Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur oli nõus olukorda analüüsima, kuid leidis, et tugiteenuste nagu näiteks toitlustuse sisseostmine ei anna kokkuhoidu. Mõlemad haiglajuhid ei nõustunud töötajate koondamisega väljapakutud mahus. Sotsiaalministeeriumi info põhjal peab järgmisel aastal Tartu Ülikooli Kliinikum koondama 85 töökohta ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koondama 80 töökohta. Teisipäeval kell 14 arutab sotsiaalkomisjon oma istungil eriarstiabi kättesaadavust. Istungile on kutsutud Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere, Eesti patsientide nõukoja juhatuse liige Kaido Kolk ning sotsiaalministeeriumi ja haigekassa esindajad. Kommentaar: Haiglates on niigi pikad järjekorrad ja töötajaid suhteliselt vähe. Kas varsti tehakse ka haiglatesse iseteenindus, kus inimesed ravivad end ise. Ongi vaja ainult ühte õde ja nii hoiaksime kulud kontrolli all.
2.5 RIIGIKOGU Parlamendi peamised ülesanded: · esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid · tähtsaim ülesanne: seaduste vastuvõtmine · valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle Parlamendi õigused: · võtavad vastu riigieelarve · kontrollivad valitsuse tegevust · presidendi valimine Istungjärk- parlamendil on tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungjärku. (esimene istungjärk- jaanuarist jaanipäevani, teine istungjärk- septembrist jõuludeni. Fraktsioon-ühtsete vaadete põhjal loodud saadinkuühendus parlamendis.(sinna kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Riigikogu juhatuse moodustavad Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest. Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel. Riigikogu esinatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses, neid nim. valitsus-ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, kes pole valitsemisega seotid, moodustavad oposits...
kaitsepoliitika kujundamisel. Komisjoni esimees: Mati Raidma Komisjoni aseesimees: Toivo Tootsen Komisjoni liikmed: Tõnu Juul Jaan Kundla Tarmo Kõuts Kalvi Kõva Lauri Laasi Nelli Privalova Jaak Salumets Trivimi Velliste Komisjoni ametnikud: Aivar Engel Helena Koff Irene Talu 10 - Sotsiaalkomisjon Sotsiaalkomisjon on üks Riigikogu alatistest komisjonidest, mis moodustati 1992. Aastal. Alguses oli komisjoni nimeks sotsiaal-, töö- ja tervishoiukomisjon. Alates 1992. Aasta 1. Detsembrist on komisjoni nimeks sotsiaalkomisjon. Komisjoni tööst Sotsiaalkomisjoni töövaldkonda kuuluvad sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja tervishoidu reguleerivad seaduseelnõud. Komisjoni esimees: Heljo Pikhof Komisjoni aseesimees: Jaak Aab Komisjoni liikmed: Tõnis Kõiv
Riigikogu-kõrgeim seadusandlik võim 1. Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu- parlament. 2. Parlamendi ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid, arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid, seaduste vastuvõtmine, valitsusse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle, riigikogu võtab vastu riigieelarve 3. Eesti Vabariigi Riigikogu tänane koosseis: Reformierakond- 30 liiget, IRL- 14 liiget, Keskerakond- 27 liiget, Sotsiaaldemokraadid- 15 liiget. Rk-s on 101 liiget. 4. RK töökorraldus ja töö juhtimine: Parlament on alaliselt töötav võimuorgan. Parlamendil on aastas tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungijärku. Riigikogu esimene istungijärk kestab jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Juulis parlament puhkab. Istungijärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungijärgu. 5. Parl...
