Ühiskonna kordamisküsimused 12.kl - valitsemine ja haldus (1)

Q: Mille poolest erinevad parlamentaarne presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna kordamisküsimused 12.kl - valitsemine ja haldus

Q: Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest ülesanded ja näited maailma eri riikidest?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna kordamisküsimused 12.kl - valitsemine ja haldus

Q: Mis on parlamendi ülesanneteks 2 mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna kordamisküsimused 12.kl - valitsemine ja haldus

Q: Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna kordamisküsimused 12.kl - valitsemine ja haldus

Q: Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna kordamisküsimused 12.kl - valitsemine ja haldus

Q: Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna kordamisküsimused 12.kl - valitsemine ja haldus

Q: Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna kordamisküsimused 12.kl - valitsemine ja haldus

Q: Kuidas toimib Eesti kohtusüsteem?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna kordamisküsimused 12.kl - valitsemine ja haldus

Q: Miks on regionaalne valitsemine tähtis?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna kordamisküsimused 12.kl - valitsemine ja haldus

Q: Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna kordamisküsimused 12.kl - valitsemine ja haldus

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mille poolest erinevad parlamentaarne presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest?
Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest ülesanded ja näited maailma eri riikidest?
Mis on parlamendi ülesanneteks 2 mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib?
Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust?
Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga?
Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis?
Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest?
Kuidas toimib Eesti kohtusüsteem?
Miks on regionaalne valitsemine tähtis?
Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest?
Millise mudeliga riik on Eesti?
Mitme tasandiga on Eestis kohalik valitsemine?
Kuidas nad moodustatakse?
Millises suunas kohalik valitsemine areneb?
Mis seda näitab?
Kes on Euroopa Komisjoni president?
Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist?

ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED
Õ: LK 95-137 (uus); LK 41-44, 69-108, 152-158 (vana)
Euroopa päevik lk 4-10, 16-17

Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest?

Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest: ülesanded ja näited maailma eri riikidest?

Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri.

Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib?

Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust?

Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi).

Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid.

Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga?

EV peaministrid 1990-2009 ja EV valitsuse praegune koosseis.

Bürokraatia tähendus ja funktsioonid.

Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis?

Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest?

Kohtusüsteemi tähendus ja funktsioonid üldiselt.

Kuidas toimib Eesti kohtusüsteem?

Miks on regionaalne valitsemine tähtis?

Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest? Millise mudeliga riik on Eesti?

Mitme tasandiga on Eestis kohalik valitsemine? Nimeta need ja kuidas nad moodustatakse? Tunne oma kohalikke juhte.

Millises suunas kohalik valitsemine areneb?

Euroopa Liit on üheaegselt riikide liit ja liitriik – mis seda näitab?

Millega tegelevad ja millised võimupädevused on EL Ülemkogul ja selle eesistujal (presidendil), EL Välisasjade ja Julgeolekupoliitika Kõrgel Esindajal, EL Ministrite Nõukogul, Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ning Euroopa Kohtul?

Kes on Euroopa Komisjoni president ? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti?
Vastused.

Parlamentaarne valitsemine - Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel . Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitusioon parlament.
Näiteks: Suurbritannia
Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru.
Presidentaalne valitsemine - President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. Presidendile kuulub vetoõigus. Kongressile kuulub „ rahakoti võim“.
Rahvas valib parlament ja president -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus
Poolpresidentaalne valitsemine - President peab parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada. President osaleb valitsuse töös või sekkub sellesse teatud kõsimuste lahendamiseks.Valitsuse töö eest vastutab peaminister. President valitakse rahva poolt. Presidendi valimised toovad alati kaasa täidesaatva võimu ehk valitsuse koosseisu muutuse. Peaminister valib ministrid ametisse, kuid peab olema olemas ka presidendi heakskiitmine. President vastutab välis-, kaitse- ja meediapoliitika eest, peaminister sotsiaal- ning majandusküsimuste eest.
Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimujga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule.
Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse –> Valitsus annab aru parlament.

Ühe- ja kahekojalised parlamendid erinevused ja sarnasused:
Kahekojaline: Suurbritannia, Pra, Saks ,It, Tšehhi. Ühekojalised: Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti.
Kahekojalisus jaguneb kaheks – ülem-ja alamkoda . Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam!
Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Vähemtähtsam! Põhiroll on kinnitada ja viia sisse parandusi alamkojas vastu võetud otsustele.Võib panna veto , kuid sellest on võimalik üle sõita. Kinnitab ametisse tähtsamaid riigiametnikke.Kaitseb osariikide vabadusi õigusi.
Parlamentide ülemkojad kaitsevad vabariigi õigusi, vabadusi ( USA ).
Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament.

