pääsevad ioonid/ained, mille jaoks on transportvalgud (kandjad, kanalivalgud) ja nii 2 kontrollitaksegi millised ained/ioonid juure endodermist sügavamal paiknevate rakkude sisse ja edasi juhtsoontesse pääsevad. Paljudes taimedes on lisaks endodermile ka epidermi all paiknev hüpoderm, mis samuti kontrollib transportvalkude abil, millised ioonid juurerakkudesse pääsevad. Defineerige membraanipotentsiaal, kuidas tekib. Elektrilise potentsiaali erinevus membraani siseküljes (negatiivsem) ja välisküljes (positiivsem). Katioonide ja anioonide arvu tasakaalumatus kahel pool membraani. Vastasnimeliselt laetud ioonide erinev liikumiskiirus läbi membraani (difusioonipotentsiaal). Säiluva potentsiaali põhjuseks on pumpade ( aktiivsed transportsüsteemid, mis kasutavad ATP hüdrolüüsi energiat) funktsioneerimine membraanis.
sinuatriaalsõlmest viib teised erutusjuhtesüsteemi osad enne erutusse, kui nad ise jõuavad erutuse vallandada. Patoloogiate korral võivad automatismi omandada ka müokardi rakud väljaspool juhtesüsteemi. Normaalsetes tingimustes on võime erutusimpulsside spontaanseks rütmiliseks vallandamiseks piirdunud spetsifiiliste erutustekke ja erutusjuhtesüsteemiga. 1.1. Erutuse tekkemehhanismid Südame rakkudel on, nagu kõigil teistel rakkudel, membraanipotentsiaal, mis püsib konstantsena, kui mingi mõjutus rakku ei aktiveeri. Sellepärast nimetatakse seda rahuolekus esinevat konstantset membraanipotentsiaali ka raku puhkepotentsiaaliks. Rahuolekus on membraan kõige paremini läbitav K+ ioonidele ning sellepärast on puhkepotentsiaal lähedane K+ ioonide tasakaalupotentsiaalile. Südamelihasrakud, mis ei ole osa juhtesüsteemist, omavad puhkepotentsiaal -90 mV. Samas sammuandja rakud, mille on loomulik automatism ja mis
Afentsete närvikiudude kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi, motoorsed annavad impulsse ajust lõppelundisse- lihastesse või näärmesse. Sensoorsed ehk tundenärvid sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. Motoorsed ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 4. Närvi funktsioon. Selgita. (membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal) membraanipotentsiaal on membraani erinevatel külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast konsentratsioonist aktsioonipotentsiaal on aksonite omane kiire membraani depolariseerimine ja selle järel repolariseerimine elektrilise signaali/ impulsi ülekandel 5. Sünapsid ehk efektorid (neuromuskulaarne, närviraku-näärmeraku vaheline, närviraku- närviraku vaheline, mediaatorid)
Seega fluor kaitseb hambaemaili. suurendab organismi kiiritustaluvust. Peamised fluori sisaldavad produktid on merekalad, meretaimed, juust, loomaliha, tee, kapsas, must aroonia, roheline sibul, täisteraviljatooted. Kloor- Cl Koostöös kaaliumi ja naatriumi ioonidega tagatakse: osmoregulatsioon; happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Kloor imendub peensoolest. Koos NaCl tarbimisega lahendub ka kloori vajadus. Kloori oletatav ööpäevane vajadus täiskasvanud inimese jaoks on umbes 0,7...5,1g. Kloor väljutatakse organismist peamiselt uriini ja higiga. Tema defitsiidi sümptomid on kasvupeetus, lihaskrambid, vaimne apaatia, nõrgenenud lihaskontraktsioon, isu kaotus, seedehäired, juuste väljalangemine ja hammaste lagunemine.
..transpiratsiooni produktiivsus? 49. Õhulõhede passiivne liikumine on .......... kui avanemise/sulgumise põhjuseks on turgorrõhu muutus sulgrakkude naaberrakkudes 50. Millest on tingitud turgori muutus õhulõhede avanemisel hommikul Õhulõhede avanemise sagedaseks põhjuseks on turgori tõus rakkudes kaaliumi ioonide kontsentratsiooni kasvu tõttu. Õhulõhede avanemisel valguses aktiveerub rakumembraani H+-ATP-aas, sekreteeritakse rohkem prootoneid ja membraanipotentsiaal hüperpolariseerub (muutub ~50mV negatiivsemaks), K+ kanalid avanevad ja ioonid liiguvad tsütoplasmasse ja edasi vakuooli antipordis prootonitega. · valguskvandid sinine ja punane H+-ATPaas aktiveerum ehk rohkem H+'e transporditakse vastu nende gradienti tsütosoolist välja membraanipotentsiaal Vm muutub negatiivsemaks [K+] [sahharoos] [malaat] [Cl-] kontsentratsioonid tõusevad veepotentsiaal väheneb H2O liigub sisse turgor tõuseb õhulõhed avanevad 51
kontsentratsiooniga ossa Saab toimuda vaid lisaenergia abil, Mõned on pidevalt avatud, nt ATP energia Käivituvad kindlate signaalide ühtlustumine toimub pidevalt; teiste sees on värav, mis avaneb vaid toimel kindla signaali toimel 12. Kuidas tekib membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal? Oska kirjeldada. Membraanipotentsiaal puhkeolekus on raku sisepinnal negatiivne ja välispinnal positiivne laeng (selliseid ioone on rohkem) kuna laeng ühel ja teisel pool membraani on erinev, tekib membraanile pinge Aktsioonipotentsiaal lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, tekib tugeva ärrituse korral; põhjustab ioonkanalite avanemine ja ioonide (Na) kiire sissevool rakku