RIIGIKOGU Parlament · Rahva poolt valitud esinduskogu · Erinevates riikides erinevad nimetused · Eduskund · Seim · Riigiduuma · Kongress · Liidupäev · Enamus riikidel tänapäeval kahekojalised, Skandinaavias ja Eestis ühekojaline Riigikogu Ülesanded: · Esindada poliitikas erinevaid vaateid · Koostada seaduseid · Valitsuse ametissepanek · Valitsuse kontrollimine · Riigieelarve vastuvõtmine · Parlamendi töö käib kahes istungjärgus (hooajas) · Jaanuarist jaanipäevani · Septembrist - jõuludeni · Praktiliste küsimuste puhul kutsutakse kokku erakorraline istungjärk Juhtimine · Riigikogu töö korraldamiseks valitakse juhatus · Aseesimees/naine Ene Ergma · I aseesimees/naine Laine Randjärv · II aseesimees Jüri Ratas Ülejäänud liikmed komisjonides · ALALISED · ERAKORRALISED 1) Euroopa Liidu asjad...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Referaat Kersti Univer Pärnu 2010 1 1) Riigikogu töökorraldus: Riigikogu töökorraldus (1) Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu . Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Riigikogu töökorraldus (2) Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatud erakonnal on oma fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna seisukohad arutlusele tulevates küsimustes, koostatakse se...
Maaelukomisjon Merry Aart Majanduskomisjon Annely Akkermann Keskkonnakomisjon Yoko Alender Keskkonnakomisjon Riho Breivel Rahanduskomisjon Dmitri Dmitrijev Väliskomisjon Enn Eesmaa Keskkonnakomisjon Peeter Ernits Sotsiaalkomisjon Urmas Espenberg Sotsiaalkomisjon Hele Everaus Põhiseaduskomisjon Kalle Grünthal Kultuurikomisjon Helle-Moonika Helme Maaelukomisjon Heiki Hepner Maaelukomisjon Kaido Höövelson Majanduskomisjon Jüri Jaanson Väliskomisjon Maria Jufereva-Skuratovski
RIIGIKOGU *koosseis: - 101 liiget/saadikut ( vahetub iga nelja aasta järel parlamendi valimiste teel ) *tööorganud: - juhib riigikogu esimees. Ene Ergmaa + kaks asendusmeest - komisjonid ( hõlmab suure osa riigikogu tööst. nt: keskonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ) - fraktsioonid ehk saadikurühmad - ühisete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühtlustamine ja kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse
Riigikogu liikme mandaat, õigused ning piirangud (Riigikogu liikme staatuse seadus) · Riigikogu liige on sõltumatu; Ta täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega; Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad muul viisil põhjustada Riigikogu liikme tegevuses huvide konflikti. . Riigikogu valimiste üldkirjeldus · 101 mandaati jaotatakse valimisringkondade vahel enne valimisi - aluseks võetakse hääleõiguslike kodanike arv · Valimisringkondi on 12 · Riigikogu valimisi korraldavad järgmised valimiskomisjonid: 1) Vabariigi Valimiskomisjon; 2) maakonna valimiskomisjonid; 3) jaoskonnakomis...
