOV valimistest?
Volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt 18.
Maksud, mida KOV võib kehtestada:
(Müügimaks) Mootorsõidukimaks
Paadimaks Loomapidamismaks
Reklaamimaks Lõbustusmaks
Teede ja tänavate sulgemise maks Parkimistasu
KOV-i tulud: KOV-i kulud:
Maksud Personalikulud
Kaupade ja teenuste müük Majandamiskulud
Materiaalse ja immateriaalse vara müük Subsiidiumid ( rahalised toetused) ettevõtlusele
Tulud varadelt Sotsiaaltoetused
Toetused, sh välisabi Eraldised mitteresidentidele
Muud tulud, sh trahvid Eraldised muule valitsussektorile
Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine, ren.
Intressid ja kohustistasud
Muud kulud
15 maakonda :
Hiiumaa – Kärdla
Saaremaa – Kuressaare
Harjumaa – Tallinn
Lääne-Virumaa – Rakvere
Ida-Virumaa – Jõhvi
Läänemaa – Haapsalu
Raplamaa – Rapla
Järvamaa – Paide
Jõgevamaa – Jõgeva
Pärnumaa – Pärnu
Viljandimaa – Viljandi
Valgamaa – Valga
Võrumaa – Võru
Põlvamaa – Põlva
Tartumaa – Tartu
Omavalitsusüksusi nim valdadeks ja linnadeks
Omavalitsustel on kohalike maksude kehtestamise õigus
Omavalitsustel puudub toetuste kehtestamise õigus
Omavalitsus saab raha otse riigieelarvest ja oma eelarve puudub
Omavalitsus tegutseb parlamendi otsealluvuses
KOV-il pole täidesaatvat võimuorganit
Omavalitsus on kõigi lasteasutuste , koolide omanik
Omavalitsuse juhi määrab ametisse VV
KOV volikogu valitakse 3 aastaks
KOV volikogu valimistel on hääleõigus ka omavalitsuse territooriumil püsivalt elavatel mittekodanikel
Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada KOV-ilt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles
14. INIMÕIGUSED
Inimõigust eripära: õigusi käsitlevad dokumendid sisaldavad riigi kohustusi inimese suhtes. Üksikisik võib nõuda ja riik peab looma tingimused nende kehtimiseks.
Universaalsed – puudutavad kõiki inimesi
Ühetaolisus
Inimõiguste valdkonnad:

• Põhiõigused – kehtivad kõigile inimestele
  
• Poliitilised õigused – eelkõige kehtivad kodanikele (poliitika, valitsemine, valimised)
  
• Sotsiaal-majanduslikud õigused: eelduseks on arenenud majandus ja sotsiaalne kaitse (piisav elatustase, õiglane töötasu; õigus tööle, vabale ajale, haridusele, arstiabile)
  
• Kultuurilised õigused – rahvuskultuur , keel
  
• Õiguslikud õigused – süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse ees, aus ja õiglane kohtumõistmine
  

Õiguste kaitse

• ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948
  
• Euroopa inimõiguste konventsioon 1950
  
• Euroopa sotsiaalharta 1961
  

Kõik riigid, kes on need ratifitseerinud, peavad täitma kehtestatud põhimõtteid, mida kontrollivad:

• Euroopa Nõukogu – istungitel antakse nende täitmisest aru
  
• Euroopa inimõiguste kohus Strasbourg ’is – enne tuleb läbida asukohamaa kohtu distantsid
  

• Õiguskantsler annab Riigikogu ees aru ( ombudsman - sõltumatu ametiisik , kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või –asutuste suhtes)
  

Olukorrad, mil igaühe õiguseid võib piirata:

Riikliku julgeoleku tagamine

Avaliku korra tagamine

Teiste inimeste õiguste tagamine

Looduskeskkonnakaitse

Nakkushaiguste leviku piiramine (nt liikumisvõimaluste piiramine)

Liiklusohutuse tagamine
Otsustajaks on põhiseaduslik organ: Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President
Erakorraline olukord peab vastama 4 põhitunnusele:

Peab hõlmama kogu riiki

Tavapäraste vahenditega ei saa ohtu kõrvaldada

Kriis või oht on ajutise iseloomuga

Erakorraline olukord kuulutatakse välja ametlikult (see, kellel on õigus seda välja kuulutada) ja piiratud ajaks