Valitsemine (0)

Parlamentaarne ja
presidentaalne valitsemine
Lk. 96-100
Demokraatia kui piiratud
valitsemine
• Konstitutsionalism . USA
• Piirangud.
– Sisulised
– protseduurilised
• Võimude lahusus .
Presidentalism
• Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika,
Kaukaasia, Kesk-Aasia.
• President nii riigipea kui valitsusjuht.
• Rahvas valib nii parlamendi kui ka
presidendi.
• Valitsuse pikk eluiga.
• Vastastikune tegevuse pärssimine.
Poolpresidentalism
• Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa
• Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea
kui peaminister .
• Peab rohkem arvestama parlamendi
tahtega.
Parlamentarism
• Eesti, Saksamaa, Suurbritannia .
• Parlamendi ülimuslikkus.
• Riigipea tasakaalustab parlamendi ja
valitsuse suhteid.
• Valitsus moodustud valimistulemuste
põhjal.
• Tihe seos seadusandliku ja täidesaatva
võimu vahel. Eesti
Seadusandliku võimu
ülesehitus
Lk. 101-104
Parlament
• Kõrgeim seaduandlik organ.
• Ühekojaline parlament:
– Skandinaavia maad, Baltimaad
• Kahekojaline parlament:
– Suurbritannia, USA, Venemaa
– Ülem- ja alamkoda
• Vajalik mõlema koja heakskiit
Kahekojaline parlament
• Milles seisnevad nende erinvused?
– Komplekteerimine
– Töövaldkonnad
• Komplekteerimine
– Alamkoda
• Otsesed valimised
– Ülemkoda
• Seisuslik esindusorgan
• Regionaalse printsiibi alusel
• Tööjaotus
– Alamkoja otsuste heakskiitmine
– Finantsküsimused eelkõige alamkoja vastutada
Parlamendi formaalõiguslik
struktuur
• Seadusandlusega fikseeritud.
• Parteiline koosseis.
• Formaalõigusliku struktuuri osad:
– Juhatus
– Komisjonid
• Poliitilise struktuuri osad:
– Fraktsioonid
– Koalitsioon
– Opositsioon
Riigikogu alatised komisjonid
• Keskkonna (M. Jüssi, rohelised)
• Kultuuri (P. Kreitzberg, SDE)
• Maaelu (K. Kotkas, SDE)
• Majandus (U. Klaas, Reform )
• Põhiseadus (V. Linde, Reform)
• Rahandus (T. Rõivas, Reform)
• Riigikaitse (M. Raidma, Reform)
• Sotsiaal (U. Reinsalu, IRL)
• Välis (S. Mikser , SDE)
• Õigus (K-M. Vaher, IRL)
• Euroopa Liidu asjade (M. Mihkelson , IRL)
Erikomisjonid
• Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon
(J. Rahumägi, Reform)
• Korruptsioonivastase seaduse
kohaldamise erikomisjon (J. Marrandi,
Rahvaliit)
• Riigieelarve kontrolli erikomisjon (T. Varek,
Kesk)
Parlamendi poliitiline struktuur
• Koalitsioon (50) ja opositsioon (51).
• Fraktsioonid:
Eesti Keskerakonna fraktsioon - 28 liiget
Esimees Kadri Simson
• Eesti Reformierakonna fraktsioon - 31 liiget
Esimees Peep Aru
• Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon - 6 liiget
Esimees Valdur Lahtvee
• Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon - 6 liiget
Esimees Karel Rüütli
• Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 19 liiget
Esimees Mart Laar
• Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 10 liiget
Esimees Eiki Nestor
Parlamendi ülesanded ja
töökorraldus
Lk. 105-109
Ülesanded
• Seaduste algatamine, menetlemine ja
vastu võtmine.
• Rahva huvide tasakaalustatud
esindamine .
– Lobism
• Järelevalve valitsuse üle.
