· Üle maailma jaotatakse uimastid toime järgi kesknärvisüsteemile : ergutavad ained e. stimulandid ( amfetamiin, nikotiin, kokaiin, ecstasy jt.) kutsuvad esile meeleolu, enesekindluse ja uljuse tõusu. Meie organismi poolt toodetud erguti- dopamiin on tunduvalt nõrgema toimega. · aeglustavad ained e. depressandid (heroiin, alkohol, osad ravimid jt.) viivad organismi rahu ja lõõgastuse seisundisse. Meie organismi poolt toodetud rahusti- endorfiin on tunduvalt nõrgema toimega. · meelepetteid e. hallutsinatsioone tekitavad ained (LSD, PCP, fentsüklidiin jt.) kutsuvad ajus esile nö. "lühise"- kaob reaalsustaju, elatakse fantaasiamaailmas, kaob ohutunne jne. Seda tüüpi looduslikku ainet pole teadus veel organismist leidnud. Stimulant · Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad
Prolaktiin — reguleerib rinnanäärmete kasvu ja funktsiooni ning kutsub esile laktatsiooni ning järglaste eest hoolitsemise instinkti. *Troopsed hormoonid – hormoonid, mis stimuleerivad näärmete tööd ehk teiste hormoonide sünteesi. 2) Kesksagar sekreteerib järgmiseid hormoone: α-melanotsüüte stimuleeriv hormoon – toodab melaniini ja selle arvel suurendab naha pigmentatsiooni ning naha vastupidavust UV-kiirgusele. Beeta endorfiin – toimib valuvaigistina, omab stressivastast efekti, tagab närvisüsteemi toonuse vähenemise. γ-lipotroopne hormoon - kiirendab rasvhapete rasvade jaotumise nahas ning vähendab rasva sünteesi ja sadestumist. γ-melanotsüüte stimuleeriv hormoon – omab α-melanotsüüte stimuleeriva hormooniga sarnast funktsiooni. Met-Enkefaliin – reguleerib käitumuslike tegureid ja valu.
lümfaatilise koe involutsiooni, neil on kataboolne toime ja samuti põletikke pärssiv toime; Androgeensed kortikosteroidid- mõjutavad sugulist käitumist; Neerupealiste säsi Adrenaliin; Noradrenaliin; Testised Testosteroon- mõjutab isasloomade sekundaarsed sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist; Munasarjad Östrogeen- reguleerib emaslooma sekundaarsed sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist; Progesteroon- kollakeha hormoon; Platsenta Progesteroon; Östrogeen; -endorfiin; Psüühilised e. tunnetusprotsessid- protsessid, mille abil õpib loom tundma ümbritsevat keskkonda. Aisting- lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi Väliskeskkonna aistingud nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, temperatuur, puudutamine, liigutamine, tasakaal ja valu Sisekeskkonna e. orgaanilised aistingud Taju- vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Koosneb aistingutest. Nägemistaju Ruumitaju Ajataju
e) ...kõike eelevat (a kuni d) 3. Oimusagara(e. temporaalsagara) funktsioonide hulka(inimestel) kuuluvad muuhulgas? a) Auditoorse info töötlus sh. Keeleinfo töötlus b) Motoorse tegevuse planeerimine ja ellu viimine c) Motoorse tegevuse planeerimine d) Värvide ja liikumise töötlemine visuaalinfost e) Ratsionaalne arutlemine ning pikaagsem tegevuse ette planeerimine 4. GABA e. gamma-amino võihape on? a) ...monoamiin b) ...enkefaliin c) ...endorfiin d) ...aktiveeriva toimega virgatsaine e) ...inhibeeriva toimega virgatsaine 5. Kesknärvisüsteemi tasandil on alkohol? a) ...opiaat b) ...diureetikum c) ...depressant e närvilõõgasti d) ...stimulant e närvierguti e) ...hallutsinogeen e närvihälviti 6. Küsimust ei tea aga vastused: a) Menstruaalfaasiks b) Ovulatsiooniks c) Karvanääpsustaadiumiks d) Follikulaarfaasiks e) Luteaalfaasiks 7. Hüpnoos? a) Kõike allpoolmainitud(B-E)
Pro – ga peptiidsidemes cis- asendis -C=O ja –NH on peptiidrühmas polaarsed ja võivad anda 2 H-sidet (stabiliseeriv side ahelas) Tavatingimustes stabiilne, mitteensümaatiliselt hüdrolüüsub vaid tugevate hapete või alustega kuumutamisel Molekulid võtavad mitmeid sobivaid konformatsioone (vajalikud füsioloogiliste funktsioonide täitmiseks) Peptiidid –koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappe jääkidest, endorfiin on peptiid, peptiidsed ravimid nagu nt penitsilliin. Oligopeptiidid (2-20 aminohappejääki) Polüpeptiidid (25-50 aminohappejääki) Üle 50 aminohappejäägi sisaldavat polüpeptiidi nimetatakse valguks- Vastavalt aminohappejääkide sisaldusele: Dipeptiid, Tripeptiid, Tetrapeptiid Jne Igas peptiidis on ahela ühes otsas vaba aminorühm (peptiidis N-terminus) ja teises otsas karboksüülrühm (peptiidis C-terminus), nimetuse andmist ja AH-jääkide nummerdamist alustatakse N-
ja isegi vähkkasvajad. Naerujooga ergutab ja parandab ainevahetust ja vähendab meie füüsilist, vaimset ja emotsionaalset stressi, luues lühikese ajaga emotsionaalse tasakaalu, heaolu ja rõõmu. Naer paneb vappuma rindkere ja kõhu, tehes ,,sisemise sörkjooksu", mis masseerib ja suurendab verevarustust seedeelundites ja lümfisüsteemis, puhastades keha ja organeid jääkainetest. Naeru mõjul eritub hormoon endorfiin, mille toime on võrreldav morfiini omaga, kuid ületab viimast mitukümmend korda. Endorfiin ergutab organismi hormonaalset regulatsiooni ning toimib ühtlasi soodsalt mälule, seksuaaltalitlusele ja õppimisele. Samal ajal on endorfiinil ka valu vaigistav ja immuunsust tugevdav toime. Naeruharjutused eemaldavad kopsudest seiskunud õhu ja täidavad need värske õhuga tuues seeläbi rohkem hapnikku vereringesse. See parandab tervist ning hoiab meid rõõmsate ja energilistena
nahka A- ja E-vitamiiniga, mõjudes noorendavalt. Protseduur mõjub niisutavalt kuivale nahale ning lõppeb rahustava massaaziga. Naha normaalseks elutalitluseks aitavad kaasa sokolaadis olevad mikroelemendid raud, mangaan, kaalium, kaltsium. Sokolaadi koostises on veel kofeiin ja taniin. Kofeiin stimuleerib vereringet, normaliseerib lümfivoolu, aktiviseerib rasvade lagunemist, mis on oluline tselluliidi ja liigse kaalu puhul, väljub endorfiin, mis tekitab mõnutunde. Sokolaad stimuleerib serotoniini sünteesi, mis tõstab elutoonust ja takistab depressiooni teket. Sobib: · Südamehaigused · stress · kuiv nahk · rasvane ja poorne nahk · halb tuju Lümfimassaaz ehk manuaalne lümfidrenaaz on nahka ja nahaaluseid kudesid mõjutav pindmine massaaz, mis stimuleerib lümfivedeliku voolu ja ergutab jääkainete eemaldamist kehast,
arendada toimetulekuväärtused, et stressiga toime tulla. - Minimiseerin oma vajadusi (nutan vähe, olen leplik--tähelepanu minu ebamugavusele ja hooldaja kättesaadavusele langeb). --- ligipääs tunnetele langeb. - Maksimiseerin (hästi nõudlik ja ei kontrolli üldse impulsse)--- negatiivne representatsioon oma hooldajast ja endast (psühhopatoloogia). Miks on beebile vaja puudutust? Ta on harjunud (rasedus) saama puudutust. Endorfiin (opioid), mis tekitab õnnetunnet, vähendab valu. Beeta-endorfiin- HALB. Tekib ainevahetuse tulemusena. Alguses on lapse areng ülikiire. Kõige enam on vaja organismi arenguks vaja valke. Lapsed vajavad puudutust, sest sisemine pinge on suur, neil on eluliselt vaja puudutust ( nad nühivad). Boulby räägib, et kui on turvaline suhe, siis on laps uudishimulik ja tal on sisemine motivatsioon, lisamotivatsioon pole vajalik. Nad on edukamad nii akadeemiliselt kui ka emotsionaalselt.