RK komisjoni kuuluvad kõik RK 98 liiget. Komisjon: tegeleb mingi kindla valdkonnaga Fraktsioon: RK fraktsiooni moodustavad ühe erakonna liikmed RK-s. Koalitsioon: on valitsusse kuuluvate parteide ühendus(Võimu liit) Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel Alalised komisjonid: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon 2.Vabariigi president peamised ülesanded, kust tuleb?, kes võib kandideerida? Esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, nimetab ametisse ja vabastab ametist diplomaate, annab riiklikke autasusid ja auastmeid, kuulutab välja RK-s vastuvõetud seadusi, nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrid, kaitseväe juhtkonna ning teised kõrged
Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) - Kaia Iva Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) - Sven Mikser 4. Nimeta Riigikogu alatised komisjonid ja nende juhid. Euroopa Liidu asjade komisjon (ELK) - Arto Aas Keskkonnakomisjon (KKK) - Erki Nool Kultuurikomisjon (KK) - Urmas Klaas Maaelukomisjon (MEK) - Kalvi Kõva Majanduskomisjon (MK) - Kaja Kallas Põhiseaduskomisjon (PSK) - Rait Maruste Rahanduskomisjon (RK) - Sven Sester Riigikaitsekomisjon (RKK) - Mati Raidma Sotsiaalkomisjon (SK) - Margus Tsahkna Väliskomisjon (VK) - Marko Mihkelson Õiguskomisjon (ÕK) - Marko Pomerants 5. Kirjelda Riigikogu saadiku töönädalat. Riigikogu töö toimub järgmise ajagraafiku alusel: 1) esmaspäev: kell 9.00–11.00 – fraktsioonide töö kell 11.00–13.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö kell 13.30–15.00 – Euroopa Liidu asjade komisjoni, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö kell 15
3. Moodusta igast nimest üks tuletis omal valikul (lik, lane, ism vmt). New York newyorklane JeanClaude Trichet jeanclaude trichet'lik Tallinn tallinlane Barbie barbielik Brüssel brüssellane Peugeot peugeot'lik 4. Paranda keelevead. Seejärel põhjenda lausetes nr 7 ja 11 tehtud parandusi. 1) Euroopa Parlamendi sotsiaalkomisjon annulleeris kuust kuusse mitu varasemat õigusakti. 2) Litsentseeritud massaazisalongis tuleb hind koefitsiendiga 1,5 läbi korrutada. 3) Swedbanka ITjuht on sündinud Skorpioni tähtkujus, täpselt mardipäeval. 4) Brown'i liikumine oli epohhi suurimaid avastusi. 5) Astunud sisse ühte Tartu itaalia pitseeriasse, tellis ta cappuccino. 6) Üle 40aastasel uudisteagentuuri turundusjuhil läks Skandinaavia maade reisi ajal kaotsi vabakäeseade
Eesti Riigikogu Mis on Riigikogu ülesanded? · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja · Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise · Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide p...
erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10 komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid: 1) Keskkonnakomisjon 2) Kultuurikomsjon 3) Maaelukomisjon 4) Majanduskomisjon 5) Põhiseaduskomisjon 6) Rahanduskomisjon 7) Riigikaitsekomisjon 8) Sotsiaalkomisjon 9) Väliskomisjon 10) Õiguskomisjon Fraktsioon ehk ühiste vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Valitsus- ehk koalitsioonipartei on Riigikogus esindatud erakond, millel on ka koht valitsuses. Erakonnad, mis ei ole seotud valitsusega on opositsioonid. Enamus küsimusi otsustatakse häälteenamuse järgi, kuid tähtsamaid küsimusi otsustatakse Riigikogu koosseisu häälteenamust. Riigikogu koosseis vahetub kas iga nelja aasta järelt, peale valimisi või kui
Eesti Riigikogu Mis on Riigikogu ülesanded? · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja · Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise · Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide p...
infot leiad www.riigikogu.ee , www.valitsus.ee , www.president.ee , www.agri.ee , sinu valla/linna koduleht jt 1. Millised on Riigikogu alatised komisjonid? Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja need on Euroopa Liidu asjade komisjon Keskkonnakomisjon Kultuurikomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Põhiseadusekomisjon Rahanduskomisjon Riigikaitsekomisjon Sotsiaalkomisjon Väliskomisjon Õiguskomisjon 2. Millised on Riigikogu fraktsioonid ja kes neid juhivad? Riigikogu fraktsioone on 6 ja need on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja seda juhatab Kadri Simson , Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon ja seda juhtab Martin Helme, Eesti Reformierakonna fraktsioon ja seda juhatab Urve Tiidus, Eesti vabaerakonna fraktsioon ja seda juhatab
Meil on opositsioonis Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. c) Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogus on 11 alalist komisjoni ning iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Alalised komisjonid on: Euroopa Liidu asjade komisjon, Keskkonnakomisjon, Kultuurikomisjon, Maaelukomisjon, Majanduskomisjon, Põhiseaduskomisjon, Rahanduskomisjon, Riigikaitsekomisjon, Sotsiaalkomisjon, Väliskomisjon, Õiguskomisjon. Ajutised komisjonid kutsutakse kokku vaid teatud asjade otsustamiseks. 5. Valisin presidentidest Arnold Rüütli. Ta on Eesti poliitik ning põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001- 2006. Tema töö presidendina oli väga silmapaistev ning pingeline. Selle pingelise töö kõrval on on ta tuntud ka avaliku elu tegelasena, olles aastaid olnud loodushoidu ja- kasvatust propageeriv. Samuti on
ÜHISKONNA KONSPEKT 1. Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Riigikogul ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65. Fraktsioonid on Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud. Lisaks komisjonidele sünnivad just fraktsioonides olulised kollektiivsed seisukohad. Fraktsioonid kujundavad poliitilisi seisukohti, edendavad parlamentaarset debatti ja neist kujuneb parlamendi toimimiseks vajalik enamus. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 2....