Parlamendijärelevalve
• Otsene kontroll
– Umbusalduse avaldamine
– Valitsus moodustub parlamendi parteilise
koosseisualusel
– Seaduste vastuvõtmine
– Rahastamine
– aruandekohustuslikud
• Kaudne kontroll
– Poliitiline distsipliin
– Ministrite varasem töökogemus parlamendis
Seadusloome Riigikogus
Seaduse algatamine
Riigikogu juhatus
Riigikogu komisjon
Esimene lugemine
Teine lugemine
Lõpphääletus Kolmas lugemine
Täidesaatev võim
Lk. 110-115
Täidesaatva võimu institutsioon
• Valitsus.
• Peaminister.
• Minister.
• Kantsler .
Valitsuse moodustamine
• Peaministrikandidaadi nimetab riigipea.
– Valimised võitnud erakonna juht
– Erakondade koostöösuutlikkus
• Poliitilised läbirääkimised ministrite
leidmiseks.
– Peab loobuma mandaadist
Taasiseseisvunud Eesti
valitsusjuhid
Praegune valitsuse koosseis
• Peaminister - Andrus Ansip
• Haridus- ja teadusminister – Tõnis Lukas
• Justiitsminister – Rein Lang
• Kaitseminister – Jaak Aaviksoo
• Keskkonnaminister – Jaanus Tamkivi
• Kultuuriminister – Laine Jänes
• Majandus- ja kommunikatsiooniminister – Juhan Parts
• Põllumajandusminister – Helir-Valdor Seeder
• Rahandusminister – Jürgen Ligi
• Regionaalminister – Siim Valmar Kiisler
• Siseminister – Marko Pomerants
• Sotsiaalminister – Hanno Pevkur
• Välisminister – Urmas Paet
Avalik haldus ja bürokraatia
Lk. 116-121
Bürokraatia
• Ametnikkond .
• Avalik haldus.
• Tugevuse põhjused:
– Püsivus
– Professionaalsus
– Arvukus
• Reformide vajalikkus.
Ametnikud Eestis
• Ligi 24 000 ametnikku (31.12.2008).
• 4,5% tööhõivest.
• Näited:
– Keeleinspektsioon: 18
– Maksu- ja Tolliamet : 1941
Bürokraatia funktsioonid
• Poliitika elluviimine .
• Süsteemi stabiliseerija.
• Tasakaalustav lüli.
• Ametnikkonna arendamine ja
reguleerimine.
Avalike teenistujate värbamine ja karjäär
• Avaliku teenistuse seadus.
1. jagu. Teenistusse võtmise tingimused
§ 14. Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikule esitatavad nõuded
(1) 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab
eesti keelt.
(2) Kõrgema või vanemametniku ametikohale võib riigiteenistuses nimetada 21-aastaseks
saanud ja vähemalt käesoleva seaduse 1. lõikes sätestatud nõudmistele vastava isiku.
(3) Ametisse võib nimetada ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes vastab seadusega ja
seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Ametisse võib nimetada ainult Eesti kodaniku, kui
ametikohal teostatakse avalikku võimu ja kaitstakse avalikku huvi..
§ 16. Isikud, keda ei või võtta teenistusse
1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette
vabadusekaotuse;
3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval
tegevusalal tegutsemise õigus - niisugusele ametikohale või tegevusalale;
4) kes on lähisuguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed, lapselapsed) või
hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta
vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega;
5) keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest või tahtliku riigivastase
kuriteo eest.
Ametisse astumine
• Ametivanne
«Tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule
korrale ning kohusetundlikult ja täpselt
täita ülesandeid, milleks usaldatud amet
mind kohustab. Tean, et avaliku teenistuse
eetikakoodeksi ja teenistuskohustuste
rikkumise eest on seadus kehtestanud
vastutuse.»
Avaliku teenistuse boonused
• Lisatasud staaži eest.
• Lisatasud akadeemilise kraadi eest.
• Lisatasud võõrkeelte valdamise eest.
• 35-päevane põhipuhkus.
• Lisapuhkusepäevad staažiga.
• Õppepuhkus.
