On näha noormehi, kes teevad võidu jaoks kõike. Mõned, aga ei pea vaimselt vastu, nähes oma silmaga kuidas nende koolikaaslased tapetakse. See sõda näib noortele lõputu ja tundub, et neil pole lootuski võita, kui ükshetk tuleb abivägi ning vastastest saadakse võitu. Aga see võit on nende südames väike osa heatundest, kuna sõprade surm jääb igaveseks meelde . nagu vanasõna ütleb: ega heategu ei jää karistamata. Inimese saatus sõjas on surm, invaliidsus või edasi sõdimine. Tean, et kui nooremehed sõtta lähevad, siis nende psüühiline pool ei ole enam selline nagu tavainimestel. Vaimselt jäävad nad sõtta kinni, sõda hakkab ümbritsema nende mõttemaailma ja elu. Nad harjuvad ära sellega, et peavad kaitsma häid inimesi ja ise ennast kuid halvad vastased tuleb tappa. Kõige rohkem mõjutab ja muudab mõtteid sõjas olevate kaaslaste surm, kuid isegi selline julmus ei lase sõjaväelastel loobuda sõdimisest
kommetega, vapper ja ustav, valmis kaitsema väeteid ja ohverdama isegi omaenese elu. Sõjategevusse suhtuti nii, nagu oleks see üks elu osa asi, mida tuleb teha. Aadlite kasvatus hakkas peale juba seitsmendast eluaastast, kui ta saadeti feodaali juurde ning temast sai paaz. Õpetati relvade tundaõppimist, ratsutamist ja jahipidamist. 15-aastaselt saadi kannupoisiks ning 18- 21 aastane noormees löödi pidulikult rüütliks. Aadli jaoks oli sõdimine kõrghetk, kus sai demonstreerida oma vaprust ning koguda kuulsust ja au. Sõjategevust polnud koguaeg ja seepärast peeti turniire, kus oli ka palju hukkunuid. Haridus ei olnud aadlite jaoks tähtis ning raamatutarkuse õppimine polnud neile kohane. Sageli oldi ka kirjaoskamatud ning mõisate majandamine jäeti mõisavalitsejate hooleks. Naistesse suhtuti hästi, kuna tähtis oli meeldida oma südamedaamile või näidata oma oskusi sõdimise vallas
Kõrvaltegelasteks on Krõõt ,Lambasihver ,Juss ,Mari ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Peategelasi oli kaks , kelle vahel käis vaidlemine ja sõdimine. Andres Paas oli väga töökas, sihikindel ja tugev mees, kiire sammuga. Pearu Murakas meeldis juua , kiitles väga palju , tahtis enda rammu näidata kakeldes, kuid rammu poolest jäi ta Andresele alla .Samuti ka egoistlik ja kaval . Minu arvamus : Alguses arvasin , et raamat on üsna pikk ja igav. Kuid raamatut lugedes hakkas huvitama , ei tahtnutki lugemist lõpetada tahtsin teada mis järgmisena juhtub . Ka tänapäeval
kannupoiss 3. Vali pakutud vastustest õiged ja tõmba neile ring ümber. 16 Feodaalkord oli valitsev a) esiajal b) vanaajal c) keskajal d) uusajal 17 Feodaalkorra ajal kuulusid maa ja võim a) linlastele b) mõisnikele c) talupoegadele 18 Rüütli peamine tegevus oli a) kauplemine b) põlluharimine c) kohtumõistmine d) sõdimine 19 Rüütli relvad olid a) vibu ja nool b) pikk oda c) mõõk d) püss 20 Rüütlite ühendusi nimetati a) ordu b) tsunft c) raad d) turniir 21 Keskajal künti põldu peamiselt a) hobustega b) eeslitega c) traktoritega d) härgadega 22 Keskaegses linnas oli elanike peamine tegevusala a) käsitöö
aeg. Raske aeg algas Molotovi-Ribbentropi paktiga, mis sõlmiti 23.08.1938 Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel, tänu sellele kaotas Eesti iseseisvuse. 1939 sundis NSVL Eestile peale baasilepingu allakirjutamist, siis okupeeris Punaarmee 17. juuni 1940 Eesti. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis võeti 6. augustil NSV koosseisu. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid ning neid valikuid oli vähe. Olulisemad valikuvõimalused olid sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus. Punaarmees olid eestlaselt peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati
kunagi "enne Riia ehitamist" röövinud Väinalt Pihkva poole suunduva hinnalise saksa kaubavoori ja jätnud tähelepanuta korduvad nõudmised kaup tagastada. Kaubavooride kaitse oli olnud liivlaste alistamise ja Riia rajamise üks peamisi põhjusi ning Pihkva kaubatee ohutus oli väga oluline. Sakslased rüüstasid külasid ning süütasid Otepää linnuse. Ugalased kutsusid endale sakalased appi ja tegid tasuretke, millele omakorda järgnes lätlaste tasuretk. Sakslaste ja eestlaste sõdimine lõppes sellega, et eestlased varitsesid vaenlaseid Ümera jõe ääres ja lõid vaenuväe puruks. Järgmisena tungisid eestisse Alberti abipalvel 1219. aastal taanlased, nendega eestlastel nii hästi ei läinud. See lahing lõppes taanlaste kasuks tänu vürst Vitslavi väesalgale, mis oli pealaagrist veidi eemale leeri jäänud ja tagas eestlase lüüasaamise. Seejärel hakkasid taanlased ja sakslased üksteise võidu Põhja-Eestit ristima, sest esimene ristija omandas ülemvõimu
Valdemar II-taani kuningas, kes vallutas Tallina ja alustas Põhja-eesti ristimisega Tabelinus-Pudiviru vanem,taanlased poosid ta üles, sest ta lasi end sakslastel ristida. Vesse-saarlaste juht,kes hukati orduväe poolt Kihelkond-osa küladest ja maast Maakond-osa kihelkondadest Vanem- Muinas-Eesti ülik Arbuja-ennustaja,keda peeti hingede ja elavate maaima vahendajaks Mõõgavendade ordu-loodi 1202.aastal ehk Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu;ülesanne oli paganatega sõdimine Linnus-tugev ja vaenlaste eest kaitsev varjupaik; need olid ehitatud looduslikult(ehitati vall ümber) Malev- Vana- Liivimaa-Eesti ja Läti ala ühisnimetuses keskajaö Ordumeister-ordu kõrgeim ametnik Kapiitel-orduametnike kogu,kus lahendati tähtsamaid küsimusi Taani hindamise raamat-XIII sajandist pärit; varasema ajaloo oluline allikas Liivi ordu-Saksa ordu Liivimaa haru;neil oli sidemeid üle kogu Euroopa Stensby leping-1238
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid. Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepinguga, astuda vastu Punaarmee okupatsioonile ja riigikorra muutmisele või mitte. Alates 1940. aasta suvest polnud enam vaba riiki ja nüüd tegid valikuid vaid eestlased ise. Olulisemad valikuvõimalused olid metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa. Nad varjasid ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Pärast sõda varjusid paljud eestlased uuesti metsadesse. Metsavendlus oli spontaanne rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Kõik, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid
Tänapäeval saadetakse sõjategevusse ajateenistuse läbinud inimesi, kuid vanasti see nii ei olnud. Meestel puudusid vajalikud teadmised ning relvastus polnud tasemel, seetõttu hukkusid neist paljud. Tänu teadmiste ja oskuste puudumisele polnud sõjategevus efektiivne ega toonud suuri edusamme. Kuid ka tänasel päeval surevad paljud sõjaväes mitte käinud inimesed: mehed, naised, lapsed ja vanurid, nad kõik on sõjategevuse ohvrid ning süütud inimesed. Arvan, et sõdimine pole parim viis lahenduste leidmiseks, see toob vaid halba- inimeste mällu sööbib alatiseks kohutav tapatöö, mis muudab inimeste psüühikat igaveseks. Tänu sõjale on paljud inimesed vigased, nad on kaotanud jala, käe või mõne muu organi või jäseme. Loodan, et tulevikus tehakse paremaid otsuseid vältimaks kohutava sõjategevuse tekkimist, mis muudab jäädavalt inimeste käitumist ning positsiooni ühiskonnas.
Relvastus ja sõjaline kultuur Nikolai Põld,Daniil Revjakin KJVG 11A klass Relvastus. Rauatöötluse areng andis rüütlitele võimaluse kaitsta end mõõga, oda ja noolte eest kaitserüüga. Sellel perioodil muutus mõõgatera pikaks, tugevaks ja painduvaks, temast sai mitte raiumise vaid torkerelv; ratsaniku oda muutus raskemaks; täiustusid, kuid muutusid samas ka raskemaks kaitserüüd. Rüütli relvastus koosnes mõõgast ja raskest odast, millel oli pika varre otsas rombikujuline otsik. Relvastus Relvade tähtsus ja tähendus Sõdimine,turniirid ja jaht olid suure osa ülemkihi- feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus. Relvad olid keskajal küll eelkõige võistlusvahendid,kuid neile võidi anda ka laiem tähendus. Kui mõõk oli tähtis ja kuulus siis seda mõõka pärandati isalt pojale Päranduse protseduur Relvade liigit Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitse varustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver,ja kilp. Ründe...
Eestlaste valikud teises maailmasõjas Teine maailmasõda oli kõigile riikidele raske ja keeruline aeg, sealhulgas ka Eestile. Eesti pidi hakkama saama kord Saksa, siis jälle Vene okupatsiooniga. Eestlased sõdisid Vene, Saksa ja Soome relvajõududes. Suur osa eestlasi võitles Punaarmees, kuhu nad sattusid Vene okupatsiooni pärast. Okupatsiooni ajal kehtestati sundmobilisatsioon. Osad eestlased said põgeneda metsa. 1941.aastal moodustati hävituspataljon, kelle ülesandeks oli metsavendade vastu sõdimine. Sõja algperioodil eelistas saksa väejuhatus kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid järk- järgult mindi üle ka sundmobilisatsioonile. Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad sooviga venelasele kätte maksta kõigi kannatuste eest. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis 31. jaanurail 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee hakkas taas lähenema Eesti piirile. Soome armee oli ea neile, kes ei tahtn...
Teine maailmasõda oli kõigile riikidele raske ja keeruline aeg, sealhulgas ka Eestile. Eesti pidi hakkama saama kord Saksa, siis jälle Vene okupatsiooniga. Eestlased sõdisid Vene, Saksa ja Soome relvajõududes. Suur osa eestlasi võitles Punaarmees, kuhu nad sattusid Vene okupatsiooni pärast. Okupatsiooni ajal kehtestati sundmobilisatsioon. Osad eestlased said põgeneda metsa. 1941.aastal moodustati hävituspataljon, kelle ülesandeks oli metsavendade vastu sõdimine. Sõja algperioodil eelistas saksa väejuhatus kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid järk- järgult mindi üle ka sundmobilisatsioonile. Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad sooviga venelasele kätte maksta kõigi kannatuste eest. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis 31. jaanurail 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee hakkas taas lähenema Eesti piirile. Soome armee oli ea neile, kes ei tahtnud olla ei Saksamaa ega Venemaa poolel
aasta sügisel ja peale seda sattus Eesti NSVL-i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda oli täis hirmu, teadmatust ja raskeid valikuid. II Maailmasõjas pidid eestlased tegema valikuid nii riigi kui ka rahva endi seas. Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepingu või astuda Punaarmee okupatsioonile ning riigikorra muutumisele või mitte. 1940. aasta suvest ei olnud enam vaba riiki ning valikuid tegid ainult eestlased ise. Olulisteks valikuvõimalusteks olid metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Punaarmees olid eestlased sunniviisiliselt mobiliseerituna kuigi tol ajal oli see keelatud. Neid sundmobiliseeriti kuna oli vähe neid inimesi, kes oleks valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Hiljem läksid ka sakslased üle sundmobilisatsioonile, mis vähendas ka eesti meeste vaba valiku võimalusi palju rohkem. Metsavendlusesse läksid need, kes olid enamasti
See oli kindlasti ebaõiglane rahuleping, see tõstatas juurde vaid probleeme ja sõjalisi konflikte. Üldiselt võib pidada suurriikide lepinguid nendeks, mis muutsid maailma enim. Kuigi meid puudutab ju ikkagi enim Tartu rahuleping, mida ei saa mainimata jätta. Selle käigus lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Ma usun, et tänapäeva maailm vajab nii samuti rahulepinguid, sest igalpool maailma ei ole siiski rahu, vaid sõdimine. Ka meie kuulume NATO-sse ja ÜRO-sse, mis on sellisele väiksele riigile nagu Eesti väga kasulik olla osa ühest suuremast ühingust. Ka praegu võib näiteks tuua Süüria konflikti ning muidugi Kesk-Aafrika sõjaliskonflikt ning kodusõdasid leibub teisigi, kas või viimasel ajal pinget kogunud Ukraina riik.
ja mida katsid kokkuõmmelddud piisoninahad. Kui suguharul oli vaja ühest kohast teise kolida võisid nad kokkulapitud tipiisid õlpsasti kaasa vedada. Tipiidel olid suitsuhõlmad mida sai paari latiga ka seestpoolt avada. Suitsuhõlmad juhtisid suitsu tipiist välja. Tipiihõlmad kinnitati servast kuni suitsuavani painduvast palupuust voolitud tikkudega. Uksealapp tehti nahast ja oli ovaalne või v-kujuline. Tegevusalad: Põlisameeriklaste põhilised tegevusalad olid korilus, küttimine või sõdimine. Korilusega ja riiete ja toiduvalmistamisega tegelesid naised. Mehed kas küttisid või sõdisid. Püüti ka kala. Peeti ka igasuguseid pidulikke sündmusi. Pühitseti täisealiseks saamist, pulme või sõjaõnne. Sel puhul kanti pidurõivaid. Sel ajal ka lauldi ja tantsiti. Uskumused: Põlisameeriklased ei uskunud jumalasse nagu euroopa rahvad, vaid nad uskusid vaimudesse. Nad uskusid, et kõiges- taevas, maas, taimedes, lindudes, loomades ja vees on vaimud keda tuleb austada
Liikvele läksi neli kui kaks aastatuhandet enne kristust. Olid rändkarjakasvatajad. Läksid: Kreeklased-balani ps, hetiidid- väike aasia, aarialased-india, pärsialased- pärsia, keldid- Lääne euroopasse, germaanlased- Reini jõest itta, slaavlased-dnepri ja doonao vahele, baltlased-läti ja leetu. Hetiidid Asula: väike aasia valitsemis korraldus- kuningriik(kuid kuningal polnud piiramatud võimu). Tegevusalad: karjaksvatus, metallide kaevandmamine , sõdimine, kaubandus. Leiutised: kodaratega, raua sulatamine, hobukaarik. 1200 eKr hävitati riik mererahvaste poolt. Kasutasid (leiutasid) kiilkirja, sekundaarne ühiskond (kasvas välja mesop). Foniiklased Asula: vahemere idaranniku põhja osaa. Olid erinevad linn riigid. Kasvatasid viinamarjuja oliivipuid. Käsitöö oli oluline tegevusala. Valmistati purupurit ja sarlapunast. Valmistati ka meresõidu laevi. Kaubandus oli tähtis eluala. Sõitsid ümber Aafrika. Suur võim oli kaupmeestel
Talupojad maksid rüütlile andamit, sellest sai rüütel toita ennast ja oma peret ning hankida endale vajaliku sojavarustuse. Rüütli varustuse kõige kallim osa oli tema sojaratsu. Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10.–11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12.–13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse raames ning mitte võõraste ja alamate suhtes. 14.–16. sajandil kaotas rüütlitest sõjavägi seoses tulirelvade ja palgasõjaväe
Punaarmeesse ja takistasid Nõukogude hävituspataljonidel põletamist ja purustamist. Paljud metsavendade salgad ühinesid Saksa armeega, et Nõukogude Liidu vastu võidelda. Sõja alguses kasutas Saksa armee vaid Eesti vabatahtlikke. Ja neid oli üsna palju. Sooviti ära hoida NSVL-i kallaletungi Eestile. Kui Saksa rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS leegionisse. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis asendati see sundmobilisatsiooniga. Saksa armees sõdimine aitas Eesti riigil okupatsiooniaastatel venestumisest hoiduda. Eesti riigi okupeerimisel 1940. aastal siirdusid paljud eestlased Soome. Teist korda hakkas eesti noormeeste Soome liikumine hoogu võtma 1942. aastal, kui toimus sundmobiliseerimine Saksa armeesse. Soome armees loodi eestlastest eraldi väeosa. 1944. aastal kutsuti eesti mehed Soomest tagasi Eesti kaitselahingutesse võitlema. Sõjaline abi soomepoiste näol oli
otsuseid 4.) Hävituspataljonid on: * metsavendade vastased *võitluseks rahvusvaenlaste vastu *vabatahtlikud *nõukogude aktivistid 5.) Repressioonid ja genotsiidid saksa okupatsiooni ajal: *rahvuslaste,sõjavastaste,anglofiidide vangistamine *juutide massiline hävitaminetapeti ilma süüdistuseta ja kohtumõistmiseta *mustlaste hävitamine *sõjavangide hävitamine,surmumbes 15000 inimest suri haiguste,toidupuuduse ja halbade elutingimuste tõttu. 6.)Eestlaste sõdimine Punaarmee poolel: *22 Territoriaalne laskurkorpus7000 eestlast,3 kuuga sai surma umbes 2000 meest *SundmobilisatsioonEesti mehed saadeti tööpataljonidesse,mehed pidid tegema rasket tööd.1/3 suri haigusesse ja nälga. *8 Eesti laskurkorpus2700 Eesti meest ,sakslastega sõdides surid pooled. Umbes 2000 meest sakslastele vangideks 7.) 1. 9.03.1944Tallinnas pommitas 250 Vene lennukit. 2.22.09.1944Nõukogude tankid sisenesid Tallinna,Eesti pealinn langes punaste kätte 3. 14.06
500 aastat e. Kr algas rauaaeg. Rauda sulatati soomaagist. Enne seda valitsenud pronksiaja tooteid saadi vahetuskaubana, kuna pronksi metalle Eestis ei leidu. Sel ajal kujunes välja eesti rahvas ühise keele, usu ja kometega, mida esmakordselt mainis rooma ajaloolane Taeitus 98. aastal. Arenes karjakasvatus. Põllul kasvatati kaera, otra, nisu ja rukist. Pärast Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal suurenes Skandinaaviast pärit viikingite rändamine, sõdimine ja kauplemine. Peale Euroopa ja Venemaa jõudsid nad aastal 1000 isegi Ameerikasse. Viikingite retkedel sattus Eestisse raudrelvi, kuld ja hõbemünte ja ehteid. Selle aja lõppedes ründas Eestit Kiievi vürst Jaroslav Tark, kes 1030. aastal rajas Tartu, kust 1061 välja aeti. Sellel ajal hakkas Eestisse tulema ristiusk, seni valdava loodususu asemele. Tähelepanuväärseks kirjanduslikuks allikaks tolle aja kohta munk Läti Henriku kroonika, kus kuni 200000 eestlast kirjeldatakse põhiliselt
pidamised, mis olid heaks võimaluseks end rahuajal vormis hoida ja sealjuures ka meelt lahutada. Turniiril oli erinevaid viise võitlemiseks. Populaarseim oli katsakahevõitlus. Samuti olid ka esindatud jalgsivõitlus ja grupivõitlus. Turniir oli lisaks eelmainitule ka kultuurisündmus, sest turniire peeti tihti suurte pidustustena, kohtuti teiste aadlikega ja koguneti oma senjööri ümber. Kuna rüütlite peamine kohustus ühiskonnas oli siiski sõdimine, oli tähtsal kohal nende ettevalmistus ja kasvatus. Ettevalmistus hakkas seitsme aastaselt, kui poisid saadeti kodust kõrgemalseisva feodaali juurde, kus tast sai paaz. Sel etapil õpetati kombeid ja seltskonnas käitumist. 15 aastaselt saadi tavaliselt kannupoisiks. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. Järgmine tase oli juba rüütel, milleks saadi 18-21 aastaselt. Rüütliks löömine oli pidulik sündmus.
Sõja põhilised alustajad Austria ja Serbia oleksid võinud lahendada oma konflikti ise, kuid juba varasemaselt sõlmitud liidulepingud kaasasid sõtta ka palju teisi riike. See oli esimene sõda, kus osales nii palju riike nagu 38 ja enamus nendest riikidest olid kellegi liitlaseks, seega ei olnud võimalik ühelgi riigil, kes oli mõne teise riigiga liidus, jääda neutraalseks, sest iga riik pidi täitma oma liitlaskohustusi. Esimeses maailmasõjas sõdimine ei olnud lihtne ülesanne ühegi riigi jaoks, sest ei osatud ette aravata, et lihtsast riigivallutusest kasvab välja uus sõda. Selleks, et võita see sõda, tuli teha uuendusi sõjatehnikas. Esimest korda kasutati keemiarelvasid: kloori- ja sinepigaase, mis olid väga mürgised ja levisid kiiresti. Gaas oli efektiivne vahend, sest näiteks armee tulekust saadi teada paar päeva varem, kui mürkgaasi tulek oli ootamatu ja selle vastu ei olnud enam midagi teha, kui ta juba kohal oli
pidamised, mis olid heaks võimaluseks end rahuajal vormis hoida ja sealjuures ka meelt lahutada. Turniiril oli erinevaid viise võitlemiseks. Populaarseim oli katsakahevõitlus. Samuti olid ka esindatud jalgsivõitlus ja grupivõitlus. Turniir oli lisaks eelmainitule ka kultuurisündmus, sest turniire peeti tihti suurte pidustustena, kohtuti teiste aadlikega ja koguneti oma senjööri ümber. Kuna rüütlite peamine kohustus ühiskonnas oli siiski sõdimine, oli tähtsal kohal nende ettevalmistus ja kasvatus. Ettevalmistus hakkas seitsme aastaselt, kui poisid saadeti kodust kõrgemalseisva feodaali juurde, kus tast sai paaž. Sel etapil õpetati kombeid ja seltskonnas käitumist. 15 aastaselt saadi tavaliselt kannupoisiks. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. Järgmine tase oli juba rüütel, milleks saadi 18-21 aastaselt. Rüütliks löömine oli pidulik sündmus.
AADEL Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks suureks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaatlisse peamiselt rüütlid. Aaadliku ülesanne oli kohtmumõistmine. RÜÜTLITE KASVATUS Rüütliteks kasvatati aadliku soost poisse. Nende peamine eesmärk oli nende ettevalmistamine sõidmiseks. 7.a läks poiss feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Hiljem lisandus sellele relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. 15.a noormees oli tavaliselt juba kannupoiss, kes võis relva kanda ja õppis erinevaid võitlusvõtteid. Sõjakäikudel olid nad oma isandale küll toeks, aga lahingus hoidsid eemale. 18-21. a noormees tavaliselt löödi pidulikult rüütliks. Sageli olid kirjaoskamatud, kuid heade kommetega. Rüütlid pidid olema lo...
Horemhebi väepealik Ramses I rajas uue dünastia. Tema järglane Seti I (1279 1213) alustas võitlust Aasias, taastamaks ülemvõimu Palestiinas ja Süürias. Valitsemisaja lõpul määras ta poja Ramses II kaasvalitsejaks. Ramses II (1290 1224) rajas riigile uue pealinna Per-Ramsese Niiluse delta idaosas.Seal oli palju manufaktuure kus tehti kilpe ,odasid ja muud sõjatehnikat.Näiteks ehitati tema käsul 250 sõjavankrit 2 nädalaga ja 1000 kilpi nädalas ,sest sõdimine oli vaarao jaoks põhitegevus.Ramses II tegi sõjakäike Nuubia tagasivallutamiseks ja võitles ka Liibüas. Ta võitles isegi piraatidega.Ramses II kõige suurem võit oli Kadeshi lahingu võit. Seda lahingu võitu lasi ta kujutada paljudel kujudel ja seinamaalidel. Ramses II lasi ehitada ka Abu Simbeli. Ramses II poeg oli Merneptah (1213 1203) . Ramses II valitses 66 aastat ja kaks kuud.Pärast 30 aastast valitsemise perioodi kuulutati jumalaks.Ta elas ligikaudu 90 kuni 99 aastaseks
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda oli eestlaste jaoks väga raske. Eriti raskeks tegi selle olukorra see, et Eesti oli okupeeritud NSV-Liidu poolt. Kuna Eesti oli liidetud NSV-Liiduga, olid eestlased sunnitud sõdima Punaarmees. Osad eestlased said põgeneda metsa. 1941. aastal moodustati hävituspataljon, mille ülesandeks oli metsavendade vastu sõdimine. 20.juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. 1942. aasta sügiseks moodustati 8. eesti laskurkorpus, sinna kuulus umbes 27 000 meest, peaaegu kõik olid nendest eestlased . Teiseks sõdisid eestlased vabatahtlikult Saksa armees, järk-järgult mindi üle sundmobilisatsioonile. Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad, nemad soovisid kõigi kannatuste eest venelastele kätte maksta. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis kuulutati 1944. aastal 31
Vana Rooma Algus: Müüt: Romulus ja Reemus 753 eKr Arheoloogid: Karjused u 600 eKr. Kuningas valiti rahvakoosolekul, valitses koos Senatiga. Vaene kodanik elas kliendina rikka(patrooni) kaitse all. Sai patroonilt maad, andis talle saagi, käis temaga sõjaretkedel. Peategevus põlluharimine ja sõdimine. Viimane kuningas langes 510 eKr, algas Vabariigi ajastu. Rooma vabariik: Riiki juhtis Senat ja ametnikud, kellest 2 kõrgemat olid konsulid. 450 eKr 12 karmi seadust. Sai otsa 30 eKr. Sõjad: 1. 1. Puunia sõda 264 241. Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika 2. 2. Puunia sõda 218 201. Said Hannibalilt lüüa Cannae lahingus. Hiljem võitsid Sürakuusa riigi sitsiilias ja kartaago valdused väljaspool aafrikat 3. 3. Puunia sõda 146. Kartaago. 4
Hiina Oktoober 1940 - mai 1941 Tai-Prantsusmaa sõda 1945. a mais korraldab Jaapan teise Prantsuse Indo- Hiina sõjakäigu 2.09.1945 kuulutatakse välja Vietnami Demokraatlik Vabariik Prantsusmaa Indo-Hiina kolooniad Rahvusvaheline taust Berliini blokaad 1948-1949 Hiina kommunistide ülestõus 1949. aastal Korea sõda 1950-1953. aastal Eeldused ja põhjused Tahetakse saavutata kontrolli Vietnami üle Sõdimine toimus enamasti Põhja-Vietnamis Konflikti kuulusid mitmed sõjalised jõud, kaasates Prantsue Kaud-Ida ekspeditsiooni korpuseid 1947.aastal operatsioon Lea, kus tahetakse hävitada Viet Minhi kommunikatsiooni keskus Alates 1949. aastal algas otsene sõjategevus kahe poole vahel. Prantslaste strateegiaks oli suunata Viet Minh prantslaste hästi kaitstud baasi ründama, et nad seejärel alistada. Algas Na Sani lahinguga. Osapooled
tuses ratsasõjamehi. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10.11.sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. 12.13. sajandil muutus rüütliseisus päritavaks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda ehk senjööri huvides. Nagu eespool mainitud kujutas rüütel endast raskerelvastuses ratsasõjamehi, kes võitlesid hobuseta ainult erandkorras. Peamisteks ründerelvadeks olid piik, millega püüti vastest sadulast maha paisata ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses. Kaitserelvastus muutus keskajal aga tundmatuseni. Varakeskaegne metallplaatidega nahast soomusrüü asendus metallist rõngassärgiga millele lisati 13. sajandil nahkne metallplaatidest tugevdatud plaatvest.
rüüstamised Kui Rooma alistas Kreeka linnriigid, algas 145 eKr. olümpiamängude ajaloos nn rooma ajajärk. 393 pKr. Toimusid viimased antiikaja mängud. Keiser Thareios I keelustas paganikud mängud, laskis olümpia purustada ning sealsed kunstivarad riisuda. VI saj. keskel toimusid tugevad maavärinad, mis katsid Olümpa varemetevälja 5-7 m. paksuse mullakihiga. Mängude korraldus Olümpiamängude ajal pidi valitsema ülekreekaline rahu - sõdimine sellel ajal oli keelatud. Osavõtjad pidid enne mänge 10 kuud treenima kodus ja 30 päeva enne mänge Elises. Mängude pealtvaatajateks võisid olla ainult mehed naistele oli seal viibimine surmanuhtluse ähvardusel keelatud. Mängude eel ja ajal toimusid Zeusile pühendatud pidulikud jumalateenistused ning ohverdamised Olümpiamängud kestsid 5 päeva. Olümpia välimus Olümpias asus Kreeka suurim staadion 212 m pikk ja 31 m lai.
tagakiusamine, inimõigustest ilmajätmine, genotsiid ning sõjakuriteod. Sõjad ja massilised mõrvamised on inimsusevastased kuriteod. Tänapäeval toimuvad sõjad väga paljudes kohtades, nt Süürias. Sõdu on eri aegadel peetud erinevaltel põhjustel – usulistel, ideoloogilistel ja majanduslikel põhjustel. Tänapäeval on kindlasti kõige suurem põhjus oma usu levitamine üle maailma, millega kaasneb ka sõdimine. Teatavasti plaanib islamiriik oma usku levitada üle kogu Euroopa, kuid kas see õnnestub? Islamiriik on plaaninud mitmeid suuri rünnakuid Euroopas. Samuti ründasid islamiäärmuslased 13. novembril Pariisis Ameerika rokkbändi Eagles of Death Metal kontserdi ajal publikut. Vähemalt 100 inimest hukkus ning sadakond inimest võeti pantvangi. Pärast seda kuulutas Prantsusmaa ISISele sõja rünnates neid vastu. Samuti on vägistamine inimsusevastane kuritegu
I Islami kultuur (ptk 13, lk 68-71) 1. Seleta lahti islamiga seotud mõisted - Allah, Meka, Koraan, kalifaat, džihaad! Allah- Araablaste taevajumal, kelle puhul arvati, et maailma asjusse ta kuigi aktiivselt ei sekku. Meka- Meka on linn Saudi Araabia läänepiirkonnas, Meka provintsis, muslimite püha linn. Koraan- Islami pühakiri, mis sisaldas rituaalseid eeskirju ja õiguslikke sätteid. Kalifaat- Riik, mille pealinn oli Mediina. Dzihaad- Püha sõda, mida alustati Kalifaadi ümbritsevate maade vastu ning sellega koos islami levitamist. 2. Millal tekkis muhameedlus? Muhameedlus tekkis 7.sajandi alguses. II Varakeskaegse Euroopa kultuur (lk 72-73) 3. Too kolm näidet Rooma tsivilisatsiooni hääbumisest varakeskajal! • Rahvaarv vähenes märgatavalt. • Riigi põllumajandus ja kaubandussüsteem varisesid kokku. • Antiikne linnakultuur hakkas aegamööda hääbuma. 4. Miks hääbus Rooma tsivilisatsioon varakeskajal? Rahvaarv vähenes katku pä...
tülli nii, et hukkub tuhandeid inimesi. Kõigiga tuleks alati arvestada ja kui nad on ka käitunud teistega ebavõrdselt, siis nad peaksid saama ka vastavad tasu oma tegude eest, milleks ei peaks olema kohe surm, vaid karistus. Karistus mis paneks neid mõtlema, kas nad teine kord üldse midagi sellist enam korraldavad ja et õppetund kohale jõuaks. Vaatamata kõigele ei ole meie maailm täis õiglust ja rahu. Kuskil on alati keegi, kellel on oma eri arvamus asjasse ja tahab asju omamoodi. Sõdimine usuliste ja muude arusaamatuste pärast oleks vaid näitamine, et riik ei oska läbirääkida, vaid ainult sõdides teisi arvamusi hävitada ja arvata, et nii peabki olema. Alati aga peab arvestama ka teistega ja hoida endas tagasi seda juhilikku ja lammutuslikku iha kõik ebameeldiv ja sobimatu hävitada, sest inimesed peavad üksteisega läbi saama, et rahus ja õigluses elada.
12.KÜSIMUS LIIVI SÕDA (1558-1583) Sõja eeldused: Usk-Liivimaad takistab luterlik hereesia ning nad on loobunud õigest usust, karistamine on vältimatu. Tartu maks-Liivimaa ei maksnud maksu, eeldati et nendega sõdimine on seetõttu õigustatud. Posvoli leping (1557)-Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. Liivi-Vene vaherahuleping (1554)-Lepingu kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda. Sõja põhjused: *Rootsi soovis laiendada oma ülemvõimu ida suunas *Võimu tahtis laiendada ka Poola-Leedu *Venemaa tahtis laiendada oma alasid Läänemere idakaldani. *Liivimaa hakkas blokeerima Lääne-Euroopa spetsialistide suundumist Venemaale.
seaeljuures vaid rikkamad said veel edasi õppida muusikat, tantsu, sporti ja kõnekunste. Alles 18- 20 aastasena pidid noorukid läbima kaitseteenistuse, mis oli ka üks suurimaid sõjalisi tegevusi poiste arengul. See oli ka põhjus miks jäi Ateena jalavägi Sparta omale sammu alla, kuigi Ateena asukohast tingitud oli seal tugev merevägi. minu arvamuse järgi oli jalavägi siiski olulisem kuna paljudes olukordades tuli laevadega liikumine ning sõdimine sootuks takerduseks edu piirates. Riigikorraks oli Spartas aristokraatlik ja Ateenas kohati vahelduv. Ateenas võis kohata nii türanniat, aristokraatiat kui ka demokraatiat, mis oli 5. sajandil eKr. Demokraatia sai Ateenas võimalikuks tänu haridusega kodanikele ning mulle meeldis ka selline riigikord rohkem kuna poliitika üle otsustab sel juhul rahvas erinevalt Spartas, kus poliitika üle otsustas geruusia 30 liikmeline vanematekogu. Sparta heaks küljeks oli muidugi see
Saksamaa Herr ja Ritter Prantsusmaa baron ja chevalier Aadlilinnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaim väline ilming oli aadlilinnus Rajamine sai hoo 9. sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes Linnus ehitati mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toiduvaraga. Vaenused aadlike omavahelised sõjad Turniir Aadli ühiskondlik funktsioon oli sõdimine, sõjakäik tähendas aadlikule kõrghetke kuulsus ja au. Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil see oli ettevalmistus sõjaks Turniiril võideldi mitmel viisil: ratsakahevõitlus ja jalgsivõitlus Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Kasvatus Kasvatus kulges mitmes etapis: Kuni 7a. Viibis poiss kodus Peale seda sai poisist paaz.
või mitte midagi" ja ehkki sõda peeti põhjendatuks vaid enesekaitseks, karistamiseks või kindla omandi tagasinõudmiseks tundub mulle, et motiivid polnud alati tõendatud ja ebaõiglus oli siiski valitsev. Sõja loomulikuks pidamine, sõjatehnika areng ning lõpuks ka võimust võttev nahhaalsus viisid sõjaväe taaskord uuele tasemele. Tekkis palgaarmee, kuhu kuulunud inimesed olidki juba kaotanud tsiviilelu, neil puudus elu mõte ja ainus asi, mida nad teha oskasid ja tahtsid oli sõdimine. Valitsejate positsioon oli neile igati passlik, valitses absolutism ja nad said alustada sõda puhtalt enda arvamise järgi. Ühiskonnas valitses arvamus, et ilma sõdateta oleks maailm moraalitu ja lodev. Sõja põhjuseid oli alati palju, kuid enamasti oli neist fiktiivseim võimu suurendamine ja territooriumi laiendamine. Polnud ustavaid liitlasi ja vihatuid vaenlasi, sest erinevate sõdade käigus vaheldusid ka need
Dualism võitlus hea ja halva vahel. Skolastika keskaegne filosoofia, mille eesmärgiks oli hästi jumalaid tundmaõppida. Nad uurisid piiblit ning Vana-Kreeka raamatuid. Nad tõestasid piiblit, võrreldes allikaid. Skolastikud olid põhiliselt mungad. Kuulsaim skolastik on Aquino Thomas. Pärispatt ehk algpatt on inimese kaasasündinud rikutus või patusus. Rüütel rüütliseisus kujunes 10.-11.saj. Lääniaadlike seisus. Põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Sakrament Kristuse seatud püha toiming, vanne, milles Jumal annab oma sõna ja sellega annab meile armu. Haridus ja teadus: Õppevormid: loengud, väitlused. Kõik toimus ladina keeles. Milline roll oli varakeskajal kloostril? Varakeskajal oli peamine haridusasutus klooster, kus õppisid vaimulikud. Klooster ning hiljem ka kiriku kool oli ladina keeles. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Esimesed ülikoolid 12.saj
tänapäeval eksisteeriks rooma riik, kui oleks kasutusele võetud tõsised abinõud. Üheks allakäigu põhjuseks olid kindlasti kodusõjad, kuid need tekkisid ainult tänu liiga lõdvale reziimile. Rooma hiilgeaegadel olid keisrid pärinenud aristokraatide hulgast, kuid nüüd oli igal lihtsõduril võimalik keisriks saada, kui ta karjääriredelil piisavalt kõrgele oli tõusnud. Võimalik, et kindel kord oleks ära hoidnud kodusõdade tekkimise, kuid mainida tuleks ka seda, et sõdimine oli roomlastel veres. Võimalik, et neil puudus võime konflikte mõistuse abil lahendada. Aastatel 306 337 valitsenud keiser Constantinus Suur kehtestas Roomas usuvabaduse. Sellest ajast hakkas soodsalt levima ristiusk, millest kujunes välja Rooma kõige levinuim usk. Kristlik kirik muutus aina tugevamaks ja hiljem hakkas ta üle võtma riigivõimu funktsioone. Võimalik, et keiser Constantinus suur oleks pidanud säilitama seni Roomas kehtivat polüteistlikku usku
