Majandusarengu planeerimine makromajanduspoliitika Riigi funktsioonid majandusse sekkumisel: kehtestab seadused ja reeglid , mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna toodab valitud kaupu ja teenuseid , mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas (teatud subjektide maksustamine) suunab majanduse kui terviku edenemist, toetades selle arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitatavaid
Majanduse planeerimine – a)Majandusarengu toetamine ja tööpuuduse makromajanduspoliitika vähendamine. Iseseisev kirjalik töö vihikusse õpikuga (ptk 5.4). NB! Kirjuta b)rahandusministeerium maksuseaduste kaudu, mille küsimus ette! muutmine on Riigikogu pädevuses. 1. Nimeta riigi eesmärgid majanduspoliitika 7. Fiskaalpoliitika teostamise vahenditeks on: kujundamisel. Riik kehtestab seadused või reeglid, 1) riigieelarvelised kulutused, 2) maksud. mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Samal ajal toodab riik ka valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele. Riik tagab kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu. Riik muudab ka sissetulekute 8. Kumb on olulisem – majanduskasv või jaotust ühiskonnas, maksus...
Õpikust: Riigi majandusressursid *majanduse keskmeks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi *kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme tootmistegurid: *Maa-loodusressursid, kliima ja maa *Kapital- reaalkapital ja finantskapital *Tööjõud ja ettevõtlikus *majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Majanduse koduprodukt ja majandusareng *riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP) *Mida kiiremini kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda kiiremini suurenevad ka elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunat...
valmistamisel Jaguneb 4ks: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus SKP (sisemajanduse koguprodukt) teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus RKP (rahvamajanduse koguprodukt) mõõda kõigi antud riigi residentide poolt tooetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (kuu, kvartal, aasta) Rahapoliitika makromajanduspoliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega Fiskaalpoliitika makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil Käibemaks - toote või teenuse lisandunud väärtuse maks (kaudne) (20%) Kapitalimaks väärtusele või omandile lisandunud maks (otsene) Aktsiisimaks - kaudne maks, mis kehtestatakse mingile kindlale tootele, mille tarbimine ei ole elutähtis
inflatsioonimäär- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrrledes tarbijahinnaindeks- THI hinnaindeks, mis iseloomusatb tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust, mõõdetakse ostukorvi maksumuse muutuse alusel. indikatiivne ostukorv- näitaja, mis peegeldab tarbijate ostu- ja tarbimisharjumusi kajastavate kaupade ning tasuliste teenuste maksumust. ostujõud e. raha väärtus- kaupade ja teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta rahapoliitika- makromajanduspoliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega. keinsionism- ,,paks riik", monetarism- ,,õhuke riik" fiskaalpoliitika- makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil. makroökonoomika- majandusteadus, mis uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi valuutakomitee süsteem- riigis kasutusel olev rahasüsteem, mis põhineb fikseeritud
Sellest on abi selgitamaks, miks 1970. aastatel paljudes riikides nii inflatsioon kui ka töötus kasvasid. Phelps süvendas teadmist kompromissist põhiliste majanduspoliitiliste eesmärkide - täistööhõive, stabiilsete hindade ja kiire majanduskasvu - vahel, samuti teadmist seostest majanduspoliitika lühiajaliste ja pikaajaliste mõjude vahel. Phelpsi analüüs näitas piire, mille raames poliitikud saavad tegutseda ning selle tulemuseks on makromajanduspoliitika varasemast erinev arendamine. Edmund Phelps'i makroökonoomilise poliitika analüüs aitab komitee hinnangul mõista, kuidas majanduspoliitika mõjutab praeguste ja tulevaste põlvkondade heaolu. Phelps on juhtis tähelepanu sellele, et mitte ainult säästmine ja kapitali kogumine, vaid ka inflatsiooni ja tööpuuduse vahel valitsev tasakaal on olulise tähtsusega hüvede jaotumisel pikema ajaperioodi jooksul.