Formaalõiguslik struktuur- on fikseeritud seadusega.
Politiiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut.
Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ( esimees, aseesimehed) ja komisjonid : poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opostisoonid.
4.
Parlamendi ülesanded
Esiteks: Algatab , menetleb ja võtab vastu seadusi. Seadusloomes osaleb ka valitsus. Just valitsuse algatatud on enamik seaduseelnõusid.
Teiseks: erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse.
Kuluaaripoliitika - Lobismideks kutsuti parlamendihoones koridore, eesruume ehk kulaare, kus istungite vaheajal toimusid olulised vestlused , mis tegelikult määrasid ära hilisema hääletuse tulemused.
Parlamendi kontroll valitsuse üle : -parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele, ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust

parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel
õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud, isegi kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest
parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve , mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha
õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi.

5.
Seaduseelnõu jõudmisel RK’sse vaatab selle üle vastav komisjon . Kui komisjon leiab, et seda võib esitleda RK’le, siis läheb seadus I lugemisele, kus kõik võivad oma täiendusi ja parandusi esitleda. Täiendused ja parandused vaadatakse läbi, läheb edasi II lugemisele ning seejärel otsustatakse, kas seadus võetakse vastu.
6.
Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni.
Eesti riigi fraktsioonid :
Eesti Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget   
Eesti Keskerakonna fraktsioon - 26 liiget
  Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 23 liiget  
 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 19 liiget  
Koalitsioon - moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse
Eesti koalitsoonierakonnad on Reformierakond ja IRL.
Opositsioon- kuuluvad need erakonnad , kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.
Eesti opositsioonierakonnad on Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
7.
Oma arvamus 
8.
Valitsus moodustatakse koalitsoonierakondade endi poolt, nendel on ainuõigus valida, kellele milline ministriportfell läheb.
Töö kvaliteet ja rahva rahulolu mõjutavad valitsuse eluiga.
9.
Eesti peaministrid
1990- Enno Penno
1991- Edgar Savisaar
1992- Tiit Vähi; Mart Laar
1994-Andres Tarand
1995-Tiit Vähi
1997-Mart Siimann
1999-Mart Laar
2002-Siim Kallas
2003-Juhan Parts
2005-2009-Andrus Ansip
Valitsuse koosseis:
Andrus Ansip
Peaminister
Jaak Aaviksoo
Haridus - ja teadusminister
Kristen Michal
Justiitsminister
Mart Laar
Kaitseminister
Keit Pentus
Keskkonnaminister
Rein Lang
Kultuuriminister
Juhan Parts
Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Helir -Valdor Seeder
Põllumajandusminister
Jürgen Ligi
Rahandusminister
Siim Valmar Kiisler
Regionaalminister
Ken- Marti Vaher
Siseminister
Hanno Pevkur
Sotsiaalminister
Urmas Paet
Välisminister
10.
Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu.
Bürokraatia funktsioonid- poliitika elluviimine , süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik, iseenda taastootmine ja arendamine.
11.
Sisekontroll – kontrollitakse tööülesannete täitmist, toimivust jne
- Poliitiline kontroll –
1. Riigikontroll kontrollib, kuidas ametnikud ja asutused käivad ringi oma raha, hoonete, tehnika ja muude varadega. Mihkel Oviir .
2. Kutsestandardid, ametinõuded
- Õiguslik kontroll
1. Kohtusüsteem
2. Ombudsmani (lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis ) institutsioon
12.
Anglo-ameerika: kohtunik omab poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal ei pea olema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja, kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga.
Mandri-euroopa: kohtunikud nimetab ametisse valitsus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet on eluaegne, on lojaalne kehtivale korrale, kohtusüsteem on mitmeharuline, kõrgemaiks astmeks on konstitutsioonikohus.
13.
Kohtusüsteemi funktsioonid:
Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse
Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve
Erinevate võimuinstitusioonide või-tasandite tasakaalustamine
Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine .
Kohtusüsteem- on ühtne,tipnedes ülemkohtuga.
14.
I astme kohus I astme kohus
Maakohus Halduskohus
- Harju - Tallinn
- Viru - Tartu
- Pärnu
- Tartu
Arutab tsiviilasju, kriminaalasju, Arutab haldusasju
Väärteoasju
II astme kohus
Ringkonnakohus
- Tallinn
- Tartu
- Viru
Menetleb I astme kohtuotsuste apellatsioone
III astme kohus
Riigikohus
- Tartu
15.
Et korraldada mingi kindla ala elu kõikides valdkondades (haridus, arstiabi).
16. Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest? Millise mudeliga riik on Eesti?
Eesti on tsentraliseeritud mudel.
17.
Kahe tasandiga.
Maakond ning vald&linn.
Maavanema nimetab peaministri; valla/linna volikogu valib rahvas.
Tallinna peaminister on Andrus Ansip
18.
Suunas, mis puudutab kohaliku elu arenemist . Nt saarte puhul kuidas on korraldatud transport mandrile.
19.
Seda, et EL puhul on riikidel samasuguseid tunnuseid (näiteks sama valuuta ) ning ühendatud majandus, kuid samas toimib iga riik omaette .
Osad EL seadused on ülimuslikud, mis kehtivad igale liikmesriigile. Iga riigi siseseid asju otsustab iga riik ise.
20. Millega tegelevad ja millised võimupädevused on EL Ülemkogul ja selle eesistujal (presidendil), EL Välisasjade ja Julgeolekupoliitika Kõrgel Esindajal, EL Ministrite Nõukogul, Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ning Euroopa Kohtul?
Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid . Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 sai Euroopa Ülemkogust institutsioon. Selle eesistuja on Herman Van Rompuy.
Ülesanded:

Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine.
Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine .
Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel.
ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga.
ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika.
Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine

21.
Komisjoni president - José Manuel Barroso.
Asepresident - S.Kallas
Eestist valitud- K.Ojuland,V.Savisaar,I.Tarand

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 171 allalaadimist

Ühiskonna kordamisküsimused 12 kl - valitsemine ja haldus #1

Ühiskonna kordamisküsimused 12 kl - valitsemine ja haldus #2

Ühiskonna kordamisküsimused 12 kl - valitsemine ja haldus #3

Ühiskonna kordamisküsimused 12 kl - valitsemine ja haldus #4

Ühiskonna kordamisküsimused 12 kl - valitsemine ja haldus #5

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

171 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

EvaMarie Õppematerjali autor

1.Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest?
2.Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest: ülesanded ja näited maailma eri riikidest?
3.Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri.
4.Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib?
5.Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust?
6.Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi).
7.Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid.
8.Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga?
9.EV peaministrid 1990-2009 ja EV valitsuse praegune koosseis.
10.Bürokraatia tähendus ja funktsioonid.
11.Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis?
12.Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest?
13.Kohtusüsteemi tähendus ja funktsioonid üldiselt.
14.Kuidas toimib Eesti kohtusüsteem?
15.Miks on regionaalne valitsemine tähtis?
16.Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest? Millise mudeliga riik on Eesti?
17.Mitme tasandiga on Eestis kohalik valitsemine? Nimeta need ja kuidas nad moodustatakse? Tunne oma kohalikke juhte.
18.Millises suunas kohalik valitsemine areneb?
19.Euroopa Liit on üheaegselt riikide liit ja liitriik – mis seda näitab?
20.Millega tegelevad ja millised võimupädevused on EL Ülemkogul ja selle eesistujal (presidendil), EL Välisasjade ja Julgeolekupoliitika Kõrgel Esindajal, EL Ministrite Nõukogul, Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ning Euroopa Kohtul?
21.Kes on Euroopa Komisjoni president? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti?

valitsemine haldus poolpresidentaalne parlamentaarne presidentaalne

Sarnased õppematerjalid

rtf

Valitsemine ja avalik haldus

riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega. õigusakt jõustub kui mõlemad kojad on heaks kiitnud.

Ühiskonnaõpetus

docx

Riigi valitsemisevormid

Ühiskonna tööks kordamine 1.)Parlamentaarne valitsemine Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi mudeliks on Suurbritannia, kus see ka kõige ehedamal kujul eksisteerib. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Konstitutsioonilise monarhiaga parlamentaarsetes maades langeb riigipea valimine hoopiski ära.Riigipea kujutab endast

Ühiskonnaõpetus

doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi

Ühiskond

doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

Ühiskond

odt

Ühiskond: kohtusüsteemid

Mandri-Euroopa kohtusüsteem *+kohtuniku nimetab ametisse justiitsminister-valik on teadlik ja läbikaalutletud *+kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus *+võitja ei pea maksma kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *--kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku- inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui ta saab tagasi lükata parlamendis

Ühiskonnaõpetus

doc

Valitsemine ja avalik haldus

Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1 Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud. Tänapäeval

Ühiskonnaõpetus

doc

Valitsemine

Seaduste vastuvõtmine · Sotsiaalminister Hanno Pevkur Rahastamine · Välisminister Urmas Paet aruandekohustuslikud · Kaudne kontroll Riigikontrolli auditid · Õiguslik kontroll. Avalik haldus ja bürokraatia Kohtud Lk. 116-121 Õiguskantsler Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsuse volinik Bürokraatia · Ametnikkond. Korruptsioon

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna valitsemine

Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur. Täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud. · President juhib riigi valitust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. · Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. · Kongressil pole õigust avaldada administratsioonile umbusaldust.

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid