INIMESE ÕPETUSE TUNNIKONTROLL 1. Nimeta vanuselised lapse arenguperioodid Imikuiga (0-1 aastat) Maimikuiga (1-3 aastat) Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) 2. Mida nimetatakse arengukriisiks ja traumaatiliseks kriisiks? Arengukriis on loomulik ning enamasti ennustatav muutus inimese elus, identiteedimuutus (sünd, käimaõppimine, kooliminek, murdeiga, tööleasumine, vananemine jne). Arengukriisi põhjustavad valdavalt isiksusesisesed (kasvamine, valmisolek muutuseks). Traumaatiline kriis järgneb ootamatule isikuvälisele muutusele (õnnetus, haigus vms). Traumaatiline kriis on vägivaldne muutus elu ennustatavas kulus,
4-6 klass on murdeea muutused, suhted ja sõprus, armastus 7-9 klass on suhted, suguhaigused, rasestumisvastased meetodid, seksuaalsus Keskkool on suhted, suguhaigused, rasestumisvastased vahendid, seksuaalsus, identiteet, enesemääratlemine. Kuidas? Näiteks tehaks ajurünnakuid, rühmatöid, vestlusi, videod, grupimängud, näitlikud materjalid jm. Teismeliseiga. On kolme komponendi mõju: bioloogia, individuaalsed psühholoogilised tegurid, keskkond. Kas murdeea arengukriis on elu juurde kuuluv? Jah, bioloogilised mõjud. Kas murdeea arengukriis on universaalne (psühholoogiline tasand)? Ei ole, keskkonna mõjud, ajastu mõjud. Kas murdeea arengukriis on vajalik? Jah, see on nagu vahepealne aeg lapse ja täiskasvanu vahel. Murdeiga on erinevates ühiskondades erinev, sest ühiskond tingib käitumise. Nt kui ühiskond ütleb, et pubekal on lained üle pea, siis ongi. Noorukiea arenguetapid: Noorukiiga kestab murdeea algusest kuni täiskasvanuks saamiseni
Nt 3a. eneseteenindamisoskuste arenemine (söömine, enda järelt koristamine). Arenguperioodid: · sünnieelne periood · vastsündinud (1 kuu), imik (0-1 a) · varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea) · keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12ea) · murdeiga e vanem kooliiga (12-18ea) · varane täiskasvanuiga (18-30-ndad) · keskmine täiskasvanuiga (40-50-ndad) · hiline täiskasvanuiga (60-...) ARENGUKRIISID: Arengukriis perioodi arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. · Lasteaeda minek · Kooliminek · Murdeiga · Kooli lõpetamine · Tööleminek · Abiellumine · Lapse sünd · Lahutus
Optimaalne periood- periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini. Nt 3-a eneseteenindamisoskuste arenemine(söömine). Arenguperioodid · Sünnieelne periood · Vastsündinu(1 kuu), imik(0-1a) · Varane lapseiga e eelkooliiga(2-7a) · Keskmine lapseiga e noorem kooliiga(7-12a) · Murdeiga e vanem kooliiga(12-18a) · Varane täiskasvanuiga(18-30ndad) · Keskmine täiskasvanuiga(50-50ndada · Hilinetäiskasvanuiga(60-...) Arengukriis-periood arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad- toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. Lasteaeda minek, kooliminek, murdeiga, kooli lõpetamine, tööleminek, abiellumine, lapse sünd, lahutus. 20.sajandi arengu-uurijad Jean Paiget (1896-1980)- mõtlemise arengu seaos bioloogiliste protsessidega.
Niisugusteks perioodideks on näiteks kooliminek, murdeeiga, tööleminek, abiellumine, lapse sünd jne. Traumaatilise kriisi kutsub esile ootamatu ning äkiline negatiivne elusündmus, mis põhjustab erakorralisi emotsioone ning kannatusi. Vastupidiselt arengukriisidega ei ole inimesel võimalik ennast traumaatiliseks kriisiks ette valmistada. Traumaatilise kriisi võivad esile kutsuda sündmused nagu lähedase inimese surm, töökaotus, lahutus, haigestumine, vägivalla kogemine jne. Kuigi arengukriis on ette ennustatav periood inimese arengus, mil toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist ja ootamatuse faktor on vahene, siis sotsiaalse toe vajadus on oluline iga kriisi korral. Kriisisekkumise eesmärgid Kriisisekkumise eesmärgiks on võimalikult varakult (vähemalt esimese 6 nädala jooksul) pakkuda kliendile emotsionaalset tuge, aidata negatiivset kogemust neutraliseerida ja varasemat emotsionaalset stabiilsust taastada
algus 90ndaet pärand: "Võimaluste akna" maksimaalne ärkakasutamine, radikaalsete reformidega saavutatud kiire majandusedu ja rahvusvaheline tunnustus, kutse esimenete seas ühinemiseks EL ja NATOGAga, julge hüpe infoühiskonda Aga ka: tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire kihistumine, kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid, rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitteeestlaste integratsioon. V. Arengukriis ja eurointegratsioon 19992004: kahe Eesti debatt, maksu ja pensionireform, ebaõnnestunud haldusreform, usalduskriis seoses infrastruktuuri erastamisega, "uus poliitika", EL harmoniseerimisprotsess, EL ja NATO liikmelisus VI J2relsiirde periood 2004; uue identiteedi ja visiooni otsingud, lahendamata probleemide esilekerkimine `aprillikriis'. Majanduslangus. Uued v2ljakutsed ja j6udmine konsolideerumise faasi.