• Lisakulude hüvitamine.
• Suurem vanaduspension .
Järelevalve ametnike tegevuse üle
• Ametkondlik kontroll.
– Distsiplinaarkaristused
• Poliitiline kontroll.
– Majanduslike huvide deklareerimine
– Riigikontrolli auditid
• Õiguslik kontroll.
– Kohtud
– Õiguskantsler
– Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsuse volinik
Korruptsioon
• Ametiseisundi kuritarvitamine omakasu
eesmärgil.
• Korruptsioonivormid :
– Altkäemaks/ pistis
– Huvide konflikt
– Kelmus
– Nepotism
Korruptsioon Eestis
• Elanikelt on altkäemaksu soovitud kõige
enam juhiloa taotlemisel, auto
registreerimisel, tehnoülevaatusel (19%),
arstide (14%), politsei (13%) ning koolide
ja lasteaiaga (13%) suheldes.
• Transparency International.
– Eesti 27. 180 riigi seas
– Korruptsiooniindeks 6,6
Näiteid korruptsioonilaadsetest
juhtumitest koolis
• Juhtkonna poolne surve lõpuhinnete panemisel
( kuld - ja hõbemedalistid).
• Õpetajale kingituste tegemine.
• Lapsevanemast õpetaja mõjutab kolleege.
• Lapsevanema annetus koolile oma pesamuna
vastuvõtmise kindlustamiseks.
• Hinnete ostmine .
• NB Õpetajale korruptsioonivastased õigusaktid
ei laiene , kuna tegemist pole ametiisikuga!
Kohtuvõim
Lk. 122-125
Üks võimuharudest
• Võimude lahusus.
– Seaduandlik võim
– Täidesaatev võim
– Kohtuvõim
• Poliitika mõjutaja.
• Järelevalve.
Kohtusüsteemid
Anglo-Ameerika
• Ühtne süsteem.
• Kohtuniku suur roll.
• Kohtunikud valitakse
ametisse.
• Otsusi mõjutab
poliitiline taust.
• Kohtud kui
seaduseloojad.
Mandri-Euroopa
• Mitmeharuline
spetsialiseeritud
süsteem.
• Konstitutsioonikohus.
• Kohtunikud
nimetatakse
ametisse.
• Kohtunik on poliitiliselt
sõltumatu.
Kohtusüsteemi funktsioonid
• Õiguskorra tagamine.
• Põhiseaduse järelevalve.
– Seaduste kooskõla põhiseadusega
– Tasakaalustaja
– Valitsemissüsteemi toetamine ja
stabiliseerimine
Eesti kohtusüsteem
• 3-astmeline:
– I maa- ja halduskohtud
• Tsiviil-, kriminaal - ja väärteoasjad
• Harju, Pärnu, Tartu ja Viru maakohus
• Tallinna ja Tartu halduskohus
– II ringkonnakohtud
• Apellatsioonikohtud
• Tallinna ja Tartu ringkonnakohus
– III Riigikohus
Statistika
• Maakohtud :
– Harju 66 kohtunikku
– Viru 30 kohtunikku
– Pärnu 22 kohtunikku
– Tartu 35 kohtunikku
• Halduskohtud:
– Tallinn 19 kohtunikku
– Tartu 9 kohtunikku
• Ringkonnakohtud:
– Tallinn 28 kohtunikku
– Tartu 14 kohtunikku
Riigikohus
• Tartus.
• Riigikohtu esimees – Märt Rask.
• 19 kohtunikku.
• Kassatsioonikohus ja põhiseaduslik järelevalve.
• Neli kolleegiumit:
– Tsiviilkolleegium
– Kriminaalkolleegium
– Halduskolleegium
– Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
Kohtunikud ja rahvakohtunikud
• Kohtuniku amet on eluaegne
• Kohtunik peab olema sõltumatu.
• Kohtunikud nimetab ametisse EV
president .
• Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises
maakohtus.
