Valitsemine ja avalik haldus (2)

1. Parlamentaarne( Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi,parlament paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne ( president on keskne poliitiline figuur , riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine.
2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .( Suurbritannia , Saksamaa, Itaalia, Tšehhi, Norra, Venemaa)
Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega .
õigusakt jõustub kui mõlemad kojad on heaks kiitnud.

• Alamkoda moodustatakse üldvalimistega. Ülemkoda on kas seisuslik esindusorgan(valimisi ei korraldata, eluaegne, päritav/omandatav) VÕI regionaalsete huvide esindamiseks( delegeeritakse esindajad või valitakse rahva poolt).
  

3.Parlamendi formaalõiguslik(fikseeritud seadusega) ja poliitiline struktuur(oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust):

• Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esiasemees, aseesimehed) ja komisjonid .
  
• Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon
  

4. Parlamendi ülesanded:

• Algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi
  
• Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse.
  
• Kuluaarpoliitika roll: ????????????????????????????
  
• Parlament kontrollib valitsust:
  

Kaudselt ja otseselt. Kaudne mõjutab parlamendi ja valitsuse suhteid varjatult.
1.Otsese kontrolli vormid:

• Õigus avaldada umbusaldust ministritele (peaministrile), seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust.
  
• Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel.
  
• Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis,kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest.
  
• Ainupädevus võtta vastu riigieelarve , mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha (“rahakoti võim”)
  
• Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupäerimisi.
  

2.Kaudse kontrolli vormid:

• Parlamenti kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt
  
• Ministrid , kes on olnud varem parlamendisaadikuks, toovad valitsussse kaasa parlamenditöö stiili
  
• Sotsiaalne kommunikatsiooni kanal . Valijaskonna hääl kõlab parlamendi seisukohavõttudes tugevamalt kui valitsuse tegevuses.
  

5. Eesti Riigikogu seaduse menetlus:
1.Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja üksiksaadikul.

• Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni( Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub.)
  
• Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel
  

2. Esimene lugemine:

• Kuulatakse ära eelnõu algatajaja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse kas menetlemist jätkatakse(st kas saaata teisele lugemisele)
  
• Esimese ja teise lugemise vahel on 3 kuud (erandjuhtudel ka rohkem) Sellel ajal töödatakse seadusprojekti kallal, juhtivkomisjon peab fraktsioonide muudatusettepanekud läbi arutama ja edastama parlamendiliikmetele enmne teise lugemise algust.
  

3. Teine lugemine:

• Vaidlused eelnõu üle, muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele
  
• Arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu kolmandale lugemisele.
  
• Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha muudatusettepanekuid.
  

4. Kolmas lugemine:

• Eelnõus saadav parandusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid
  
• Kolmas lugemine leiab aset hiljemalt ühe kuu möödudes teise lugemise lõpust.
  

5. Lõpphääletus:

• Parlamendiliikmed hääletavad kas poolt või vastu.
  
• Tavaliselt piisab lihthäälteenamusest, kaalukamate seaduste puhul on nõutav riigikogu koosseisu häälteenamus.
  

6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon

• Fraktsioonid:
  

Eesti Keskerakonna fraktsioon - 28 liiget
Esimees Vilja Savisaar  
Eesti Reformierakonna fraktsioon - 31 liiget
Esimees Keit Pentus 
Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon - 6 liiget
Esimees Valdur Lahtvee
Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon - 6 liiget
Esimees  Karel Rüütli
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 19 liiget
Esimees Mart Laar
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 10 liiget
Esimees Eiki Nestor
Koalitsioonis
Opositsioonis:
Eesti Reformierakond
Eesti keskerakond
Isamaa ja Res Publica Liit
Eestimaa Rahvaliit
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Erakond Eestimaa Rohelised
7.???????????????????
8. Valitsuse moodustamine:
Kui valitsus on tagasi astunud , siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima . Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri.
Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused.
Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse seadus keelab neil olla ka kohaliku omavalitsuse ametis ja tegutseda ettevõtjana või töötada teisel tasustataval ametikohal. Ainsa erandina võib valitsuse liige olla teaduslikul või pedagoogilisel tööl.
Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel Riigikogu liige, siis on tal valitsuse liikme kohalt vabastamisel õigus asuda sama koosseisu Riigikogu liikme kohale. Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel riigiteenistuses, siis on tal valitsuse liikme kohalt vabastamisel õigus asuda oma endisele või samalaadsele teenistuskohale.
Valitsuse eluigasõltub:

• valitsemise põhiseaduslikust ülesehitusest
  
• parlamendi erakondlikust jaotusest (enamus või vähemusvalitsus. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti)
  
• parteispektri iseloomust
  
• ministrikohtade jaotus erakondade vahel
  

9. EV peaministrid 1990-2009
1990-92 E. Savisaar
1992 Tiit Vähi
1992-94 M. Laar
1994-95 Andres Tarand
1995-97 Tiit Vähi
1997-99 Mart Siimann
1999-2002 M. Laar
2002-03 Siim Kallas
2003-05 J. Parts
05-…. A. Ansip
EV valitsemise koosseis
A. Ansip - Peaminister
Tõnis Lukas - Haridus ja teadus minister
Rein Lang - Justiitsminister
Jaak Aaviksoo - kaitseminister
Jaanus Tamkivi - keskkonna minister
Laine Jänes - kultuuriminister
J.Parts- majandus ja kommunikatsiooni minister
Helir-Valdor Seeder - põllumajandus
Ivari Padar - Rahandusminister
Urve Palo - Rahvastiku minister
Siim Valmar Kiisler -regionaal minister
Jüri Pihl - siseminister
Hanno Pevkur - sotsiaalminister
Urmas Paet - välisminister
10. Bürokraatia - Ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimisega e. avaliku haldusega.
Funktsioonid:

• Poliitika elluviimine
  
• Süsteemi stabiliseerija ja vahekohtuniku funktsioonid
  
• Iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine.
  

11) Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis?

Sisekontroll - juriidiline(kas ametnik on käitunud nii nagu peab) ja juriidiline(järelvalve ametnikukultuuri üle)

Poliitiline kontroll- kätkeb endas nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle.

Õiguslik kontroll- tagab haldussuutlikuse ning peab vältima korruptsiooni.
Poliitiline järelvalve- parlamendisaadikute kontroll ministrite üle. Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle.
Juriidiline jär.- Halduskohus . Sõltumatute lepitaja .
Administratiine jär.- Teenistuslik järelv. Varaline kontroll.
Ametkondlik järelv.- Kutseala standardid . Oodatav käitumine.
Avalik järelv.- Massiteabe vahendid. Avalik arvamus. Survegrupid.
12) Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest?
Anglo-Ameerika:

• Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga.
  
• Kohtunik omab suurt mõjuvõimu.
  
• USA kohtunikud on mitmeid kordi põhjustanud oma otsustega tõsiseid uuendusi riigi poliitikas.
  
• USA-s valitsevad kohtunikud.
  

Mandri-Euroopa:

• Kohtunikus nähakse kodaniku, mitte valitseva režiimi kaitsjat.
  
• Mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal, tsiviil).
  
• Kõrgeimaks on konstitutsioonikohus.
  

13) Kohtusüsteemi tähendus ja funktsioonid üldiselt.
Kohtuvõim- poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist.
Funktsioonid:

Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve.

Täidab erinevate võimuinstitutsioonise või- tasandite tasakaalustaja rolli.

Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine .
14) Kuidas toimib Eesti kohtusüsteem?
1 astme kohus:
Maakohus

• Harju
  
• Viru
  
• Pärnu
  
• Tartu
  

Arutab

• Tsiviilasju
  
• Kriminaalasju
  
• Väärteoasju
  

1 astme kohus:
Halduskohus

• Tallinn
  
• Tartu
  

Arutab haldusasju
2 astme kohus:
Ringkonnakohus

• Tallinn
  
• Tartu
  
• Viru
  

Menetleb 1 astme kohtuotsuste apellatsioone.
3 astme kohus:
Riigikohus

• Tartu
  

Menetleb ringikonnakohtu otsuste kassatsioone. Teostab põhiseaduslikkuse järelvalvet.
Kohtunikud:
Halduskohtud : 27 kohta
Maakohtud :153 kohta
Ringikonnakohtud: 46 kohta
Riigikohtud: 19 kohta
15) Miks on regionaalne valitsemine tähtis?

Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel.

Regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut.(peab vähendama seda ebavõrdsust, mis tuleneb loomulikust majandusarengust).

