Sotsiaalkomisjon: haiglatöötajate koondamine vajab täiendavat analüüsi 14.detsember 2015 delfi.ee Riigikogu sotsiaalkomisjoni tänasel istungil leiti, et riigireformi raames kavandatav haiglatöötajate koondamine vajab täiendavat analüüsi. Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul ei ole haiglajuhtidega kärpekavasid siiani piisavalt arutatud. „Sotsiaalkomisjon palus sotsiaalministeeriumil koostöös haiglatega analüüsida üleriigilist haiglavõrku ning teenuste nõudlust. Oluline on kulude kokkuhoid, mitte töötajate arvu vähendamine,“ ütles Kokk riigikogu teatel. Istungil osalenud riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul tuleb vähendada riigipalgaliste arvu, sest elanikkond väheneb ning koormus maksumaksjatele kasvab. Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske nentis, et kärpeülesanne on pingeline kõigile,
2.5 RIIGIKOGU Parlamendi peamised ülesanded: · esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid · tähtsaim ülesanne: seaduste vastuvõtmine · valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle Parlamendi õigused: · võtavad vastu riigieelarve · kontrollivad valitsuse tegevust · presidendi valimine Istungjärk- parlamendil on tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungjärku. (esimene istungjärk- jaanuarist jaanipäevani, teine istungjärk- septembrist jõuludeni. Fraktsioon-ühtsete vaadete põhjal loodud saadinkuühendus parlamendis.(sinna kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Riigikogu juhatuse moodustavad Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest. Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel. Riigikogu esinatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses, neid nim. valitsus-ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, kes pole valitsemisega seotid, moodustavad oposits...
komisjonideks. ALATISED KOMISJONID Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni
Istungijärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungijärgu. 5. Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Komisjonid: 1) Maaelukomisjon- Helir-Valdor Seeder 2) Riigikaitsekomisjon- Hannes Hanso 3) Euroopa Liidu asjade komisjon- Toomas Vitsut 4) Majanduskomisjon- Aivar Kokk 5) Sotsiaalkomisjon- Helmen Kütt 6) Keskkonnakomisjon- Rainer Vakra 7) Põhiseaduskomisjon- Ken-Marti Vaher 8) väliskomisjon- Marko Mihkelson 9) Kultuurikomisjon- Aadu Must 10) rahanduskomisjon- Mihhail Stalnuhhin 11) Õiguskomisjon- Jaanus Karilaid 6. Fraktsioonid. Fraktsiooni
komisjon; komisjon 2) keskkonnakomisjon; 2) Korruptsioonivastase seaduse 3) kultuurikomisjon; kohaldamise komisjon 4) maaelukomisjon; 3) Riigieelarve kontrolli 5) majanduskomisjon; erikomisjon 4) Välismaalasetele tähtajaliste 6) põhiseaduskomisjon; elamislubade andmisega 7) rahanduskomisjon; seotud asjaolude 8) riigikaitsekomisjon; väljaselgitamise 9) sotsiaalkomisjon; uurimiskomisjon 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. Fraktsioon · (Enamasti) ühe partei esindajatest koosnev saadikuterühm · Fraktsioon esindab üht huvigruppi · Lepib kokku vaated ja põhiseisukohad Erakonnad jagunevad valitsusse kuulumise järgi KOALITSIOON OPOSITSIOON · Erakonnad, mille · Erakonnad, mille liikmed kuuluvad liikmed ei kuulu valitsusse valitsusse
Eesti Keskerakonna fraktsioon- 28 liiget Eesti Refirmierakonna fraktsioon- 31 liiget Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon- 6 liiget Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon- 5 liiget Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon- 19 liiget Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon- 10 liiget 3) Moodustatud komisjonid: Alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Erikomisjonid: 1) Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon 2) Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon 3) Riigieelarve kontrolli erikomisjon 3 4) Pärnumaalt valitud saadikud: Kalle Laanet-õiguskomisjon Väino Linde -põhiseaduskomisjon Kadri Simson- rahanduskomisjon Mark Soosaar -keskkonnakomisjon
