PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Autotehnik At-12A Jaan-Sander Kalbus KODANIKUORGANISATSIOONID essee Juhendaja:Siimo Lopsik Pärnu 2015 1 Sisukord 1.Pärnu loomade varjupaik 2.Paikre prügila 2 Pärnu loomadevarjupaik Varjupaikade mittetulundusühing loodi 2007. aasta alguses. Varjupaikade MTÜsse on koondunud viis kodutute loomade varjupaika üle Eesti: Pärnu, Viljandi, Virumaa, Võru ja Valga. Ühingu juhatus on kolmeliikmeline
KODANIKUORGANISATSIOONID Essee Juhendaja: 2013 PÄRNU VABAKOOLI SELTS Pärnu Vabakool on 9-klassiline lapsevanematele kuuluv erakool, mis töötab Eesti riikliku õppekava järgi. Vabakooli pidajaks on Pärnu Vabakooli Selts, mis loodi vabakooli algatus- grupi poolt 20. oktoobril 1996. aastal. Esimene klass alustas tööd 1. septembril 1997. aastal. Vabakool on väärtuspõhine avatud koostöökool, mis toetub Eesti kooli traditsiooni-dele, Johannes Käisi, taanlaste N.F.S Grundtvigi ja C.M. Koldi vaadetele. Pärnu Vabakool loob inimestele võimalused mitmekülgseks võimetekohaseks arenguks ning elukestvaks õppeks professionaalsete juhendajate abil iga inimest väärtustavas turvalises ja koostööle suunatud koolikeskkonnas. Pärnu Vabakool on humaansel pedagoogikal põhinev üldhariduskool, milles õppijad - õpilased, õpetajad ja lapsevanemad - on ennastjuhtivad ja rõõmsameelsed inimesed. Vabakool väär...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Essee Kodukandi kodanikuorganisatsioonid Juhendaja: Siimo Lopsik Valmistaja: Jans Arjuõe Pärnu 2013 Sisukord 1. Pärnu kodutütred 2. Pärnu loomade varjupaik 3.Pärnu Shalomi abikeskus Pärnu kodutütred Kodutütarde organisatsiooni liikmeks võib olla iga Eesti Vabariigi naissoost kodanik, kes tunnustab kodutütarde seadusi ja kombeid ning talitab nende järgi. Kodutütarde reeglid: · 1
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KODANIKUORGANISATSIOONID MÄRJAMAAL Essee Marii-Heleen Raidmets 2016 Kirjutan oma kodukohast Sipast, kus on ainult üks MTÜ. Ning samuti teen ülevaate oma kodu vallas Märjamaasl tehutsevast MTÜst. MTÜ RFC Märjamaa Lühendatult Märjamaa Vikat on 2009
Ühiskond- küsimused 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm sektorit- avalik sektor(riigi- ja omavalitsusasutused), erasektor(eraettevõtted) ja mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid- ja ühendused) 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid 3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda. Jah, meie ühiskonnas on lubatud erinevad vaated, ei ole kindlat ideoloogiat, on mitmeid kultuure, erinevaid uske, erinevaid omandivorme. Mitmekesisus on üsna suur. 4. Iseloomusta ühiskonna sektorite eraldatust ja läbipõimumist Kirjelda ja too näiteid.