Varakeskajal tekkis veel üks kiht, kuhu kuulusid mittevabad kuningat teenivad mehed ja neid nimetati ministeriaalideks. Ülesanded Nagu eelnevalt mainitud, siis aadlike peamiseks ülesandeks oli kõigi kaitsmine. Nad tegelesid veel kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma asemikele, kui see puututas talupoegade üle kohtumõistmist, aga kõrgema astme kohtuistungitel osales aadel isiklikult. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Aadlilinnused Aadlikud elasid aadlilinnustes. Siiski olid peamised linnused puust, sest kivist linnuseid ei saanud kõik aadlid endale lubada. Linnusel oli nii kaitse- kui esindusfunktsioon- see süboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle ning oli kaitseks, sest aadlid pidasid tihti omavahel vaenuseid. Turniir Kui polnud sõda, siis sellel ajal aadlid valmistusid ja harjutasid sõjaks. Nad pidasid turniire ja käisid jahil.
suhtes , et vanast olid tähtsamad õilisus ja truudus. Füüsilisse töösse suhtutakse tänapäeval halvasti, see on vähemharimatude töö, nende kes ei suuda raha teenida teenindus sektoris juhtidena ja majanduses. Ka aadlid pidasid ise füüsilise töö tegemist matslikuks, see oli rumalate talupoegade töö. Mõõtteviis et füüsiline töö ei ole eriti uhke töö. Ainult ühte füüsilisse tööse suhtusid aadlikud hästi , ja selleks oli sõdimine ja sõjaks treenimine. Sõjas edukalt olemine oli väga suur au ja kõrgelt hinnatud. Tänapäeval suhtuvad enamus inimesse sõtta kui väga negatiivsesse asja , sõda tuleks ilmtingimatta vältida. Ometi on aadlike sõja uhkus mingil määral kandunud edasi tänapäeva meestesse kes vabatahtlikult valivad sõjamehe elukutse. Aadlike haridus seisnes selles , et kuni seitsmenda eluaastani harisid poega vanemad , edasi saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde , kus temast sai paaz
1944. aasta sügisel lõppes Eestis Saksa okupatsioon ning Eesti sattus jälle NSVL-i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda ei olnud eestlastele kerge- tuli teha palju valikuid. Eesti pidi valima kas, nõustuda NSVL-i baaside lepinguga ja astuda vastu Punaarmee okupatsioonile või mitte nõustuda. Samuti pidi Eesti valima, kas alluda riigikorra muutumisele või mitte. Suvest aastal 1940 polnud Eesti enam vaba riik ja eestlased pidid tegema valikuid ise. Valikuvõimalusteks oli metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude Okupatsiooni eest ära Läände. Inimesed sattusid Punaarmeesse väga erinevatel põhjustel. Kommunistid hakkasid pärast sakslaste sissetungi looma nii-nimetatud hävituspataljone, kes pidid hävitama kõik väärtusliku. Hävituspataljonidesse kuulus umbes 3000 - 5000 Eesti mees. Neist osad olid ideelised kommunistid. Eesti Vabariigi sõjaväes loodi Punaarmee XXII laskurkorpus, ning sinna kuulus umbes 7000 eestlast
veebruarirevolutsioonist rahulikum, ei toimunud suuri meeleavaldusi, ei alanud rahva seast, Bolševike loosung: “Rahu, leiba, maad” - 1918 enamlaste ainuvõim - 03.03.1918 Brest-Litovski separaatrahu (kahe riigi vaheline rahu, ei mõjuta teisi riike) - 1918-1920/1922(nõukogude venemaa) Vene kodusõda SÕJA LÕPP LÄÄNES - 11.11.1918 Compiegne'i vaherahuga (lõppes sõjategevus) - Saksamaa kaotuseni viis: - USA sõttaastumine 1917 - keiser Wilhelm II otsus mitte sõlmida rahu - sõdimine mitmel rindel - suured kaotused 1918 (inglismaa/prantsusmaa paremad sõjaplaanid) - nõrgad liitlased Bulgaaria, Türgi sõjast lahkumine - 4 impeeriumi kadumine - Saksamaa - Venemaa - Austria-Ungari - Türgi - 1919-1920 Pariisi rahukonverents (iga kaotatud riigile eraldi leping) - Versaille'i rahu Saksamaaga - Saksamaa territooriumi vähendamine (kõik kolooniad võeti ära) - sõjalise võimsuse piiramine
ning puudutanud minu alateadvust. Näiteks raamat ,,Hanejaht", kus poiss tarvitas narkootikumi ja see tema elu täiesti peapeale pööras on mind mõjutanud niipalju, et ma ei võta temalt kunagi eeskuju. Kuigi filmid koosnevad piltidest ning videost, algab iga filmi tegemine tekstidega. Kõikidel filmidel on jutt ning eesmärk, kuid mitte mõjutada mind vaid lihtsalt pakkuda meelelahutust. Filmid ei tohigi mõjutada inimesi, kuna see ei ole reaalne elu. Elu filmis on peamiselt sõdimine ning vaidlemine hea ja kurja vahel. Kui ma elaks oma elu filmi järgi ning võtaks sellest eeskuju, siis ei kujutaks keegi ette, missugune elu on pärast seda. Kuigi öeldakse sellist väidet, et elu nagu filmis, ei ole see elu nii karm ega vägivaldne kui filmis. Tekstidel ja juttudel, mida me näeme ning kuuleme, on tohutu jõud mõjutada tervet maailmat.On tekste, mis on mõjutamiseks mõeldud, näiteks
Muutused Rooma ühiskonnas kuningriigi ja vabariigi ajal Arheoloogide andmeil on pidev asustus Rooma kohal tekkinud 21. aprillil 753. aastal eKr. Kuningate aeg kestis sellest ajast kuni 510. aastani eKr, kui rajati Rooma vabariik. Viimaseks Rooma riigi kuningaks jäi etrusk Tarquinius Superbuse, kelle roomlased oma linnast välja ajasid 509. aastal eKr. Vabariik omakorda püsis kuni 30. sajandini eKr. Kuningriigi ajal oli riigi eesotsas rahvakoosolekul valitud kuningas ja senat. Pärimuse järgi valitsesid sel ajal Roomat 7 kuningat, kellest tähtsaimad olid 3 viimast etruski nn Tarquiniuste dünastia kuningat. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsasti ja kuningavõim muutus päritavaks. Senatisse kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia. Nendest väljapoole jäi lihtrahvas ehk plebeid. Rooma kuningriigis oli valdavalt talupojaühiskond. Kogukonna täisväärtuslikuks l...
1925 a kehtestati üheparteisüsteem ja algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed seadused ( duce ). · Töölised jagati erialade järgi kutsekogudesse. · Ametiühingud ja kõik poliitised parteid peale fasistliku kuulutati ebaseaduslikuks. · Valitsuse kontrolli alla võeti kirjutised, haridus, inimeste töö ja igapäevaelu. · Selleks, et muuda sõdimine populaarseks, ülistati VanaRooma vallutajate kangelaslikkust. Vallutati Abessiinia, Albaania jne. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa 1919 a Saksamaal loodi partei NSDAD Saksa Natsionaalsotsialistlik töölispartei. Juhiks sai Adolf Hitler. 1923 a pandi Hitler vangi riigipöörde sooritamise eest. Vangis kirjutas ta raamatu Mein Kampf, mille ideed olid: · Tuleb taastada suur Saksamaa · Tuleb tühistada Versaille's rahuleping
näljahädades. Eriti taaskasutamatuid maavarasid peaks kasutama väga ettevaatlikult ja minimaalselt. Üleüldiselt peaks segama minimalselt vähem Maa loomulikku kulgu. Samas on ka sõjapidamistehnika suurel määral edasi arenenud Maa algusaastates, mis võib olla probleemiks. Kerged looduslikud odad ja vibud on asendunud katastroofilisi kahjusid tegevate tuumapommide ja hävituslennukitega. See on ilmne, et viimased kahjustavad atmosfääri rohkem kui vanaaja relvad. Niiet mitte sõdimine, seega rahu riikide vahel võibki olla üheks suureks globaalse soojenemise leevendajateks, sest soojuse ja energiahulgad, mis sõdade ajal vallanduvad on hiiglaslikud. Kindlasti on ka vajalik, et iga inimene isiklikult võtaks midagi ette, mõistaks siiski olukorra piisavat tõsidust ning hakkaks väikseid mudatusi tegema. Läheks kasvõi ilusa ilmaga tööle jalgsi, mitte autoga. Selle asemel, et kasutada üüratul määral
totalitarism. 19. sajandil levinud sõja romantiseerimine kadus maailmasõja kaevikutes väga kiiresti. Kõige selgemad kaotajad militaarsest seisukohast olid loomulikult Keskriigid (Austria Ungari, Türgi, Bulgaaria ja Saksamaa). Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast, seega kaotuse põhjused olid suures osas seotud Schlieffeni plaani läbikukkumisega Marne'i lahingu tagajärjel ning tänu sellele järgnenud kaheaastase positsioonisõjaga. Sõdimine kahel rindel läks Saksamaa jaoks liiga kurnavaks ning nõudis palju vaimseid, kui ka materaalseid resursse, millest riik aja jooksul hakkas tühjaks voolama. Suurt rolli mängis ka liitlase Itaalia kaotamine. Versailles' rahuleping oli Saksamaale väga ränk. Kokku jäeti riik ilma kaheksandikust oma territooriumist, sõjaväes võis olla vaid 100 000 meest, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust ning lisaks tuli võitjariikidele maksta reparatsioone
Kirjelda inim. Maailmapilti Keskaegse inimese jaoks oli maailm korraldatud Jumala poolt. Ühiskond oli jagunenud kolme seisusesse: vaimulikud, aadlid, talupojad. Kõigil olid omad kohustused ja ülesanded: palvetamine, sõdimine, töötamine. Peale selle uskus keskaja inimene, et maailmas toimub pidevalt võitlus hea ja kurja vahel. Hea on pärit Jumalast, kuid halb aga saatanast. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse. Keskaegses usklikkus ühiskonnas olid tähtsal kohal pühakud (kuulsad usklikud) ja reliikviad (pühakute säilmed), samuti palverännakud pühadesse kohtadesse eriti Jeruusalemma.
Miks külm sõda lõppes nii...? Külm sõda jagunes laias laastus kaheks, milleks olid sõdimine psühholoogilisel ja majanduslikul tasandil. Ajaloolaste seas enamlevinud teooria kohaselt lõpetas üldjoontes külma sõja tõik, kus Nõukogude Liit jõudis järeldusele, et USA näol ei ole tegemist enam eluohtliku vaenlasega, mille järel ei tundnud samuti USA end enam sedavõrd ohustatuna NSV Liidu poolt. Mõlemad osapooled leidsid, et ei esinenud enam ulatuslikke meediaründeid, näiteks propagandat. Samuti ei toimunud enam salajast vastasriigi sisepoliitilist õõnestamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
