Lüsosoomid 11.klass 04.11.2007 Tallinn 2007 Sisukord Lk 2: Sisukord Lk 3: Sissejuhatus Lk 3: Lüsosoomide tüübid Lk 4-5: Lüsosoomid Lk 6: Ainete teekond lüsosoomidesse Lk 7-8: Lüsosomaalsete ensüümide defektidest tingitud haigused Lk 9: Kokkuvõte Lk 10: Kasutatud kirjanuds 2 Sissejuhatus Lüsosoomid on ühekihilise membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid (Ensüümid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure.), mis moodustuvad Golgi kompleksist. Lüsosoomide suurus võib olla 0,25-0,5 µm ja ühes rakus on neid enamasti kuni paarsada. Lüsosoomid jagunevad kaheks. Esiteks primaarsed lüsosoomid, teiseks sekundaarsed lüsosoomid. Primaarsed sisaldavad vaid
Tsütoplasmavõrgustik koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. 2. Mis ülesanded on tsütoplasmavõrgustikul? Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene transport ja karedal tsütoplasmavõrgustikul on ribosoomid, kus toimub valkude süntees. 3. Kuidas moodustuvad uued ribosoomid? Ribosoomid valmistatakse rakutuumas olevates tuumakestes. 4. Mille poolest erinevad ribosoomid teistest rakuorganellidest? Ribosoomidel puudub membraan. 5. Mis ülesandeid täidavad lüsosoomid? Lüsosoomid lagundavad aineid, mida enam rakk ei vaja. 6. Kirjeldage mitokondri ehitust. Mitkonder on ümbritsetud kahe membraaniga ning sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. 7. Mis tähtsus on mitokondritel? Mitkondrites toimub hingamisahela lõpp faas ja sealt tuleb energia, mida rakk vajab elutegevuseks 8. Miks on eri rakkudes erinev arv mitokondreid? Sest erinevad rakud vajavad erineval hulgal energiat. Kokkuvõte
Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste Lüsosoomid (T, L) kaudu aineid. Seal Lüsosoomid on ühekordse moodustavad ka lüsosoomid. membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Nendes lagundatakse Ühed lüsosoomid sisaldavad makromolekule ja oma üksnes ensüümvalke, teised otstarbe kaotanud
2 Tsütoplasmavõrgustik Tsütoplasmavõrgustik koosneb kanalitest ja tsitsernikestest. Tsütoplasmavõrgustik on membraanidest moodustunud põiekeste ja tsitsernide süsteem. Tsütoplasmavõrgustik jaguneb: 1) Kare tsütoplasmavõrgustik, mille ülessandeks on valkude süntees.Karedas tsütoplasmavõrgustikus eralduvad lüsosoomid. 2) Sile tsütoplasmavõrgustik, milles toimub valkude kõrgemate struktuurite omandamine, ainete "pakendamine". Asub tuumast eemal. Tsütoplasmavõrgustik 3 Golgi kompleks Golgi kompleks avastati aastal 1898. Avastajaks oli teadlane Camillo Golgi(itaallane)
terveid baktereid või palju molekule. Infovahetus läbi membraani retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast molekule ning muutes oma kuju vallandab raku sees biokeemilisi reaktsioone. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternikeste süsteem. Täidab kogu rakku. Jaotatakse kolmeks: Karedapinnaline on kaetud ribosoomidega, mis sünteesivad valke. Tuumale lähedamal. Eralduvad lüsosoomid. Siledapinnaline paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja süsivesikute sünteesist. Asub tuumast eemal. Golgi kompleks valkude kõrgemat järku struktuuride omandamine (töötlemine ja pakkimine lüsosoomidesse). Eralduvad lüsosoomid, mis on täidetud valmis valgumolekulidega. Osaleb rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises. Ribosoom koosneb rRNA molekulidest ja valkudest. Ei ole ümbritsetud membraaniga. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes
Ehitus · Eestipäraselt lagundavad kehakesed · Leidub kõigis loomsetes rakkudes ja kõrgemate seente taimede ja ainuraksetes. · Tekivad teatud osade eemaldumisel Golgi kompleksist. Ehitus · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid. · Keskmine diameeter 0,5 mikromeetrit. Suurimad kuni 1 mikromeeter · Sisaldis on elektrontihe. Primaarsetes struktuurne. · Eristatakse primaarseid ja sekundaarseid · Primaarsed on eraldunud Golgi kompleksist. Sekundaarsed on primaarsed, mis on liitunud ülearuse materjaliga rakus. Ülesanded · Kiirendavad/aeglustavad peptiid-, glükosiid- ja esterseoste hüdrolüüsi
Kas rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest? 28. Kas aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat? 29. Kas transportvalgud vajavad aktiivseks transpordiks energiat? 30. Kas amööb toitub fagotsütoosi teel? 31. Kas inimene toitub fagotsütoosi teel?(ei) 32. Kas ribosoomid pannakse kokku BMW tehases?(ei) Kas ribosoomides toimub valkude süntees? 33. Kas ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes? 34. Kas lüsosoomid avastati 1951. aastal? 35. Kas lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid? 36. Kas Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine? 37. Kas lüsosoomid moodustuvad Golgi kompleksis? 38. Kas Golgi kompleks avastati aastal 2008?(ei) 39. Kas Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse? 40. Kas mitokondrid avastati 1886. aastal? 41
