k. astron, täht). Jätked kontakteeruvad sageli veresoontega perivaskulaarsete lõppjalgadena Kiuline astrotsüüt Protoplasmaatiline · koondunud peamiselt astrotsüüt valgeainesse · koondunud peamiselt · jätked on pikad ja hallainesse peened, mitte eriti · jätked on lühikesed ja hargnevad jämedamad, rohkem · rakukeha sisaldab hargnevad rohkelt filamente · rakukehas vähem filamente Erinevat tüüpi neurogliia rakud Kiuline Protoplasmaatiline astrotsüüt astrotsüüt Oligodendrotsüüt Mikrogliia Ependüüm Oligodendrogliotsüüt · Astrotsüütidest väiksemad, väheste õrnade jätketega (Kr.k. oligos, vähe) · Paiknevad enamasti reastunult piki närvikiude
3D printerid Mis on 3D printer ja 3D printimine? Mis on 3D printimine? - kolmemõõtmelised objektid; - printimine kiht-kihi haaval; - erinevad materjalid; - KiNG printer kasutab PLA plastikut. Milliseid filamente on olemas? - PLA; - ABS; - NYLON; - WOOD; - CRYSTALLIZED; - DISSOLVABLE; - FLEXIBLE. Printeri osad 1. Menüü nupp 2. Tagasi nupp 3. Valimise nupp 4. LCD ekraan 5. USB auk 6. Printeri pea 7. Printimisalus Milliseid 3D printereid on olemas? Kasutusalad - Kiirprototüüpimine; - Ehete- ja meditsiinitööstus; - Kosmosetööstus; - Arheoloogia; - Kriminoloogia; - Majade ehitamine. Ajalugu -1983 aasta; - Chuck Hull leiutas esimese 3D loomise tehnika;
molekulide ülekattumine 300 nm 67 nm Kollageensete kollageenkiud kiudude kimp Mikrofibrill kollageenkiud Kollageeni tüübid · Kollageenid on sarnaste valkude perekond, mis võivad agregeerudes moodustada filamente, fibrille või võrgustikke · Eristatakse vähemalt 20 tüüpi kollageeni polüpeptiidahelaid ( ahel) · Fibrillaarsed kollageenid: I, II, III, · Basaalmembraani kollageenid: tüüp IV Kollageeni tüübid (seni kirjeldatud 12 tüüpi) Kollageeni Lokalisatsioon Struktuur Sünteesi koht tüüp I Pärisnahk, Jämedad Fibroblastid, kõõlused, luu kiud odontoblastid, osteoblastid
Galaktikate pöörlemine on galaktikate tekke juures loomulik nähtus. Lahendamata on aga küsimus, kas ja kuidas galaktikate pöörlemisteljed on seotud galaktikate ahelate ehk filamentidega? Kas galaktikate tekkimine on seotud filamentide tekkimisega? Seda probleemi uurimuse autorid püüavadki lahendada. Galaktikate filamendid Universumi kärgstruktuuris. Sinised täpid tähistavad galaktikaid ning punased jooned märgivad filamente. Elliptiliste galaktikate pöörlemistelgede jaotus filamentide suhtes. Jaotus näitab, milline on nurk (täpsemalt nurga koosiinus) galaktikate pöörlemistelgede ja filamendi telje vahel. Kui cos(i)=1, siis pöörlemistelg on paralleelne filamendiga ning kui cos(i)=0, siis pöörlemistelg on risti filamendiga. Hall ala joonisel näitab juhuslikku jaotust: kui vaadeldud korrelatsioonisignaal (punane joon) jääb halli
üksteisest mööda. 3 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla Lihaste kontraktsiooniulatus sõltub lihase pikkusest, kuid kontraktsioonijõud selle paksusest. Lihas on seda tugevam, mida rohkem filamente kõrvuti ja mida paksem ta on. Lihaste treenimine suurendab filamentide hulka ja seega lihasrakkude ning kogu lihase paksust. Energia saamiseks on vaja toitaineid ja hapnikku. Neid kannab lihastesse veri, seepärast peab lihaste verevarustus olema hea. Hapniku puudusel hakkab lihastesse kogunema piimhape, mis põhjustab lihaste valu. Treenitud lihased suudavad kehalise pingutuse korral kauem ja intensiivsemalt töötada.
Põhjustab antraksit. Põhjustab toidumürgitust. Toodavad ATP-d ainult fosforüülimisega substraadi tasemel. Tekitab teetanust. Põhjustab botulismi. Põhjustab toidumürgitust. Saab energiat heksooside fermenteerimisel. Kasutatakse butanooli ja atsetooni tootmisel. Toodab ka äädikhapet, butüürhapet, CO2 ja H2. Anoksügeenne. Ei värvu Grami järgi positiivselt, aga rRNA järgi paigutatakse Firmicutes'i hulka. Mingi liik dehalogeenib ühendeid. Mingi teine redutseerib metalle. Moodustavad filamente. Paljud moodustavad spoore, kuid ei moodusta endospoore. Kasutatakse antibiootikumide tootmiseks. Vorstide tootmisel. Halotolerantne. Kasutatakse lüsiini mikrobioloogiliseks sünteesiks. Samuti juustu tootmiseks jms. Kasutatakse juustu tootmisel. Fermenteerivad piimhapet propioonhappeks. Võivad põhjustada teatud nahahaigusi, a la akne jms [????]. Probiootiline bakter. Soolestiku mikroflooras. Sageli Y-kujuga. C. diphtheria põhjustab difteeriat.
