sajad väikesed süljenäärmed suu limaskestas. • Ööpäevas sekreteeritakse 0,5-2,2 l sülge. • pH 5,5-8,0 , varieerub Süljefunktsioone saab jagada 5 suurde kategooriasse : 1. niisutamine ja kaitse 2. puhverdusvõime 3. hamba tervislikkuse säilitamine 4. antibakteriaalne toime 5. maitse ja seedimine Niisutamine ja kaitse • Niisutab ja kaitseb suukudesid traumade ja ärritajate vastu • Parimad niisutavad komponendid on mutsiinid: neil on madal lahustuvus, kõrge viskoosus ja elastsus ning tugev adhesiivsus. Nad moodustavad osa emaili kilest, pakkuvad diffusiooni barjääri hapete tungimise vastu ja piiravad mineraalide väljapääsu hamba pinnale • Sülje kaitseefekt ei piirdu ainult suuõõne piirkonnaga, mao kattev limaskesta osa on pärit sülje komponentidest Hambakaaries • Kaaries - mineraalide kadumine emailist ja dentiinist nõrkade hapetega kokkupuute tulemusena
Maitsmistunne teke sõltub toiduaine kontsentratsioonist, Zn-seotud gustiinist. Roll: ioonide transport, maitseretseptorite stimuleerimine ning kaitse kserotoomia ja bakteriaalsete infektsioonide eest. · Neelamine (antibakteriaalne süsteem, lubrikatsioon, toksiinide neutraliseerimine) · Antikantserogeenne toime Benspüreen, alfatoksiin B1, trüptofaani pürolüsaat, alfa-amülaas, histatiinid, tsüstatiinid, lüsosüüm, laktoferriin, peroksüdaasid, mutsiinid · Antioksüdantne barjäär Kusihape, albumiin ja vitamiin C (katalaas, glutatiooni peroksüdaas, superoksiiddismutaas (SOD), vitamiin E, transferiin, laktoferiin, tseruloplasmiin) Stimuleeritud sülje antioksüdantsus on madalam! Roll: ROS ja RNS inaktiveerimine · Seedimine Tärklise lagundamine alfa-amülaasi toimel Rasvade lagundamine lipaasi toimel (sülje lipaasi oluline roll vastsündinute seedimisprotsessis seoses pankrease lipaasi väärarenguga)
4) Purihambad e. molaarid kuupjas kroon, kokku 12, 2-3 juurega. SUU Keel Liikuv organ, mille ülemisel pinnal paiknevad erinevat tüüpi näsad: keskel vallnäsad, tipus niitnäsad, servas seennäsad ja lehtnäsad. Lisaks näsadele on ka keelemandel, mis on lümfoidorgan. Seen-, vall- ja lehtnäsades asuvad maitsepungakesed. Süljenäärmed Mesokriinsed näärmed. Toidu niisutamine ja osaline seedimine. Süljes 99% vett ja 1% valke. Olulisemad valgud on mutsiinid, ptüaliin (alfa-amülaas?), sialiin; Sialiin neutraliseerib kaariesttekitavaid baktereid. Lisaks valkudele on süljes ka lüsotsüüm, mis on baktereid hävitava toimega. Ptüaliin lagundab tärklist suhkruteks. Kõige suurem on kõrva süljenääre. Juha väjub näärme esimesest servast, avaneb põse juures. Keelealune süljenääre paikneb keele all, suuõõne põhjas. Lõuaalune süljenääre on seganääre, avaneb keele all. Ööpäevas moodustub 1L sülge.
