naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine). Võeti kasutusele seoses uue maailmavaate kujunemisega. 10). Mida tähendab renessansliku maailmavaate aluseks olnud humanism? See on, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) 11). Kuidas hindad renessanslikku moraali? Kas kaasaegsetest iseloomustas seda kõige tabavamalt? Kõige tabavamalt iseloomustas seda Niccolo Machiavell- tema sõnastas, et " eesmärk pühitseb abinõu".( Hinnang sellel antku igaüks ise RENESSASLIK MORAAL: -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine) 12). Millised teemad olid levinud 15.saj itaalia maalikunstas? Enamasti valitses usulin temaatika. Kuid siiski ilmalikus ja pühalikus sulasid kokku.( Meelelise maailma väärtustamine muutis piibli tegelased kaasaegsete inimeste taoliseks). Saj.
ja pakub oma teeneid ilma igasuguste tingimusteta. Machiavelli ei leidnud oma varudest midagi sellist, mida anda Valitsejale peale oma teadmiste. Teadmised väljapaistvatest inimestest, nende ettevõtmistest ja uurimustest, mis on välja selgitatud nende põhjal. See teos peaks andma Valitsejale aimu, mida on ta tundma õppinud ja mõistma hakanud, läbides palju raskusi. Teost ei ole üritanud Machiavell ilustada, kuna ta tahab näidata kõike õiges valguses ja nii nagu see on. Et õppida paremini tundma rahva iseloomu, tuleb olla valitseja ning valitseja loomuse paremaks mõistmiseks tuleb kuuluda rahva hulka. Machiavelli loodab, et selle teose lugemise tulemusena, saavutaksValitseja selle suuruse ja ülevuse, mida saatus ja teised tema omadused Talle ette kuulutavad. Kui Valitseja vahel ka oma pilgu madalamale suunab, mõistab ta, kuidas Machiavelli kannatab. I PEATÜKK
Alusvoorus on tarkus, mitte õiglus. (Michel Montaigne, Justus Lipsius) "Reason of state" teooria realiseerimine praktikas: kardinal Richelieu (1624-42 Louis XIII peaminister). Eiras positiivseid seadusi. Õigustas seda nii, et tuleb eristada avalikku huvi erahuvist. Valitseja huvi võrdustas avaliku huviga. Tavainimeste huvid seevastu ebakõlas terviku huvidega. ??? Friedrich II - Idealistlik, valgustusest mõjutatud poliitiline teooria: "Anti- Machiavell", "Essee valitsusvormidest", tihe suhtlus Voltaire'iga. Pragmaatiline välispoliitika: 1740 Preisi kallaletung Austriale. "Leiutage ettekääne!"- Voltaire jt valgustajad väga pettunud. Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testament: Israelliidid sõdivad Jumala käsul oma naabrite vastu. Jagab õpetusi sõjapidamiseks. Võidetud saak on Jumala and, mille võib endale kasutamiseks saada. Julgustab minema vallutusele ja hävitama kaugemaid rahvaid.
ei jäta sind iial.” selle hädavajaduse Jumala tahtele. See pole patt, sest ta loobub omaenda Käitumisjuhised eesmärgist universaalsema ja võimsama eesmärgi nimel.” Samas traditsioonis Preisi Friedrich II “Anti-Machiavell” (1740). Praktika aga „Elusolend koosneb esmajoones hingest ja kehast, ja neist kahest üks on erinev… loomu poolest valitseja ja teine on alluv. … Mees on jällegi loomu poolest ülem Elluviimine praktikas: Richelieu ja naine on alam, ja üks valitseb ja teist valitsetakse: see printsiip laieneb kogu
kalduma kõrvale oma tavapärastest kohustest, siis peab ta omistama selle hädavajaduse Jumala tahtele. See pole patt, sest ta loobub omaenda eesmärgist universaalsema ja võimsama eesmärgi nimel." Jumal on andnud valitsejale teistlaadi kohustused kui tavainimesele ja kui ta riigi teenimisel rikub tavamoraaliprintsiipe, siis on see ka Jumala tahe ning tegemist pole patuga. · Samas traditsioonis Preisi Friedrich II "Anti-Machiavell" (1740). Praktika väga erinev, mis puutub õigusprintsiipide järgimisse Elluviimine praktikas: Richelieu · "Reason of state" teooria realiseerimine praktikas: kardinal Richelieu (16241642 Louis XIII peaminister) · Positiivsete seaduste eiramine "riigi huvides" · Richelieu õigustus: tuleb eristada avalikku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi = avalik huvi. Tavainimeste huvi ebakõlas terviku huvidega. Seetõttu ei peagi valitseja kaaluma
või ootamatu riigi hädavajadus sunnib valitsejat murdma oma sõna või lubadusi või kalduma kõrvale oma tavapärastest kohustest, siis peab ta omistama selle hädavajaduse Jumala tahtele. See pole patt, sest ta loobub omaenda eesmärgist universaalsema ja võimsama eesmärgi nimel." - Jumal on andnud valitsejale teist laadi kohustused kui alamatele ja kui ta peab riiki juhtides rikkuma tavainimeste moraalireegleid, siis on see Jumala tahe. Samas traditsioonis Preisi Friedrich II "Anti-Machiavell" (1740). Töötab head riigiteooriat välja, kuid praktikas vastupidine. Praktikas: Richelieu (positiivsete seaduste eiramine riigi huvides; avalik ja erahuvi). Louis XIII peaminister - uskus sellesse, et kuninga väljaantud seadusi tuleb riigi huvides eirata, tuleks eraldada erahuvi ja avalikku huvi. Erahuvi ebakõlas terviku huvidega - valitseja ei peagi kaaluma nende huvide kokkusobimist, vaid seadused kõrvale jätma ja võrdlema ühishuvi erinevaid vorme. kodanikuõigustele ruumi ei jää
annaabi.ee 