lainepikkusest (Stokes'i nihe) ning selle karakteristikud (spekter, kestus, polarisatsioon) on põhiliselt määratud juba aine enda omadustega ja sõltuvad nõrgalt ergastava kiirguse parameetritest. 6. Millised ensüümid viivad läbi histoonide atsetüleerimist ja deatsetüleerimist ning kuidas mõjutab see transkriptsiooni? HAT ja HDAC kui on atsetüleeritud, pole laengut, histooniga ei seostu, transkriptsioon toimub 7. Nimeta erinevaid tsütoskeletti moodustavaid filamente? Millistest valkudest need koosnevad? Mikrofilamendid - aktiin, mikrotuubulid tubuliin, EB3, intermediaarsed filamendid - olenevalt rakutüübist Praktiline töö IV - Apoptoos ja nekroos 1. Defineeri apoptoos ja nekroos. Apoptoos- raku programmeeritud surm, mis on käivitatud raku enda poolt. Nekroos- raku mitte programmeeritud surm, rakk lendab tükkideks, tekitab põletikke. Apoptootilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mis
a. Nukleosoom DNA ja histooni kompleks, peamised kromatiini struktuurühikud. b. Röntgenstruktuur analüüs kondenseeritud alad ei trankribeeru aktiivselt värvimine. 9. Loetle DNA erineva struktureerituse astmed, mis lõpevad kromosoomi tek-kega. 10. DNA biheeliks keerdub histooni oktameeri ümber moodustades nukleosoomi. Need keerduvad solenoidideks moodustades 30 nm läbomõõduga filamente, mis omakorda moodustavad silmuseid. 18 silmust keerduvad rosettideks, reastatud rosetid = kromosoom 11. Kuidas mõjutab kromatiini struktuur transkriptsiooni? a. Mida tihedamalt on kromatiin kromosoomis pakitud, seda raskem on tema pealt DNAd transkribeerida. 12. Kirjelda DNA struktuuri mõju geenide aktivatsioonile/inhibitsioonile. 13. Kirjelada kromatiini immunosadestamismeetodit. 14. Mis on kromatiini metüleerimise tähtsus? a
45. Milline on kloroplastide genoom? Kloroplastides on üle 100 geeni (sõltub teatud määral ka taimest), genoom on rõngasjas (tüüpiline prokarüotne genoom) 46. Kuidas kloroplastid vanematelt järglastele üle lähevad? Mitokondrites ema liinipidi. Leukoplastides on olemas terpenoidide sünteesimise kohad. 47. Mis abistavad mikrofilamente? · ARP valgud (struktuurilt aktiiniga sarnased, nende peal hakatakse aktiini filamente kokku panema) · Z-valk (blokeerib + otsa) · tropomodulliin (blokeerivad otsa) · gelsoliin, kofiliin (lõikab tükkideks) · fimbriin, villiin (struktuuride tekkeks) · filamiin (hoiab koos valke, millel on seostumiskoht kahele filamendile korraga) · troponiin, tropomüosiin (seostuvad piki valku) 48. Mis toimub vigastuse ajal trombotsüütides? Pikad aktiini filamendid otsad eemaldatakse
- Kääv - jagunevas rakus moodustuv valguniidikeste kogum, mille abil kromosoomid lahknevad tütarrakkudesse - Multipolaarne mitoosikääv - kus kromosoomid lahknevad juhuslikult 3-4 tütarraku vahel - Tsütokinees - toimub raku lõplik jagunemine - Kohesiin - Kohesiini lagunemine võimaldab kromatiididel lahkneda. - Kinetohoor - Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne valguline struktuur - Lamiinid - valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka - Kinesiinid - motoorsed valgud - Aktiini rõngas - aktiinist ja müosiinist moodustub raku keskele kontraktiilne aktiini rõngas, mis on kääviniitidega risti - Endoreduplikatsioon (näide) - kromosoomid duplitseeruvad 2korda mitooside vahelisel ajal. Endoreduplikatsioon viib polüploidiseerumiseni (inimese fibroblastide kultuuris on 3-5% rakkudest polüploidsed) - Endomitoos (näide) - DNA replitseerub S-faasis ühe korra, kromosoomid
Toetusvõrk võib olla näiteks söödava kollageeni helmestest või kollageenivõrgust(kollageeni käsn), mis on saadud veistelt. Käsna kuju suurendab pinda ja diffusiooni, aga võib teha raskemaks koe kättesaamise. Võimalik on kasutada ka suuri elastseid lehti või pikkade filamentide paigutust. Et imiteerida loomulikke lihasrakke, peab ka tekstuur ja mikrostruktuur olema võimalikult nende sarnased. Selleks võib kasutada näiteks lainelisi mikromustriga filamente. Kuna koepaksus ei saa olla üle 100-200µm, on pakutud välja, et tuleks kasutada verevarustuse süsteemi, mis imiteeriks normaalse keha verevarustust. Selleks saaks kasutada sünteetilisi sooni, mis kannaks sisse toitaineid ja välja jääkaineid. Praegu on aga selle süsteemi kasutamine raske, kuna see ei anna suurt hulka lihasmassi. Toetusvõrgu matejal võib söödavatast olla näiteks sellised polümeerid, nagu kollageen, tselluloos ja alginaat