· Tsentrosoomist lähtuvad kääviniidid tõmbuvad raku jagunemisel ajal kromosoome lahku. Endoplasmaatiline retiikulum (ER) · Organell mis esineb kõigis eukarüootsetes (päristuumsetes) rakkudes · Jaguneb kolmeks: siledapinnaline ER ja karedapinnaline ER ja Golgi kompleks · Struktuur moodustavad ühekordse membraaringa ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid. Koos moodustavad võrgustiku. Endosoomid ja lüsosoomid. Sütoplasmavõrgustik · Karedapinnaline ER paiknevad ribosoomid, mis osalevad valgussünteesil. · Siledapinnaline ER Koosneb harunevatest torukestest ka nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. Sünteesitakse teatud süsivesikute ja lipiidide. Ca kogumine ja säilitamine. Golgi kompleks 1. Tsütoplasmavõrgustikult saabunud materjali sorteerimine 2. Nende ühendite biokeemiline muutmine 3. Materjalide pakendamine membraanidesse 4. Membraanide varu 5
Golgi kompleks on ühendatud kanalikeste abil tsütoplasmavõrgustikuga. Sealt satuvad ained Golgi kompleksi. Golgi kompleksi ülesandeks on rakus sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Need valgud, mis toimivad ensüümidena, pakitakse lüsosoomidesse. Lisaks osaleb Golgi kompleks ka rakumembraani ja rakukesta moodustamises. 11 Lüsosoom Lüsosoomid on ühekihilise membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid (Ensüümid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure.), mis moodustuvad Golgi kompleksist. Lüsosoomide suurus võib olla 0,25-0,5 µm ja ühes rakus on neid enamasti kuni paarsada. Lüsosoomid jagunevad kaheks. Esiteks primaarsed lüsosoomid, teiseks sekundaarsed lüsosoomid. Primaarsed sisaldavad vaid
15. Fagotsütoos – tahkete ainete neeldumine rakku 16. Pinotsütoos – vees lahutunud ainete neeldumine rakku 17. Tsütoplasmavõrgustik (ER) – põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mille ehituses on membraanid, fosfolipiidid, valgud 18. Sile ER – süsivesikute ja lipiidide süntees 19. Kare ER – kinnituvad ribosoomid, valkude süntees 20. Ribosoomid – mittemembraanne rakuosa, koosnevad rRNAst ja valkudest 21. Lüsosoomid – seotud rakus toimuvate lagunemisprotsessidega, lagundab vanu rakuosi 22. Golgi kompleks – koosneb membraanist, lüsosoomide teke, osaleb rakumembraani uuendamises, taimede rakukesta loomises 23. Mitokonder – energia tootmine, ATP süntees, toimub raku hingamine, arv rakus oleneb energiavajadusest 24. Tsütoskelett – tugi- ja liikumissüsteem (toetab rakku, liigutab rakku ja tema osi, osaleb fagotsütoosil) 25. Müofibrill – valguline niidike ?
Materjal 1. Loetle elutunnused *Elutunnused on: 1 )Rakuline ehitus 2) Kohanemine 3) Paljunemine 4) Areng (otsene ja moondeline arend) 5) Aine ja energia vahetus 6) Reageerimine välis ärritustele 7) Pärilikkus 2. Nimeta loomaraku osad ja organellid *Loomaraku osad on: 1) Rakutuum 2) Tsütoplasma *Loomaraku organellid on: 1) Tsütoplasmavõrgustik 2) Golgikompleks 3) Tsütoskelett 4) Ribosoomid 5) Mitokondrid 6) Lüsosoomid 3. Võrdletabelis seene, looma ja taime rakku Kõigil on eelnevad kuus.Taime rakul lisanduvad Suured vakuoolid, membraanikest ja plastiidid. Seenerakul lisandub membraanikest 4. Kõikide rakuosade ja organellide ülesanded. *Rakutuum-Juhib kogu raku elutegevust *Tsütoplasmavõrgustik-Seal toimub ainete liikumine ja lipiidide ja sahariidide süntees *Tsütoskelett-See on rakutugi ja liikumissüsteem *Golgikompleks-Selles toimub valkude sorteerimine ja transport
RAKUTUUM: EHITUS ÜMBRITSETUD 2 MEMBRAANIGA, MILLES PAIKNEVAD POORID; SISEMUSES ON DNA, RNA'D, VALGUD JA TEISED ÜHENDID; TUUMAS ON MITU VÄIKSEMAT TUUMAKEST; JAGUNEMISE EEL MUUTUVAD KROMOSOOMID NÄHTAVAKS; KUJULT ENAMASTI ÜMAR; TALITLUS KROMOSOOMIDES PAIKNEB INFORMATSIOON KOGU ORGANISMI EHITUSE JA TALITUSE KOHTA; KÕIK KROMOSOOMID ON PAARILISED JA KOOSNEVAD GEENIDEST; GEENID MÄÄRAVAD ORGANISMI TUNNUSED. RAKUMEMBRAAN: EHITUS KOOSNEB PÕHILISELT FOSFOLIPIIDIDEST JA VALKUDEST; FOSFOLIPIIDID MOODUSTAVAD 2 KIHTI, VALGU MOLEKULID PAIKNEVAD KAS NENDE PEAL VÕI VAHEL; LOOMARAKU MEMBRAANID SISALDAVAD KOLESTEROOLI; TALITLUS ERALDAB RAKU SISEKESKKONDA VÄLISKESKKONNAST; KAITSEB RAKKU KAHJULIKE MÕJUTUSTE EEST; ÜHENDAB OMAVAHEL RAKKE; MEMBRAANI VAHENDUSEL TOIMUB AINE-, ENERGIA- JA INFOVAHETUS RAKU JA VÄLISKESKKONNA VAHEL; MEMBRAANI LÄBIVAD MÕLEMAS SUUNAS ANORGAANILISED JA ORGAANILISED AINED ; AINETE LIIKUMISES ERISTATAKSE PASSIIVSET JA AKTIIVSET TR...
membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Värvuselt on roheline.
TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett · Tsentrosoom Raku tuum Rakutuum koordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib elutegevust. · kaksikmembraan · Kromatiin DNA+valgud · Kromosoom kokkupakitud kromatiin · Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes
Fosfolipiidid on kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid välispinnal.Ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku, rakumembraani vahendusel toimub: ainevahetus,infovahetus, energiavahetus. 7. Kirjelda järgmiste rakuorganellide ülesannet : · Ribosoomid- valkude süntees · Tsütoplasmavõrgustik- Ülesandeks rakusiseste ainete transport. · Lüsosoomid- lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule · Golgi kompleks- pakib,sorteerib,väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. · Mitokondrid- Raku varustamine energiaga 8. Millise ehitusega on tsütoskelett ning kuidas see talitleb? Päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik,mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks.
Rakumembraan Ehitus: Y Kaks kihti fosforlipiide Y Valgumolekulid Y Kolesterool Y Digosahhariid(välispinnal) Ülesanded: Y Hoiab sisu koos ning kaitseb Y Ainete valikuline transport rakku; 1)passiivne transport ning 2)aktiivne transport Y Endotsütoos nt. Õgirakud Y Seob rakud kudedeks Y Retseptor(valgud vahetavad infot) Rakuorganellid Membraarsed; tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, mitokonderid, lüsosoomid, vaukoolid, plastiidid Mittemembraansed; ribosoomid, tsütoskelett, tsentrosoom, viburid & ripsmed Tsütoplasmavõrgustik - mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ning võrgustik on seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Toodab fosforlipiide Golgi kompleks - valkude töötlemine ja nende pakkimine lüsosoomidesse ja sekreedipõiekestesse Mitokonderid - kujult ümarad või pulkjad. Ül. On raku varustamine energiaga Lüsosoomid - nendes lõhustatakse mitmesuguseid aineid
Tuumake - toodab ribosoome ja RNA süntees Tsütoplasma - seob rakuorganellid tervikuks - tagab toitainete laialikandmise rakus Tsütoplasmavõrgustik (ER) Siledapinnaline ER - varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees Karedapinnaline ER - valgusüntees Ribosoomid - Valgusüntees Golgi kompleks - Rakumembraani ja rakukesta moodustamine - Valkude töötlemine ja pakkimine põiekestesse Lüsosoomid - Lagundavad surnud ja mittevajalikke rakustruktuure - Rakusisene seedimine Mitokonder - varustab rakku energiaga Tsütoskelett - hoiab raku kuju - kindlustab raku liikumise Tsentrosoom - Ainult loomarakkudel - olulised rakujagunemisel TAIMERAKK Rakumembraan, rakutuum, tuumake, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, golgi kompleks, lüsosoomid, mitokonder, tsütoskelett. Rakukest - Kaitse ja toestus - Peamiselt tselluloosist Vakuool
4)Ca2+ ioonid depoo lihasrakudes *Karedapinnaline ER 1) Kanalitel ribosoomid 2)Valkude süntees =>polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum. 3)Ribosoomides membraane pole *Sisaldavad rRna ja valgumolekule Golgikompleks *Koosneb membraaniga ümbritsetud okaathatest tsusternidest ja põiekestest ning neid ühendatavatest kanalitest *Ained satuvad sinna ER-i kanalitest *Toimub lõplik valkude ümbertöötlemine ja pakkimine põiekestesse. *Osaleb rakumembraani moodustaminel *Lüsosoomid moodustavad Golgi kompleksist Lüsosoomid *Ühekihiline membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis moodustavad Golgi kompleksi (Primaarsed: Sisaldavad mitteaktiivseid ensüümvalke)(Sekundaarsed:Sisaldavad lagundavaid ensüüme) Lüsosoomide funktsioonid *Kindlustavad surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamise. *Tagavad rakku sattunud võõrorgaanika (antigeenide) lõhustamise. *Rakusisene seedimine fago- ja pinotsütoos (ainuraksete toitumine)