• Nõuded rahvakohtunikule:
– 25-70-aastane teovõimeline EV kodanik
– Vastavad kõlbelised omadused
Regionaalne ja kohalik
valitsemine
Lk. 125-130
Tänapäeva riigid
• Unitaarriik .
– Tugev keskvalitsus
• Föderatiivne riik.
– Olemas keskvalitsus, kuid kohalikel
piirkondadel laialdased volitused
Regionaalse valitsemise tähtsus
• Riigi tugevdamine.
• Majandusliku arengu tasakaalustamine .
• Aitab riiki efektiivsemalt hallata.
Eesti kahetasandiline
haldussüsteem
• Riiklik tasand:
– Riik
– Maakond
• Kohalik tasand:
– Linn
– Vald
Eesti haldusjaotus
• 15 maakonda.
• 33 linna ja 193 valda.
• Suuremad linnad:
– Tallinn 406 000 elanikku
– Tartu 98 000 elanikku
– Narva 66 000 elanikku
• Suuremad vallad:
– Viimsi vald 16 000 elanikku
– Jõhvi vald 13 000 elanikku
– Rae vald 12 000 elanikku
KOV vastutusalad
• Haridus.
• Kultuur ja sport.
• Sotsiaalhoolekanne .
• Kommunaalteenused ja infrastruktuur .
• Keskkond.
KOV rahastamine
• Eraldiseisev eelarve.
• Tuluvahendid:
– Riigipoolsed eraldised
– Maksud
• Tulumaks
• Maamaks
• Ressurssimaks
– Valikud
– müügimaks
– paadimaks
– reklaamimaks
– teede ja tänavate sulgemise maks
– mootorsõidukimaks
– loomapidamismaks
– lõbustusmaks
– parkimistasu
Administratiivne ülesehitus
• Tsentraliseeritud:
– Keskvõimu täielik kontroll
– Regionaalvalitsus kui vahendaja
– Suur rahaline sõltuvus riigist
• Detsentraliseeritud:
– Kohalik võim majandab end suures osas ise
– KOV täidab mitmeid ülesandeid
– KOV kujundab ise poliitikat
Euroopa liit
Kas riikide liit või liitriik ?
Kas riikide liit või liitriik?
• Valitsusvaheline koostöö.
– Välispoliitika
– Julgeolekupoliitika
– Justiits- ja siseasjad
• Riigiülene koostöö.
– Majandus
• EL olemas kõik riigile omased
valitsemisinstitutsioonid.
Euroopa Liidu ajalugu
• 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus.
• 1957 Rooma leping.
• 1992 Maastrichti leping.
Kaheksa laienemist
Euroopa Liit praegu
Euroopa liit praegu
• 27 liikmesriiki.
• Elanike arv ligi 501 miljonit.
• 23 ametlikku keelt.
Euroopa Ülemkogu kohtumine
Kõigi ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine
Peetakse vähemalt kolm korda aastas
Seal pannakse paika üldine ELi poliitika
Ministrite Nõukogu – liikmesriikide hääl
Üks minister igast ELi liikmesriigist
Eesistujariik: vahetub iga kuue kuu tagant
Teeb otsuseid ELi õigusaktide ja eelarve
kohta koostöös Euroopa Parlamendiga
 Teostab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat
Liikmesriikide häälte arv Ministrite Nõukogus
Ministrite Nõukogu otsused
• Määrus.
• Direktiiv .
• Otsus.
• Arvamusavaldus .
Euroopa Komisjon – ühiste huvide edendaja
27 sõltumatut volinikku,
üks igast ELi liikmesriigist
Ettepanekud uute õigusaktide kohta
Täitevorgan
Asutamislepingute täitmise järelevalvaja
Esindab ELi rahvusvahelisel areenil
Siim Kallas
ELi heaks töötavad ametnikud
Komisjon – ligikaudu 24 000 ametnikku
Teised ELi institutsioonid – ligikaudu 10 000 töötajat
Alalised ametnikud
Valitakse avalike konkursside teel
On pärit kõigist ELi liikmesriikidest
Palgad on seadusega kindlaks määratud
ELi haldamine maksab igale ELi kodanikule aastas 15 eurot
Euroopa Parlament
• 736 parlamendiliiget.