3,6. N=p/h, kus n on monomeeri jääk, p on heeliksi samm ja h on heeliksi tõus. 49. Milline regulaarne vesinikside leiab kasutust valkude sekundaarstruktuuri stabiliseerimisel? >NH ··· O= Kuna vesiniksidemed ,,tahavad" paigutuda lineaarselt, peavad aatomid N-H...O = paiknema polüpeptiidses heeliksis ühel joonel. 50. Millise sekundaarstruktuuri elemendi poolest rikaste valkude baasil moodustunud kiud on venivam? Põhjendage. Alfa heeliks, sest nad sisaldavad alfa-keratiini filamente, mis on hästi venivad ja paindlikud. Kuid erinevates kudedes võib alfa-keratiin olla erineval määral tugevdatud. 51. Milline valk on juuste põhikomponendiks? (sama küsimus ka ämblikuvõrgu, veresoonte seinte ja imetajate kontide kohta) Juuste põhikomponendiks on alfa-keratiin. Ämblikuvõru põhikomponendiks on fibroiin. Veresoonte seintes on elastiin. Imetajate kontides on kollageen. 52.Milliste meetodite abil on võimalik määrata valgu ruumilist struktuuri?
Skeletilihaskiud võivad olla punased e aeglased lihaskiud (sisaldavad hulgaliselt müoglobiini) ja valged e kiired lihaskiud (nendes kiududes müoglobiini tase on madal) Skeletilihase struktuurseks ja funktsionaalseks ühikuks on müofibrillid – nendel on eristatav vöödilisus, kus on vaheldumisi heledad I-vöödid (isotroopsed) ja tumedad A-vöödid (anisotroopsed) A-vööt sisaldab jämedaid müosiini filamente ja see vööt muudab tugevasti valguse polarisatsioonitasandit I-vööt ei muuda polariseeritud valguse tasandit ning sisaldab peeneid, peamiselt aktiinist, filamente I-vöödi keskel paikneb Z-membraan – sisaldab aktiini siduvat alfa-aktiini, kuhu kinnituvad peened aktiinifibrillid Ala vöötlihaskius mis kulgeb kahe Z-membraani vahel nimetatakse müomeeriks e sarkomeeriks
Tm on temp, mille juures pool nukleiinhappe ahelast on lahti sulanud. Sõltub soolade kontsentratsioonist, pH-st. Hübridisatsioon on protsess, kus kahes või enamas komplementaarsest nukleiinhappe ahelast luuakse üks hübriid. 6. Nukleiinhapete interaktsioonid valkudega. Kromosoomi struktuur. DNA kaksikheeliks keerdub 2x ümber histooni oktameeri moodustades nukleosoomid. Nukleosoomid on keerdunud solenoidideks (6 nukleosoomi pöördes), moodustades nii filamente. Filamendid omakorda moodustavad silmuseid, mis kinnituvad tuumamaatriksile. 18 silmust keerduvad rosettideks. Ligikaudud 10 6 rosetti eksisteerib inimese 4. kromosoomi igas kromatiidis. Histoonid on valgud, mis seostuvad tugevalt DNAga ning esinevad kõikide eukarüootide kromosoomides. Mittehistoonsed valgud on geeni ekspressiooni regulaatorid. 7. Kromatiin ja nukleosoomid. Nukelosoomi struktuur: Kromatiin = nukeliinproteiin-kompleks. Koosneb DNAst, histoonidest ja mittehistoonsetest
See sõltub soolade kontsentratsioonist ja pHst. G ja C rikkad alad on stabiilsemad ehk sulavad kõrgemal temperatuuril. G ja C rikkad alad on stabiilsemad st. sulavad kõrgemal temperatuuril 6. Nukleiinhapete inetraktsioonid valkudega Kromosoomi struktuur. DNA kaksikheeliks keerdub 2x ümber histooni oktameeri moodustades nukleosoomid. Nukleosoomid on keerdunud solenoidideks (6 nukleosoomi pöördes), moodustades nii filamente. Filamendid omakorda moodustavad silmuseid, mis kinnituvad tuumamaatriksile. 18 silmust keerduvad rosettideks. Ligikaudud 106 rosetti eksisteerib inimese 4. kromosoomi igas kromatiidis. Histoonid on valgud, mis seostuvad tugevalt DNAga ning esinevad kõikide eukarüootide kromosoomides. Mittehistoonsed valgud on geeni ekspressiooni regulaatorid 7. Kromatiin ja nukleosoomid Kromatiin on nukleiinproteiin-kompleks, mis koosneb DNAst, histoonidest ja