Tulundussektor(erasektot)-eraettevõtted, aktsiaseltsid, pangad,osaühingud.(avaliksektor)-Riigiettevõtted, raudteed,post,televisioon, energiavõrgud.Mittetulundussektor( erasektor) Kodanikuorganisatsioonid, huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused.(avalik sektor)- Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid, koolid, haiglad, pensioniamet. Karl Max-nägi ühiskonda jagunenuna klassideks, need kujunesid omandisuhte alusel ning põhiklasse eristas teineteisest kummagi asend tootmises. Max Weberi- kolme kontseptsiooni:1)majandusressurside alusel klassideks(kõrg- kesk- ja alamklassideks) 2)toimub saatuslik kihistumine
majanduses on tavaliselt eraettevõtted. Erasektori asmel kasutatakse ka tulundussektori nime. o ÜK-d juhib poliitika. o Poliitika on seotud võimu- ja õigussuhetega. Poliitika teeb seadusi ja annab korraldusi. o Poliitika kuulub avalikku sektorisse, sest kõik teavad selles toimuvad ja saavad sellest osa. o Tegevus, mis pole suunatud kasu saamisesse kuulub mittetulundussektorisse(armastus, korrashoid) o Mittetulundussektorisse kuuluvad kodanikuorganisatsioonid. o Kodanikuorganisatsioonid kontrollivad riigivõimu. (Miitingud, jäätmehoidlate vastu jne.) o ÜK-s levib ka kultuur. St. Et inimesed on paika pannud normid ja vaimsed väärtused. o Eraelu on inviidi isiklik elukorraldus. Sinna, ei saa keegi sekkuda omavoliliselt, kuid probleemide korral võib erasekroti inimesed abi paluda riigilt. Massikommunikatsioon totalitaarses ja demokraatlikus ÜK-s. Totalitaarses ühiskonnas Demokraatlikus ühiskonaas
rahaliselt selllega, et maksab kinni selle reklaami ning ka prügikotid ja prügi äraveo. See ühendus tagab aga omalt poolt selle, et inimesed osalevad looduse korrashoidmises. Otseselt selles organisatsioonis ükski liige tulu riigi poolt ei saa. Riigi enda huvides on ka ju looduse korrashoid. Kolmas sektor pakub kodanikele vaba aja sisustamise võimalust. Näiteks kui inimene on kaotanud oma töökoha ja tal ei õnnestu mingil põhjusel endale uut tööd leida, siis on kodanikuorganisatsioonid väga hea võimalus oma vaba aja sisustamiseks. Paljud inimesed hakkavad seoses töökaotusega tarvitama ka alkoholi, et oma muresid alla suruda. Liitudes aga ühe või teise ühendusega, ei mõtle need inimesed arvatavasti nii pingsalt oma muredele(seoses töökaotusega) ja kodanikuühendused hoiavad võib-olla ära ka nende halbade kommete tekke. Kuigi kodanikeorganisatsioonide liikmed ei saa mingit tulu, kellegi abistamine või tegelemine
2. ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR: * Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest Ülesanne: 1) 2) *Avalik haldus- riigi ja omavalitsuse plaanipärane igapäeva tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke.
Pluralism- mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteilisust 2. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad I Avalik sektor- kuuluvad kõik riigiasutused(koolid, politsei, kaitsevägi, Eesti Televisioon, vangla) II Tulundus ehk erasektor(eraettevõtted)- kasumit teenivad ettevõtted. teenuse/kauba pakkumine, kasumi teenimine. Osaühingud, aktsiaseltsid III Mittetulunduslik e kodanikuühiskond- kõik kodanikuorganisatsioonid Valdkonnad: I majandus II poliitika III kultuur IV poliitiline kultuur V moraal 3. Riik, tunnused ja vormid. Tunnused: # suveräänne riigivõim(oma sisepoliitilistes otsustes vaba) #Territoorium- maa- ala, kus riik asub, veekogud #a) rahvas- kodanikud-sünnilt; naturalisatsioonilt; eriliste teenete eest. b) Välismaalased. Alalise või pikaajalise elamis-või tööloaga; turistid. Kehtivad kõik inimõigused
KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud,
(aktsiaseltsid, pangad, osaühingud t Eesti Post AS Tartu filateeliakauplus A. Le Coq AS u Edelaraudtee (Tartu raudteejaam) l Fortune OÜ u n Tartu Õlletehas d u AS Emajõe Veevärk s s BIGBANK AS Tartu esindus e SEB kontorid ja harukontorid k t Espak Tartu AS o r Salva Kindlustuse AS Tartu esindus Silberauto Eesti AS Tartu esindus Kodanikuorganisatsioonid. Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused (huviühendused, klubid, seltsid, usuühendused) ning -ametid. m i (koolid, haiglad, pensioniametid jne) t MTÜ Tartu Naiskoor Domina t e Tartu Fotoklubi Art Models Tartu Ülikool t u MTÜ Rahvatantsuselts Upsijad Eesti Maaülikool l Üliõpilassegakoor
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ( ÜHISKONNAÕPETUS ) ! 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri e. Üleshitust tuleb tulnda selleks, et mõista kuidasühiskond toimib ja areneb. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 sektorit: 1) Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused 2) Erasektor eraettevõtted 3) Mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus eksisteerivad erikultuurid, maailmavaated, usud.. suhtume sallivalt Pluralism e. Mitmekesisus on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused, võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet Pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine oluliste eesmärkide ja väärtuste, aga ka kohustuste ja õigluse küsimuses ei soodusta ühist tegutsemist.
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused) nt Eesti Energia Teine ehk erasektor (eraettevõtted) tulu,töökohad,kasum nt: Grossi toidukaubad Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused) tulu pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine. Pluralism demokraatias- pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt Eestis kooselu seaduse koostamisel oli vaja palju erinevaid vaatenurgaga inimesi. Erinevused suurte gruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele
liidud ja erinevad rahvaalgatused. Eestis on palju erinevaid sellised liikumisi ja rahvaalgatusel toimivaid ühinguid. Näitena rahvaalgatusel ja mittetulundus eesmärgil toimunud ,,Teeme ära" kampaania ja praegu toimuv ,,Toidu panga" kampaania. Need oraganisatsioonid tegutsevad täielikult mitte kasumi teenimise eesmärgil. Nende ainsateks ülessandeks on ühiselt muuta Eesti paremaks kohaks ja parandada sotsiaalset olukorda. Eestis osalevad ja mõjutavad kodanikuorganisatsioonid poliitikat, et vältida võimu monopoliseerumist ja parteide liigset domineerimist otsutste tegemisel. Kuna Eestis riik toetab seda, pälvib see rahva lugupidamise ja vähendab inimeste ükskõiksust poliitika vastu. Rahva kaasamine poliitikasse tagab vähemuste huvide arvestamise, mis ongi üheks demokraatia põhitunnuseks.
Ülesanne: · Õ lk 34-37 (uus õpik) · Õ lk 50-53 (vana õpik) · Sõnasta riigi ja kodanikuühenduste suhete põhimõtted ehk milleks on kodanikuühiskond vajalik? Riigi ja kodanikuühenduste suhete põhimõtted: · kodanikuühenduse kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. See väldib võimu monopoliseerimist ja stabiliseerib ühiskonda · kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ja ei lase neil liigselt domineerida · kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta · kodanikuühiskond annab kogemuse, mis tuleb kasuks poliitilises konkurentsis ja vaidlustes. · Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise.
ÜHISKOND KT nr 2 1. Ühiskonna sektorid ja nende tegevusalad. Sektorid: 1) Avalik sektor, sinna alla kuulub riigivalitsemine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvuslik esindamine jne. 2) Erasekotor, sinna alla kuuluvad eraettevõtted. 3) Mittetulundussektor, sinna alla kuuluvad kodanikuorganisatsioonid. 2. Sotsiaalsed lõhed. Erisused inimgruppide vahel. Nt: usulised, ideoloogilised, piirkondlikud, etnilised lōhed. (Eestis: etniline lōhe- pronkssōdur, eestlaste ja venelaste vahel) 3. Võimude lahususe põhimõtted. Põhimõtte võttis kasutusele Prantsuse filosoof Charles Montesquieu. Täidesaatev võim - Vabariigi valitsus Seadusandlik võim - Parlament Kohtuvõim - Kohtuotsused 4. Iseloomusta postindustriaalühiskonda.
