EESTI NSV VALITSEMINE, MAJANUDS JA KULTUUR NIKOLAI KAROTAMME AJAL Referaat Pärnu 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................................3 Valitsemine............................................................................................................................................3 Majandus................................................................................................................................................4 Kultuur....................................................................................................................
ristkülikud, piiratud mille all või sees on kivitedt laotud mõtetusmatuse müüridega) Asutati ka tarandkalmeid VÄLISMÕJUD/ puudub Majanuds hakkas Vahetati kaupu Rahutud ajad Tihenesid suhted SUHTED kiiremini arenema Roomaga( merevaik Sõjakäigud ja skandinaaviad seoses kohaliku ja karusnahad) vilja röövretked raua tootmisega vahetati ka põhja ja Skandinaavia idepoolsete saagad tegid
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max ...
kasu lõikasid; religiooni mõju vähenes; Igapäevaelu I MS ajal Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemitööstus, mis asus tootma ersatskaupu, mis oma ametlike omaduste järel pidanuks lema originaaliga samaväärsed; puudus kasvas ja algas nälg;sõja populaarsus vähenes kiiresti pea kõikides riikides; Okupatsioon ja vägivald Saksalsed kehtestasid eriti karmi okupatsioonireziimi okupeeritud belgias; Belgia majanuds läks täielikult Saksa sõjamasina käsutusse; verised juudipogrommmid ehk arvetõiendamine koahliku juudi elanikkonnaga; Türgi vägede vallandatud etniline puhastus, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni inimese; Kadunud sugupõlvkond Koledused jäid inimeste mällu; sõda muutus järjest julmemaks; inimlikkusel ja halastusel jäi aina vähem kohta; sõjast tagasi tulnud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga; nende väärtushinnangud olid purustatud. Sõja lõpp läänes
Sisse: tööstusseadmed, keemiakaubad. Välja: või, peekon, muna, metsamaterjal. Välispoliitika Eesti tunnustamine: Pariisi rahukonverents (1919-1920)-Eestit toetati vaid niivõrd,kuivõrd seda loeti vajalikuks enamluse kukutamise eest peetava võitluse kergendamiseks; iseseisvuse juriidilisest tunnustamisest hoiduti. Tartu rahuleping 2.veebruar 1920-teostati kuna Pariisilt abi ei saadud ja oli vaja sõda lõpetama ning riigipiirid, majanuds jms tähtsad asjad Eesti ja Nõukogude Venemaal läbi arutada. 1921. septembris võeti Eesti, Läti, Leedu vastu Rahvasteliitu. Eesti ohutatus: Eesti tegi esialgu panuse suhete normaliseerimisele Nõukogude Venemaaga. Peamiselt välispoliitilise huve silmas pidades rajati Tallinna sadamasse hiiglaslikud laod Venemaa transiitkaubanduse arendamiseks ning lubati idanaabrile mitmeid majanduslikkue soodustusi. 1922. a. esinesid Baltimaad ühiselt ettepanekuga sõlmida Moskvaga
Eesti SKP oli 64, mis on suhteliselt madal ja jääb alla Portugalile ja Kreekale. Eesti on aga kõrgemal lõunanaabritest Lätist ja Leedust ning ka suurriigist Poolast. Kokkuvõte Saksamaa majandus on Euroopas valitsevaid majandusi. Paljud teised Euroopa riigid sõltuvad Saksamaa toodangust ja ekspordist. Pidevalt kiiresti arenev majandus ning suutlikus probleemidega toime tulla on Saksamaa eduvõtmeks majanduses. Samas hakkab Saksamaa majanuds alla jääma nagu näiteks Hiinale, sest paljud maavarad on juba otsakorral, millega konkureerida ning Saksamaa ei suuda konkureerida Hiinaga, kus on odav tööjõud. Kasutatud kirjandus 1. http://www.vm.ee/?q=node/11062 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa#T.C3.B6.C3.B6stus 3. ,,Maailma atlas 2005", Eesti Entsüklopeediakirjastus, Viies täientatud trükk, 2005 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism_in_Germany 5. http://en.wikipedia
· Ressursid, mis selle aja jooksul on kättesaadavad on fikseeritud · Ka tehnoloogia tase ei muutu selle aja jooksul. · Olgu max kogus 5 miljonit tonni võid ja 15000 kahurit aatas.' Või (milj t) 5 4 3 2 1 0 5 10 15 kahurid Joonis 1 Tootmisvõimaluste kõver Majandussüsteemid Eksisteerib kolm majandusspsteemi: · Traditsiooniline majanuds majandustegevust juhivad tavad ja kombed . naturaalmajanudst Käsumajanus riigi poolte teostatav tsentraalne planeerimine , mille kaudu ressursse ja toodangut jaotatakse plaanimajanuste vormis (Kuuba , Põhja-Korea, Iraak, Iraan) Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Tegelikult kujutab enamik turumajandusi endast segamajandus. Eestlased hõiveseisundi järgi juuli 2009 10.02.2010
hõimu ülesed agendid st mida rohkem suudab pealik ümber jagada, seda suurem autoriteet. Lumepalli efekt st vaja üha enam koguda. Chiefdom on siis ümberjaotamise süsteem. Sahlinsi vanem kolleeg H Service võttis selle chiefdomi ja sõnastas selle kui ühe vältimatu eelastme riigile. Band(salk), Trie(hõim), chiefdom, State oleks siis areng. Esimene aste Band- sinna lükkas siis isa/mehe keskse alge 30 kuni 100 või nats rohkem liiget, kütid korilased, majanuds ja juhtimine pere või väikse grupi keskne. Teine aste siis hõim. Erinevate salkade kogum, kujuneb põlluharimise ühiskonnaks, suurem asustustihedus, vajadus organiseerida erinevaid töid jne sellest johtuvalt siis võetakse kasutusele formaal-sugulussidemed. Sõjakas sest konkurents maa pärast. Sõjakus sunnib ka paremini gruppe korraldama. Hõimuühiskonnas puudub tsentraliseeritud poliitiline juhtimine, pealik puhtalt siis