rekombinatsiooni toimumist reoviiruse replikatsiooni-protsessis. 3.1.10. Infektsiooni mõju peremeesrakule Reoviiruse infektsiooniga kaasneb nakatatud rakkudes tüüpiliste, membraanidega mitteseotud inklusioonide (neid nimetatakse viirus-vabrikuteks või viroplasmadeks) moodustumine. Viroplasmades paiknevad dsRNA, viiruse valgud ning osaliselt ja täielikult formeerunud partiklid. Reoviiruse infektsioon mõjutab raku vahepealseid filamente (reoviiruse µNS seondab vimentiini), kuid mitte aktiin/tubuliin filamente. Vimentiin-filamendid inkorporeeritakse viroplasmadesse ja see võib olla viiruse replikatsiooniks oluline; vimentiin-filamentide ümberkorraldamine on ka üks reoviiruse põhjustatud tsütopatoloogia põhjustest. Peremehe makromolekulide sünteesis mõjutamine DNA-sünteesi mahasurumine nakatatud rakkudes leiab aset 8-12 tundi peale infektsiooni. See saavutatakse rakutsükli blokeerimise teel
aktiivne DNA on teisti pakitud, kui transkriptsiooniliselt inaktiivne DNA. Nukleosoom on histoonidest oktameer, mille ümber on keeratud umbes 146bp pikkune DNA jupp. 27. Loetle DNA erineva struktureerituse astmed, mis lõpevad kromosoomi tekkega. Kromosoomi struktuur. DNA kaksikheeliks keerdub 2x ümber histooni oktameeri moodustades nukleosoomid. Nukleosoomid on keerdunud solenoidideks (6 nukleosoomi pöördes), moodustades nii filamente. Filamendid omakorda moodustavad silmuseid, mis kinnituvad tuumamaatriksile. 18 silmust keerduvad rosettideks. Ligikaudud 106 rosetti eksisteerib inimese 4. kromosoomi igas kromatiidis. 28. Kuidas mõjutab kromatiini struktuur transkriptsiooni? Kromatiini struktuur mõjutab transkriptsiooni otseselt. Mida kondenseeritum kromatiin on, seda raskendatum on transkriptsioon, una vajalikud valgud ei pääse DNA saitidele ligi. Kromatiini-moduleerivad faktorid võivad
Tüübid: (a) DNA kaksikheeliks on keerdunud spiraaliks ümber imaginaarse toroidi. (b) DNA on keerdunud ümber iseenda. (c) superspiraalid pikas ja lineaarses DNA ahelas (kromosomaalse DNA mudel). Kerimine ümber valgupooli (nukleosoomi) stabiliseerib DNA superspiraalset struktuuri. Kromosoomi struktuur. DNA kaksikheeliks keerdub 2x ümber histooni oktameeri moodustades nukleosoomid. Nukleosoomid on keerdunud solenoidideks (6 nukleosoomi pöördes), moodustades nii filamente. Filamendid omakorda 6 moodustavad silmuseid, mis kinnituvad tuumamaatriksile. 18 silmust keerduvad rosettideks. Ligikaudud 10 rosetti eksisteerib inimese 4. kromosoomi igas kromatiidis. Nukelosoomi struktuur: Kromatiin = nukeliinproteiin-kompleks. Koosneb DNAst, histoonidest ja mittehistoonsetest kromosoomsetest valkudest
Milline alltoodud väidetest käib holokriinse, milline merokriinse ja milline apokriinse näärme kohta? a) Näärmerakk väljutab nõre põiekesega, nõnda et põiekese membraan ühineb rakumembraaniga. → Merokriinne nääre, b) Näärmerakk väljutab nõre rakust koos membraaniga. → Apokriinne nääre, c) Kogu rakk sureb ja muutub sekreediks. → Holokriinne nääre 33.Kuidas nimetatakse lokaalseid ankurliiduseid, mis seovad valguplaatide abil naaberepiteelirakkude intermediaarseid filamente? * Desmosoom 34.Kuidas nimetatakse raku tipmise osa pikki liikumisvõimetuid struktuure, mille vahele võivad raku pinnast kõrgemal olla moodustunud tsütoplasmaühendused? Stereotsiil 35.Millised alltoodud väidetest iseloomustavad endokriinseid näärmeid? *Nende näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised. *Need näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse. 36
Tuuma sise- ja välismembraani vahelist osa nim. perinukleaarseks ruumiks. 6 Rakubioloogia Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on õhuke kiht nn. tuuma lamiine (valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka). Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide võrgustikuga. Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid, mis on moodustunud teatud kindlatest valkudest (1 keskel, 8 ümber). Tuumapoori valgud
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; ...