Avalik sektor-nt Paide linnavalitsus,Järvamaa maa valitsus,riigikogu.Erasektor-AS Järva teed,AS Paide vesi, FIE Marika Tuisk.Kolmas sektor e. mtü-Ristiku korterite ühitstu.Valdkonnad:poliitika,majandus,kultuur,õigus,moraal,ko daniku ühiskond.Kodanikuühisk.on avaliku elu sektor,mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused.Ühiskondlik elu on elu perest ja kodust väljaspool.Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust( pere,kodu,sõpruskond,).Kommunikatsioon- suhtlemine, sotsiaalne protsess,mis seob ühiskonna-selle valdkonnad,paikkonnad,inimgrupid tervikuteks.Massikommunikatsioon-massisuhtlus on info ühiskondlik korraldus,mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurele rahvahulgale.Massimeedium- massikommunik.vahend(ajalehed,ajakirjad,raadio,tv).Interaktii
ja mitmekülgne. Eestis ei ole jõulisi kodanikuliikumisi ega kindlaid seisukohti globaalprobleemide kohta. 1980. aastate lõpus oli roheline liikumine, kuid see kadus iseseisvuse tulekuga. Paljud inimesed käivad mitme koha peal tööl ning löövad käega tegevusele, mis raha sisse ei too. Seega langeb ühiskondlik aktiivsus, paljud inimesed hoiavad eemale avalikust tegevusest. See viib meid järelduseni, et kodanikuühiskond Eestis on väga nõrk. Kodanikuorganisatsioonid ja ühendused täidavad tänapäeval erinevaid ülesandeid. Pakuvad mitmesuguseid teenuseid ja loovad töökohti, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme ning mõjutavad poliitilisi otsuseid. Eestis tegutsevad paljud seltsid ning ühingud, milles osalemine on inimestele vabatahtlik. Nendest võetakse osa kuna soovitakse tunda end aktiivsena ning tähtsates küsimustes kaasa rääkida või lihtsalt veeta sisukalt ja lõbusalt oma vabaaega.
Tulundusühistu-kolme või enama liikmega ühing, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamiste või tegevuste toetamine teenuste osutamisega.Erasektori suhted riigiga: riik kehtestab reeglid, riik kogub makse, riik planeerib ühiskonna majanduslikku arengut. 3 sektor: loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik tegevus, mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele.Kodanikuühiskond: mitmepoliitilised vabatahtlikud kodanikuorganisatsioonid ja ühendused.Eesmärk edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet.Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väiike maksukoormus.Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlus sektor ning riiklik sotsiaalkindlustuse süsteem, suur maksukoormus.Modernismi põhijooned- tähistatakse märksõnadega nagu progress,areng ja vaimuvalgus, modernism on
ÜHISKOND Ühiskonna sektorid- eraldatus ja läbipõimumine 1) Esimene ehk avalik sektor( riigi- ja omavalitsusasutused) 2) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) 3) Kolmas ehk mittetulundusektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Pluralistlik ühiskond Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Riigi tunnused Riigi kolm põhitunnust- Territoorium(maa-ala, maavägi, õhuruum ja territoriaalvesi), Rahvas(riigi alal elavad seadustele alluvad isikud) ja avalik võim(iseseisvat võimu teostavad riigiorgandi) Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu.
· Kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. Arenenud kodanikualgatus võimaldab neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasakaalustada, luua koalitsioone. See väldib võimu monopolitseerimist ning stabiliseerib ühiskonda · Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase neil otsouste tegemisel liigselt domineerida · Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. See annab rohkem võimalusi end kuuldavaks teha niisugustele gruppidele, kellega parlamendierakonnad tihti arvestada ei taha (nt puudega inimesed, noored, vähemused) · Kodanikuühiskond kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, koostöövõime, omaalgatus.
Süsteem on tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Majandus on valdkond mille moodustavad tootmine ja kauplemine.Majanduses on suhete aluseks tulu. Poliitika hõlmab riigi toimimistkorraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega.Poliitikas on suhete aluseks võim. Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja-ühendused.( MTÜ,SA ) Nende eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvust.Tugev kodanikuühiskond on ka oluline demokraatia tagatiseks, sest kontrollib ,piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kultuuriks nim. mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Eraelu tähendab inimese isiklikku elukorraldust. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel.