Iga ribosoom koosneb kahest osast, mis on moodustunud valgu ja rRNA molekulidest. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid. Siledapinnalisel ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Iga ribosoom on kaheosaline (rRNA ja valk). Ribosoomid pannakse kokku tuumakestes. Mitokondris ja kloroplastides on ka ribosoomid. Valgu sünteesi ajal moodustuvad ribosoomid polüsoome- ühe mRNAga seotud ribosoomide kogumik. Lüsosoomid ühekorde membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Ühed lüsosoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke, teised lagundavad aineid ja lõhustavad ensüüme. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi-põiekestesse ja lüsosoomidesse. Golgi k. toimub valkude
Paindlik raku sisetoes. Fikseerib suuremate rakustruktuuride asendi (mitte päris jäigalt) .seob raku ühtseks tervikuks. Ainuraksed ja makrofaagid liiguvad tsütoskeleti abil. Vibur - on tsütoskeleti osa. On kõigil loomade spermidel ja paljudel ainuraksetel . Tsentrosoom - Tsütoskeleti osa on tuuma juures. Puudub taimerakkudes. Koosneb kahest tsentrioolist. Endosoomid Golgi kompleksist eralduv membraani pakendatud materjal , kasutatakse raku sees/väljas Lüsosoomid hüdrolüütilisi ensüüme sisaldavad membraanstruktuurid, happelises keskkonnas hüdrolüüs Autofaagia mittevajalikke rakustruktuuride / rakkude lagundamine. Nälja korral (ja veel mõned, uuri järgi) Heterofaaagia algloomade toitumine. Õgirakkude toime imetajates (sh inimeses) Ribosoomid Kõige väiksemad ja arvukamad rakustruktuurid. Valkudest ja RNA-ST (rRna) koosnevad kompleksid. Ülesanne on valgusüntees. Katalüüsib aminohapete vahelisi peptiidsideme teket valk.
Hulkraksed: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, putukad, seened 4.Loomarakk Ribosoomid Tekivad tuumakeses. Koosneb RNAst ja Sünteesib valke valgust, pole membraane, kõige väiksem Lüsosoomid Ühekordse membraaniga põieke ainete lagundaja, tagab ainevahetuse nälgimisel Golgi kompleks Koosneb: membraanidega ümbritsetud *Osaleb rakumembraani põiekesed, tsisternikesed, neid ühendavad moodustumisel
mis sisaldavad geene. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. Membraanideks on poorid. Tuumaväline osa kaetud tsütoplasmaga. 2) Rakk on kõige väiksem osake, millel on omane elutegevus ja mis võib elada iseseisvalt 3) Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakud moodustavad kogumikke, mida nimetatakse kudedeks st. koed koosnevad rakkudest. Tähtsamad organellid on mitokondrid nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja elutegevuseks Ribosoomid neis sünteesitakse valke Lüsosoomid membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Raku ehitus Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Raku kujud: Rasvarakud ümarad Näärmerakud kuupjad st. rakkude kuju on vastavuses nende ülesannetega. Koed: Kattekude Lihaskude Närvikude Side- ja tugikude Rakkude paljunemine: Pärilikkusaine kahekordistub
Talitus:Ribosoomides toimub valkude süntees · Ribosoom Valgusünteesi organellid, tekivad rakutuumas olevatest tuumakestest. Koosneb kahest alamüksusest. Nende koostises on RNA ja valgud. Talitus:Valkude süntees · Golgi kompleks Koosneb membraansetest kotikestest. On seotud tsütoplasma võrgustikuga. Ülesanne: valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomidesse ja sekreedipõiekestesse. · Lüsosoomid On ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke. Talitus:Vanade ja mittevajalike rakuosade ja molekulide lagundamine. · Mitokonder On ovaalse kujuga,ümbritsetud kahekordse membraaniga Talitus: varustab rakku energiaga · Tsütoskelett On raku tugi- ja liikumissüsteem.Ta koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab võrkja süsteemi, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamiku organelle.
