Ühiskonna valitsemine (4)

ÜHISKONNA VALITSEMINE
Demokraatlik valitsemiskord . Valitsemise põhivormid: presidentalism , parlamentarism . Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad . Huvide esindamine ja teostamine . Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon . Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon . Riigipea . Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman . Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid . Kohalik omavalitsus . Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid.
1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96,
Demokraatia on rahva võim
Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel – vt. III ptk § 56

• Riigikogu valimiste
  
• rahvahääletuse ehk referendumi kaudu
  

Põhilised valitsemisvormid ehk režiimid

• Demokraatlikud režiimid (konstitutsioonilised režiimid) - seadusega piiratud valitsused:
  
• Mittedemokraatlikud režiimid ( autoritaarsed , totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata
  

Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil, on tagatud võimude lahusus.
Peamised demokraatia vormid lk.62:

• otsene demokraatia ehk antiikdemokraatia. Otsene demokraatia tänapäeval on referendum
  
• esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid
  
  • elitaardemokraatia – võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte
    
  • osalusdemokraatia – kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi
    

2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism – õpik lk.97-100

• Presidentalism (USA)– riigipea ja täitevvõimu juht on president . Seadusandlik võim parlamendil. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale on suhteliselt nõrk. President on tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.
  
• Poolpresidentalism (Venemaa, Prantsusmaa, Soome) – president jagab valitsusjuhi rolli peaministriga
  
• Parlamentarism (Saksmaa, Eesti) – kõige tähtsam parlament . Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal, peaminister vastutab parlamendi ees. Riigipea on erapoletu iseseisev võimuinstitutsioon.
  

3. Riigivormid : monarhia ja vabariik – ei ole seotud riigi demokraatlikkusega, lihtsalt küsimus selles, kes on riigipea.
Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik , föderatsioon ehk liitriik , konföderatsioon ehk riikide liit.

4. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad.(lk.80 –88) Huvide esindamine ja teostamine

Survegrupid ja sotsiaalse liikumised
4.1. Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (Vt. tabel ÜÕ lk.84 parteide ja survegruppide erinevustest )
Survegruppide liigid:

• kategooriakaitse grupid – näiteks ametiühingud või tööandjate liidud (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit)
  
• edendamisgrupid – keskkonnakaitsjad – näiteks Teeme Ära 2008 algatusgrupp, Minu Eesti 2009 algatusgrupp vt. www.minueesti.ee/
  

Tegutsemise meetodid: kaudne surve avaliku arvamuse kujundajana, otsene surve lobitöö kaudu. Poliitikuid mõjutades ja erakondi sponsoreerides (ettevõtjate liidud jmt.)
4.2. Sotsiaalne liikumine – erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata , on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. – feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine , globaliseerumisvastased.
Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi.
4.3. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon , mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm.
Parteide klassifitseerimine
a) tegevushaarde järgi
kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei
massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti
laiahaardepartei (õpikus lk.81 kasutatud mõistet populistlik partei) kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeteks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, seinast-seina lubadused ja korruptsiooni materdamine.
b) Parteide klassifitseerimine ideoloogiate alusel (vt. õpik lk. 82, 49):
5. Ideoloogia on korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. I. esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed vastavad ajastu vaimule , s.t. et nad sobivad antud aegruumi - oskuslik propaganda .
Poliitilised ideoloogiad (õpik lk.49) on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse.
Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on:

• Konservatism - E. Burke . Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine , mõõdukad maksud , sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit.
  
• Liberalism - Locke, Montesquieu , Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents , tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud.
  
• Sotsialism - Marx. Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud.
  

Tänapäeval alternatiivideoloogiad – roheline maailmavaade.
Eesti olulisemad parteid:
SDE, Rahvaliit, Keskerakond , Reformierakond , Isamaa ja Res Publica Liit
Praegune võimukoalitsioon: Reform , Isamaa ja ResPublica Liit, Sotsiaaldemokraadid .
Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit
6. Valimised: lk. 64-79.
funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused
6.1. Valimiste funktsioonid
- määravad valitseva võimu koosseisu
- kodanikud saavad avaldada võimudele oma nõudmisi
- tehakse kindlaks kehtiva režiimi toetuspind
- harivad osalejaid poliitiliselt

6.2. Peamised valimissüsteemid

1. Majoritaarsed ehk enamusvalimised eh isikuvalimised
- ühemandaadilised ringkonnad
- valituks osutub kõige enam hääli kogunud kandidaat
Kõige vanem parlamendivalimiste süsteem, pärineb Inglismaalt ja on ikka seal kasutusel. Sel juhul annavad poliitilises elus tooni paar suuremat parteid, sunnib väiksemaid erakondi ühinema.
2. Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised
- mitmemandaadilised ringkonnad
- hääletamine nimekirjade alusel
- saadikukohti saab partei proportsionaalselt neile antud häältega
Nimekirjade puhul on võimalikud:
- avatud nimekirjad
- suletud nimekirjad
3. Hübriidsed – pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarselt (näiteks regioonis) , pooled proportsionaalselt (üleriigilised erakondade nimekirjad)
6.3. Demokraatlike valimiste põhimõtted
1. Valimised on üldised - s.t. et võtab osa kogu täisealine kodanikkond . Piirangud:
vanusetsensus
paiksustsensus
kodakondsustsensus
Aktiivne valimisõigus - õigus vallida
Passiivne valimisõigus - õigus olla valitud
2. Valimised on ühetaolised - s.t. et kõigu valijate hääled on kaalult võrdsed. Igal valijal on reeglina üks hääl või siis mõnedes valimissüsteemides kaks häält.
3. Valimised on otsesed - s.t. et valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale. Kaudset valimisviisi - valijameeste kaudu - kasutatakse vaid kahekojaliste parlamentide ülemkoja valimistel.
3. Hääletamine on salajane - igaüks peab hääletama isiklikult

Valimiskäitumine lk.74-77,

Valimiskampaania, erakondade kulutused kontrollitavaks, Valimiskäitumine sõltub inimese sotsiaal-majanduslikust kuuluvusest ja massimeediast, traditsioonidest ja sõpradest.

6.4. valimiste tulemused lk.78-79 – mandaatide jagamine

Eesti Vabariigi Riigikogu valimised
- proportsionaalsed, iga 4 aasta tagant: märtsi esimesel pühapäeval.
Jagamisele lähevad kolme liiki mandaadid

• isikumandaat - saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli - Lihtkvoot - Valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga
  
• ringkonnamandaat - lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad vaid need nimekirjad, mis said üleriigiliselt rohkem kui 5% valijate häältest - nn. valimiskünnis.
  
• üleriigiline kompensatsioonimandaat - suletud nimekirja alusel
  

Praegune võimukoalitsioon: Reform, Isamaa ja ResPublica Liit, Sotsiaaldemokraadid.
Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit
Võimulolijad ei saa ajada rahvast sõltumatut poliitikat. Võimu stabiilsus sõltub poliitilise süsteemi efektiivsusest ja legitiimsusest.
Efektiivsus - kui edukas on võim olulisemate sotsiaalsete gruppide põhihuvide rahuldamises
Legitiimsus - kas rahvas leiab, et võim on õiguspärane ja tunnistab võimulolijaid.
Legitiimsuse kriisi vältimiseks
a) ei tohi poliitilised muutused halvendada peamiste ühiskonnagruppide sotsiaalset positsiooni
b) kõigil olulisematel sotsiaalsetel jõududel peab olema võimalus lülituda poliitiliste otsuste tegemise protsessi.
Eelnevast järeldub, et poliitiline võim vajab efektiivseks toimimiseks psühholoogilist tuge. Selleks toeks on poliitiline kultuur - s.o. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtushoiakute ja levinud käitumismallide kompleks.(vt. õpik lk.89-93)
7. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Lk.101-109
Parlamendile kuulub demokraatlikus riigis seadusandlik võim
1) Parlamentide ülesehitus
P. võib olla ühekojaline (näit. Eesti) või kahekojaline . Enamus parlamente on tänapäeval kahekojalised. Reeglina on riigi tegeliku poliitika kujundajaks alamkoda , kuigi kojad on formaalselt võrdsed.
Kodade komplekteerimine:
- alamkoda moodustatakse üldiste otseste valimiste teel
- ülemkoda moodustatakse
- pikaajalise traditsiooniga riikides seisuslik esindusorgan (Näit GBR)
- föderatiivriikides esindab ülemkoda keskvõimu tasandil piirkonna või omavalitsuse huve. Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile
2) Parlamentide struktuur
a) Formaalõiguslik struktuur:
- parlamendi juhatus - spiiker , kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks.
- 2 aseesimeest
- Parlamendi komisjonid võivad olla alalised ja ajutised . Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni
b) Poliitiline struktuur:
Fraktsioonid ehk saadikurühmad, mis koondavad ühe partei või valimisliidu liikmeid
Fraktsiooni kuuluma ei pea, kuid selle kaudu on võimalik poliitikat mõjutada.
3) Parlamendi ülesanded
- algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid. Tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks.
- kuivõrd p. on rahva esinduskogu, siis peavad siin saama esindatud ning ka tasakaalustatud ühiskonnas esinevad erinevad huvid
- parlament peab teostama järelvalvet valitsuse üle - kontrolli viise vt. õpik lk.107
Seaduse menetlemise etapid (vt skeem õpik lk.108):
- seaduse algatamine (valitsus, fraktsioon, komisjon , üksiksaadik)
- töö eelnõuga juhtivkomisjonis
- esimene lugemine täiskogul
- teine lugemine täiskogul (või ka kolmas)
- lõpphääletus
- president kuulutab seaduse välja
Olenevalt seaduse tähtsusest on nõutavad kas