Maaelukomisjon Merry Aart Majanduskomisjon Annely Akkermann Keskkonnakomisjon Yoko Alender Keskkonnakomisjon Riho Breivel Rahanduskomisjon Dmitri Dmitrijev Väliskomisjon Enn Eesmaa Keskkonnakomisjon Peeter Ernits Sotsiaalkomisjon Urmas Espenberg Sotsiaalkomisjon Hele Everaus Põhiseaduskomisjon Kalle Grünthal Kultuurikomisjon Helle-Moonika Helme Maaelukomisjon Heiki Hepner Maaelukomisjon Kaido Höövelson Majanduskomisjon Jüri Jaanson
RIIGIKOGU *koosseis: - 101 liiget/saadikut ( vahetub iga nelja aasta järel parlamendi valimiste teel ) *tööorganud: - juhib riigikogu esimees. Ene Ergmaa + kaks asendusmeest - komisjonid ( hõlmab suure osa riigikogu tööst. nt: keskonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ) - fraktsioonid ehk saadikurühmad - ühisete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühtlustamine ja kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse
Valitsusele arvamuse andmiseks; Täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid; Kutsub kokku RK istungeid Komisjonid on Riigikogu peamine analüüside, läbirääkimiste ning õigusaktide ettevalmistamise ning redigeerimise organ; Riigikogu töö põhiosa õigusaktide eelnõudega toimub komisjonides. Iga komisjon tegeleb erineva eluvaldkonnaga. 1) Alatised komisjonid (keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon;Euroopa Liidu asjade komisjon) 2) Erikomisjonid: (Erikomisjonid ehk spetsiifiliste ülesannetega `nimeta' komisjonid; Poliitiliste programmiliste seisukohtade väljatöötamine teatud kitsas valdkonnas) (Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigieelarve kontrolli erikomisjon) 1. Uurimiskomisjonid 2. Probleemkomisjonid 3) Muud ühendused: parlamendirühmad, delegatsioonid ja ühendused
RK komisjoni kuuluvad kõik RK 98 liiget. Komisjon: tegeleb mingi kindla valdkonnaga Fraktsioon: RK fraktsiooni moodustavad ühe erakonna liikmed RK-s. Koalitsioon: on valitsusse kuuluvate parteide ühendus(Võimu liit) Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel Alalised komisjonid: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon 2.Vabariigi president peamised ülesanded, kust tuleb?, kes võib kandideerida? Esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, nimetab ametisse ja vabastab ametist diplomaate, annab riiklikke autasusid ja auastmeid, kuulutab välja RK-s vastuvõetud seadusi, nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrid, kaitseväe juhtkonna ning teised kõrged
Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) - Kaia Iva Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) - Sven Mikser 4. Nimeta Riigikogu alatised komisjonid ja nende juhid. Euroopa Liidu asjade komisjon (ELK) - Arto Aas Keskkonnakomisjon (KKK) - Erki Nool Kultuurikomisjon (KK) - Urmas Klaas Maaelukomisjon (MEK) - Kalvi Kõva Majanduskomisjon (MK) - Kaja Kallas Põhiseaduskomisjon (PSK) - Rait Maruste Rahanduskomisjon (RK) - Sven Sester Riigikaitsekomisjon (RKK) - Mati Raidma Sotsiaalkomisjon (SK) - Margus Tsahkna Väliskomisjon (VK) - Marko Mihkelson Õiguskomisjon (ÕK) - Marko Pomerants 5. Kirjelda Riigikogu saadiku töönädalat. Riigikogu töö toimub järgmise ajagraafiku alusel: 1) esmaspäev: kell 9.00–11.00 – fraktsioonide töö kell 11.00–13.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö kell 13.30–15.00 – Euroopa Liidu asjade komisjoni, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö kell 15
3. Moodusta igast nimest üks tuletis omal valikul (lik, lane, ism vmt). New York newyorklane JeanClaude Trichet jeanclaude trichet'lik Tallinn tallinlane Barbie barbielik Brüssel brüssellane Peugeot peugeot'lik 4. Paranda keelevead. Seejärel põhjenda lausetes nr 7 ja 11 tehtud parandusi. 1) Euroopa Parlamendi sotsiaalkomisjon annulleeris kuust kuusse mitu varasemat õigusakti. 2) Litsentseeritud massaazisalongis tuleb hind koefitsiendiga 1,5 läbi korrutada. 3) Swedbanka ITjuht on sündinud Skorpioni tähtkujus, täpselt mardipäeval. 4) Brown'i liikumine oli epohhi suurimaid avastusi. 5) Astunud sisse ühte Tartu itaalia pitseeriasse, tellis ta cappuccino. 6) Üle 40aastasel uudisteagentuuri turundusjuhil läks Skandinaavia maade reisi ajal kaotsi vabakäeseade