Sertoli rakud fagotsüteerivad ka suurema osa spermi tsütoplasmast. 38. Kollageensed kiude ehitus kollageensed kiud koosnevad kollageenist, tõmbetugevus, vähe venitatavus. On ebamäärase pikkuse ja eri jämedusega. Keetmisel liimistuvad. 1/3 keha valkudest on kollageen. 1 kiud – palju fibrille. Iga mikrofibrill koosneb tropokollageeni molekulidest (3 polüpeptiidahelat – glütsiin, hüdroksüproliin, hüdroksülüsiin). Tüübid: agregeerudes moodustavad filamente, fibrille või võrgustikke. On teada 42 tüüpi kollageeni polüpepeptiidahelaid (α-ahelad), mis põimudes moodustavad 28 erinevat kollageeni tüüpi - fibrillaarsed ja mittefibrillaarsed. 39. Suured süljenäärmed, ehitus Gl. parotidea Gl. sublingualis Gl. submandibularis kõrvasüljenääre Keelealune süljenääre seganääre
aktiinifilamentidel nn. treadmilling nähtus. Kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini, nii et polümerisatsioon +otsast saab vōrdseks monomeeride eraldumisega -otsast, siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Aktiiniga seostuvad valgud Kõikidel juhtudel on aktiinifilamentide põhimõtteline ehitus sama. Erinevused on aga tingitud valkudest, millega aktiinifilamendid on seotud. Loomsetel rakkudel on aktiini filamente kōige rohkem plasmamembraani vahetus läheduses, selle all, moodustades seal tiheda vōrgustiku. Seda piirkonda tsütoplasmast nim. raku korteksiks (cell cortex) vōi ka kortikaalseks tsütoplasmaks. Kortikaalsed aktiinifilamendid võivad olla: paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku mikrohattusid ja filopoode. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud sama polaarsusega ja paiknevad tihedalt üksteise lähedal, kimpudena. Aktiinifilamente seovad kimpudeks valgud
Geneetilise materjali ümberkombineerumine meioosis 1 viis suurendada geneetilistst variantsust. N: 2 liiki: 1 paljuneb sugulisel 2. mitte 2 kasulikku mutatsiooni. Sugulislt levivad mõlemad kasulikud mutatsioonid populatsioonis koos. Mittesugulisel paljunemise puhul puudub võimalus kasulike mutatsioonide rekombineerumiseks & edasiseks kooslevimiseks populatsioonis. 36. Geenide kaardistamine Neurospora crassa askuste analüüsil. Haploidne seen, mood pikki rakkude filamente ehk mütseeliume. Erinevatesse ristamistüüpi kuuluvad haploidsed rakud võivad ühineda & diploidne rakk läbib meioosi. Iga askospoor saab ühe 4-st kromatiidist. Askospooride kott piklik, väga kitsas. Spooride reastumine askuses kajastab, kuidas reastusid kromatiidid meioosis. Meioosis rakud ei pooldu, tuumad jäävad kõrvuti & pärast meioosi toimub veel 1 mitootiline jagunemine. Lõpptulemuseks 8 reas paiknevat tuuma, mis eraldatakse rakuseintega moodustuvad askospoorid
Moodustuv heterokromatiinne struktuur ulatub Rap1-siduvate saitidega külgneva DNA ~4kb alale. DNA on selles konformatsioonis välistele valkude toimele ligipääsmatu. Nukleosoom on histoonidest oktameer, mille ümber on keeratud umbes 146bp pikkune DNA jupp. Kromosoomi struktuur - DNA kaksikheeliks keerdub 2x ümber histooni oktameeri moodustades nukleosoomid. Nukleosoomid on keerdunud solenoidideks (6 nukleosoomi pöördes), moodustades nii filamente. Filamendid omakorda moodustavad silmuseid, mis kinnituvad tuumamaatriksile. 18 silmust keerduvad rosettideks. Ligikaudud 106 rosetti eksisteerib inimese 4. kromosoomi igas kromatiidis. Kromatiini struktuur mõjutab transkriptsiooni otseselt. Mida kondenseeritum kromatiin on, seda raskendatum on transkriptsioon, una vajalikud valgud ei pääse DNA saitidele ligi. Kromatiini immunosadestamine võimaldab jälgida valk-DNA interaktsioone üle terve genoomi
· uriin · Kalitsiviirusnakkust esineb väga sageli kassipoegadel ja kassikasvandustes. · Haigestumist soosib loomade liigtihe paigutus, ke hv sööt, stress jne. Virion võib olla nii kerakujuline kui ka moodustada filamente LINNUGRIPP Põhjustaja: Orthomyxoviridae Influentsa-A Lindudelt on isoleeritud kõiki hemaglutiniin- (16) ja neuraminidaas-(9)antigeeni kombinatsioone, mis tõestab viiruse äärmiselt suurt varieeruvust. Juhul, kui rakk on nakatunud samaaegselt mitme viirusega, võib üheks genoomse segmentatsiooni tagajärjeks olla uus viiruste
aheldunud geenid ristsiirde abil ning tekivad uued alleelide kombinatsioonid. Mõned neist kombinatsioonidest võivad olla organismile kasulikud, tõstes eluvõimet ja viljakust. Nii levivad kasulikud kombinatsioonid populatsioonis, kuni muutuvad konkreetse liigi seisukohalt standardseks. 36. Geenide kaardistamine Neurospora crassa askuste analüüsil. · Neurospora crassa on haploidne seen, kes moodustab pikki rakkude filamente, mida nimetatakse mütseeliumiks. Seda seent teatakse ka leivahallitusena. Erinevatesse ristamistüüpi kuuluvad haploidsed rakud võivad ühineda ning diploidne rakk läbib meioosi. Iga askospoor saab ühe neljast kromatiidist. Erinevalt pärmist on Neurospora'l askospooride kott piklik ja väga kitsas, nii et spooride reastumine askuses kajastab seda, kuidas reastusid kromatiidis meioosis. Meioosi käigus rakud ei pooldu, tuumad jäävad