ärimudelitele, mis aitaks kulusid katta. Rohelisemaks minek ei tähendaks siis sellisel juhul ainult kulu ühiskonnale, vaid ühtlasi oleks ka tulu. Lahendused on seda tõenäolisemad, mida rohkem erinevate valdkondade inimesed koos töötavad ja püüavad üksteise sammude vahel sünergiat leida, et siis tõesti Eesti nö ,,roheline lugu" ka väljaspool paistma hakkaks. 6. Riik võiks suunda näidata Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütik Madis Abeni arvates on rohelise majanduse areng inimeste ohjeldamatu tarbimishimu tingimustes raske, kui mitte võimatu. ,,Vabaturumajanduse tingimustes, ilma riikliku sekkumiseta ja mingis mõttes nagu isikuvabaduse piiramiseta, ilma regulatsioonideta, ei ole väga perspektiivi inimkonna ökoloogilise jalajälje vähendamisel," leidis Aben. Ka Rando Värnik arvas, et rohelise majanduse edendamisel peaks silmas pidama
näeb esimese kohana endiselt kulude kokkuhoidu. Reservid jätaks minister targu puutumata ja kaaluks pigem laenu võtmist. "Me analüüsime praegu laenu võtmise võimalusi," ütles Padar ning lisas, et kõne alla võivad tulla ka riigi võlakirjad. "Kõik variandid on kaalumisel. Mingit SOSi ei ole, me peame rahulikult oma otsuseid tegema," sõnas Padar. Säälik: krooni devalveerimine ei ole põhjendatud ega mõistlik Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik kirjutab oma arvamusloos, et krooni devalveerimine ei lahendaks Eesti majanduse ees seisvaid probleeme, vaid tähendaks inflatsiooni kiirenemist ning täiendavaid pingeid. Järgneb Andrus Sääliku arvamus. "Nii õpikutarkus kui teiste riikide kogemus ütleb, et devalveerimisest ei võidaks pikaajaliselt mitte keegi ning pigem aitab kindlalt püsiv Eesti kroon ettevõtetel ja inimestel rasketel aegadel kergemini hakkama saada. Samuti võib täie kindlusega
Traditsiooniliselt on riigil võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades neid nimetatakse majanduspoliitilisteks instrumentideks. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui terviku edenemist. Riigi peamine eesmärk on tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu. 7. Fiskaalpoliitikaga püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika on makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil. Üldise maksukoormuse alandamine soodustab tarbimist, tarbimise kasv elavdab omakorda majanduse arengut. Maksude tõstmine piirab tarbimist, piirates seega majanduse arengutempot. 8. Eelarve on numbriliselt väljendatud rahaline plaan tulude (ehk sissetulekute laekumisest - kust ja kui suures ulatuses raha laekub) ning kulude (ehk väljaminekute arvestusest -
muutust · Ekspordihinnaindeks iseloomustab eksportkaupade hindade arengut · Impordihinnaindeks iseloomustab Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengut Inflatsiooni peamiseks negatiivseks mõjuks on raha väärtuse ehk ostujõu langus. Inflatsiooni võib tekitada olukord, kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. Samuti ka tootmiskulude kasv. Majandusarengu planeerimine makromajanduspoliitika Riik kehtestab seadused või reeglid, mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Majanduspoliitikal on neli peamist eesmärki: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega · Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute jaotus Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega ehk rahalise stabiilsuse tagamisega. Raha
transporditeenused jms feminism ideoloogia, mis propageerib naise sotsiaalset võrdsust mehega ja taunib mehe asetamist sotsiaalse staatuse poolest kõrgemale fikseeritud vahetuskurss koduvaluuta hind, mis on ankurvaluuta suhtes kindlaks määratud ja ei muutu finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarvetel olev raha ja väärtpaberid; vt ka reaalkapital fiskaalpoliitika makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil fraktsioon ehk saadikurühm erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus globaliseerumine ehk üleilmastumine maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine, kogu maailmale ühiste arengutendentside ja ohtude ilmnemine haldusriik Max Weberi pakutud oskussõna tähistamaks riiki, kus ametnikkonnal ja
- progressiivne ehk astmeline (KE,SDE) - regressiivne maksumäär Füüsilise isiku tulumaks – 21% maksustavatelt tuludelt, tulumaksuvaba miinimum 144€ Laekub nii riigieelarvesse kui omavalitsusse Sotsiaalmaks- riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks. Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad!! 33% Maamaks- laekub 100% ulatuses kohaliku omavolitsuse eelarvesse, maksumäär 0,1-2,5% maa maksustamishinnast, maamaksu maksab maa omanik, sh ka riik 5.4 MAKROMAJANDUSPOLIITIKA Riik sekkub majandusse: kehtestab reeglid ja seadused Toodab valitud kaupu ja teenuseid, et tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu Muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas- maksustab ühtesid, maksab toetusi teistele Riik sekkub kindlasti majandusse kui tekivad turutõrked. Majanduspoliitika eesmärgid: 1.Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega 2.Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga 3.Kõrge ja püsiv majanduskasv 4
• Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) • Majanduskoostöö ja arenguorganisatsioon (OECD) • ÜRO majandusorg.-d (UNDP, UNEP jt.) • FAO, WFP, WHO, ILO, WIPO, IOM, OPEC jt. NAFTA, ASEAN, BRICS, SRÜ jt 2.8. Majanduspoliitika otsustusmeh. • Turg (iseregulatsioon, turuvõim) • Demokraatia (enamuskoalitsiooni võim) • Bürokraatia (ametnike võim) • Läbirääkimised (kõigi huvipoolte kompromiss) 3.1. Makro-ja mikropoliitikad • Makromajanduspoliitika: – Stabilisatsioonipoliitika – Konkurentsipoliitika – Monetaar(raha) ja fiskaal (eelarve)poliitikad – Struktuuri- ja maksupoliitikad – Investeerimispoliitika - Kaubandus-ja tollipoliitika • Mikromajanduspoliitika: - ettevõtluspoliitika, - personali- ja palgapoliitika; - hinnapoliitika; - innovatsiooni ja tehnopoliitika 3.2. Geo- ja globaalpoliitika
Eesti poliitilist kultuuri iseloomustab: 1. materiaalsus (kõik taandub rahale), 2. maskuliinsus (rõhutatakse liiga palju edukust, võistlust ja materiaalseid väärtusi), 3. liiga palju edukultust ja ületrumpamist poliitikas, 4. rahvuslik maailmanägevus (meil on liiga tugev rahvuslik värving), 5. individualism ja ilmalikkus (igaüks rabagu enda eest ja koos tegutsemise tahe on vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära pane...