sotsiaalne, ennekõike meie ümber oleva sotsiaalse keskkonnaga seonduv, sellest tingitud ja / või tulenev ning sotsiaalse keskkonna ja suhete kaudu mõjutatav. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Areng on (Inimese areng 2014): kulgemine küpsuse saavutamise suunas; kestab eostumisest kuni surmani; kiirem lapse ja noorukieas. Arengus võib tekkida ka kriise. Arengukriis (Leuska 2010) - periood arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad - toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. Näiteks: lasteaeda minek, kooliminek, murdeiga, kooli lõpetamine, tööleminek, abiellumine, lapse sünd jm. 3 2. ELUKAARE ETAPID 2.1. Looteiga ja sünd Looteiga ja sünd on elukaare esimene etapp
Itaalias kuulab kunstiajaloo loenguid. Töötab Viinis, lasteaias e väikeses koolis. Kool, mis loodud Freudi patsientide laste jaoks. Puutub esmakordselt kokku psühhoanalüüsi ja selle ideedega. Huvitub. Arvab, et leidis, selle, mida otsis. Isikliku ja professionaalse identiteedi. Pole kõrgharidusega. Sellegipoolest Harvardi auprofessoriks. Väidab, et isiksuse areng toimub elu lõpuni. Jagab elu perioodidesse. Mille iga perioodi keskmes on arengukriis, mis tuleb ületada. Arengutasandeid on kokku 8. Kriisi saab lahendada positiivselt ja negatiivselt. Vastavalt lahendusele on 2 arengusuunda. Esimene hõlmab aega sünnimomendist 1,5 a. Usaldamine. Kas keskkond on nende jaoks sõbralik v mitte? Kas seda saab usaldada, kas ta pakub neile vajaminevat? Halb- laps muutub keskkonna suhtes umbusklikuks. Isiksuse omadused kaasnevad sellega. Muutub enesessetõmbunuks. Inimisiksuse algpõhi. Isiksuse areng omavahel seotud ja järjepidev
90ndaet pärand: "Võimaluste akna" maksimaalne ärkakasutamine, radikaalsete reformidega saavutatud kiire majandusedu ja rahvusvaheline tunnustus, kutse esimenete seas ühinemiseks EL ja NATOGA-ga, julge hüpe infoühiskonda Aga ka: tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire kihistumine, kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid, rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitte-eestlaste integratsioon. V. Arengukriis ja eurointegratsioon 1999-2004: kahe Eesti debatt, maksu- ja pensionireform, ebaõnnestunud haldusreform, usalduskriis seoses infrastruktuuri erastamisega, "uus poliitika", EL harmoniseerimisprotsess, EL ja NATO liikmelisus VI J2relsiirde periood 2004; uue identiteedi ja visiooni otsingud, lahendamata probleemide esilekerkimine `aprillikriis'. Majanduslangus. Uued v2ljakutsed ja j6udmine konsolideerumise faasi.
Omaalgatuslikule ja ühisvastutusega tööle ei ole ruumi jäetud. Noor peab tegutsema koolis antud reeglite kohaselt, õppima ettenähtud õppeaineid ettenähtud järjekorras jne. Kodu poolt määratakse kojutuleku ajad ja ajakasutus. Noore vaba aja veetmist kontrollitakse ja omade seisukohtade kuulda võtmine ja teda huvitavatest asjadest vestlemine põrkub vanemate kõiketeadmise vastu. Nooruse arengukriis võimaldab siirdumist lapsest täiskasvanuks. See puudutab noort ennast, tema peret ja keskkonda, mis on noorega seotud. Noorusea kriisis lahendatakse esmalt käesoleva hetke asju, näiteks väliseid arenguülesandeid. Sellised on muuseas kodust eemaldumine, oma koha leidmine ühiskonnas ja suhete loomine mõlema sugupoolega.