• Lihthäälteenamus (enamus kohalolijaist)
  
• koosseisu häälteenamus (näit. valitsuse umbusaldamine)
  
• kvalifitseeritud ehk 2/3 enamus (näit. presidendi valimine).
  

Järelvalve seadusandliku võimu üle
- finantskontroll - erakondade kohustus esitada aruanne valimiskampaania rahastajate kohta
- muuta kuluaaritegevus ehk lobism võimalikult avalikuks, s.t. et saadikud peavad avalikustama oma kontaktid survegruppidega
- seadusandliku kogu tegevuse seaduslikkuse kontroll, mida teostab kas konstitutsioonikohus (enamuses Euroopa riikides) või riigi kõrgeima astme kohus (USA-s Ülemkohus).
Eestis on seaduslikkuse kontroll riigi kõrgeima astme kohtul - Riigikohus . Õiguskantsler (vt. Kama , lk.174) teostab järelvalvet õigustloovate aktide üle, s.t. ta peab jälgima, et Riigikogu, valitsuse või kohaliku omavalitsuse vmt seadused ja määrused ei oleks vastuolus põhiseadusega. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik ministri õigustes, kelle nimetab 7.aastaks ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul
4) EV Riigikogu - vt põhiseadus IV ptk.
8. Kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted.lk.110-115
Valitsus
Valitsusele kuulub täidesaatev võim.
Valitsuse suhe riigipea ja parlamendiga on riigiti erinev, sõltuvalt sellest, kas on tegemist parlamentaarse või presidentaalse riigiga või hoopiski autokraatliku või totalitaarse riigiga. Kui parlamentaarses riigis on valitsus vastutava parlamendi ees, siis ülejäänud variantidel vastutab valitsus riigipea ees.
1) Valitsuse moodustamine
Peaministri nimetamine on riigipea kohus.
- Parlamentaarses riigis nimetatakse peaministriks parlamendivalimised võitnud erakonna liider.
- poolpresidentaalsetes riikides võib nimetada oma erakonna liidri
Peaminister nimetab ametisse ministrid .
Parlamentaarses riigis on minister poliitiline juht, kes viib ellu valitsuse (erakonna) poliitilist liini. Et tagada ministeeriumi töö stabiilsena ka sagedasti vahetuvate valitsuste korral, selleks peab olema kantsler apoliitiline (konstitutsioonilise bürokraatia mudel)
2) Valitsuste põhitüübid
a) Enamusvalitsus
üheparteiline enamusvalitsus
minimaalse enamusega valitsus - kitsas koalitsioon, kaasatud minimaalselt parteisid,
ekstraenamusega valitsus - lai koalitsioon, kus lisaks suurtele parteidele kaasatud ka rida väikseid, mis on oma vaadetelt lähedased
b) Vähemusvalitsus - juhul kui opositsioon lõhestunud. Näiteks tsentrivalitsuste puhul. Või kui suurem partei ei taha moodustada koalitsiooni.
c) ametnikevalitsus - koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (Eestis Vähi valitsus 1992)
3) Koalitsioonide stabiilsuse määravad
- parlamendis esindatud parteide arv
- parteidevaheline ideoloogiline distants
Selle alusel on eristatavad
- mõõdukas pluralism - parlamendis kuni 6 erakonda ja nendevahelised eriarvamused pole lepitamatu iseloomuga
- polaarne pluralism - üle 6 partei ja selge lõhenemine vastandlikeks jõududeks
4) EV Valitsus
President määrab PM kandidaadi ja parlament peab talle volitused andma. Seega saab PM olla selline poliitik , kellel on parlamendi enamuse toetus. Kui parlament ei kiida kaks korda presidendi esiatud kandidaati heaks, siis peab ta ise kandidaadi esitama või, tulevad erakorralised valimised.
Valitsus astub tagasi kui:
- riigikogu uus kooseis
- riigikogu avaldab umbusaldust
- kui riigikogu ei võta vastu seaduseelnõu, mis on seotud usaldusküsimusega
- kui peaminister astub tagasi või sureb
Praeguses EV valitsuses 14 liiget: 13 ministrit ja 1 portfellita minister
peaminister, välisminister, kaitseminister , justiitsminister, siseminister, avaliku halduse minister, rahandusminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, põllumajandusminister, kultuuriminister, haridusminister, keskkonnaminister, sotsiaalminister, portfellita on rahvastikuminister.
Valitsuse kui terviku asjaajamist juhib Riigikantselei, mille eesotsas riigisekretär.
Valitsuse kohalikuks käepikenduseks on maavanemad - määratakse ametisse 5 aastaks.
Järelvalve täidesaatva võimu üle
- parlamendi kontroll täidesaatva võimu üle. ministrite aruandekohustus parlamendi ees, parlamendifraktsiooni surve oma erakonna ministrile
- Riigikontroll , mis peab jälgima riigi rahaliste ja materiaalsete ressursside haldamist. Ta kontrollib riigiasutuste majandustegevust, riigi vara kasutamist ja omavalitsuste valdusesse antud riigivara kasutamist. Riigikontrolöri nimetab ametisse 5 aastaks Riigikogu presidendi ettepanekul.
- Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis . Eestis täidab sõltumatu lepitaja ülesandeid õiguskantsler.
9. Bürokraatia. Lk.116-118
Bürokraatia ehk ametnikkond – need, kes tegelevad avaliku haldusega ehk võimude otsuste elluviimisega. Tagavad riigi haldussuutlikkuse
Bürokraatlikul asjaajamisel on järgmised tunnused:

• kogu asjaajamine on seotud kindlate reeglitega;
  
• valitseb selge tööjaotus ja ametivõimu piirid on kindlaks määratud;
  
• igal ametikohal kehtivad ametinõuded;
  
• kogu tegevus dokumenteeritakse;
  
• administreerimine ja omandisuhted on lahutatud;
  
• puudub igasugune võimalus ametikohta omastada;
  
• ametikohad on korraldatud hierarhiliselt, nii et iga madalamal seisev tase on järgmise, kõrgemal seisva taseme kontrolli all;
  
• toimub ametkonna professionaalne koolitamine, et igaüks oleks oma valdkonnas kompetentne.
  

Avalik teenistus seati Eesti sisse 1. jaanuaril 1996. Avaliku teenistuse seadus sõnastas selgelt mitmed olulised mõisted – avalik teenistus ja ametiasutus.
Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametis.
Ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine.
Ametnik peab olema teovõimeline, vajalik on haridus ja pädevus, teatud isikuomadused , ametnik peab olema Eesti kodanik ja vähemalt 21aastane. Ka ei tohi ta olla karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest jne. Ametniku koha täitmine toimub avaliku konkursi korras.
10. Korruptsioon
www.korruptsioon.ee
Korruptsioon on avaliku ameti väärkasutamine isikliku kasu saamiseks.
Eestis kehtiva korruptsioonivastases seaduses (võeti vastu 1999.a.) on rõhk asetatud korruptsiooni ennetamisele. Selleks on järgmised meetmed:

• ametisikute majanduslike huvide deklareerimine ja nende avalikustamine ;
  
• töökohapiirangud (näiteks ei tohi ametiisik töötada ametikohal, kus tema otseseks ülemuseks on kas lähisugulane või hõimlane);
  
• toimingupiirangud (ametiisikul on keelatud toimingud hõimlaste ja sugulastega).
  

Korruptsiooni näitajad – Transparency International (Passau ülikool) mõõdab index of perception of corruption alates 1995.a.
Riigibürokraatia kontrollimise võimalused.lk. 119-121
Kontrolli võib teostada kolmes vormis:

• Sisekontroll – vastavalt ametkonnasisestele normatiivaktidele või heale tavale
  
• Poliitiline kontroll – nii varaline järelvalve(riigikontroll) kui kõrgete ametikohtade täitmise protseduur
  
• Õiguslik kontroll – kas kohtusüsteem või ombudsmani institutsioon . Ombudsman on kodaniku ja riigi vahelises konfliktis lepitaja- Eestis täidab seda rolli õiguskantsler.
  

11. Riigipea. Riigipea roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. (Vt. parlamentarism ja presidentalism)
EV president on riigipea. Valitakse Riigikogus 5 aastaks, 40-aastane sünnipärane EV kodanik. Riigikogus peab kandidaat saama 2/3 poolthääli, kui see ei õnnestu, valib presidendi Valimiskogu, kus piisab koosseisu häälteenamusest (vt PS § 79).
Olulised funktsioonid: (vt PS § 78)
- esitada Riigikogule kõrgeimate ametnike kandidaate (õiguskantsler, riigikontrolör Eesti Panga nõukogu esimees) ja nimetada ametisse EP president EP nõukogu ettepanekul, samuti kohtunikud , diplomaadid, kaitseväe juhtkond
- on riigikaitse kõrgeim juht. Võib agressiooni korral kuulutada välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetada ametisse kaitseväe juhataja, ilma Riigikogu otsuseta. Hädaolukorras annab koos peaministri ja Riigikogu esimehega välja seadusi.
12. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. PS XIII ptk. Lk.122-125
Kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine, selleks peab kohtvõim olema teistest võimudest sõltumatu.
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline:
Riigikohus – Tartus - kassatsioonid
- põhiseaduslikkuse järelvalve
Ringkonnakohtud – Tartu, Tallinn, Viru ( Rakveres ) - apellatsioonid
Maakohtud – Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Pärnu, Tartu - Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse.
Halduskohtud - Tallinnas ja Tartus–inimeste protestid riigivõimu vastu
Lisaks kohtule kuulub Eesti õigussüsteemi õiguskantsler

Põhiseaduslikkuse järelvalve Eestis

Riigikohus
 
2. astme kohus
   
1. astme kohus Õiguskantsler president  Riigikogu
  
üksikisik ja juriidiline isik

13.Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus - Strasbourgis

Euroopa Nõukogu (loodud 1949) institutsioon, kõrgeim instants, kuhu saab apelleerida inimõiguse rikkumise korral – kui on läbitud kõik siseriiklikud etapid.

14. Euroopa Kohus lk.136 - Luxembourgis

Euroopa Liidu institutsioon, jälgib EL seadusandluse täitmist.
15. Ombudsman.
Ombudsmani institutsioon pärineb Rootsist. 20. sajandil võttis selle üle enamik Euroopa riike ning Maastrichti lepinguga loodi Europarlamendi juurde Euroopa ombudmani institutsioon Tavaliselt valib ombudsmani parlament. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler.
16. Võimude lahusus ja tasakaalustatus .
17. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid.
Riigikontroll – PS XI ptk
Õiguskantsler – PS XII ptk
18. Kohalik omavalitsus. PS XIV ptk Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Lk.125-130
Regionaalne identiteet tugevdab riiki.
- regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majandusarengut
- kuna tänapäeval on oluliseks riigi funktsiooniks saanud haldamine, siis inimeste sotsiaalset heaolu saab paremini korraldades kohapealseid vajadusi teades
Võimutasandid:
- keskvõim
- regionaalvõim ehk maakonnatasand
- kommunaalvõim ehk kohalik tasand (linn, vald)
Kaks võimalust riigi administratiivseks ülesehituseks
a) tsentraliseeritud mudel - kõik otsused lähtuvad ülalt, keskvõimust. Regionaalvõim on keskvõimu esindaja, kohalikul omavalitsusel on väikesed volitused ja väike tulubaas (Eestis näit. 0,5% maksudest). Taolist halduskorraldust nimetatakse kahetasandiliseks:
1. tasand – kesk- ja regionaalvõim
2. tasand – kohalik omavalitsus
b) autonoomse kohaliku võimu mudel –iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks.
Eestis on kahetasandiline halduskorraldus
Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus.
2005.a. on Eestis 227 omavalitsust (33 linna ja 194 valda)
a) Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.. - Omavalitsusüksuse esinduskoguks on volikogu , mis valitakse neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel.
Volikogu pädevuses:

• Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus
  
• Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid.
  
• valla või linna eelarve
  
• kohalikud maksud ja maksusoodustused
  
• volikogu esimehe ja aseesimehe valimine
  
• linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse.
  
• osavalla või linnaosa moodustamine
  

b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees.
Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud – Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus lähtub Euroopa Nõukogu Kohaliku Omavalitsuse Euroopa Hartast.
19.Euroopa Liidu institutsioonid. Lk.131-137
http://elik.nlib.ee/ - Euroopa Liidu infokeskus
1. Euroopa Ülemkogu - liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, koguneb paar korda aastas, arutatakse põhimõttelisi küsimusi
2. Ministrite Nõukogu, loodi 1967 - seadusandlik võim, koosneb liikmesriikide ministritest.
3. Euroopa Komisjon -täitevvõim, koosneb 20 volinikust, kelle nimetavad liikmesriikide valitused 5 aastaks.
4. Euroopa Parlament - liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee, 1979.a. toimus esimest korda sinna otsevalimine, saadikuid vastavalt riigi rahvaarvule, valitakse iga 5 aasta järel. Ülesanded: EU eelarve kinnitamine, , kontrolliõigus Euroopa Komisjoni üle, mõjutab seadusandlust, otsustav roll uute liikmete vastuvõtmisel.
5. EU kohus, asub Luxembourgis, järgib EU seadusandlusest kinnipidamist liikmesriikides, et ei tekiks vastuolu õigusaktide vahel.

Euroopa Parlamendi valimised 2009

2009. aasta 4-.7. juunini toimuvad järjekordsed Euroopa Parlamendi valimised kõigis 27 liikmesriigis.  Valimistel võib osaleda umbes 350 milj Euroopa Liidu kodanikku.

Eestis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised 7. juunil, mil valitakse kuus saadikut. Parlamendiliikmed valitakse viieks aastaks. Eesti on ainus ELi liikmesriik, kelle kodanikud saavad saabuvatel EP valimistel osaleda e-valimiste abil.
Alates 2007. aastast on Euroopa Parlamendis 785 liiget 27st riigist. Kuid Nice ´ leping, mida täiendati pärast Rumeenia ja Bulgraaria liitumist, sätestab, et pärast  2009. aasta valimisi väheneb EP liikmete arv 736ni.
Lissaboni leping ja Euroopa Parlamendi koosseis
Lissaboni lepingu kohaselt peaks parlamendiliikmeid olema 751, ent kõik riigid ei ole veel Lissaboni lepingut ratifitseerinud. Seetõttu leppisid 2008. aasta 11. ja 12. detsembri ülemkogul riigi- ja valitsusjuhid kokku, et kui Lissaboni leping jõustub pärast 2009. aasta juunis toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, võetakse võimalikult kiiresti vastu üleminekumeetmed, et suurendada kooskõlas Lissaboni lepinguga 2009.–2014. aastaks valitud EP koosseisu volituste lõpuni nende kaheteistkümne liikmesriigi EP liikmete arvu, kelle EP liikmete arv pidi suurenema. Seetõttu suureneb EP liikmete arv 2009.–2014. aastaks valitud EP koosseisu volituste lõpuni 736lt 754le. Eesmärk on, et kõnealune muudatus peaks võimaluse korral jõustuma 2010. aastal. 
Eestit kõnealune muudatus siiski ei puuduta ning Eestil on ka pärast Lissaboni lepingu jõustumist kuus saadikut.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Eestis toimuvad Euroopa parlamendi valimised suletud nimekirjade meetodil, kuna riigikogu otsustas 2006. aasta sügisel Euroopa Parlamendi valimise seadust muuta. See tähendab, et valituks osutub kandidaatide nimekirja eesotsas olnu, samas kui seni reastati kandidaadid ümber valimistel saadud häälte arvu järgi ning europarlamenti pääses enim toetust saanud inimene. Suletud nimekiri jätab erakonnale võimaluse pakkuda välja oma kandidaatide eelistus, järjestades kandidaadid nimekirjasiseselt.
Praegu esindavad Euroopa Parlamendis Eestit sotsiaaldemokraadid Katrin Saks , Marianne Mikko ja Andres Tarand , Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Tunne Kelam , reformierakondlane Toomas Savi ja keskerakondlane Siiri Oviir .
Infot Euroopa Parlamendi valimiste kohta saab:

• Euroopa Parlamendi valimisi kajastav koduleht
  
• Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht
  
• Eesti Rahvusringhäälingu Euroopa Parlamendi valimiste portaal
  

Vt ka Eurobaromeetri arvamusküsitlusi Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimiste kohta.