...................................... 20 Riigi majandusressursid pt 5.1.............................................................................................................. 22 Majanduse koguprodukt ja majandusareng pt 5.2................................................................................. 23 Inflatsioon 5.3....................................................................................................................................... 24 Majandusarengu planeerimine makromajanduspoliitika pt. 5.4......................................................... 26 Välismajanduspoliitika pt. 5.8.............................................................................................................. 28 Tööturg ja sotsiaalpoliitika pt. 5.5.-5.6................................................................................................. 29 Globaliseerumine e üleilmastumine pt 6.1.-6.2..................................................................................... 30
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 09.09.2013 · Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud · Eamets ,,Sissejuhatus majandusteooriasse" · Kontrolltööle registreerumine kohustuslik · Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline. · Sisendid (inputs) lähevad musta kasti päikesepaiste, inimesed. · Väljundid (outputs) kasum, uus info, looduse reostamine. · Ceteris paribus üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele Sisendid Väljundid Analüüsikeeled · Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Vig...
· HERMES (Harmonized Econometric Research for Modelling Economic Systems) mudelid; · üleminekumajanduse makromajanduslikud mudelid; · Eestis koostatud makromajanduslikud mudelid. · Eesti piimandussektori makro-ökonomeetriline mudel. · Eesti taimekasvatussektori makro-ökonomeetriline mudel; · Eesti lihasektori makro-ökonomeetriline mudel. Makromajanduslikke ökonoomilisi mudeleid kasutatakse makromajanduses protsesside analüüsimiseks ja prognoosimiseks ning riigi makromajanduspoliitika .kvantitatiivseks hindamiseks. A) Kleini mudelid- Kleini peamine mudel koosneb 3 struktuursest võrrandist e. käitumisvõrrandist ja 3 makromajanduslikku tasakaalu kirjeldavast samasusest e. seosevõrrandist Struktuursed võrrandid on tarbimisvõrrand, investeeringute võrrand ja erasektori palgavõrrand. Seosevõrrand: rahvatulu jaguneb tarbimiseks, investeeringuteks, valitsemiskuludeks. Kleini sõdadevaelised mudelid on saanud kõrge hinnangu eelkõige kui
Eestis tooodetud t66stustoodete hindade muutust Ekspordihinnaindeks EXHI isel eesttist v2lja veetavate eksportkauapade hindae aregnut Imprordihinnaindeks IHI isel sisse veetavate importkauapade ja teenuste hindade arengut Miks hinnad t6usevad? N6udlus kasvab kiiremini kui tootmine. On raha et tarbida, kuid ei ole piisavalt kaupu, mida tarbida. Tootmiskulude kasv. 149 1) Inflatsioon, hindade t6us, raha v22rtuse langus. Ei arvestata ma arvan Majandusarengu planeerimine Makromajanduspoliitika 150155 1) Mis on majanduspoliitika yldised eesm2rgid? K6rge t66h6ive ehk v6itlus t66puudusega Hinddae stabiilsus ehk v6itlus inflatsiooniga K6rge ja pysiv majanduskasv 6iglane sissetulekute jaotus 2. Mis on rahapoliitika yldiselt ja sisuliselt Tegeleb raha v22rtuse s2ilitamise ehk rahalsis stabiilsuse tagamisega Reguleerib raha pakkumist, k2ibeloleva raha hulga v6i raha hinda ehk intresse. Eesm2rk soodustada majanduse kasv. Intresside taseme muutmine raha pakkmise muutmise kaudu. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