aineid nende lõplikku funktsioneerimiskohta. Brefeldiin A on seenest pärit alkaloid, mis blokeerib transpordi ER-st Golgisse. Selle tulemusel GK kaob ja valkude sekretsioon rakust lakkab. Kui see aine rakkude kasvukeskkonnast eemaldada, siis taastub normaalne GK. Valkude modifitseerimine GK-s (glükosüleerimine, sulfaatimine ja fosforüleerimine). O- ja N-seoseline glükosüleerimine, glükosüültransferaasid. Valkude glükosüleerimise tähtsus. Mutsiinid kui eriti tugevasti glükosüleeritud valgud. Suhkrujääkide tähtsus rakkudevahelises äratundmises. GK membraanis paiknevad valkude ja lipiidide glükosüleerimist viivad läbi glükosüültransferaasid. Need on transmembraansed valgud, mille aktiivtsenter on suunatud Golgi valendiku poole. Substraadiks neile ensüümidele on nukleosiid di- või monofosfaatsuhkrud, kus on makroergiline side. Need suhkrud liidetakse kas juba paigas olevale
aineid nende lõplikku funktsioneerimiskohta. Brefeldiin A on seenest pärit alkaloid, mis blokeerib transpordi ER-st Golgisse. Selle tulemusel GK kaob ja valkude sekretsioon rakust lakkab. Kui see aine rakkude kasvukeskkonnast eemaldada, siis taastub normaalne GK. Valkude modifitseerimine GK-s (glükosüleerimine, sulfaatimine ja fosforüleerimine). O- ja N- seoseline glükosüleerimine, glükosüültransferaasid. Valkude glükosüleerimise tähtsus. Mutsiinid kui eriti tugevasti glükosüleeritud valgud. Suhkrujääkide tähtsus rakkudevahelises äratundmises. GK membraanis paiknevad valkude ja lipiidide glükosüleerimist viivad läbi glükosüültransferaasid. Need on transmembraansed valgud, mille aktiivtsenter on suunatud Golgi valendiku poole. Substraadiks neile ensüümidele on nukleosiid di- või monofosfaatsuhkrud, kus on makroergiline side. Need suhkrud
epiteelkate katkema ja veresooned rebenema. Seejärel irdub juba kogu endomeetriumi funktsionaalkiht. Ripsrakkude ja ripsmeteta rakkude vahekord muutub tsükli jooksul, östrogeenid stimuleerivad ripsmete teket ja progesteroon suurendab sekretoorsete rakkude arvu. 7 Embrüo implantatsiooni erinevad etapid. Millised valgud võiksid erinevates etappides olulised olla? Apositsioon – embrüo esmane kontakt endomeetriumi rakkudega. Olulised valgud selles etapis on mutsiinid, mida ekspresseeritakse endomeetriumi epiteelirakkude pinnal implantatsiooni akna ajal. Samuti on olulised trofoblasti rakkude pinnal ekspresseeritavad selektiinid. Toimub mutsiinide ja selektiinide vaheline interaktsioon. Adhesioon – ligand-retseptor vahendatud kinnitumine trofoblasti ja epiteeli rakkude vahel. Tugevam kinnitumine kui apositsiooni käigus. Olulised on detsiidua pinnal olevad
Leukotsüütide migratsioon ja põletiku reaktsioon Kuidas lekuotsüüdid kudedesse migreeruvad ja toimub seal põletikureakstioon. Ka makrofaagid jne. Ei lähe lihtsalt läbi veresoone seina. Nii endoteeli kui läbivate rakkude vaheline interakstioon. Teatud kohad veresoontes kus see toimuda saab, veenulid. Protsessi alguses toimub raku pöörlev liikumine veresoone seinal, järjestikuline retseptorite seonumine. Retseptorid, mis interakteeruvad omavahel Selektiinid ja mutsiinid. Ja need teised Vaskulaarne endoteel-”teejuht” (Extravasation)- Ekstravasatsioon-rakkude minek läbi veresoone seina Rakkude adhesiooni molekulid –CAM(cell-adhesion molecules) selektiinid-glükoproteiinide perekond-seostuvad sialüleeritud mutsiinidega (L-leukotsüütidel,E –ja P- selektiin endoteeli rakkudel) mutsiinid-seriini ja treoniini rikkad ,väga, glükosüleeritud valgud (CD34,GlyCAM-1) integriinid - heterodimeersed valgud, esinevad nt lümfotsüütides
või Nglükosüleeritud valgud) ja proteoglükaanid, nende põhimõttelised struktuurid. ' Glükoproteiin süsivesikud on seotud kovalentselt valgule. Glükoproteiinid valk moodustab suurema massiosa, rakumembraanide koostises, vereseerumi algud, jm. Proteoglükaanid valk on liidetud glükoosaminoglükaanile, süsivesikute osakaal on suurem kui glükoproteiinides; struktuurikomponendid või määredained. Mutsiinid ehk mukoproteiinid koosnevad peamiselt süsivesikutest, valgule on seotud harilikult N-atsetüülglaktoosamiin; limaskesta komponent; määrdeaine. IX. LIPIIDID. (Õpik lk 153-164) 1. Lipiidide definitsioon, klassifikatsioon ja bioloogiline roll. Küllastunud ja küllastumata rasvhapped: struktuuride esitusviisid, triviaal- ja süstemaatilised nimetused, levinumad esindajad. Lipiidid vees lahustumatud molekulid, mis orgaanilistes lahustites lahustuvad väga hästi.