ning komisjoni liikmete eriarvamused. Komisjon võtab otsused vastu poolthäälte enamusega, komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt pool komisjoni koosseisust. Moodustatud on üheksa alatist komisjoni: · arengu ja planeerimiskomisjon · hariduskomisjon · kultuurikomisjon · linnamajanduskomisjon · linnavarakomisjon · rahanduskomisjon · revisjonikomisjon · sotsiaalkomisjon · õigus ja korrakaitsekomisjon Volikogu ja volikogu liige Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu
Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon Põhiseaduskomisjon Väliskomisjon Kultuurikomisjon Rahanduskomisjon Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses erakonnad, täpsemini – erakondade parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses. Neid nimetatakse valitsus- ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, mis pole valitsusega seotud, moodustavad opositsiooni.
Liige: - Väliskomisjon - Julgeoleku ja kaitse allkomisjon - Delegatsioon Ameerika Ühendriikidega suhtlemiseks KRISTIINA OJULAND: Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, juhatuse liige Liige: - Väliskomisjon - Delegatsioon EL-i-Venemaa parlamentaarses koostöökomisjonis SIIRI OVIIR: Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ALDE), juhatuse liige Aseesimees: - Delegatsioon ELi-Ukraina parlamentaarses koostöökomisjonis Liige: - Tööhõive ja sotsiaalkomisjon - Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon - Delegatsioon Euronesti parlamentaarses assamblees Delegatsioon Delegatsioon Euronesti Parlamentaarses Assamblees Delegatsioon ELi-Ukraina parlamentaarses koostöökomisjonis IVARI PADAR: Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Liige: - Majandus- ja rahanduskomisjon - Delegatsioon ELi-Kasahstani, ELi-Kõrgõzstani ja ELi-Usbekistani parlamentaarsetes
toetus Toetust saavad taotleda majanduslikesse raskustesse sattunud isikud või pered ootamatute elusündmuste korral (nt. tulekahju, loodusõnnetus, erakorralise abivahendi soetamine jm). Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele, millele lisab vajadusel sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavad dokumendid. Taotlused vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalkomisjon ja esitab need kinnitamiseks vallavalitsusele. https://www.riigiteataja.ee/akt/13146919 Küttetoetus Toetuse suurus 65 eurot Toetust saavad taotleda üks kord aastas järgmised sihtrühmad: puudega isik; rahvapensioni saav ja ilma seadusjärgsete ülalpidajateta (perekonnaseaduse järgi) eakas või kelle seadusjärgsed ülalpidajad oma tervisliku seisundi tõttu ei ole
lõppemine (tagastatud eluruumide üürnikud), eluaseme hävimine või muudel seadustes ettenähtud juhtudel. (3) isikule osutatakse isikliku abistaja või tugiisiku teenust; (4) hoiustamisteenus vastavalt kehtivale korrale; §10. Avalduste menetlemine ja toetuste määramine. (1) Avalduse toetuse saamiseks registreerib esitaja valla kantseleis. (2) Registreeritud avaldused vaatab läbi ........ Vallavalitsuse sotsiaalkomisjon. (3) Sotsiaalkomisjon esitab omapoolsed ettepanekud toetuste määramiseks või määramata jätmiseks ........ Vallavalitsusele kinnitamiseks. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 11. Määruse rakendamine 27 (1) Tunnistada kehtetuks ........ Vallavolikogu määrus nr 12 20.03.2009 „........ valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ning maksmise tingimused ja kord“
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik pole ...