• Valimised iga 5 aasta tagant.
• Strasbourg , Prantsusmaa.
• Brüssel, Belgia.
Eestlased Euroopa Parlamendis
Ivari Padar , Siiri Oviir , Vilja Savisaar , Kristiina Ojuland, Tunne Kelam , Indrek Tarand
Seadusandliku võimu jagunemine
• Teatud otsuste langetamisel vajalik parlamendi
nõusolek.
• Liidulepingud ei kuulu parlamendi
jurisdiktsiooni.
• Teatud valdkondades nõutav parlamendi ja
Ministrite Nõukogu koostöö.
Euroopa Kohus
• 27 kohtunikku.
• Otsused liikmesriikidele kohustuslikud.
• Töövaldkonnad:
– Majandus
– Konkurents
– Ühisturg
– Tööõigus
– Võrdõiguslikkus
Euroopa Keskpank
• Frankfurt , Saksamaa
• Rahanduspoliitika
Lissaboni leping viib Euroopa 21. sajandisse
Leping muudab Euroopa Liidu
Tõhusamaks Lihtsamad menetlused, täiskohaga president
nõukogule jne.
Demokraatlikumaks - Euroopa Parlamendi ja riiklike parlamentide
suurem roll, kodanikualgatus, ELi
põhiõiguste harta jne.
Läbipaistvamaks - Selgitab, kes mida teeb; annab avalikkusele
parema juurdepääsu dokumentidele ja
kohtumistele jne.
Maailma mastaabis ühtsemaks - Kõrge välispoliitika esindaja jne.
Turvalisemaks - Uued võimalused kliimamuutuste ja terrorismi
vastu võitlemiseks ning energiaga varustatuse
tagamiseks jne.
Kirjutati alla detsembris 2007 – jõustub pärast ratifitseerimist
kõigi 27 ELi riigi poolt 1. detsembril 2009.
Euroopa kolm nägu
Herman Von Rompuy – Euroopa Ülemkogu eesistuja
Jose Manuel Baroso – Euroopa Komisjoni president
Catherine Ashton - Välisminister
Bürokraatia, avalik haldus, avaliku teenistuse seadus, korruptsioon, Transparency
International, apellatsioonikohus, rahvakohtunik, minister, kantsler, võimude lahusus,
unitaarriik, föderatiivne riik, opositsioon, koalitsioon,
Bürokraatia tugevuse põhjused ja funktsioonid.
Milliste lisagarantiidega võib arvestada Eesti Vabariigis avalikus teenistuses olles?
Järelevalve ametnike tegevuse üle.
Peamised korruptsioonivormid.
Anglo-Ameerika ja mandri-Euroopa kohtusüsteemid.
Eesti kohtusüsteem (maa- ja halduskohtud, ringkonnakohtud, Riigikohus).
Kahekojaline parlament: näited, kodade moodustamise alused, tööjaotus.
Riigikogu ülesanded.
Parlamendipoolne järelevalve valitsuse tegevuse üle.
Seadusloome Riigikogus.
Valitsuse moodustamine Eesti Vabariigis.
Loetle taasiseseisvunud Eesti valitsusjuhid.
Eesti Vabariigi valitsuse praegune koosseis.
Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine (vastavad näited).
Eesti kahetasandiline haldussüsteem.
Eesti maakonnad ja halduskeskused (kaart).
KOV rahastamine.
Parlamendi formaalõiguslik struktuur Riigikogu näitel.
Euroopa Liidu institutsioonid (Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa
parlament, Euroopa Kohus).
Eestlased Euroopa Liidus.
Euroopa Liidu juhtivad ametikohad.
Euroopa Liidu kujunemine.
Euroopa Liit enne ja nüüd (nn vanad liikmesriigid ning 2004. ja 2007. aasta laienemised).
Euroopa tänapäeva poliitiline kaart.