Ühiskonna sidusus ____ 1. Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond? Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad? · Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused · Erasektor eraettevõtted · Mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Seleta mõisted: Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism paljusus, iseloomustab ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. See on demokraatliku ühiskonna iseloomulik joon. 3. Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik. · Täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liialt domineerida
Majanduslik ühishüve-riiklik meedia,korrastatud linnaruum,rahvuskultuuri toetamine,taristu Ühiskond-inimhulkade kooselu korrastatud viisid Ühiskonna valdkonnad: Poliitika,Majandus-ja sotsiaalsfäär,kultuur, Õigus, moraal I sektor e. avalik sektor-ühiskonnaelu korraldamine (riigi-ja omavalitsus asutused) II sektor e erasektor e. tulundussektor-tootmine ja kauplemine (eraettevõtted, FIE) III sektor e mittetulundussektor e kodanikuühiskond (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Õigusriik-põhineb seaduste ülimuslikkusel,vastandiks on võimuriik,kus pärsitakse inimeste vabadusi läbi distsipliini ja vägivalla "Õigus on pime"-karistus kehtib kõigile võrdselt, sõltumata sellest kes oled Õigusriigi tunnused: *eksisteerib võimude lahusus *seadused kuuluvad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes *eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest
1)Ühiskonna sektorid. Millised sinna kuuluvad. · Esimene e avalik sektor. (riigi- ja omavalitususasutused) · teine e erasektor (eraettevõtted) · kolmas e mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja - ühendused) 2)Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Pluralism mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehistus, parteistumist, vaimukultuuri, demokraatliku ühiskonna iseloomuliku tunnust. 3)Milleks on kodanikuühiskond vajalik? · ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. · täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida.
1. ÜHISKONNA STRUKTUUR SEKTORID JA VALDKONNAD Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: a) esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsussutused) b) teine e erasektor (eraettevõtted) c)kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Ühiskonda kuuluvad ka inimesed, kes muudavad ühiskonna mitmekesiseks, mis omakorda on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile e kihistumisele. VALDKONNAD: a) POLIITIKA korraldab riigi juhtimis ja toimimist. Sellega tegeleb peamiselt I sektor. b) MAJANDUS tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond. Sellega tegeleb natuke ka I sektor, sest mõned majandusküsimused vajavad riigipoolset sekkumist.
Huvi (surve) grupid: a) äri ja ametialastel tegevustel põhinevad (arstide liit, õliliit) b) kodanike initsiatiivil põhinevad (ametiühingud, keskkonnakaitsjad) Erakonnad: a) vasakpoolsed (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakond) b) parempoolsed (Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit) c) tsentristlikud (Eestimaa Rohelised, Rahvaliit) Kodanikuosalus: Kodanikuorganisatsioonid, kodanikualgatus; naabrivalve; protestiavaldused Erakonnad ja parteid Erakondade eesmärk on valimiste kaudu saada võimule, viia ellu oma seisukohti ja aidata kaasa rahva elu parandamisele. Riigikogus on praegu 6 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad Reformierakond, IRL ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Opositsioonis on Keskerakond, Rahvaliit ja Eestimaa Rohelised. VASAK: olulised on neile sotsiaalne õiglus ja võrdsus, põhivastutus kodanike elujärje eest riigil
Avalik poliitika inimese igapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik (hariduspoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika). Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi-ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus. Eesmärgiks tagada riigi tõhus toimimine. Mittetulundussektor tegevus, mis on loomult ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Kodanikuohiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted. Õigus riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum, seaduses kirja pandud. Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus. Tema kodu, perekond, usk, sõprussidemed jne. Massimeediumid ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel.
endale rohkem tasku ja rahvas vireleb vaesues? Kõik tahaksid natukene rohkem, aga süües kasvab isu ja ahne on täitmatu. Seda, kas ahne on rahvas, riigimehed või mõlemad, on raske öelda. Minu arvamus on see, et inimesed on rumalad ja ei mõtle asju läbi. Lastakse ennast nii kergelt kapitalismist ja propagandast mõjutada. Jätkusuutlikuse tagamiseks on inimestel tarvis ratsionaalset mõtlemist ja soovi rahvust jätkata. Selleks on kõikvõimalikud kodanikuorganisatsioonid, millesse aga suhtutakse skeptiliselt. Kui aga muuta midagi tahetakse, on vaja usku ja alustada iseendast. Globaliseerumine on muutnud maailma ääretult palju. Seda suuresti positiivses võtmes, aga sellega kaasneb ka üks suur maailma samastumine, mis panebki väikerahvad surema. Ellu jäävad vaid suured ja jõukad. Väikerahvaste püsimine on vaid nende enda teha. Inimesed peavad olema haritud ja mis olulisem, rahval peab olema haritus
Ühiskondliki elu AVALIK SEKTOR- poliitika, riik ERASEKTOR-majandus,turg KOLMAS SEKTOR-kodanikuühiskond, kodanikuühendused ----- ERAELU-kodu, pere Avalikud poliitikad- haridus-,eluaseme-,sotsiaal- ja keskkonnapoliitika Poliitikas on suhete aluseks võim, majaduses tulu! Mittetulundussektor-tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Kodanikuühiskond-avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kodanikuühiskonna alla kuuluvad-korteri-ja suvilaühistud, huvialaühendused, spordiseltsid ja-klubid, üürnike/omanike ühendused, looduskaitseühingud jne.. Kultuur-mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtused, selle moodustavad rahvakunst ja kirjandus, arhitektuur ja kujutav kunst, tähtpäevad ja pidutsused, viisakusreeglid, muusika ja palju-palju muud.
