ühendite abil, on aeglane). Lisaks närvisüsteemile on paljud elutalitlused hormoonide kontrolli all. Neid on ainult väike kogus veres. Nende toimeaeg on piiratud(aeglasem ja mõju on pikaajalisem kui närvidel). Hormoonid on rakuspetsiifilised. On kahte tüüpi hormoone:1) Vesilahustuvad- ei saa läbi membraani, kinnituvad retseptorile, mis muudavad kuju ja vallandavad teise reaktsiooni. 2)Rasvlahustuvad- ringlevad veres transportvalkudega seotult. Jätavad transportvalgu maha, läbivad membraani, kinnituvad tuumale muutes geeni avaldumist. Nt. Sugu-,kilpnäärmehormoonid. Põhilised klassid: 1) Steroidhormoonid on rasvlahustuvad derivaadid, väikesed, läbivad kergelt rakumembraani. Nt: östrogeen ja progesteroon Kohe pärast rakku sisenemist interakteeruvad s.hormoonid hormoonretseptoriga. Selle kompleks liigub siis tuuma ja käivitab vastava geeni. 2) Peptiidhormoonid(valgulised) Liiga suured, et pääse rakku ja annavad info üle retseptorvalkudele
mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annab tugevust kolesterool. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani - passiivne transport: valgumolekulide vahel on kanalid, millest pääsevad läbi väikesed molekulid, peamiselt difusiooni ja osmoosi teel. Aktiivne transport toimub transportvalkude abil, mis juhib läbi kindlaid ühendeid ning milleks on vaja energiat makroenergilistest ühenditest (ATP). Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Fagotsütoos rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse terveid baktereid või palju molekule. Infovahetus läbi membraani retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast molekule ning muutes oma kuju vallandab raku sees biokeemilisi reaktsioone. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternikeste süsteem. Täidab kogu rakku. Jaotatakse kolmeks:
Ülesanded. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. • Aktiivne transport. • Fagotsütoos. • Infovahetus väliskeskkonnaga. Vastus: Rakumembraan on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annavad tugevust kolesterooli molekulid. Passiivne transport- valgumolekulide vahel on kanalid, millest läbi pääsevad vaid väikesed molekulid. Liikumine toimub difusiooni teel. Aktiivne transport- toimub transport rakkude abil, vajab energiat. Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Saavad energiat ATP-dest - energiat koondavatest molekulidest. Fagotsüoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Osmoos- selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad rakumembraani madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega lahusesse. Difusioon- ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel. 10. Tsütoplasma organellid. Ehitus ja ülesanded:
1 liitris on ligikaudu 150 g hemoglobiini. Hapnikku on ühes liitris arteriaalses veres ligikaudu 200 ml ja venoosses 150 ml. Vingugaas seostub hemoglobiiniga 350 korda efektiivsemalt kui hapnik! Suitsetajal on veres 20 % hemoglobiinist seotud CO-ga, sest CO jääb pikemaks ajaks hemoglobiini külge. Kuidas mõjutab see töövõimet? Kas see mõjutab kõigi organite tööd? Transportvalgud membraanis viivad ainemolekule rakku või rakust välja. Vaata transportvalgu tööd youtube animatsioonina Animatsioon ainete aktiivsest transpordist läbi rakumembraani Ava ja vaata, kuidas igas rakus kinesiin veab : Kinesiin veab vesiikulit Siin (parempoolne) on ka hea animatsioon: http://homepage.ntlworld.com/malcolmbowd http://sparkleberrysprings.com/innerlifeofcel en/kinesin.htm l.html 6. Regulatoorne ülesanne: Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust,
areneda välja nahavähk. Samuti võib tekkida päikesepõletus, see on märgiks, et liiga palju UV-kiirgust saanud. 14. Mis on ensüüm? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Keerdunud valgumolekulid, tänu millele reaktsioonid toimuvad miljardeid kordi kiiremini kui muidu. 15. Mis on retseptorvalgu ülesanne? Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. 16. Selgitage transportvalgu tööd rakumembraanis tRNA kogub kokku saadava informatsiooni, mõtestab selle lahti, sünteesib valku. 17. Kes loomadest vajavad vaha? (3 näidet) Mesilased, linnud (kaitsekiht), kalad (kaitsekiht) 18. Nimeta 4 polüsahhariidi koos nende tähtsusega Glükoos viinamarjasuhkur, energiaallikas. Varuvad glükoosi lihastesse ja maksa glükoneegi kujul. Fruktoos puuvijasuhkur, kõige magusam. Kaitsefunktsioon.