kromosoom (haploidne kromosoomistik) · Väikestes DNA rõngasmolekulides PLASMIIDIDES asuvad geenid, mida bakteril pole tavaolukorras vaja · Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan · Rakumembraani ümbritseb rakukest · Rakukesta pinnal on limakapsel (kaitseb kuivamise eest) · Ribosoomid on ehituselt eukarüootide ribosoomidest erinevad · Tsütoplasmas on varuainete terakesed · Puuduvad: mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasmavõrgustik, Gogi kompleks, lüsosoomid BAKTERIRAKKE ISELOOMUSTAVAD · Viburid · Karvakesed ehk piilid · Gaasivakuoolid ehk aerosoomid · Spoorid PÕHITÜÜBID KUJU JÄRGI Kokid e. kerabakterid Spiroheedid e. keeritsbakterid Pulkbakterid e. Niitjad bakterid kepikesed Spirillid e. Jätketega bakterid kruvibakterid
toimub aine- ja energiavahetus Tsütoplasma Seob organelle; poolvedel sisekeskkond Tsütoplasmavõrgustik: Ainete liikumine rakus mööda kanaleid; - karedapinnaline endoplasmaatiline - Valkude süntees retiikulum - Lipiidide ja süsivesikute süntees - siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomideks Lüsosoomid Lagundatakse aineid nt: makromolekule Mitokonder Energiaga varustamine nt: glükoosi lagundamine Tsentrosoom Rakujagunemise ajal kääviniitide moodustumine Tsütoskelett Raku tugi- ja liikumissüsteem Tsentrosool Tsentrosoomi osa, mis koosneb mikrotuubulitest
rRNAd ja valgumolekule TÄHTSUS Ribosoomis toimub valgu süntees 6)Golgi kompleks Koosneb üksteise peal asetsevatest lamedatest torukestest ja põiekestest nende otstel. Osad on ümbritsetud membraaniga TÄHTSUS *ühenduses tugiplasma võrgustikuga, kust satuvad Golgi kompleksi mitmesugused valgud. Seal toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. * Golgi kompleksist moodustuvad lüsosoomid 7)lüsosoomid Membraaniga ümbritsetud põiekesed kus lagundatakse erinevaid molekule. Paiknevad tsütplasmas. Jaotuvad: *primaarsedsisaldavad ensüümvalke *sekundaarsedsisaldavad ensüüme ja ka lagundatavaid aineid TÄHTSUS Lüsosoomides toimub mittevajalike rakustruktuuride ja ainete lagundamine 8) mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga sisemine membraan moodustab sissesopistusi(harjad) Ülejäänud sisemuse moodustab maatriks kus leidub DNAd RNAd ja ribosoome
- Lühikese eluaega rakud: vererakud, seemnerakud. Pika elueaga rakud: maksarakud. Jagunemisvõime kaotanud rakud: närvirakud. -Rakumembraan kaitseb, transpordib aineid, ühendeid, tuvastab informatsiooni retseptoritega. -Taimsele rakule isel. : *vakuool (raku vananedes tekib üks suur tsentraalvakuool, mis koosneb väikestest vakuoolidest) *plasmiidid(kloroplastid) *rakukest -Loomsele rakule isel. : *tsentrioolid *lüsosoomid -Endoplasmaatiline retiikulum (ER) e. Tsütoplasmavõrgustik toimub ainete liikumine. - Golgi kompleks: * on osa raku sisemembraanist *Piltlikult öeldes talitleb Golgi kompleks kui postkontor - ta pakib ja märgistab valgud või lipiidid ning saadab siis erinevatesse raku osadesse/ valkude ümbertöötlemine ja pakkimine põiekestesse *tsisternides (vedelikumahutites) kogunevad polüsahhariidid
Karüoplasma Seob tuuma tervikuks + + Tuumake rRNA süntees + + Tsütoplasma Seob rakuorganellid + + tervikuks Mitokonder Varustab rakku + + energiaga Ribosoomid Valgu süntees + + Vakuool Sisaldab varu- ja Suured Väiksed jääkaineid Lüsosoomid Ainete lõhustamine + + Karedapinnaline Valkude süntees + + tsütoplasmavõrgustik Siledapinnaline Rasvade ja süsivesikute + + tsütoplasmavõrgustik süntees Golgi kompleks Valkude töötlemine ja + + põiekestesse pakkimine Tentrosoom Osalevad - + kromosoomide jaotamises
· tsütoplasma- sisaldab vett ja selles lahustunud aineid . Selles paiknevad organellid · rakutuum- suunab ja kontrollib raku elutegevust · ribosoomid - neis sünteesitakse valgud · tsütoplasmavõrgustik- mööda selle kanaleid liiguvad ained kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid · mitokonder - varustab rakku energiaga · golgi kompleks- selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud · lüsosoomid- neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid · rakumembraan - katab ja kaitseb rakku , selle kaudu toimub aine-ja energiavahetus Viirused pole elus organismid . Viirustel on küll selliseid omadusi , mille järgi võiks arvata et ta on elus : · pärilikkusaine olemasolu · võime muutuda ja aja jooksul areneda ja omadused miks ta pole elus : · puudub rakuline ehitus · puudub ainevahetus · nad pole võimelised iseseisvalt paljunema
pakitud 46 kromosoomi. Rakutuuma ümbritseb tsütoplasma, mis on poolvedel ja sisaldab orgaanilisi ning anorgaanilisi aineid. Tsütoplasmas asuvad raku organellid, mis on membraanidega ümbritsetud ja täidavad erinevaid ülesandeid. Raku organellid on nähtavad elektronmikroskoobis. Tähtsamad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks. Tsütoplasma võrgustik võib olla sile ja kare. Siledal võrgustikul sünteesitakse süsivesikuid ja rasvu. Karedal võrgustikul asuvad ribosoomid, milles toimub valkude süntees. Väga olulised raku organellid on mitokondrid. Nad varustavad rakku energiaga. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. Ribosoomid on raku kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valke