Nüüdisriigi iseloom ja ülesanded on muutunud.(Varasemate saj. võrreldes on riigi välis- ja kaitsepoliitiliste funktsioonide tähtsus kahanenud. Selle asemel pälvivad üha enam tähelepanu heaolu ja avalik haldus. Tõhusa tasakaalu ning koostöö saavutamine keskvõimu, regionaaltasandi ja kohaliku omavalitsuse vahel on ka nüüdisaegse avaliku halduse põhiprobleeme)
16) Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest? Millise mudeliga riik on Eesti?
Tsentraliseeritud mudeli puhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest. Kohalikule omavalitsusele jab vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja sotsiaalteenused kuuluvad küll omavalitsuse pädevusse, kuid raha selleks tuleb ikka keskvalitsuselt. Seda esindavad näiteks Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia.
Detsentraliseeritud mudeli puhul aga on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu. Sellised on näiteks Saksamaa ja Skandinaavia riigid.
Eestil on küll suur otsustamisvabadus, kuid kes sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt eraldatavatest raharessurssidest. Eesti regionaalhalduse(maavalitsuse) olukord ja tulevik pole 2005. aastaks ikka veel selginenud, vaatamata aastaid kestnud haldusreformile.
17) Millises suunas kohalik valitsemine areneb?
Tranditsioonilised järelvalvesuhted on asendumas koostöösuhetega, mille üheks vormiks on mitmesuguste komiteede ja nõukodade loomine, selleks et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd.
Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis.(Maastrichti lepinguga loodi Regioonide Komitee, mille moodustavad 344 omavalitsuste ja regioonide esindajat kõigist Euroopa Liidu liikmesmaadest).
Kohaliku demokraatia edendamine. Euroopa sätestab omavalitsuse harta, millega ka Eesti on ühinenud. Sarnast ideed rõhutab ka Euroopa Liidu lähimuspõhimõte, mis nõuab, et poliitilised probleemid lahendataks inimesele võimalikult lähedal.
18) Euroopa Liit on üheaegselt riikide liit ja liitriik- mida see näitab?
Ta on vahepealne, igaüks mõtleb mingi oma muinasjutu sinna välja teeme nii .
19) Millega tegelevad ja millised võimupädevused on EL Ministrite Nõukogul, Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ja Euroopa Kohtul?
Eestis: Toomas Savi, Marianne Mikko , Katrin Saks , Tunne Kelam , Andres Tarand, Siiri Oviir
EL-i institutsioonid :
Euroopa komisjon -
Kaitseb riigi üldisi huve ja kindlustab Euroopa lepingute elluviimise.
Juhtiv jõud liidu institutsiooniliss süsteemis.
Teeb õigusaktide ja tegevuskavade ettepanekuid , vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest, täidab liidu eelarvet
Komisjoni kuulub üks volinik igast liidu liikmesriigist
Euroopa parlament
Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu
Teostab dem. järelvalvet kõigi liidu institutsioonide, eelkõige komisjoni üle; parlamendil on õigus avaldada komisjonile umbusaldust, mis viib volinike tagasiastumisele
Jagab nõukoguga võimu eelarve üle ja võib seega mõjutada liidu kulutusi
Valitakse otsestel valmistel, mis aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide dem. õiguspärasust
785 liiget
Euroopa Liidu Nõukogu
Nõukogu on EL-i peamine otsustusorgan
Nõukogu võtab vastu otsuseid ( omad seadusandlikku võimu) ja kinnitab eelarve koos parlamendiga
Nõukogu eesistujariigiks on kordamööda kõik liidu liikmesriigid; eesistujariik vahetub iga kuue kuu järel
Esindab liikmesriikide valitsusi; iga liikmesriigi valitsust esindab
(ELN ALLA!)
EL-i Nõukogu Sekretariaat
EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika esindamine inimõiguste küsimuses
Euroopa Kohus
Tõlgendab Euroopa Liidu aluslepinguid ja seadusandlust
Seisab EL-i kodanike ja ettevõtete huvide eest
Euroopa Kontrollkoda
Auditeerib EL-i rahaliste vahendite kasutamist; annab seeläbi hinnangu, kuidas Europpa institutsioonid oma ülesandeid täidavad
20) Kes on Euroopa Komisjoni president? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti?
Komisjoni president- Jose MAnuel BArroso
Asepresid- Siim Kallas
Kes on valitud- Katrin Saks, Marianne Mikko, Siiri Oviir, Tunne Kelam, Andres Tarand, Toomas Savi .