Membraan koosneb põhiliselt fofsolipiididest ja valkudest (Joonis 9). Membraani ülesanded: 1. Eraldab raku sisekeskonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest. 2. Ühendab rakke omavahel. 3. Rakumembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskonna vahel. Passiivne transport ained tuuakse rakku energiat kulutumata. Aktiivne transport ained tuuakse rakku energia abil. Kui aine on liiga suur, et läbi transportvalgu minna, siis aitab fagotsütoos. Selle käigus omastab rakk suuremaid aineosakesi ja makromolkule. Rakk tekitab lohu, kuhu lähevad ained sisse ning pärast läheb kaas peale. Pinotsütoos omastab rakk vedelikes lahustunud makromolekule. Tsütoplasma on poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest milles on lahustunud, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seob kõik raku organellid omavaheliseks tervikuks.
"Kevadine väsimus" arvatakse olevat põhjustatud C vitamiini alatoitlusest. Võrreldes teiste vitamiinidega vajab organism C vitamiini suhteliselt palju- keskmine vitamiin C tarvidus päevas on umbes 30- 50 milligrammi. D-vitamiin ehk kaltsiferool. D-vitamiin soodustab nii kaltsiumi imendumist peensoolest kui ka selle kättesaamist luuainest. Peensoole epiteelirakkudes ja luukoes moodustub D-vitamiini aktiivne vorm, mis stimuleerib kaltsiumi siduva transportvalgu sünteesi. Looduses esineb vitamiin D valmis vitamiinina või provitamiinina. Vastava provitamiini, millel puuduvad organismile tähtsad vitamiini D omadused, muudavad päikese ja kõrgustikupäikese valguses leiduvad ultraviolettkiired D vitamiiniks. Nii võime mitmesuguste toiduainete kiiritamisel ultraviolettkiirtega (päike, kõrgustikupäike) nende D vitamiini sisaldavust tõsta. Ka inimene ja loomorganismid on
Membraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annavad tugevust kolesterooli molekulid. Rakumembraani ülesanded: I Ainevahetus läbi membraani II Infovahetus läbi membraani III Energiavahetus läbi membraani Passiivne transport: valgumolekulide vahel on kanalid, millest läbi pääsevad vaid väikesed molekulid. Liikumine toimub difusiooni teel. Osmoos - vee liikumine läbi membraani sinna, kus on teda vähem. Aktiivne transport: Toimub transportvalkude abil, vajab energiat. Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Sile tsütoplasmavõrg. membraanse ehitusega kanalikeste ja torukeste süsteem. Ülesandeks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete trasnport Kare tsütoplasmavõr. - membraanse ehitusega kanalikeste ja torukeste süsteem, pinnale on kinnitatud ribosoomid, ülesandeks valude süntees ja ainete trasnport. Lüsosoom- ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, ülesnadeks ainete või rakustruktuuide lagundamine
seotud - Tuleb otsustada, kas disainiga agonisti või antagonisti; või keskenduda inhibiitorile Näited - Migreenile serotoniini retseptori agonistid - Antidepressandid on dopamiini retseptori antagonistid - Astmaravimid on 5-LOX inhibiitorid, Cys-LT4 retseptori antagonistid - Põletikuravimid on COX isovormide inhibiitorid - Klassikalisd tritsüklilised antideprekad inhibeerivad noradrenaliini transportvalgu, kuid ka serotoniini transporti. Seetõttu algas serotoniini transpordi selektiivsete inhib. Otsing. Tulemus: suurema käibega antidepressant Prozac (fluoksetiin). Minevikus: kõigepealt oli ravim ning kui see toimis, oli järelikult ka molekulaarne sihtmärk. Peamiselt taimset päritolu looduslikud ühendid ning toime avastamine oli juhus – katse-eksituse meetod. Hiljem: avastati järjesti uusi signaalmolekule ning need juhatasid sihtmärkideni.
· vitamiin E tähtis antioksüdant Glükolüüs Glükolüüs on ensümaatiliste reaktsioonide ahel, mille käigus glükoos muudetakse püruvaadiks. Glükolüüs on raku tsütoplasmas kulgev universaalne ainvahetusrada, anaeroobsetes rakkudes ainus ATP tootev rada. Aeroobsetes rakkudes esimeseks etapiks süsivesikute oksüdatsioonil. Glükoos + 2 ADP + NAD + 2 P 2 Püruvaat + 2 ATP + 2 NADH + 2 H2O Glükolüüsi lähtesubstraadiks on glükoos, mis siseneb rakku transportvalgu abil. Glükolüüsi I faasis glükoosi molekul muundatakse viie keemilise reaktsiooni abil kaheks glütseeraldehüüd- 3-fosfaadiks. I faasis tarbitakse 2 ATP molekuli. Glükolüüsi II faasis muundatakse glütseeraldehüüd-3-fosfaat püruvaadiks, kasutakase 1,3-BPG ja PEP. Lisaks püruvaadile tekib II faasis ka ATP ja NADH. 1 molekuli glükoosi kohta tekib 4 molekuli ATP ja 2 molekuli NADH. Enamik reaktsioone glükolüüsis omavad Gibbsi vabaenergiat, mis on ligilähedane nullile.