komisjonideks. Alatised komisjonid: Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni
erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10 komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid: 1) Keskkonnakomisjon 2) Kultuurikomsjon 3) Maaelukomisjon 4) Majanduskomisjon 5) Põhiseaduskomisjon 6) Rahanduskomisjon 7) Riigikaitsekomisjon 8) Sotsiaalkomisjon 9) Väliskomisjon 10) Õiguskomisjon Fraktsioon ehk ühiste vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Valitsus- ehk koalitsioonipartei on Riigikogus esindatud erakond, millel on ka koht valitsuses. Erakonnad, mis ei ole seotud valitsusega on opositsioonid. Enamus küsimusi otsustatakse häälteenamuse järgi, kuid tähtsamaid küsimusi otsustatakse Riigikogu koosseisu häälteenamust. Riigikogu koosseis vahetub kas iga nelja aasta järelt, peale valimisi või kui
komisjonideks. Alatised komisjonid: Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni
infot leiad www.riigikogu.ee , www.valitsus.ee , www.president.ee , www.agri.ee , sinu valla/linna koduleht jt 1. Millised on Riigikogu alatised komisjonid? Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja need on Euroopa Liidu asjade komisjon Keskkonnakomisjon Kultuurikomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Põhiseadusekomisjon Rahanduskomisjon Riigikaitsekomisjon Sotsiaalkomisjon Väliskomisjon Õiguskomisjon 2. Millised on Riigikogu fraktsioonid ja kes neid juhivad? Riigikogu fraktsioone on 6 ja need on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja seda juhatab Kadri Simson , Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon ja seda juhtab Martin Helme, Eesti Reformierakonna fraktsioon ja seda juhatab Urve Tiidus, Eesti vabaerakonna fraktsioon ja seda juhatab
Meil on opositsioonis Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. c) Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogus on 11 alalist komisjoni ning iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Alalised komisjonid on: Euroopa Liidu asjade komisjon, Keskkonnakomisjon, Kultuurikomisjon, Maaelukomisjon, Majanduskomisjon, Põhiseaduskomisjon, Rahanduskomisjon, Riigikaitsekomisjon, Sotsiaalkomisjon, Väliskomisjon, Õiguskomisjon. Ajutised komisjonid kutsutakse kokku vaid teatud asjade otsustamiseks. 5. Valisin presidentidest Arnold Rüütli. Ta on Eesti poliitik ning põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001- 2006. Tema töö presidendina oli väga silmapaistev ning pingeline. Selle pingelise töö kõrval on on ta tuntud ka avaliku elu tegelasena, olles aastaid olnud loodushoidu ja- kasvatust propageeriv. Samuti on
Lisaks komisjonidele sünnivad just fraktsioonides olulised kollektiivsed seisukohad. Fraktsioonid kujundavad poliitilisi seisukohti, edendavad parlamentaarset debatti ja neist kujuneb parlamendi toimimiseks vajalik enamus. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 2. Euroopa Liidu asjade komisjon; 3. keskkonnakomisjon; 4. kultuurikomisjon; 5. maaelukomisjon; 6. majanduskomisjon; 7. põhiseaduskomisjon; 8. rahanduskomisjon; 9. riigikaitsekomisjon; 10. sotsiaalkomisjon; 11. väliskomisjon; 12. õiguskomisjon. 2. Vabariigi Presidendi valimised. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul
ning komisjoni liikmete eriarvamused. Komisjon võtab otsused vastu poolthäälte enamusega, komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt pool komisjoni koosseisust. Moodustatud on üheksa alatist komisjoni: · arengu ja planeerimiskomisjon · hariduskomisjon · kultuurikomisjon · linnamajanduskomisjon · linnavarakomisjon · rahanduskomisjon · revisjonikomisjon · sotsiaalkomisjon · õigus ja korrakaitsekomisjon Volikogu ja volikogu liige Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu
Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon Põhiseaduskomisjon Väliskomisjon Kultuurikomisjon Rahanduskomisjon Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses erakonnad, täpsemini – erakondade parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses. Neid nimetatakse valitsus- ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, mis pole valitsusega seotud, moodustavad opositsiooni.