Riigikogu Kerttu Koemets 9b Tallinna Mustamäe Gümnaasium 2009 Riigikogu Demokraatlikus riigis kannab kõrgeimat seadusandlikku võimu rahva valitud esinduskogu parlalment. See sõna tuleneb prantsuse keelest ning väljendab parlamendi peamisi ülesandeid käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme. Eestis kutsutakse parlamenti riigikoguks. Kuid mis on täpsemalt Riigikogu ülesanded? Kes kuuluvad Riigikokku? Kuidas valitakse Riigikogu liikmeid? Milline on Riigikogu struktuur? Kes kuuluvad praegusesse Riigikokku? Nendele küsimustele üritame vastused saada. Ülesanded Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim, mis tähendab seda, et nende ülesandeks on seadusi välja töötada ning vastu võtta. Kuid lisaks seadusloomele on riigikogul ka muud ül...
Iseseisev töö nr. 1 1.TÖÖ PÕHISEADUSEGA (PABERKANDJAL VÕI VAATA www.eesti.ee) 1. Keda võib valida Riigikogusse? Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21 aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. 2. Millised on Riigikogu tähtsamad ülesanded? EVP, IV Peatükk Riigikogu, § 65 3. Millal on Riigikogu otsustusvõimeline? Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. 4. Kas Riigikogu liiget saab kriminaalkorras karistada? Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 5. Kes valib Eestis presidendi ja kuidas toimub valimisprotseduur? Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Valimisprotseduur: http://www.pohiseadus.ee/pg-79 6. Milline võimufunktsioon on Eestis täita presidendil? Kinnitab seadusi, vajadusel lükkab need t...
Maakonna valitsus ei ole rahva poolt valitav institutsioon. See koosneb oma-ala spetsialistidest. Maavanema kinnitab ametisse valitsus 5 aastaks. Seda kandidaati peab toetama kohalike oma-valitsuste koosolek. Maavalitsus on täidesaatev organisatsioon Valitsuse käepikendus kohapeal. Valitsus- Kõrgem täidesaatev võim, 4 aastat. Valitsus võib olla enamus Valitsus või vähemus valitsus, see oleneb toetajatest Riigikogu. Valitsus koosneb ministritest ja valitsust juhib peaminister (Andrus Ansip). Haridusminister (Tõnis Lukas). Igale ministrile allub ministeerium. Minister on poliitiline vastutaja. Ministeeriumi igapäevast tegevust juhib kantsler. Valitsuse igapäeva tööd korraldatakse kantseleis mida juhib riigisekretär. Valitsuse ülesanne -õigus alase tegevuse valdkond : esitada parlamendile seadus eelnõusi ja seaduse muutmis ettepanekuid, sätestada määrustega ja korraldustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike ...
järgi. Parlamendi tööd juhib 2,5 aastaks valitav juhatus eesotsas Euroopa Parlamendi presidendiga. EP Eestist kuulub EP 6 saadikut: presidendiks on Siiri Oviir - liberaalid, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon Martin Schulz. Vilja Savisaar-Toomast – liberaalid, transpordi- ja turismikomisjon Tunne Kelam – Euroopa Rahvapartei, väliskomisjon Indrek Tarand – rohelised, põhiseaduse komisjon Kristiina Ojuland – liberaalid, väliskomisjon Ivari Padar – sotsiaaldemokraadid, majandus- ja 2. Euroopa Liidu Nõukogu • Euroopa Liidu Nõukogule kuulub ELi seadusandlik võim, esindab liikmesriike • EL Nõukogu on peamine otsuseid tegev organ
Eesti Reformierakonna fraktsioon Eesti Reformierakonna fraktsioon Eesti Keskerakonna fraktsioon Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Eesti Keskerakonna fraktsioon Eesti Reformierakonna fraktsioon dustab töölehele Tabel andmetabeli ärjestuses) se tekkis. Komisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Keskkonnakomisjon Majanduskomisjon Rahanduskomisjon Väliskomisjon Keskkonnakomisjon Sotsiaalkomisjon Sotsiaalkomisjon Põhiseaduskomisjon Kultuurikomisjon Väliskomisjon Maaelukomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Väliskomisjon Riigikaitsekomisjon Õiguskomisjon Väliskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon Väliskomisjon Põhiseaduskomisjon Majanduskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon Õiguskomisjon Riigikaitsekomisjon
Demokraatide fraktsioon: Tunne Kelam · Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon: Toomas Hendrik Ilves, Marianne Mikko, Andres Tarand · Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon: Toomas Savi Euroopa Parlament Parlamendi komisjonid: Sisepoliitika BUDGEelarvekomisjon CONTEelarvekontrollikomisjon ECONMajandus ja rahanduskomisjon EMPLTööhõive ja sotsiaalkomisjon ENVIKeskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon ITRETööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon IMCOSiseturu ja tarbijakaitsekomisjon TRANTranspordi ja turismikomisjon REGIRegionaalarengukomisjon AGRIPõllumajanduskomisjon PECHKalanduskomisjon CULTKultuuri ja hariduskomisjon JURIÕigusasjade komisjon LIBEKodanike õiguste, justiits ja siseasjade komisjon AFCOPõhiseaduskomisjon FEMMNaiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve...
…………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………… Soovin, et minu avalduse vaatab läbi ja teeb otsuse vallavalitsuse sotsiaalkomisjon. …………..……….……….. (avaldaja allkiri) 15 16 LISA 2 .............. VALLAVALITSUS ELUASEMEGA SEOTUD ALALISTE NORMKULUDE TÕEND Taotleja: Nimi: …………………………………………………………………
käsitlevad põhiseaduslike institutsioonide, sh Riigikogu tegevust, valimisi, Eesti kodakondsust, isikuandmete kaitset ja rahvastiku arvestuse pidamist, avalikku teenistust ning teisi riigi- ja üldise haldusõigusega seotud teemasid • Rahanduskomisjon: riigieelarve, maksunduse ja panganduse küsimused ja eelnõud • Riigikaitsekomisjon: julgeoleku, riigikaitse, kaitseväeteenistuse, rahvusvahelise sõjalise koostöö, strateegilise kauba küsimused ja eelnõud • Sotsiaalkomisjon: küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja tervishoidu, sh pensionikindlustust, peretoetusi ja puuetega inimeste toetusi, töötute sotsiaalse kaitset, sotsiaalhoolekannet ja lastekaitset, töö- ja puhkeaega ning ravikindlustust • Väliskomisjon: välissuhtlusega seotud küsimused ja eelnõud • Õiguskomisjon: tsiviil- ja karistusõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ja eelnõud Erikomisjonid
● Euroopa Liidu asjade ● Väliskomisjon ● Õiguskomisjon komisjon ● Keskkonnakomisjon ● Kultuurikomisjon ● Maaelukomisjon ● Majanduskomisjon ● Põhiseaduskomisjon ● Rahanduskomisjon ● Riigikaitsekomisjon ● Sotsiaalkomisjon 2. Küsimused, mida Riigikogu otsustab 2/3 häälteenamusega. Riigikogu töö ajagraafiku muutmine ja istungi kinniseks kuulutamine 3. Eelnõu sidumine usaldusküsimusega. Eelnõu sidumine usaldusküsimusega tähendab valitsusepoolset ähvardust/surveavaldust parlamendile, et eelnõu vastu võtmata jätmise korral astub Vabariigi Valitsus tagasi. PS lubab Vabariigi Valitsusel usaldusküsimusega siduda ainult valitsuse enese poolt algatatud eelnõusid.