Endoplasmaatiline retiikulum e. tsütoplasmavõrgustik 1. siledapinnaline 2. karedapinnaline Ülesanded: · ainete rakusisene transport · valkude süntees(karedapinnalisel) · glükogeeni süntees( siledapinnalisel) Ribosoomid: rRNA+ valgud Ülesanded: · valgu süntees Ribosoome leidub tsütoplasmas ja tsütoplasmavõrgustikus. Golgi kompleks: (kompaktsem;põiekesed ümber) Ülesanded: · toimub valkude ümbertöötlemine ja pakkimine. Lüsosoomid ... ensüüme sisaldavad organellid. 1. primaarsed ( sisaldavad mitteaktiivses olekus) 2. sekundaarsed ( sisaldavad aktiivses olekus) Ülesanded: · rakule mittevajalike ainete lõhustamine. Mitokonder -- kaksikmembraansed -- sisaldavad oma DNA-d -- sisaldavad oma RNA-d -- sisaldavad oma ribosoome -- toimub valgu süntees -- paljuneb jagunemise teel Ülesanded: raku varustamine energiaga toodetakse ATP-d
pooled isa seemnerakust. Kokku moodustavad nad 23 kindla kuju ja suurusega paari. 6. Rakumembraan, ehitus, ülesanded. Rakumembraan on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakkuteda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Ta kaitseb raku sisekeskkonda. 7. Rakuorganellid: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid, tsentrosoom, Golgi kompleks, tsütoskelett. Tsütoplasmavõrgustik on rakumembraanist sissesopistunud ning arvukate lamedate põiekeste ja kanalikeste keerukas süsteem. Tsütoplasmavõrgustik moodustab raku ruumalast umbes 10% ja kogu rakus esinevate erinevate membraanide hulgast umbes poole. Tsütoplasmavõrgustiku pinnal toimub erinevate rakus vajalike ainete süntees ja ka mõningate mürgiste ainete kahjutuks tegemine. Samuti säilitatakse ja transporditakse seal edasi vedelikke
(auto-või heterotroof) Eel-või Päristuumne Pärituumne Päristuumne päristuumsed 21. Märgi numbritega rakuosade nimetused! Mis rakk on A ja mis rakk B A: Taimerakk B: Loomarakk 1) Rakukest 2) Rakumembraan 3) Mitokonder 4) Vakuool 5) Golgi kompleks 6) Tsütoplasma 7) Rakumembraan 8) Tuumake 9) Rakutuum 10) Ribosoomid 11) Tsütoplasmavõrgustik 12) Kloroplast 13) Lüsosoomid 14) Plastiid 22. Leia sobivad vasted rakuorganell - ülesanne! Kirjuta esimese tulba organelli kõrvale sobilik täht teisest tulbast. Raku organell Ülesanne c)kontrollib raku elutegevust 1.rakutuum 2.siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik a)süsivesikute ja rasvade süntees 3.karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik d)valkude süntees
Saavad energiat ATP-dest - energiat koondavatest molekulidest. Fagotsüoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Osmoos- selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad rakumembraani madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega lahusesse. Difusioon- ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel. 10. Tsütoplasma organellid. Ehitus ja ülesanded: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, Golgi kompleks, lüsosoomid, mitokondrid; tsütoskelett. Vastus: Tsütoplasmavõrgustik rakuorganell, mis koosneb kanalitest, tsisternikestest, põiekestest. Tuuma välismembraan on alati ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Selle funktsioon: mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakus ainete liikumine. Ribosoomid Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid. Golgi kompleks koosneb tsisternidest, põiekestest, kanalikestest, mis on kõik omakorda ümbritsetud membraaniga
· Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes · Ribosoomides toimub valkude süntees · Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nim. polüsoomideks · Ribosoome sisaldavad ka suuremad rakuorganellid, mitokondrid ja kloroplastid(sünteesitakse nendele vajalikke valke) · Tsütoplasmas leidub veel lüsosoome · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid(nendes lagundatakse ka makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure , samuti fagotsüteeritud aineosakesi) · Golgi kompleksis (koosneb plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest)toimub valkude töötlemine ja seal moodustuvad ka lüsosoomid
Lisaks nendele on ka retseptorvalgud, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (nt. hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid boikeemilisi reaktsioone. Kõige selle tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavalt väliskeskkonna muutustele. 10. Tsütoplasma organellid. Ehitus ja ülesanded: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, Golgi kompleks, lüsosoomid, mitokondrid; tsütoskelett. Tsütoplasmavõrgustik - rakuorganell, mis koosneb kanalitest, tsisternikestest, põiekestest. Tuuma välismembraan on alati ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Selle funktsioon: mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakus ainete liikumine. Ribosoomid - Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid. Golgi kompleks - koosneb tsisternidest, põiekestest, kanalikestest, mis on kõik omakorda ümbritsetud membraaniga
nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. · See osaleb eeterlike õlide, vaikude jt ainete moodustumisel ja transpordil. Valkude muutmine endoplasmaatilises retiikulumis · Enne ,kui valgud jõuavad ER-ist sihtpunkti, neid muudetakse. · Muutused jagunevad neljaks. Golgi kompleks · Valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõplikesse sihtkohtadesse saatmine. · Eralduvad lüsosoomid (põiekesed, kus lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure), mis on täidetud valmis valgumolekuliga. · Valgud saavad oma kõrgemat järku struktuurid. · GK- valkudele lisatud teatud suhkru- ja fosfaatgrupid määravad valgu rakusisese asukoha. Tänan kuulamast!
Golgi kompleks koosneb membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteemist, ained liiguvad Glogi kompleksi ainete sorteerimine, töötlemine tsütoplasmavõrgustikust, ja pakkimine loomarakkudes on kümmekond Golgi kompleksi, taimerakkudes kuni sada lüsosoomid kehaomaste ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine ühekihilise membraaniga hulkraksetes, ümbritsetud põiekesed ja nad kudede lagundamine, sisaldavad mitmesuguseid võõra orgaanilise aine
· Ribosoomides toimub valkude süntees . Ribosoomid · Ribosoomidel puuduvad membraanid , nad sisaldavad rRNA ja valgumolekule . Golgi kompleks · Koosneb membraaniga ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest . · Tsütoplasmavõrgustikust satuvad ained Golgi kompleksi . · Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine j pakkimine põiekestesse . · Golgi kompleks osaleb rakumembraani moodustamisel. Lüsosoomid · Ühekihilise membraaniga põiekesed , mis moodustuvad Golgi kompleksist . · Kindlustavad surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ja rakku sattunud võõra orgaanilise lõhustumise ja lagundamise . · Nendes toimub ka fagotsütoos . Mitokonder Kahe membraaniga ümbritsetud organellid . Välismembraan sile , sisemembraan kurruline ja väljasopistused moodustavad harjakesi . Harjakeste vahel maatriks . · Toimub ATP süntees .
tavaolekus. Antibiootilises keskkonnas on nad olulisteks resistentsusfaktoriteks Rakumembraan katab rakku Rakukest ümbritseb membraani. Selle pinnal asub limakapsel, mis kaitseb kuivamise eest Ribosoomid, erinevad ehituselt eukarüootide ribosoomidest Sisaldised varuaine (tärklid, gükogeen, polüfosfaadid, väävel jne.) terakesed Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, ER, Golgi kompleks, lüsosoomid, tsentrioolid Bakteriaalsed organellid Viburid Fimbriad e. Piilid kinnitumiseks vajalikud valgulised karvakesed raku pinnal Aerosoomid e. Gaasivakuoolid vees elavatel tsüanobakteritel (sinivetikad) reguleerivad raku erikaalu Spoorid paks kest, väike veesisaldus eba soodsate tingimuste üleelamiseks. Säilivad pikka aega Bakterite paljunemine Pooldumise teel: Rakk pikeneb
Kandseened pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm Seenraku organellid · Tuum tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma · Tuumamembraan ümbritsetud membraaniga · Rakukest Koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest · Mitokondrid varustavad seenerakku energiaga · Membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Seente tähtsus looduses Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid aitavad talitleda teistel organismidel: · Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga · Samblikud liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest
tsisternikestest ja põiekestest. Golgi kompleksis toimub: 1. ER-i kaudu saadud valkude modifitseerimine, nt glüko-, lipo- jne proteiinide süntees. 2. Sünteesitud valkude sorteerimine ja pakkimine. Sünteesitud valgud nt väljutatakse rakust eksotsütoosi teel või pakitakse lüsosoomidesse. 3. See on nn membraani reservuaariks. Golgi kompleksi põhjal moodustatakse raku jagunemisel tütarrakkude membraanistik. Lüsosoomid Lüsosoomid on membraansed põiekesed, mis moodustuvad üldiselt Golgi kompleksist, harvem otse ER-ist. Lüsosoomides on Golgi kompleksis sünteesitud ja pakitud valgud ning raku poolt lagundatavad aineosakesed. Lagundamisele võivad minna nii raku enda elutegevuse jäägid kui väliskeskkonnast saadud aineosakesed. NB! Raku tuumamembraan, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja raku välismembraan moodustavad ühe süsteemi. Oletame, et konkreetse raku ülesanne on
paiknevad organellid Tsütoplasmavõrgustik Mööda selle kanaleid liiguvad ained,kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid Ribosoomid Neis sünteesitakse valgud Golgi kompleks Sorteeritakse rakus sünteesitud valgud Lüsosoomid Neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid Mitokonder Varustab rakku energiaga Taimeraku organellid (mida loomarakul pole) Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Vakuool Vee ja selles lahustunud ainete mahuti Kloroplast Selles toimub fotosüntees
kolm olulist seisukohta: rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulises ainest uusi rakke ei moodustu), uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel ja kolmandaks, et organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · 1884.a. avastati mitokondrid. · 1898.a. avastati Golgi kompleks itaalia anatoomi Golgi poolt. · 1931.a. leiutati elektronmikroskoop sakslaste Knolli ja Ruska poolt ja avastati rakutuum. · 1951.a. avastati lüsosoomid. · 1953.a. avastati ribosoomid. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. o Rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulises ainest uusi rakke ei moodustu) o Uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. (nt