vähkkasvajad. Naerujooga ergutab ja parandab ainevahetust ja vähendab meie füüsilist, vaimset ja emotsionaalset stressi, luues lühikese ajaga emotsionaalse tasakaalu, heaolu ja rõõmu. Naer paneb vappuma rindkere ja kõhu, tehes ,,sisemise sörkjooksu", mis masseerib ja suurendab verevarustust seedeelundites ja lümfisüsteemis, puhastades keha ja organeid jääkainetest. Naeru mõjul eritub hormoon endorfiin, mille toime on võrreldav morfiini omaga, kuid ületab viimast mitukümmend korda. Endorfiin ergutab organismi hormonaalset regulatsiooni ning toimib ühtlasi soodsalt mälule, seksuaaltalitlusele ja õppimisele. Samal ajal on endorfiinil ka valu vaigistav ja immuunsust tugevdav toime. Naeruharjutused eemaldavad kopsudest seiskunud õhu ja täidavad need värske õhuga tuues seeläbi rohkem hapnikku vereringesse. See parandab tervist ning hoiab meid rõõmsate ja energilistena
,,ilma konkreetse haiguseta" tekkivatel sümptomitel võib olla konkreetne bioloogiline põhjus. Psühhiaatrilised sümptomid võivad olla neuroloogilisele haigusele iseloomulikud (ka raske neuroloogilise haiguse nähtudeks). Psühhiaatrilised sümptomid võivad olla ravitava haiguse tunnuseks. Loeng 4 Toomas Põld 01.03.2016 Kehal on vaja stressi. Miks teeme trenni? -> higistame, väsime (see siis hea??) -> hea on hoopis see, et keha hakkab erinevaid hormoone (aineid) eraldama/tootma (endorfiin, dopamiin). Morfiini tootmine -> mõnu ja heaolu tunne, kuid eelkõige ellujäämisinstinkti tõttu. Psühhosomaatika tegeleb psüühikahäirete ja kehaliste haiguste vaheliste seostega. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisud
seoses õppimisvõimega Noradrenaliid Tähelepanu, ärksus Dopamiin Üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus Serotoniin Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Gammaaminovõihape Väga universaalne pidurdusvirgatsaine, eriti interneuronites Endropioidid (nt β-endorfiin) Valu mahasurumine, sotsiaalne lähedustaju Neuropeptiin Y Söögiisu suurendamine, ärevuse mahasurumine Neuronite jätked, jätketel asetsevad ogad, närvilõpmed ja nei paiknevad struktuurid on saabuva elektrilise ja keemilise teabe mõjul pidevas muutumises. Kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi (особенности) ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme.
Histoloogiliselt on notsitseptorid vabad mittekorpuskulaarsed närvilõpmed. Notsitseptorite lokalisatsioon kudedes ja vahekord neid ümbritsevate struktuuridega on siiani peaaegu uurimata. Sügelemine ja pruritseptorid ? Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. ? Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. ? Antinotsitseptiivne süsteem ? 4 Endogeensed opioidid toimivad lokaalselt valuvaigistavalt. Beeta-endorfiin/ enkefaliin/dünorfiin. Pärinevad immuunrakkudest: T- ja Blümfotsüüdid, monotsüüdid, makrofaagid endorfiini sisaldavad lümfotsüüdid sisenevad põletikukoldesse ja vabastavad endorfiini sensoorsed neuronid omavad opioidretseptoreid. Temperatuuritundlikkus. Külmaretseptorid (sensorid)- tundlikud temperatuuril 10-20 C°, müeliniseeritud hargnevad närvilõpmed, mille harud tungivad epidermise basaalsesse ossa, rohkem kui soojasensorid 3-10 korda.