Liige: - Väliskomisjon - Julgeoleku ja kaitse allkomisjon - Delegatsioon Ameerika Ühendriikidega suhtlemiseks KRISTIINA OJULAND: Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, juhatuse liige Liige: - Väliskomisjon - Delegatsioon EL-i-Venemaa parlamentaarses koostöökomisjonis SIIRI OVIIR: Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ALDE), juhatuse liige Aseesimees: - Delegatsioon ELi-Ukraina parlamentaarses koostöökomisjonis Liige: - Tööhõive ja sotsiaalkomisjon - Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon - Delegatsioon Euronesti parlamentaarses assamblees Delegatsioon Delegatsioon Euronesti Parlamentaarses Assamblees Delegatsioon ELi-Ukraina parlamentaarses koostöökomisjonis IVARI PADAR: Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Liige: - Majandus- ja rahanduskomisjon - Delegatsioon ELi-Kasahstani, ELi-Kõrgõzstani ja ELi-Usbekistani parlamentaarsetes
toetus Toetust saavad taotleda majanduslikesse raskustesse sattunud isikud või pered ootamatute elusündmuste korral (nt. tulekahju, loodusõnnetus, erakorralise abivahendi soetamine jm). Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele, millele lisab vajadusel sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavad dokumendid. Taotlused vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalkomisjon ja esitab need kinnitamiseks vallavalitsusele. https://www.riigiteataja.ee/akt/13146919 Küttetoetus Toetuse suurus 65 eurot Toetust saavad taotleda üks kord aastas järgmised sihtrühmad: puudega isik; rahvapensioni saav ja ilma seadusjärgsete ülalpidajateta (perekonnaseaduse järgi) eakas või kelle seadusjärgsed ülalpidajad oma tervisliku seisundi tõttu ei ole
(2) Õnnetusjuhtumite ja kriisiabina on õigus määrata ühekordset toetust ka suurema sissetulekuga inimestele. (3) ........ vallavalitsusel on vajadusel õigus nõuda taotlejalt perekonna sissetulekuid tõendavaid dokumente või muid andmeid või dokumente. (4) ........ valla eelarves toetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist kontrollib ja peab selle üle arvestust sotsiaaltöötaja. (5)Toetuse maksmise või esitatud taotluse rahuldamata jätmise otsustab sotsiaalkomisjon arvestades esitatud tõendeid ja taotleja majanduslikku olukorda. Sotsiaalkomisjon vormistab oma otsuse protokollina. 23 (6) Sotsiaaltöötajal või sotsiaalkomisjonil on õigus teha ettepanek vallavalitsusele erandkorras määrata toetust ka määruses ettenägemata juhtudel või kinnitatud piirmäärasid ületavas summas.
2)vastu võtta seaduseid; 3) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid; 4) Panna ametisse valitsus ja kontrollida selle tegevust; 5) Riigieelarve vastuvõtmine. Parlamendi juhatus moodustavad Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu komisjonid arutavad oma valdkonna probleeme ja seaduseelnõusid. Komisjonid on: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon. Fraktsioon erakonna parlamendiesindus; räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende põhjal seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hääletamisel. Koalitsioonipartner Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses. Opositsioon erakonnad, kes pole valitsusega seotud.
Ülejäänud liikmed, kes juhtuses ei ole kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon ja Euroopa Liidu asjade komisjon. Iga Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord. Uurimiskomisjon moodustatakse
Nestorist ja kahest aseesimehest Laine Randjärvest ja Jüri Ratasest. 2. Millised on Riigikogu juures tegutsevad alalised komisjonid ja mis on nende ülesanneteks? Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) Euroopa Liidu asjade komisjon; 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 09.10.2011 Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega
Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks ja erikomisjonideks. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muidseadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon; Euroopa Liidu asjade komisjon. Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat
järgi. Parlamendi tööd juhib 2,5 aastaks valitav juhatus eesotsas Euroopa Parlamendi presidendiga. EP Eestist kuulub EP 6 saadikut: presidendiks on Siiri Oviir - liberaalid, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon Martin Schulz. Vilja Savisaar-Toomast – liberaalid, transpordi- ja turismikomisjon Tunne Kelam – Euroopa Rahvapartei, väliskomisjon Indrek Tarand – rohelised, põhiseaduse komisjon Kristiina Ojuland – liberaalid, väliskomisjon Ivari Padar – sotsiaaldemokraadid, majandus- ja 2. Euroopa Liidu Nõukogu • Euroopa Liidu Nõukogule kuulub ELi seadusandlik võim, esindab liikmesriike • EL Nõukogu on peamine otsuseid tegev organ
Eesti Reformierakonna fraktsioon Eesti Reformierakonna fraktsioon Eesti Keskerakonna fraktsioon Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Eesti Keskerakonna fraktsioon Eesti Reformierakonna fraktsioon dustab töölehele Tabel andmetabeli ärjestuses) se tekkis. Komisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Keskkonnakomisjon Majanduskomisjon Rahanduskomisjon Väliskomisjon Keskkonnakomisjon Sotsiaalkomisjon Sotsiaalkomisjon Põhiseaduskomisjon Kultuurikomisjon Väliskomisjon Maaelukomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Väliskomisjon Riigikaitsekomisjon Õiguskomisjon Väliskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon Väliskomisjon Põhiseaduskomisjon Majanduskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon Õiguskomisjon Riigikaitsekomisjon
Demokraatide fraktsioon: Tunne Kelam · Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon: Toomas Hendrik Ilves, Marianne Mikko, Andres Tarand · Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon: Toomas Savi Euroopa Parlament Parlamendi komisjonid: Sisepoliitika BUDGEelarvekomisjon CONTEelarvekontrollikomisjon ECONMajandus ja rahanduskomisjon EMPLTööhõive ja sotsiaalkomisjon ENVIKeskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon ITRETööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon IMCOSiseturu ja tarbijakaitsekomisjon TRANTranspordi ja turismikomisjon REGIRegionaalarengukomisjon AGRIPõllumajanduskomisjon PECHKalanduskomisjon CULTKultuuri ja hariduskomisjon JURIÕigusasjade komisjon LIBEKodanike õiguste, justiits ja siseasjade komisjon AFCOPõhiseaduskomisjon FEMMNaiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Eestis kuulub aseesimehe koht tavaliselt mõne koalitsioonierakonna liikmele Aseesimehi valitakse üheaegselt, hea kombe kohaselt on üks neist opositsioonist o Komisjonid toimub õigusaktide analüüs, ettevalmistamine Alatised keskenduvad ühele eluvaldkonnale Euroopa Liidu asjade komisjon; keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon. Ajutised erakorraliste, oluliste probleemide uurimiseks. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega, mille põhjal kujundab parlament oma seisukoha · Poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust, muutub iga uue koosseisu kokkutulekuga o Fraktsioonid e. saadikurühmad RK poliitilised ühendused Arutatakse, kuidas käitude seaduseelnõude mentlemisel ja hääletamisel, milliseid
…………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………… Soovin, et minu avalduse vaatab läbi ja teeb otsuse vallavalitsuse sotsiaalkomisjon. …………..……….……….. (avaldaja allkiri) 15 16 LISA 2 .............. VALLAVALITSUS ELUASEMEGA SEOTUD ALALISTE NORMKULUDE TÕEND Taotleja: Nimi: …………………………………………………………………
käsitlevad põhiseaduslike institutsioonide, sh Riigikogu tegevust, valimisi, Eesti kodakondsust, isikuandmete kaitset ja rahvastiku arvestuse pidamist, avalikku teenistust ning teisi riigi- ja üldise haldusõigusega seotud teemasid • Rahanduskomisjon: riigieelarve, maksunduse ja panganduse küsimused ja eelnõud • Riigikaitsekomisjon: julgeoleku, riigikaitse, kaitseväeteenistuse, rahvusvahelise sõjalise koostöö, strateegilise kauba küsimused ja eelnõud • Sotsiaalkomisjon: küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja tervishoidu, sh pensionikindlustust, peretoetusi ja puuetega inimeste toetusi, töötute sotsiaalse kaitset, sotsiaalhoolekannet ja lastekaitset, töö- ja puhkeaega ning ravikindlustust • Väliskomisjon: välissuhtlusega seotud küsimused ja eelnõud • Õiguskomisjon: tsiviil- ja karistusõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ja eelnõud Erikomisjonid
● Euroopa Liidu asjade ● Väliskomisjon ● Õiguskomisjon komisjon ● Keskkonnakomisjon ● Kultuurikomisjon ● Maaelukomisjon ● Majanduskomisjon ● Põhiseaduskomisjon ● Rahanduskomisjon ● Riigikaitsekomisjon ● Sotsiaalkomisjon 2. Küsimused, mida Riigikogu otsustab 2/3 häälteenamusega. Riigikogu töö ajagraafiku muutmine ja istungi kinniseks kuulutamine 3. Eelnõu sidumine usaldusküsimusega. Eelnõu sidumine usaldusküsimusega tähendab valitsusepoolset ähvardust/surveavaldust parlamendile, et eelnõu vastu võtmata jätmise korral astub Vabariigi Valitsus tagasi. PS lubab Vabariigi Valitsusel usaldusküsimusega siduda ainult valitsuse enese poolt algatatud eelnõusid.
nimetab ametisse Ministrite Nõukogu ja kõige suurema departemangu komissaar on ka regiooni oma- kontorllib kõiki omavalitusorganite akte. - KOVi organid: kommuuni juhib mun.volikogu ja linnapea, kes esindab riiki koha peal. Departemangu esindab generaalvolikogu ja täitevorgan on selle esimees. Regioonil regioonvolikogu ja selle esimees. Regioonis moodustatakse komisjone: laenu, majandus- ja sotsiaalkomisjon. Sinna kuuluvad ettevõtete erialade esindajad, ühenduste esindajad, kollektiivse elu esindajad ja peaminstri nimetatavd isikud. Lisaks on arvekoda., mis teostab finantskontrolli. - kohalik ja regionaalne haldus rajaneb riigihalduse ja omavalitsuse ühitamisel. - Valimismeetod varieerub vastavalt kommuuni elanikkonna suurusele: Alla 3500 elanikuga valitakse munitsipaalvolikogu majoritaarse süsteemi alusel kahes voorus (nt generaalvolikogu)
· Riigikogu töö põhiosa õigusaktide eelnõudega toimub komisjonides. Iga komisjon tegeleb erineva eluvaldkonnaga. 10 Alatiste komisjonide nimistu 1) Euroopa Liidu asjade komisjon; 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. Fraktsioonid kui RK poliitilised ühendused · Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. · Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. Fraktsioonid