Poliitika valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid. Avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. Kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused (rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad, pidustused, viisakusreeglid, muusika) Moraal üldtunnustatud põhimõtted Õigus seadustes kirja pandud põhimõtted Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus (kodu, perekond, usukombed, sõpruskond, elukoht) Suhtlemine e
d) Võim on avalik, tegevust on võimalik jälgida massimeedia vahendusel, ning kontrollida selleks loodud asutuste ja lehekülgede abil. e) Eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest. f) Poliitika on humaanne, seab esikohale inimese huvid, ning tagab inimväärse elu Poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuse huve. Mittdemokraatlikud a) autoritaarne riik- rahvas ei saa osaleda valimises, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid puuduvad. Isevalitsejad lähtuvad omakasust ja ambitsioonidest. Kogu võim ühe isiku käes b) Totalitaarne riik- rahvas on võimuloleva rühmituse tööriist. Valitsejate tohutute, ebareaalsete ning inimvaenulike plaanide elluviimiseks sunnitakse elanike tegutsema kindlaksmääratud viisil, riik planeerib, kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat. Kehtib range tsensuur. Välissuhtlus piiratud/keelatud. Puudub vaja ajakijrandus.Praegu Põhja-
demokraatia, kodanikualgatus ja ühistegevus), elitaardemokraatia (võimul on demokraatlik eliit) 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur) Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Jaguneb kolmeks: -Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused, ühiskonnaelu korraldamine)-riigiasutused, riigiametid, ringhäälingud -Teine ehk erasektor (eraettevõtted, tootmine ja kauplemine)-OÜ, AS, FIE -Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused, kodanikuühiskond)-MTÜ, SA, seltsingud 3. Riik ja selle tunnused, võimude lahusus. Riik on avaliku sektori tähtsaim osa. Tunnused: -Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. -Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. -Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riik on ühiskonna valitsemise süsteem ja valitsemisasutuste kogum
Avalik sektor poliitikavaldkond; poliitika ühiskonna üldise koordineerimise ja juhtimise valdkond; kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused; kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused; moraal üldtunnustatud põhimõtted; õigus kultuuris esindatud väärtused, mis on kirja pandud seadustes; kommunikatsioon ehk suhtlemine, mis seob ühiskonna tervikuks; meedia ajalehed, ajakrjad, raadio, televisioon; interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel; avalik arvamus sotsioloogilised küsitlused, uurimaks, mida arvab rahvas mingist olulisest
Kirjelda, millised probleemid kaasnevad rahvastikutaaste küsimusega Õ lk 26 - 28 · Rahvastik vananeb ja väheneb - riik on sunnitud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ja maksulaekumisi. · Sündimus jääb alla suremusele sektorid Õ lk 29 - 30 · I ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) · II ehk erasektor (eraettevõtted) AS, OÜ · III ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused ) SA, MTÜ iseloomusta põhjalikult avalikku sektorit Õ lk 31 - 33 Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori tuum on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avalik sektor on laiem mõiste, mis hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Riik: · Teostab võimu
Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised 2007. Osalusdemokraatia kodanike kaasamine poliitikasse, arvamusi oodatakse kõigilt. Eestis enamast kodanikuorganisatsioonid, samas ka streigid ja meeleavaldused. Elitaardemokraatia mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda. Juhtivaks grupiks on väikesearvuline eliit, kuid arvestavad siiski enamuse huvidega. Valimiste funktsioonid: *täidavad võimu regulaarse ja seaduspärase vahetuse *vahendavad võimudele kodanike nõudmisi *hariva funktsiooniga *rahva usalduse heaks indikaatoriks Valimiste läbiviimise etapid:
väärtuse. Ühiskonna sektorid : Tulundussektor ehk erasektor – moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted, eesmärk on saada tulu. Avalik sektor – moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, samuti riigi käsutuses olev raha ja vara. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. – selle raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning –ühendused. Ühiskonna valdkonnad: Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum. Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid. Moraal – moraalinormide kogum – ühiskonna üldtunnustatud põhimõtete kogum.
Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond · Kodanikuühiskond avaliku elu valdkond, kuhu kuuluvad vabatahtlikud mittepoliitilised legaalsed organisatsioonid ja ühendused, kasumitaotluseta · Milleks on kodanikuühiskonda vaja? Kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. See väldib võimu monopoliseerumist ning stabiliseerib ühiskonda. Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad? · Nad mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme, pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohtu · Kodanikuühiskonna aluseks on inimeste eneste pealehakkamine ja algatus, mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest · Osalemine on vabatahtlik · Inimene osaleb neis selleks, et tunda end aktiivsena ja teda puudutavate küsimuste
makse ning neil on siin hea ja turvaline elada. 14. Kirjelda, millised probleemid kaasnevad rahvastikutaaste küsimusega Õ lk 26 28 Rahvastik vananeb ja väheneb. Paljud riigid on sunnitud vastu võtma võõrtööjõudu. 15. sektorid Õ lk 29 - 30 Esimene ehk avalik sektor(riigi-ja omavalitsusasutused Tallinna Ülikool), teine ehk erasektor(eraettevõtted AS Regio, OÜ), kolmas ehk mittetulundussektor(kodanikuorganisatsioonid SA,MTÜ). 16. iseloomusta põhjalikult avalikku sektorit Õ lk 31 - 33 Tuumaks on riik. Iseseisev kohus, seadusandlik ja täidesaatev võim on eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid olema sõltumatud neist mõlemast. Järelvalveinstitutsioonid. Avalik haldus riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus täitmaks poliitikas püstitatud eesmärke. Seadusandlik võim seaduste kehtestamine, täidesaatev võim riigi igapäevane juhtimine
Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: · Esimene ehk avalik sektor (riigi -ja omavalitsusasutused) · Teine ehk erasektor (eraettevõtted) · Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Millised on avaliku sektori põhiülesanded? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma territooriumi üle. · Riigi instituitsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest.
INFOÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsmises ja igapäevaelus POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk TEENINDUSÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal teenindussektoris ÜHISKONNA STRUKTUURI MOODUSTAVAD KOLM PEAMIST SEKTORIT: Esimene ehk avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused. Teine ehk erasektor eraettevõtted. Kolmas ehk mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused. HEAOLURIIK riik, mis sekkub turumajanduse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule BAASIDEOLOOGIA SOTSIAALDEM. KONSERVATISM LIBERALISM SOTSIAALHÜVISTE Kõigile Peamiselt palka Ainult vaestele JAGAMISE PRINTSIIP teeninutele, arvestades
sajandil ning järsk langus 21. sajandil Keskkonna reostuse ühtlane kasvamine 20. ja 21.sajandi I pooles, seejärel vähenemine. Mida peaks tegema riik, et kindlustada demokraatiat? (ühiskonna demokratiseerimine) demokratiseerumise all mõeldakse ühiskonna liberaliseerimist kõigis elusfäärides. Niisuguses ühiskonnas väärtustatakse inimese poliitilisi ja kodanikuvabadusi ja õigusi; vabalt ja legaalselt tegutsevad erinevate poliitiliste vaadetega erakonnad ja mitmed kodanikuorganisatsioonid, kelle arvamust võtavad kuulda võimulolijad; tagatud sõna- ja eneseväljendusvabadus. Iseloomusta Eestit peale NL-i kokkuvarisemist. Kas siirdeperiood Eestis on juba lõppenud? Põhjenda. (siirdeühiskond) Siirdeperiood Eestis on juba lõppenud, Eesti on jõudnud infoühiskonda. Nii enne, kui ka praegu heaoluriiki hästi palju kritiseeritakse. Leia ka sina mõningad heaoluriigi nõrgad kohad. (heaoluriik)
KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSE KTKS Õ: lk 29-59 1. Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna moodustavad avalik sektor(riigi ja omavalitsused) Erasektor(eraettevõtted) Mittetulundussektor(kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) 2. Millised on avaliku sektori põhiül? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Põhi ül tagab ühiskondliku heaolu ja riigi toimimise Riigi tunnused Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle.