neuron, millest vabanevad neurotransmitterid: glutamaat, aspartaat, substants P, CGRP. Tsentraalne valu levik: · Seljaaju tagasarves II neuron · Spinotalaamiline trakt (STT) lateraalsel uuem - neo STT mediaalsel vanem ja aeglasem - paleo STT. Ühendused retikulaarformatsiooni, limbilise süsteemi, hüpotaalamuse ja periakvaduktaalse hallainega. Analgeesia on valu täielik puudumine notsentsel ärritamisel. Endogeensed opioidid toimivad lokaalselt valuvaigistavalt. Beeta-endorfiin/enkefaliin/dunorfiin. Pärinevad immuunrakkudest: T- ja B-lumfotsüüdid, monotsüüdid, makrofaagid endorfiini sisaldavad lümfotsüüdid sisenevad põletikukoldesse ja vabastavad endorfiini sensoorsed neuronid omavad opioidretseptoreid. Temperatuurimeele sensoriteks on nahas paiknevad külma-, sooja- ja valusensorid. Mingi kindla tempreatuuriga keskkonnas viibimisel termosensorid adapteeruvad. Temperatuuri muutusel hakkab sensorite poolt väljasaadetavate impulsside sagedus
toimuda membraani depolariseerumine? Hüperpolarisatsioon on põhjustatud K ja Cl kanalite avatusest (K välja, Cl sisse). Depolariseerumine saaks toimuda kui liigsed Cl ioonid lahkuvad rakust ning rakku pääseks K ja Na ioone. Endomembraanid (ER/Golgi) 1. Nimetage vähemalt 5 rakkudest ER/Golgi vahendusel sekreteeritavat valku 1- antiproteaas, seerumalbumiin, insuliin, glükagoon, glükoproteiinid, proteoglükaanid, kollageen, amülaas, endorfiin, monoklonaalsed antikehad, erütropoietiin, mutsiinid, 2. Kirjeldage SRP (signaali äratundja partikkel) struktuuri ja milleks vajalik. SRP on tsütoplasmas paiknev valguline RNA-d sisaldav kompleks, mis seostub signaaljärjestusega, ribosoomi suure subühikuga ja SRP retseptoriga. SRP koosneb ~300 nukleotiidi pikkusest RNA ahelast ja kuuest valgust (P9,P14,P19,P54,P68,P72 number näitab molekulmassi kilodaltonites)
sellest pingest, lõdvestumine, rahunemine. Moduleerivad närviprotsessi- virgatsained- neuromediaatorid. Serotoniin- puudus või nende retseptorite nõrk tundlikkus kutsuvad esile ärevuse, hirmu, rahutuse, ja vastupidi- piisav konts või tundlikkus, hea töö retseptorites tekitavad rahulolu, enesekindluse. Noradrenaliin- erutab, ergutab. Tekivad kõrgendatud meeleolud. Dopamiim- tähelepanu suunamine vajalikele objektidele. Endorfiin, morfium- valu vaigistav toime füüsiliste tunnete suhtes, meeleolu teke, joovastus. Muskariin- maailmatunnetus, nägemused. Jm narkootikumid. Naalduv tuum- vahendab ärevustunnet, maniakaalsust. Kui süsteem ei tööta õigesti, siis on liigerutus või ärevus. Ajukoores on emotsionaalsete seisundite ja reageeringute puhul olulisem parem poolkera. Ürgsed keskused on kontrollitud ajukoore protsessidega. Normaalselt hoiab ohjes. Kui miski häirib ajukoore tööd,
Emotsioonid reguleerivad õppimises positiivset ja negatiivset kinnitust. Midagi ei õpita kui ei saada positiivset tundmust. Emotsioon omab kinnitavat mõju. Võib saada eesmärgiks omaette. retseptorite nõrk tundlikkus kutsuvad esile ärevuse, hirmu, rahutuse, ja vastupidi- piisav konts või tundlikkus, hea töö retseptorites tekitavad rahulolu, enesekindluse. Noradrenaliin- erutab, ergutab. Tekivad kõrgendatud meeleolud. Dopamiim- tähelepanu suunamine vajalikele objektidele. Endorfiin, morfium- valu vaigistav toime füüsiliste tunnete suhtes, meeleolu teke, joovastus. Muskariin- maailmatunnetus, nägemused. Jm narkootikumid. taju omadused TAJU Esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess, tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne kujund. Aistingute põhjal loob taju meile tervikliku pildi maailmas. Lisaks füüsilisele tervikule tuleb juurde ka asjade tähendus. Sõltub kogemusest, mõtlemisest, eeldab tähelepanu
Erinevaid virgatsaineid on üsna palju ja kõik need ained täidavad mingit kindlat teadvuselamust inimesel. Näiteks noradrenaliin reguleerib inimese tähelepanuvõimet ja ärksust; dopamiin reguleerib aga üldist 13 motiveeritust ja edasipüüdlikust; serotoniin aga inimese meeleolu, und ja hetkeajede kontrollimist; atsetüülkoliin õppimist, mälu ja ärkvelolekut; neuropeptiid Y söögiisude suurendamist ja ärevuse mahasurumist; β-endorfiin valu mahasurumist ja sotsiaalset lähedustaju. Me kõik oleme näinud punast värvust, mis on nii mõnelegi lemmikuks värviks. Selle punase värvuse loob meile aju. Kuid punane värv on olemas just sellepärast, et esinevad ka teisi värvusi, mis lasevad eristada punasel värvusel teistest värvustest punasena. See tähendab seda, et punast värvust ( nagu ka teisi värvusi ) ei ole tegelikult olemas. Näiteks kui ei oleks olemas mitte ühtegi
annaabi.ee 