Seedimisel lõhutakse toit seedeensüümide toimel väiksemateks ühikuteks mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või verre. Valgud lõhutakse aminohapeteks, rasvad rasvhapeteks ja monoglütseriidideks, süsivesikud monosahhariidideks. Seedimine = toidu lõhustamisprotsess. Imendumine = sisekeskkonda absorbeerimine. 1. etapp - SUU Suus toimub toidu mehaaniline peenendamine ja süljega segamine. Tekivad maitse- ja lõhnaaistingud. Sülg on ioonide lahus: Na+, K+, CI-, HCO3- + mutsiinid. Ööpäevas eritub umbes 1200ml sülge. Suu ensüüme: lipaas (rasvade lõhustamine), a-amülaas (tärklise lõhustamine). Neelamise jõuab toit söögitorru. Söögitoru pikkus: 25....30cm. 2. etapp - MAGU Normaalse täiskasvanud inimese maomaht on 2....3l. Mao happelises keskkonnas toimub valkude lagundamine peptiidahelateks. Maos seguneb toit maonõrega, maonõre ja sõljega segunenud toitu nimetatakse küümuseks ehk toitkördiks.
K kanalid ja K voolab rakust välja, normaliseerides potentsiaali. 47. Kui rakumembraan on hüperpolariseerunud, siis milliste protsesside/ainete liikumise vahendusel võiks toimuda membraani depolariseerumine? nt. Na või Ca sissevooluga vastavatest kanalitest. Endomembraanid (ER/Golgi) 48. Nimetage vähemalt 5 rakkudest ER/Golgi vahendusel sekreteeritavat valku Proteaasid, glükoproteiinid, proteoglükaanid, mutsiinid, fibromoduliin, laktoferriin. 49. Kirjeldage SRP (signaali äratundja partikkel) struktuuri ja milleks vajalik. Proteiin-RNA kompleks. Eukarüootides kuus polüpeptiidi + RNA. Prokarüootides 1 polüpeptiid + RNA. Seostub valgu signaaljärjestusele ja tegeleb selle liigutamisega membraanile. 50. Kirjeldage signaaljärjestust valgu liikumiseks tsütosoolist ER-i, milliste teiste valkudega signaaljärjestus komplekseerub? Kus paikneb selle järjestuse retseptor?
Bipolaarsed häired Na+ /K+ -ATPaas Südametegevuse häired Na+ /K+ -ATPaas Resistentsus ravimite suhtes ja kemoteraapiale ABC pump (multi-drug resistance) Värvipimedus [H+] gradient kui pump (rodopsiin) ENDOMEMBRAANID Tsütoplasmavõrgustik = ER ja sekreetoorne rada ER/Golgi vahendusel sekreteeritavad valgud Proteaasid, glükoproteiinid, proteoglükaanid, mutsiinid, fibromoduliin, laktoferriin. SRP (signaali äratundja partikkel) on proteiin-RNA kompleks. Eukarüootides kuus polüpeptiidi + RNA. Prokarüootides 1 polüpeptiid +RNA. Vajalik valgu signaaljärjestuse äratundmiseks Kirjeldage signaaljärjestust valgu liikumiseks tsütosoolist ER-i, milliste teiste valkudega signaaljärjestus komplekseerub? Kus paikneb selle järjestuse retseptor? N-terminaalses otsas korduvad leutsiini jäägid ning ka lüsiini jäägid. Signaaljärjestus komplekseerub
Hüperpolarisatsioon on põhjustatud K ja Cl kanalite avatusest (K välja, Cl sisse). Depolariseerumine saaks toimuda kui liigsed Cl ioonid lahkuvad rakust ning rakku pääseks K ja Na ioone. Endomembraanid (ER/Golgi) 1. Nimetage vähemalt 5 rakkudest ER/Golgi vahendusel sekreteeritavat valku 1- antiproteaas, seerumalbumiin, insuliin, glükagoon, glükoproteiinid, proteoglükaanid, kollageen, amülaas, endorfiin, monoklonaalsed antikehad, erütropoietiin, mutsiinid, 2. Kirjeldage SRP (signaali äratundja partikkel) struktuuri ja milleks vajalik. SRP on tsütoplasmas paiknev valguline RNA-d sisaldav kompleks, mis seostub signaaljärjestusega, ribosoomi suure subühikuga ja SRP retseptoriga. SRP koosneb ~300 nukleotiidi pikkusest RNA ahelast ja kuuest valgust (P9,P14,P19,P54,P68,P72 number näitab molekulmassi kilodaltonites). P54 vahendusel toimub seostumine valguga ja SRP retseptoriga.
annaabi.ee 