nimetab ametisse Ministrite Nõukogu ja kõige suurema departemangu komissaar on ka regiooni oma- kontorllib kõiki omavalitusorganite akte. - KOVi organid: kommuuni juhib mun.volikogu ja linnapea, kes esindab riiki koha peal. Departemangu esindab generaalvolikogu ja täitevorgan on selle esimees. Regioonil regioonvolikogu ja selle esimees. Regioonis moodustatakse komisjone: laenu, majandus- ja sotsiaalkomisjon. Sinna kuuluvad ettevõtete erialade esindajad, ühenduste esindajad, kollektiivse elu esindajad ja peaminstri nimetatavd isikud. Lisaks on arvekoda., mis teostab finantskontrolli. - kohalik ja regionaalne haldus rajaneb riigihalduse ja omavalitsuse ühitamisel. - Valimismeetod varieerub vastavalt kommuuni elanikkonna suurusele: Alla 3500 elanikuga valitakse munitsipaalvolikogu majoritaarse süsteemi alusel kahes voorus (nt generaalvolikogu)
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.........................
1.2014 Head uut aastat! „Ametniku Suure tähega on ainult lause esimene sõna. soovitussõnastik“ Kirjutage Euroopa keeled, neid kõneldakse Euroopas, aga saksa keel 29.12.2013 ÕS 2013 toimetaja Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. selgitab Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. 15.9.2010 Keelehooldeloengu Kirjutage Eesti kitsejuust. d üldhariduskoolide Kirjutage zen-budism. õpetajatele Ühendis Rootsi massaaž on esimene sõna suure tähega
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max ...
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht Kirjutada Mehhiko restoran. Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega on õige kirjutada Tallinna vanalinn. Õige on Alexanderi tehnika, mitte ,,aleksandertehnika". Rahaühik euro on väikese tähega. Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). Head uut aastat! Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Õige on kirjutada Euroopa keeled. Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. Õige on Eesti kitsejuust. Kirjutage zen-budism. Sõnaühend kuninglikud õhujõud on väiketähtedega. Ühendis Rootsi massaaz on esimene sõna suure tähega. Sõna jõulupidu on väikese algustähega. Sõnad jõulud, jõulupühad ja jõuluvana on väikese algustähega. Õige on aasta inimene (väikeste tähtedega). Ametinimetus vallavanem on väikese tähega. Sõna hansalinn on väiketähega ja kokku.
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib ...
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahv...
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem...
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik ...
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koo...
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
oma ametikohustusi hõlpsamini täita saaks. Passid jagati Postimehe teatel elukutselistele ajakirjanikele ajakirjanduse ühingu poolt välja. Ajakirjanike üheks ühiseks mureks olid esinduskulud ja palgatingimused. Viimased erinesid eriti paikkonniti väga tugevasti. Samas oli selge, et ajakirjaniku majanduslik kindlustatus oli seotud ka eetikaga majandusliku kitsikuse sunnil ei tohi ajakirjanikul tekkida kiusatust laskuda ebaausatesse tehingutesse. 1935 moodustati EAL juurde sotsiaalkomisjon, mis kogus andmeid ajakirjanike palga- ja tööolude kohta. Selgus, et 20 ajakirjanikku teenis üle 200 krooni kuus, 69 100-200 krooni ja 73 alla 100. Kõige paremini teenisid Vaba Maa kontserni ajakirjanikud ja Päevalehe ajakirjanikud. Samal ajal maksis korter Tallinna kesklinnas 50-70 krooni kuus. Selleks, et seltskonnas liikuda, koormasid ajakirjanikud endid võlgadega. Väiksemates linnades said lehtede peatoimetajad 70-80 krooni kuus, kuigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