1.2014 Head uut aastat! „Ametniku Suure tähega on ainult lause esimene sõna. soovitussõnastik“ Kirjutage Euroopa keeled, neid kõneldakse Euroopas, aga saksa keel 29.12.2013 ÕS 2013 toimetaja Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. selgitab Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. 15.9.2010 Keelehooldeloengu Kirjutage Eesti kitsejuust. d üldhariduskoolide Kirjutage zen-budism. õpetajatele Ühendis Rootsi massaaž on esimene sõna suure tähega
Alamkoda kinnitab ülemkoja otsuseid Eesti Riigikogu formaalõiguslik struktuur Kuidas töötab, ametipostid ja komisjonid Valib kolmeliikmelise juhatuse, igal aastal, hetkel riigikogu esimees Ene Ergmaa, esimene ja teine aseesimeest, I koalitsioonist, II opositsioonist, I Keit Pentus II Jüri Ratas Komisjonid (11) Euroopa Lidu asjade komisjon Keskkonnakomisjon Kultuurikomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Põjiseaduskomisjon Rahanduskomisjon Riigikaitse komisjon Sotsiaalkomisjon Väliskomisjon Õiguskomisjon Koalitsioon - võimuliit Opositsioon . vastasseisjad, partei või parteide ühendus, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresi, Keskerakond, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid, Rohelised Koalitsioon IRL Reform, need kes moodustavad võimuliidu, Fraktsioon ühe erakonna parlamendi saadikute rühm Parlamendi ÜL ja töökorraldus Parlamendi peamine funktsioon on algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht Kirjutada Mehhiko restoran. Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega on õige kirjutada Tallinna vanalinn. Õige on Alexanderi tehnika, mitte ,,aleksandertehnika". Rahaühik euro on väikese tähega. Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). Head uut aastat! Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Õige on kirjutada Euroopa keeled. Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. Õige on Eesti kitsejuust. Kirjutage zen-budism. Sõnaühend kuninglikud õhujõud on väiketähtedega. Ühendis Rootsi massaaz on esimene sõna suure tähega. Sõna jõulupidu on väikese algustähega. Sõnad jõulud, jõulupühad ja jõuluvana on väikese algustähega. Õige on aasta inimene (väikeste tähtedega). Ametinimetus vallavanem on väikese tähega. Sõna hansalinn on väiketähega ja kokku.
esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 12 o keskkonnakomisjon; o riigikaitsekomisjon; o kultuurikomisjon; o sotsiaalkomisjon; o maaelukomisjon; o väliskomisjon; o majanduskomisjon; o õiguskomisjon; o põhiseaduskomisjon; o Euroopa Liidu asjade komisjon o rahanduskomisjon; Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile
vaid siis, kui kohal on 50%+1 (51) liiget (koosseisuline häälteenamus). Korrapärasel kvoorumi nõuet (saab toimuda vaid siis, kui kohal on vähemalt pooled) pole (võib olla ka 1 liige). Fraktsioonid- parteilised saadikurühmad, kes arutavad asju oma pareti seisukohtadelt lähtudes. Komisjonid- spetsialistidest koosnevad töörühmad, kes valmistavad seadused ette ennem kui need üldisele arutamisele lähevad (nt. hariduskomisjon, sotsiaalkomisjon jne) Tavaseadused võetakse vastu kohalolijate lihthäälte enamusena. Tähtsate seaduste vastu võtmisel on vaja 51 häält. Reeglina on hääletamine avalik va tähtsate inimeste ametisse kinnitamine. Parlamendisaadiku isikupuutumatus- ei saa võtta kriminaalvastutusele, kui pole Riigikogu enamuse luba. Ettepaneku võtta Riigikogu liige kriminaal vastutusele teeb õiguskantsler ja see ettepanek peab saama riigikogu enamuse heakskiidu
Seega on antud komisjon üks mõjukamaid komisjone) 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1) Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon) 2) Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon;