Moodustavad kanali läbi mille liigub kas ainult vesi või ka selles lahustunud ained, sõltuvalt akvaporiinist. Reguleerivad veevoolu (aquaporins are "the plumbing system for cells"). 27. Nimetage 2 tegurit mis mõjutavad kanalivalkude avatust. Elektriline signaal (membraanipotentsiaal), keemiline signaal. (teatud ühendite seostumine kanali valguga) Lisaks ka temperatuur, mehaaniline jõud ja fosforüleerimine. 28. Mida mõistetakse sekundaaraktiivse transpordina. Nimetage transportvalgu tüüp, tooge näiteid milliste ainete transpordiks kasutatakse? Sekundaaraktiivne transport ei kasuta otseselt ATP energiat, et aineid transportida, vaid elektrokeemiliste potentsiaalide erinevust. Antipordid ja sümpordid. Nt Glükoosi transporditakse niimoodi rakku koos Na ioonidega. 29.Iseloomustage K/Na-ATPaas-i ja nimetage mõni protsess, mille läbiviimisel on oluline. Aktiivtransport, mille käigus liigutatakse ATP hüdrolüüsi energia arvelt 3 Na iooni välja ja 2 K iooni raku sisse
17. Nimetage 2 tegurit mis mõjutavad kanalivalkude avatust. - Membraanipotentsiaal pingeseoseliste väravatega kanalid. - Teatud ühendite ( hormoonid, inositooltrifosfaat, cAMP, Ca ioon ja ka fosforüleerimine) seostumine kanali valguga ligandiseoseliste väravatega kanalid. - Mehaaniline stress. 18 Mida mõistetakse sekundaaraktiivse transpordina. Nimetage transportvalgu tüüp, tooge näiteid milliste ainete transpordiks kasutatakse? 4 Sekundaaraktiivse transpord all mõistetakse sümporti, mille korral üks ainetest liigub konsentratsiooni gradiendi suunas ning teine gradiendi vastu. Gradiendi suunas liikuva aine gradient on siiski tekitatud pumpade mõjul ning ATP hüdrolüüsil vabanevat energiat kasutades. Tegemist on kandjavalguga
17. Nimetage 2 tegurit mis mõjutavad kanalivalkude avatust. : Kanalist läbimineku kiirust on võimalik reguleerida poori avanemise ja sulgumisega. Põhilisteks kanali avatust reguleerivateks faktoriteks on membraanipotentsiaal ja teatud ühendite (hormoonid, inositooltrifosfaat, cAMP, Ca2+ jne.) seostumine kanali valguga.Ka kanalivalkude fosforüülimine mõjutab nenede avatust. 18 Mida mõistetakse sekundaaraktiivse transpordina. Nimetage transportvalgu tüüp, tooge näiteid milliste ainete transpordiks kasutatakse? Transportiv valk transpordib kahte ühendit samas suunas (sümport) või vastassuundades (antiport). Nii sümportijad kui ka antiportijad seostavad ühe aine molekuli (iooni) transpordi vastu kontsentratsiooni (elektrokeemilise potentsiaali) gradienti teise aine (iooni) transpordiga kontsentratsiooni gradiendi suunas. Seega toimub nn. sekundaaraktiivne transport, mis otsest ATP hüdrolüüsi transpordiks ei vaja,
MM kineetikale alluv ensüüm pole seega efektiivselt reguleeritav. Tundliku regulatsiooni saavutamiseks on loodus võtnud kasutusele kooperatiivsed ensüümid ja allosteerilised enüümid. Homoallosteeria: substraadi kooperatiivne sidumine v Hemoglobiin on transportvalk, mille eesmärgiks on kanda O 2 kopsudest kudedesse laiali. Pos. koop Üritame välja selgirtda, millised peavad olema transportvalgu seostamisomadused, et ta oleks 50 [S] efektiivne valk? X-teljel slaidil on hapniku osarõhk (konts põhimõtteliselt). Gaaside kontsi väljendatakse osarõhu kaudu. Y-teljel on küllastusaste ja varieerub 0-1ni. Transpordil on kaks aspekti: 1. pealelaadimine hapniku vastuvõtmine kopsudest 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