Paljud uued alleelipaarid võivad koos kasulikud olla tõstes organismi eluvõimet ja viljakust. Nii levivad kasulikud kombinatsioonid populatsioonis, kuni muutuvad konkreetse liigi seisukohalt standardseteks. Geneetilise materjali ümberkombineerumine meioosiprotsessis on seega üks viis suurendada geneetilist variantsust, mis on alusmaterjaliks evolutsioonile. 36. Geenide kaardistamine Neurospora crassa askuste analüüsil. Leivahallitus, haploidne seen, kes moodustab pikki rakkude filamente, mida nimetatakse mütseeliumiks. Erinevasse ristamistüüpi kuuluvad haploidsed rakud võivad ühineda ja diploidne rakk läbib meioosi. Iga askospoor saab ühe neljast kromatiidist. Askospooride kott piklik ja väga kitsas, nii et spooride reastumine askuses kajastab seda, kuidas reastusid kromatiidis meioosis. Meioosi käigus rakud ei pooldu, tuumad jäävad kõrvuti ning pärast meioosi toimub veel üks mitootiline jagunemine, nii et iga haploidne tuum jaguneb veel omakorda
ravida i/v antibiootikumide kombinatsiooniga: vanko, imipeneem, aminoglükosiidid, tsiprofloksatsiin, rifampiin ja/või erütromütsiin. Penitsilliine ja tsefalosporiine kasutada ei tasuks. Bakterid mõmm :) 05/06 Mycobacterium (tuberculosis, avium/intracellulare, kansasii) Üldist. Mitteliikuvad spoore mittemoodustavad aeroobsed pulgad, mis aeg-ajalt moodustavad hargnevaid filamente (aga nende terviklikkus häirub kergesti). Rakusein on lipiididerohke, pind hüdrofoobne (resistentsus desinfektantidele, värvainetele). Happekindlad (happeliste värvainetega ravi ei saa). Paljunevad aeglaselt – pooldumine 12-24 tunni tagant, isolatsioon võib vajada isegi kuni 3-8 nädalat. M. lepraet pole senini suudetud kunstlikul söötmel kasvatada. On identifitseeritud pea 100 liiki
Tuumaümbris (tuuma lamiinid, tuuma poori kompleks, perinukleaarne ruum). Tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on otseses ühenduses tsütoplasmavõrgustiku membraaniga.Tuuma sise- ja välismembraani vahelist osa nim perinukleaarseks ruumiks. Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on huke kiht nn. tuuma lamiine. Need on valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka. Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide vrgustikuga. . Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid (nuclear pore complex- NPC), mis on moodustunud oktagonaalselt organiseeritud teatud kindlatest valkudest (nukloepoorid)
Tuumaümbris (tuuma lamiinid, tuuma poori kompleks, perinukleaarne ruum). Tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on otseses ühenduses tsütoplasmavõrgustiku membraaniga.Tuuma sise- ja välismembraani vahelist osa nim perinukleaarseks ruumiks. Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on huke kiht nn. tuuma lamiine. Need on valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka. Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide vrgustikuga. . Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid (nuclear pore complex- NPC), mis on moodustunud oktagonaalselt organiseeritud teatud kindlatest valkudest (nukloepoorid). NPC-s osalevaid
Kirjeldage eukarüootsete kromosoomide struktuuri formeerumist. Kuna inimese rakk on eukarüootne, siis inimese kromosoomi formeerumist saab näha järgnevalt. 8. Mis on nukleosoom ja milline on nukleosoomi struktuur? Kromosoomi struktuur. DNA kaksikheeliks keerdub 2x ümber histooni oktameeri moodustades nukleosoomid. Nukleosoomid on keerdunud solenoidideks (6 nukleosoomi pöördes), moodustades nii filamente. Filamendid omakorda moodustavad silmuseid, mis kinnituvad tuumamaatriksile. 18 silmust keerduvad rosettideks. Ligikaudud 106 rosetti eksisteerib inimese 4. kromosoomi igas kromatiidis. Vastus: tekivad vesiniksidemed desoksüriboosiga. 11. Milline järgmistest mõiste ,,geen" definitsioonidest on kõige täpsem? a) Geen on informatsioon, millega on määratud mingi pärilik tunnus b) Geen on DNA segment, mis kodeerib teatavat valku
See aktiveerib formiini, mis „kinnitab“ aktiini filamendid sinna saiti, kus on palju Cdc42⋅GTP’d ja kinnitab nad sinna ( + pool raku korteksi pool = kõrgeima paljunemisfaktori pool). Müosiin V mootor transpordib vesiikuleid mööda aktiini filamente schmoo kasv. Schmoo polaarsus on indutseeritud rakusiseses tsüklis, mis kogu aeg tagastab polaarsus fatkoreid (Cdc42’te) mööda aktiiinifilamente signaalisaiti. 76. Fundamentaalsed protsessid looma arengus (4). 1) Rakkude proliferatsioon – palju rakke ühest rakust 2) Rakk-rakk interaktsioonid – koordineerivad raku käitumist seoses ümbritsevate rakkudega 3) Rakkude spetsialiseerumine=diferentseerumine – loob rakke erinevate omadustega erinevates positsioonides
RAKUBIOLOOGIA Prokarüoot Eukarüoot Raku suurus 1-10 μm 5-100 μm Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esineb katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Ribosoomid Esinevad (70S) Esinevad (S80) Tsütoskelett Puudub Esineb Mitoos, meioos Puudub Esineb DNA struktuur Rõngas, (kromosoom ja...