Seega on antud komisjon üks mõjukamaid komisjone) 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1) Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon) 2) Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon;
institutsioonide, sh Riigikogu tegevust, valimisi, Eesti kodakondsust, isikuandmete kaitset ja rahvastiku arvestuse pidamist, avalikku teenistust ning teisi riigi-ja üldise haldusõigusega seotud teemasid •Rahanduskomisjon: riigieelarve, maksunduse ja panganduse küsimused ja eelnõud •Riigikaitsekomisjon: julgeoleku, riigikaitse, kaitseväeteenistuse, rahvusvahelise sõjalise koostöö, strateegilise kauba küsimused ja eelnõud •Sotsiaalkomisjon: küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja tervishoidu, sh pensionikindlustust, peretoetusi ja puuetega inimeste toetusi, töötute sotsiaalse kaitset, sotsiaalhoolekannet ja lastekaitset, töö-ja puhkeaega ning ravikindlustust •Väliskomisjon: välissuhtlusegaseotud küsimused ja eelnõud •Õiguskomisjon: tsiviil-ja karistusõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ja eelnõud 3.11 Erikomisjonid
Riigikogu alatine komisjon Valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast
2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 42 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1) Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon) 2) Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon;
4 1) Euroopa Liidu asjade komisjon; (RKKS §18 1; §152 II, III – komisjon annab antud juhul 43 valitsusele juhised. See erineb üldistest printsiipidest (ka võimude lahusus). Seega on antud komisjon üks mõjukamaid komisjone) 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1. Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon) 2. Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon)
Alatised: - Euroopa Liidu asjade komisjon (eriliiki alaline komisjon, ei tööta pidevalt, kuna koosneb teiste alatiste komisjonide liikmetest) - Keskkonnakomisjon; - Kultuurikomisjon; - Maaelukomisjon; - Majanduskomisjon; - Põhiseaduskomisjon; - Rahanduskomisjon; - Riigikaitsekomisjon; - Sotsiaalkomisjon; - Väliskomisjon; - Õiguskomisjon. Mittealatised komisjonide liigid: - Erikomisjon - Uurimiskomisjoni moodustamise õigus on ainult opositsioonil (siiski ei oma õigust midagi teadmistega ette võtta, saab ainult tähelepanu juhtida) - Probleemkomisjon (ankeetkomisjon; pr.k. enquêter uurimist läbi viima)
kutsuda teatud toiminguteks, mida seadus loetleb1 3 varianti. Kõige esimene – presidendi valimine. Täiendavaks istungjärguks vajalik kvoorum – üle poole koosseisust. Komisjonid Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon;10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon. Iga Riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus, komisjonide suurus jääb vahemikku 8-12 liiget. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni
oma ametikohustusi hõlpsamini täita saaks. Passid jagati Postimehe teatel elukutselistele ajakirjanikele ajakirjanduse ühingu poolt välja. Ajakirjanike üheks ühiseks mureks olid esinduskulud ja palgatingimused. Viimased erinesid eriti paikkonniti väga tugevasti. Samas oli selge, et ajakirjaniku majanduslik kindlustatus oli seotud ka eetikaga majandusliku kitsikuse sunnil ei tohi ajakirjanikul tekkida kiusatust laskuda ebaausatesse tehingutesse. 1935 moodustati EAL juurde sotsiaalkomisjon, mis kogus andmeid ajakirjanike palga- ja tööolude kohta. Selgus, et 20 ajakirjanikku teenis üle 200 krooni kuus, 69 100-200 krooni ja 73 alla 100. Kõige paremini teenisid Vaba Maa kontserni ajakirjanikud ja Päevalehe ajakirjanikud. Samal ajal maksis korter Tallinna kesklinnas 50-70 krooni kuus. Selleks, et seltskonnas liikuda, koormasid ajakirjanikud endid võlgadega. Väiksemates linnades said lehtede peatoimetajad 70-80 krooni kuus, kuigi
annaabi.ee 