Karedapinnaline (pinnal on ribosoomid) – valkude süntees ja transport Siledapinnaline (pinnal on ensüümid) – süsivesikute ja lipiidide süntees ja transport 2. Ribosoomid – ilma membraanideta kaheosalised kehakesed, sisaldavad RNA- d ja valke, valkude süntees 3. Colgi kompleks – membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, valkude sorteerimine ja pakkimine, lüsosoomide moodustumine 4. Lüsosoomid – membraaniga ümbritsetud, sisaldavad aktiivseid lagundavaid ensüüme, rakku sattunud võõrkehade ja mittevajalike organellide lagundamine 5. Mitokonder – kahe membraaniga ümbritsetud, maatriksis olevates ribosoomides toimub valkude süntees, raku varustamine energiaga, DNA, ATP ja RNA süntees, raku hingamine 6. Tsütoskelett – koosneb erinevatest niitjatest valkudest, ühendab rakuorganelle, tugi- ja liikumissüsteem, valguniidid jagunevad: fibrillid,
Üks haploidne rõngaskromosoom. Palju lineaarseid kromosoome. DNA üldhulk väike. DNA üldhulk suur. Histoonid puuduvad. Esinevad histoonid. Kahekordse membraaniga organellid Mitokondrid kõikides rakkudes. (mitokondrid, plastiidid) puuduvad. Plastiidid on vaid taimerakkudes. Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik (lüsosoomid, tuumamembraanid, ER, Golgi kompleks) on hästi arenenud Ribosoomid esinevad, kuid erinevad Ribosoomid karedapinnalisel ER-l eukarüootide ribosoomidest. Enamikul esineb rakukest, mis võib pinnale Puitunud taimerakukestas tselluloos ja eritada limakapsli. ligniin. Seeneraku kestas kitiin.
Tsütoplasmavõrgustik on membraanes ehitusega kanalite ja tsisternide süsteem. Kardepinnaline tsütoplasmavõrgustikul asuvad ribosoomid (toimub valkjude süntees ja töötlemine).Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul sünteesitakse nig töödeltakse lipiide ja süsivesikuid. Fagotsütoos on tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Pinotsütoos on vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Ribosoomid on rakuorganellid, kus sünteesitakse valke. Lüsosoomid membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldavad põiekesed, kus lagundatakse mitmesuguseid aineid Golgi kompleks membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, kus toimub ainete vastuvõtmine, ümbertöötlemine ja pakkimine Tsütoplasma raku sisemust täitev geelisarnane veest ja lahustunud ainetest koosne vedelik, milles paiknevad kõik rakuorganellid
RAKUMEMBRAAN Ümbritseb rakku andes rakule kuju, eraldab sisekeskkonna väliskekkonnast, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, läbi rakumembraani toimub aine-ja infovahetus välisk-ga RAKUTUUM Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. TUUMAKE toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. Tagab toitainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks. (Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente jm) TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK Selle kaudu toimub rakusisene ainete liikumine-ainete süntees ja transport SILEDAPINNALINE-sünteesitakse süsivesikuid ja lipiide ja nende transport KAREDAPINNALINE-valgusüntees ja transportimine valgu pak...
Rakud erinevad kujult ja suuruselt , samuti ehituselt ja talituselt . Eeltuumsed rakud on bakteritel . Päristuumsed rakud on " taimed , looma , seene , vetikarakkudes ja algloomades " Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust . Rakutuumas on kromosoomid , mis sisaldavad pärilikkusainet . LOOMARAKK ; Rakumembraan kaitseb ja katab rakku . Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust Tsütoplasma sisaldab vett ja vees lahustunud aineid. Lüsosoomid neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid . Golgi kompleks selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud . Ribosoomid neis sünteesitakse valgud . Mitokonder varustab rakku energiaga . Tsütoplasmavõrgustik mööda selle kanaleid liiguvad ained . Poorid - TAIMERAKK ; Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju . Kloroplast selles toimub fotosüntees . Vakuool vee ja selles lahustunud ainete mahuti . PLASTIIDID ; KLOROplast roheline ( roheline )
va pärmiseened. Üherakulised seened- ümarad pärmseened; hulgatuumalised täpphallikud Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened. Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened- täpphallikud( toiduainete hallitus), rohehallik(pentsilliin) Kandseened- pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm. Seeneraku organellid : Tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid, membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Seente paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittmesugulisel teel. Seente osa looduses : Lagundajad- tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. Sümbiondid- aitavad taitleda teistel organismidel: Mükoriisa- seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga, samblikud- liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest, parasiidid toituvda teiste arvelt. Tungaltera,
annaabi.ee 