Igal endomembraani vesiikuli tüübil on oma spetsiifiline Rab valk (monomeerne G-valk). Rab valkusid on tuntud ~70 erinevat. Kui on seotud GDP-ga, on inaktiivne ja paikneb tsütosoolis. GTPga seotud kujul on seotud organelli või transportvesiikuli membraaniga GPI ankruga ja aktiivne. Rab valgud seostuvad märklaudmembraani Rab efektoriga, mis on vajalik membraanide kokkusulamiseks. Rab efektoriks võivad olla mootorvalgud, mis transpordivad vesiikuleid piki mikrotorukesi või filamente märklaudmembraanini. Rab valgu seostumisel Rab efektoriga saab võimalikuks vesiikuli membraani integraalse valgu V-SNARE seostumine märklaudmembraani T- SNARE valguga. V-SNARE tüüp on iga transportvesiikuli tüübi puhul spetsiifiline ja tagab kokkusulamise kõige märklaudorganelliga, millel esineb üldine ühildumist tagav valk SNAP25 ja üks või mitu spetsiifilisust tagavat valku T-SNARE. Seega spetsiifilisus on kindlustatud ka V-SNARE T-SNARE vastastikuse toimega. 15
koosluses. Mikroobikoosluse struktuuri mullas mjutavad oluliselt kliimaga seotud tegurid- sademed, temperatuur Proteobakterid -heterotroofid, kemolitotroofid ja kemofototroofid, aeroobid, anaeroobid. (Pseudomonas, Nitrosomonas, Rhizobium, Bradyrhizobium, Chromatium, purpursed mittevvlibakterid) Rohelised vvlibakterid -anaeroobsed fotolitotroofid, kasutavad S0 vi H2S elektronidoonorina Suure G+C sisaldusega G+ liigid -aktinomtseedid. Aktinomtseedid on kemoorganotroofsed filamente moodustavad bakterid. Enamik mullast isoleeritud aktinomtseete on streptomtseedid, kes suudavad lagundada ligniini, kitiini, pektiini, keratiini, huumusainet. Aktinomtseetide hulka kuuluvad ka perekond Frankia liigid. Madala G+C sisaldusega liigid-sporogeensed batsillid. Bacillus (aeroobne, katalaaspositiivne) ja G+ Clostridium (anaeroobne, katalaasnegatiivne). Tsanobakterid- obligaatsed fototroofid, esinevad herakulistena, kolooniatena, filamentidena.
mikrohattudes.Võrgustiku moodustumise tagavad pika ahelaga valgud -aktiniin tagab võrgustiku moodustumise stressi fiibrites, filamiin lamellipoodides. Aktiini polümerisatsiooniastet mõjutavad valgud.Aktiini monomeeride polümeriseerumist kontrollivad valgud · profiliin (seostub monomeeri + otsaga ja võimaldab vagumusse seotud ATP vahetust) ja kiirendab polümeriseerumist · tümosiin 4 seostub ATP-G aktiiniga ja takistab polümeriseerumist Aktiini filamente lagundavad valgud (kofiliin, gelsoliin): Lagundavad filamendid lühemateks juppideks, sageli seostuvad (+) otsaga, takistades täiendavat polümeriseerumist ja soodustades lagunemist () otsast. Olulised tsütoskeleti kiirete ümberkorralduste ajal Aktiini filamentide pikkust stabiliseerivad valgud (CapZ, tropomoduliin) CapZ seostub (+) otsaga, tropomoduliin () otsaga. Olulised valgud kui on vajalik säilitada kindla pikkusega filamendid, näit erütrotsüütide membraanides (+ veel) 5
3)Mikrotorukesed - läbimõõt 25 nm, seest õõnsad. eelised seest õõnsatel struktuuridel : - kergemad - tugevamad - kulub vähem materjali. Mikrotorukesed koosnevad valgust(tubuliin). Nad on pidevalt muutuvad struktuurid. Nende ülesanneteks on : - olla ripsmete ja viburite koostises. - osaleda raku jagunemisprotsessis (moodustavad kääviniidistiku - tagab kromosoomide võrdse jagunemise.) 4)Tsütoskelett - Sisaldab mikrofilamente ja vahepealseid filamente. Tsütoskelett on paindlik sisetoes rakul. Ülesanne : - annab kestata rakkudele kuju(loomarakk) - kindlustab sisse ja välja sopistumise. - tsütoskeleti jämedamad osakesed hoiavad rakustruktuure paigal. - tsütoskeleti muutused kindlustavad tsütoplasma liikumise. 5)Ripsmed - on raku pinnalt välja ulatuvad struktuurid. On peened ja neid on palju. Neid esineb : a) ripsloomadel(kingloom, opaalloom) b) ripsepiteel hingamisteedes.
