Tseremoniaalsus Rüütliau koodeks (chivalry) kõrgkeskajal · Alates 12. saj. "kavaleri-ideaal". Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: · kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain and the Green Knight) · kohustused Jumala ees (Püha Graali legendid) · kohustused naiste ees (Lancelot ja Guinevere) Aadliau ja duellid · Aadliau demilitariseerumine · noblesse de robe vs vana noblesse d'épée · õukondlik "honnête homme'i" ideaal · Aadlike vastastikuse kohtlemise punctilio · Auhaavamine tähendab endast alamaks pidamist. Point d'honneur · Uusaegne duell pärit Itaaliast. Renessansi virt ideaal. Girolamo Muzio Il duello (1550) Duellid
Riik on kunstlik inimene, ehkki kõrgem ja tugevam kui inimene, kelle hoidmiseks ja kaitseks ta loodud. Selles suveräänsus on hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Õigusemõistmine on liigesed, rikkus tugevus, karistus närvid, nõunikud mälu, õiglus ja seadused kunstlik mõistus ja tahe jne. Monarhia aga on türannia Mandeville Sõprus, ühiskond (majandus) ja riik põhinevad kõik omahuvil. Uhkusest ja aust Antiikvoorus enesesalgamine, aadliau eneseimetlemine. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu vähese vaevaga. Pierre Nicole Valgustatud enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada oma lihalikke eesmärke on aidata teistel (sh ka võõrastel) saavutada nende omi vahetada asju ja teeneid. Hugo Grotius Õigustatud vaid kaitsesõda. Lisaks, kuna sõjal peab olema õiglane põhjus, siis peab sõda olema sõditud sobiva autoriteedi poolt. Sõda, selleks et olla õige, peab samuti
nimel. Au ja kristliku enesealanduse lepitamine. 4. Feodaalne au. Vallutaja au, millest saab järkjärgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal. Kavaleri-ideaal. Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: 1) kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes. 2) kohustused Jumala ees. 3) kohustused naiste ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest. Antiikvoorus on enesesalgamine, aadliau on eneseimetlemine. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu vähese vaevaga. 7. Montesquieu aust monarhiates. Au monarhiates on 'vale au' ei põhine voorusel ega headusel, vaid ülendatud arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus: surmapõlgavus lahingus; julgus
Enesepiiramine saab tasutud Vasalliteet: võrdsuse ja hierarhia lepitamine Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad “taltsutada koletisi” – Pinge: vastastikuse lugupidamise eeldamine – aadlike rivaliteet au pärast- inimesi, kes ei arvesta teistega >Ühiskond lõhestatud, suguvõsade vaheline võimuvõitlus Uusaegne aadliau Mandeville’i järgi Veritasu traditsioon, selle keelamine “Aadlimees (a man of honour) ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära Alternatiiv: kohtumõistmine võitluse läbi. Tseremoniaalsus maksma, mis ta laenab omasuguselt kaardilauas... kuid ta võib juua, vanduda
Tõeline sõprus. AU Kreeka-Rooma traditsioonis ülikute au seotud kogukonna teenimisega. Aristoteles, Cicero au saab põhineda ainult voorusel; aust endast tuleb hoolida mõõdukalt (Aristoteles) või peaaegu üldse mitte (Cicero). Kristlik kardinaalvoorus on enesealandamine, au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel. Feodaalau vallutaja au, millest saab järk-järgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. Uusaegne aadliau võrdse väärikuse taotlemine (duell) 1) Aristoteles aust ja eneseväärikusest - au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele - au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast tuleb hoolida mõõdukalt. - eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes - eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal.
omandi või särava riietusega. Seoses moe pideva muutumisega pidev staatussümbolite muutumine. Staatuse vajadus on see, mis paneb inimese tööle ja edendab ühiskonda. 7. Montesquieu aust monarhiates Antiikvabariigid põhinevad ennastsalgaval voorusel. Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad põhinevad hirmul. Au monarhiates on vale au, see ei põhine mingitel tõeliselt vooruslikel inimese omadustel, vaid ülendatud arusaamadel iseendast. Aadliau seisneb teatavate normide jälgimisel. Norme rikkudes alandame nii iseennast kui oma staatust. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus. Teiseks peab aadel olema valmis au nimel printsiipide eest seisma. Monarh ei saa seadusi läbi viia ainuisikuliselt. Võimu tegelikud 3 teostajad on aadlikud. Aadel on valmis tegema vaid seda, mis on tema auga kooskõlas. Aadel
germaani au elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine kindlates asjades peab vastama au nõuetele enesepiiramine tasutakse aust tuleneva naudinguga uusajal enesepiiramine ebavajalik uuelaadiline au käitumise asemel omand ja riietus rikkus on staatuse näitamiseks uhkus, au ja kadedus on töövõime käivitajad Montesquieu aust monarhiates au monarhiates on vale au, mis põhineb ülendatud arusaamal iseendast au iseloomustab esmajoones aadlit aadliau tähtsaim nõue on julgus au tähtsus monarhiates: Pol tagab seaduste valitsemise Monarh sõltub aadlist, kuid au nõuete tõttu pole aadel kõigeks valmis Maj tagab üldise konkurentsi, mis elavdab majandust 18. sajandi meritokraatlik aumõiste aadliau alternatiiv meritokraatlik kodanikuau silmapaistvate inimeste tunnustamine/premeerimine lootus asendada edevusel ja kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võitlusega,
raske ideaal, mida kõik ei suuda täita Germaani au on teistsugune lubab nautida elumõnusid ning iseennast glorifitseerida. Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine on tasutud aust tuleneva naudinguga. " 7.Montesquieu aust monarhiates Au monarhiates on 'vale au' ei põhine voorusel ega headusel,vaid uuendatud arusaamal iseendast.Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tahendab enda (ja oma seisuse) alandamist.Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau koige tahtsam nõue on julgus: surmapõlgavus lahingus; julgus seista oma printsiipide (au) eest, astudes vastu isegi kuningale 8.18. sajandi meritokraatlik aumõiste Meritokraatlik au põhineb heategevusel ning silmapaistvatel ametisaavutustel. 9.Romantilise au paradoksid Au otsitakse kas uhiskonnale vastandumises (enesevaljendamine kordumatu indiviidina) voi riigi ja rahva nimel suremises. Aadliau edasikestmine duellid. Õnn 1.Platon ja Aristoteles õnne olemusest
Veritasu (üritati keskaja jooksul seda välja juurida, keelati ära nt normannide Inglismaal) Alternatiiv kohtumõistmine võitluse läbi. Tseremoniaalsus. Rüütliromaanides avaldati , kuidas tõeline rüütel käituma peab. Rüütliau koodeks kõrgkeskajal : kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain- tuleb seista kaaskristlaste eest) kohustused Jumala eesmärgiks (Püha Graali legendid) kohustused naise ees (Lancelot ja Guinevere) Varauusaegne au ja duellid Aadliau seotus sõjategevusega vähenes. Aadlid omandasid tähtsama rolli tsiviilametites, kohtutes jne. Moblesse de robe mantliaadel, tänu haridusele omandasid au. Aadlike käitumise kombestik. (Aadlike vastastikuse kohtumise punctilio) Auhaavamine tähendab endast alamaks pidamist. Point d'honneur au haavamine. Uusaegne duell on pärit Itaaliast. Renessansi virtu ideaal. Duell kestab läbi varauusaja kuni 20. sajandini välja. Duell
5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal 12. sajandi kavaleriideaal; õigluse kaitse suunad: kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste ees, kohustused jumala ees, kohustused naiste ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest · Antiikne voorus: kangelaslikkus sõjas, askeetlik moraal (raske ideaal) · Germaani au: elumõnude nautimine, enda glorifitseerimine, enesepiiramise tasu on nauding · Uusaegne aadliau: peab olema lojaalne, ent tahtmisel võib kuninga ja riigi maha salata; ei tohi ihata sõbra naist, tütart, õde, aga võib magada kogu muu maailmaga jne · Au suurlinnades: materiaalne küllus, poliitiline stabiilsus, mood on staatusesümbol, uhkus ja kadedus käivitavad inimeses töövõime 7. Montesquieu aust monarhiates Niiöelda vale au ei põhine tõelisel voorusel, iseloomustab ennekõike aadlit; aadliau
Bernard Mandeville väitis, et enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad ,,taltsutada koletisi", s.o inimesi, kes ei arvesta teistega. Ta vastandas antiikaegse vooruse germaani aule: antiikaegne au tähendas ülemklasside enesesalgamist, germaani au aga oli teistsugune, hõlmates elumõnude nautimist ning iseenda ülistamist. Kindlatest asjades peab aga järgima aunõudeid. Enesepiiramine saab tasutud aust tuleneva naudinguga. Mandeville'i jaoks oli kahte liiki au: aadliau ja suurlinnaau. "Aadlimees (a man of honour) ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt kaardilauas... kuid ta võib juua, vanduda ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas... Aadlimees peab olema lojaalne oma kuningale ning isamaale... aga kui ta tunneb, et teda ei hinnata piisavalt, võib ta need maha jätta ja tekitada neile mistahes jama. Aadlimees ei tohi kunagi vahetada oma religiooni välja kasu
Kolm peamist suunda: - kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain and the Green Knight); - kohustused Jumala ees (Püha Graali legendid); - kohustused naiste ees (Lancelot ja Guinevere) 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Vastandas antiikaegse vooruse (ülemklassi enesesalgamine) ja germaani au (elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine). Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga aadliau - 4 au suurlinnades enesepiiramine ebavajalik; uuelaadiline au suurlinnas ("võõraste ühiskonnas") - käitumise asemel rõivad ja omand, mood staatuse näitamiseks. Uhkus au ja kadedus on töövõime käivitajad. 7. Montesquieu aust monarhiates Au monarhiates on vale au, sest põhineb ülendatud arusaamal endast. Igal seisusel on
näitama kangelaslikkust, olema moraalsed, käituma ideaalilähedaselt) versus germaani au (käitusid eneseväärikalt, ei rikutud teatud reegleid) · Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine · Germaani au: teistsugune, elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine · Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga Uusaegne aadliau Mandeville'i järgi · "Aadlimees (a man of honour) ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt kaardilauas... kuid ta võib juua, vanduda ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas... Aadlimees peab olema lojaalne oma kuningale ning isamaale... aga kui ta tunneb, et teda ei hinnata piisavalt, võib ta need maha jätta ja tekitada neile mistahes jama. Aadlimees ei tohi kunagi vahetada oma religiooni välja
arvestaks teistega. Vastandas antiikaegse vooruse ja germaani au: Antiikaegne ülemklasside enesesalgamine. Germaani elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga. 7. Montesquieu aust monarhiates Monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad põhin. hirmul. Igal seisusel on omad normid, mille rikkumine tähendab enda ja oma seisuse alandamist. Au iseloomustab aadlit. Aadliau tähtsaim nõue on julgus. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Edev ning kade konkurents asendada ausa võitlusega, mis toimub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9. Romantilise au paradoksid Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on seksuaaltung vs armastus üksiku vaastu. Kas armastusest on võimalik vabaneda? Jah ja ei, sest on võimalik armastada seda mis
suhted. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest *Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad taltsuda inimesi, kes ei arvesta teistega. *Antiikajal pidid ülemklassid võimu säilitamiseks ennast igal viisil maha salgama. *Germaani au on teistsugune-lubab nautida elumõnusid ning iseennast glorifitseerida. Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine on tasutud aust tuleneva naudinguga. *Uusaegne aadliau Mandeville'i järgi-"Aadlimees ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt, aga ta võib juua, vanduda ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas. Aadlimees peab olema lojaalne oma kuningale ning isamaale, aga kui ta tunneb, et teda ei hinnata piisavalt, võib ta need maha jätta ja tekitada neila mistahes jama. Aadlimees ei tohi kunagi vahetada oma religiooni välja kasu pärast, kuid võib olla nii jumalakartmatu oma käitumises kui vähegi tahab
Valitsused on ellu kutsutud nende tagamiseks ning saavad oma volituse valitsetavate nõusoleku läbi. Montesquieu 3. Montesquieu aust monarhiates Montesquieu väitis, et uusaegsed monarhiad põhinesid ennastarmastaval aul. Au monarhiates on ,,vale au" põhineb ülendatud arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab nii enda kui ka oma seisuse alandamist. Esmajoones jäi au siiski aadlit iseloomustavaks jooneks. Aadliau kõige tähtsamaks nõudeks oli julgus nii sõjas kui ka tsiviilelus. Au tähtsus monarhiates: · Poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise · Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist · Au tõttu pole aadel valmis kõigeks o Montesquiu näide: Pärtliöö ja hertsog Crillon. Nõrgemate ja kaitsetute hävitamine ei ole auga kooskõlas · Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine
5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Õigluse, mitte iseenda või isanda kaitsmine(kui isand ei käitu õiglaselt ei pea teda kaitsma), peab kaitsema nõrgemaid, kohustus kaaskodanike ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Vastandas germaani (elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine) ja antiigi au(ülemklasside enesesalgamine). Uhkus ja kadedus käivitavad töövõime. Mood ja rikkus näitavad staatust. Uusaegne aadliau – aadlik ei tohi petta ega valetada, peab täpselt ära maksma mis ta laenab omasugustelt, kuid ta võib juua, vanduda, olla võlgu kaupmeestele, jätta kuningas ja isamaa maha, olla jumalakartmatu, magada kellega tahes. Enesepiiramine ei olnud uusajal vajalik. 7. Montesquieu aust monarhiates Valeau, sest põhineb ülendatud arusaamal endast. Aadliku normide rikkumine on esesealandamine. Kõigil seisustel oma normed, au kuulub aadlikele – nende au on julgus nii sõjas kui tavaelus.
Rüütliau koodeks (chivalry) kõrgajal · Alates 12. sajandi ,,kavaleri-ideaal". Õigluse, mitte iseenda või isanda kaitse. Nt kuningas Arturi legendid. Kolm peamist suunda: · Kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain and the Green Knight duell) · Kohustused Jumala ees (Püha Graali legendid) · Kohustused naiste ees (Lancelot ja Guinever) Varauusaegne au ja duellid Aadliau demilitariseerumine · Noblesse de robe vs noblesse d'èpée · Õukondlik ideaal ,,honette homme" aus mees, pidi täitma peenet reeglite süsteemi, olema väga täpne ja hoolikas selles, kuidas kohtleb oma kaasaadlikke. · Auhaavamine tähendab endast alamaks pidamist. Point d'honneur auküsimus. Aukaotuse vältimine, selleks tuli midagi ette võtta väljakutse duellile · Uusaegne duell pärit Itaaliast
- kohustused Jumala ees (Püha Graali legendid) - kohustused naiste ees (Lancelot ja Guinevere) 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine Germaani au: teistsugune, elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine 7. Montesquieu aust monarhiates Au monarhiates on "vale au" - põhineb ülendats arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui tsiviilelus). 1 Aul monarhiates poliitiline tähtsus - tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel valmis kõigeks. Majanduslik tähtsus - üldine konkurents, mis elavadab majandust. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste 18
mis ei peegelda tegelikke voorusi. Despootiad põhinevad hirmul. Au monarhiates on vale au, see ei põhine mingitel tõeliselt vooruslikel inimese omadustel ja eneseväärikal käitumisel, vaid ülendatud/liigkõrgetel arusaamadel iseendast. Samas, selleks, et seda ülendatud arusaama alal hoida, pidi inimene täitma mingeid norme. Norme rikkudes alandab ta nii iseennast, perekonda kui oma seisust (sarnane seisukoht mandeville'ga). Selline normide täitmine iseloomustab eelkõige aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui ka tsiviilelus seismine oma printsiipide eest). Monarh ei saa seadusi läbi viia ainuisikuliselt, vaid ta sõltub võimu teostamisel aadlist. Aadel on valmis tegema vaid seda, mis on tema auga kooskõlas. Aadel ei pea täitma käsku, mis on tema põhimõtetevastane. Samuti, Montesquieu nõustub mandevilliga, et au aitab tõsta üldist konkurentsi ja seeläbi elavdab majandust
annaabi.ee 