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus
teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid. Kogu võimutäius on koondunud ühe isiku või ustava kildkonna kätte. Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud ka kodanike eraelu, ametialaseid suhteid jne. Föderaal ja unitaarriigid Niisugused riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nim. föderaalriikideks. Need riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, on unitaarriigid
Poliitika on suhtlemisprotsess, mille käigus jõuavad erinevate seisukohtadega inimgrupid ühistele otsustele, mida püüavad edaspidi oma tegevuses järgida. Kodanikuühiskond on avaliku elu valdkond, kuhu kuuluvad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eraelu on iga indiviidi isiklik elukorraldus. Inimesed püüavad oma huvisid realiseerida läbi ühiskondlike liikumiste, huvide survegruppide ning erakondade e. parteide. Vasakpoolseid erakondi (Mõõdukad, Keskerakond) iseloomustavad sotsiaalne õigus, võrdsus, toetus, suur riigiosa, tasuta haridus, arstiabi, parempoolseid (Isamaaliit, Reformierakond) aga jõukamad ettevõtjad, inimene ise peab endaga hakkama saama, konkurents. Riigi üldised tunnused on
1) MTÜ e.mittetulundusühingud 2) SA-d e.sihtasutused 3) Seltsingud- mitteformaalsed ühendused,mida ei registreerita. kodanikuü.isel: *Tegutsevad legaalselt seadusi ja reegleid järgides *Tegelevad ühiskondlikku huvi pakkuvate asjadega *üüavad mõjutada riigivõimu * Esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi- ühiskonna mitmekesisus. Kodanikuü. Eestis kujunes 19 saj seoses laulu ja mänguseltsidega. EV loomisele järgnes kodanikuühenduste arvu kasv. Eesti liitumisel NSVL keelati kodanikuorganisatsioonid. Taasloomine oli 1980a.te lõpus. Loodi EÜS, Eesti Muinsuskaitse selts, Rahvarinne. Eesti kodanikuü. erijooned: * Organisatsioonide suur arv *Väikeste maaseltside suur osatähtsus * killustumus ja koostöö puudumine * rahva passiivsus *Vähene oskus oma huve läbi suruda. Kodanikuü on vajalik sest: 1)cäljundi leiavad erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid 2)Piirab riigivõimu 3)täiendab parteide tegevust 4)arendab sallivust ja koostöövõimet 5)levitab info.
Nõnda ei moodusta ühiskonda ainult kolm sektorit , vaid ka suhted sektorite sees ja vahel. Partenlus avaliku ja kolmanda sektori vahel teostub erinevates maades erinevas vormis, ent põhimõtted, millest riigi ja kodanikuühenduste suhted peaksid lähtuma on sarnased: Kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt demineerida. Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad pliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Monopoolne, kodanikuühiskonda tauniv valitsemine kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliit vastu. Kihistuse mõiste: mitmed ühisk jaoks olulis tunnused jagavad inim-d kihtidesse e ühisk on sotsiaalselt kihistunud,mängib olul rolli ühisk korrastam, sidumisel,muutub pika aja jooksul
avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised mittetulundussektor ehk kolmas sektor üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad ? 1. Nad mõjutavad poliitilisi otsuseid 2. Aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme 3. Pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohti Selle aluseks on inimeste enda peale hakkamine ja algatus, mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest. Kolmanda sektori organisatsioonid ei tohi kasumit teenida ( täpsemini-kasumit oma liikmetele välja jagada), mis siiski ei tähenda, et nad majandustegevusest üldse kõrvale hoiduksid
annaabi.ee 