Ilmselt on oluline mehhanism neurodegeneratiivsete haiguste, vähkide, jm haiguse tekkel ja vananemisel. Mitokondritest vabanevad valgud (tsütokroom C) on olulised apoptoosi sisemise raja aktiveerumisel. 109.Tsütoskelett: olemus, jaotus ja üldised omadused. Tsütoplasmas olev struktuur, mis määrab raku kuju ja tugevuse. Aluseks intratsellulaarsele transpordile ja raku koordineeritud liikumisele ( kontraktsioon, pooldumine, liikumine). 3 liiki valgulisi filamente: - mikrotuubulid 25 nm(organellide asetsemine rakus ja intertsellulaarne transport), - aktiini filamendid e mikrofilamendid 6-8 nm (lihaskontraktsioon, liikumine) - intermediaarsed filamendid 10 nm (tugevus). Üldised omadused: 1. Filamendid on polümeerid, mis koosnevad väikestest subühikutest (monomeeridest), mis on võimelised rakus kiiresti reorganiseeruma. 2. Monomeerid moodustavad protofilamente, mis koonduvad lateraalsidemete
jäigemaks! Terve rida seenevastaseid antibiootikume (nt nüstatiin) seostub steroolidega membraanis, augustades membraani. Bakterite membraanidest on leitud steroolitaolisi hopanoide. Erinevalt steroolide sünteesist, ei vaja hopanoidide süntees hapnikku. Seetõttu on hopanoide nii aeroobsete kui ka anaeroobsete bakterite membraanis. Rakuskelett Eukarüootsed rakud kasutavad kuju hoidmiseks, rakkude jagunemiseks ja liikumiseks tubuliini ja aktiini filamente rakuskeletti. Need filamendid on dünaamilised pikenevad valgumomomeeride juurdelisamisega ja lühenevad monomeere eemaldades. Kaua aega arvati, et erinevalt eukarüootidest prokarüootidel rakuskeletti ei ole. 1990-ndatel aastatel leiti bakteritest nii tubuliini kui ka aktiini valkude homoloogid. Leitud ka arhedest. Tubuliini kauge homoloog- FtsZ (osalev bakteriraku jagunemises, tekitades FtsZ valkudest koosneva rõnga raku jagunemistasapinnale). Rõngas tõmbab kokku valgu monomeeride
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organism...
Kuna kolmas paigalhoidev kromosoom sisaldas markerit Tb, ei saa tekkida rekombinante, mis oleksid fenotüübilt mutantsed ja jässaka kehaga. 3. Mutatsioon paikneb neljandas kromosoomis. Mõned järglased on samaaegselt nii mutantsed, krussistiivalised kui ka kehalt jässakad. Spetsiaalsed kaardistamise meetodid Neurospora crassa reastatud tetraadide analüüs tsentromeeride kaardistamiseks Neurospora crassa on haploidne seen, kes moodustab pikki rakkude filamente, mida nimetatakse mütseeliumiks. Seda seent teatakse ka leivahallitusena. Erinevatesse ristamistüüpi kuuluvad haploidsed 47 rakud võivad ühineda ning diploidne rakk läbib meioosi. Iga askospoor saab ühe neljast kromatiidist. Erinevalt pärmist on Neurospora'l askospooride kott piklik ja väga kitsas, nii et spooride reastumine askuses kajastab seda, kuidas reastusid kromatiidis meioosis
Kuna kolmas paigalhoidev kromosoom sisaldas markerit Tb, ei saa tekkida rekombinante, mis oleksid fenotüübilt mutantsed ja jässaka kehaga. 3. Mutatsioon paikneb neljandas kromosoomis. Mõned järglased on samaaegselt nii mutantsed, krussistiivalised kui ka kehalt jässakad. Spetsiaalsed kaardistamise meetodid Neurospora crassa reastatud tetraadide analüüs tsentromeeride kaardistamiseks Neurospora crassa on haploidne seen, kes moodustab pikki rakkude filamente, mida nimetatakse mütseeliumiks. Seda seent teatakse ka leivahallitusena. Erinevatesse ristamistüüpi kuuluvad haploidsed rakud võivad ühineda ning diploidne rakk läbib meioosi. Iga askospoor saab ühe neljast kromatiidist. Erinevalt pärmist on Neurospora'l askospooride kott piklik ja väga kitsas, nii et spooride reastumine askuses kajastab seda, kuidas reastusid kromatiidis meioosis. Meioosi käigus rakud ei pooldu, tuumad jäävad kõrvuti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