Naatriumi kanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad K-kanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. IOONKANAL rakumembraanis paiknevad valgud, mille kaudu kindlad ioonid liiguvad suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga alale IOONIPUMBAD Rakumembraanis paiknevad valgud, mis lisaenergia abil liigutavad kindlaid ioone väiksema kontsentratsiooniga alalt suurema kontsentratsiooniga alale 11.Kuidas tekib membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal? Oska kirjeldada. Puhkeolekus on rakumembraanil sisepinnal neg ja välispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja välispinnal on lahuse iooniline koostis erinev. MEMBRAANIPOTENTSIAAL AKTSIOONIPOTENTSIAAL ulatuslik, kuid väga lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, mis tekib tugevama ärrituse korral. Seda põhjustab ioonikanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab
võrrandi liikmed tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse.: Aine (elektro)keemiline potentsiaal = o + 2.3 RT log a + zFE o - aine standartne (elektro)keemiline potentsiaal; a - aine kontsentratsioon (aktiivsus); E - aine elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng (valents) 11. Defineerige membraanipotentsiaal, millistes ühikutes mõõdetakse. Membraanipotentsiaal on põhjustatud ainete elektrokeemiliste potentsiaalide erinevusest (katioonide ja anioonide kontsentratsioonide erinevusest) rakus ja rakuvälises ruumis. Reeglite järgi võrreldakse tsütosooli väliskeskkonnaga. Ühik peaks olema mV (neg väärtus?) 12. Nimetage membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi. Kuigi kõigi loomarakkude ümber on stabiilsed potentsiaalide erinevused,suudavad ainult teatud tüüpi mebraanid vastata potentsiaalide muutumisele aktsioonipotentsiaalide genereerimisega
Makro- ja mikromolekulid. Kaltsium. Osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissionis, ensüümide aktiveerimises, vit D metabolismis, signaali-ülekandes. RDA 800...1000 mg Allikad piimatooded, luhatooded, kala, taimsed produktid. Imendumine toimub peensooles ja jämesooles. Imendumist soodustab happeline kkond, vit D, Mg, P, mangaan, küllastamata rasvhaped, raud, laktoos. Takistab: oksaalhape (taimedest), fütaanhape, kiudainete rohkus (nt. Taimed), ravimid (cimetidin, omeprasool, antatsiidid). Defitsiidid kliinilised markerid: · Kestev mõõdukas defitsiit võib tingida krampe, liigeste valulisust, pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste jõu nõrgenemist, kasvuhäireid, kõhukinnisust, lihaste ja nrvide ärrituvust. Põhiliselt seotud luudega ja liigestega, eriti jalalihased. · Sügav defitsiit: luude kõhetumine-nõrgenemine, arteriaalne hüpotensioon. Tavamarkerid on tetaania (lihas...
võrrandi liikmed tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse. Elektrokeemiline potensiaal: =0 + 2.3 RT log a + zFE. Mõõdetakse J/mol 0 - aine standartne keemiline potensiaal a - aine kontsentratsioon (aktiivsus) E - aine elektriline potensiaal R - gaasikonstant (8.3 J/mol * K) F - Faraday konstant (96 kJ/V*mol) z - aine osakese laeng T - temp Kelvinites(!) 21. Defineerige membraanipotentsiaal, millistes ühikutes mõõdetakse. pindade laengud? lahuste laengud? Membraanipotentsiaal - ioonide kontsentratsioonide erinevus raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Mõõdetakse voltides. Tsütoplasmapoolne külg on negatiivsem väliskülje suhtes. Loomsete/taimsete rakkude tsütoplasmas on palju K +, vähe Na+ ja Ca+2 ioone. Veres Na+ kontsentratsioon suht kõrge. 22. Nimetage membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi 1
Graafi folliikul). Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon). 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine (kemotaksis, Ca-kanalid, kallerkest (egg jelly), vitelliinkest, akrosomaalreaktsioon, retseptorid). Kuidas tagatakse liigispetsiifilisus? Kuidas hoitakse ära polüspermia - kiire ja aeglane blokk (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon). Kehasisene viljastumine. Kuidas sperm jõuab munarakuni ja kus toimub viljastumine (lihaskestad, termotaksis, kemotaksis, munajuha isthmus e. kitsus, munajuha ampull). Kirjelda spermis kapatsitatsioonil toimuvaid muutusi. Munarakku ümbritsevate barjääride läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine). Polüspermia vältimine - aeglane blokk. 4. Lõigustumine Mis on lõigustumine
Membraani valkudega seotud transpordimehhanismid: ioonkanalid ja transportervalgud. 2 Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. Kui kanal on avatud, toimub liikumine mööda elektrokeemilist gradienti. On kaht tüüpi kanaleid- reguleeritud kanalid o VOLTAAŽTUNDLIKUD, mis avanevad, kui membraani polariseeritus e. membraanipotentsiaal muutub o LIGANDTUNDLIKUD, mis avanevad, kui ligand seostub e. reguleeritakse regulaatorainete e ligandite abil. o MEHAANILISELT REGULEERITUD pidevalt avatud e. lekkekanalid. Ioonkanalid on suuremal või vähemal määral spetsiifilised erinevatele ioonidele. Selektiivsuse annavad kanalitele nende seinte LAENGUD ja SIDUMISKOHAD. Erand on nt katioonikanalid, mis lasevad läbi kõik positiivsed ioonid.
kromosoomide arv on 46 37. Millises rakutsükli faasis esinevad kahest kromatiidist koosnevad kromosoomid? G2 faasist metafaasi lõpuni 38. rakutsükli pikim faas on interfaas 39. Milline netto kogus oksaalatsetaati (moolides) sünteesitakse tsitraaditsüklis kui tsüklisse siseneb 2 mooli atsetüülkoensüüm A-d? 0 40. Pärast aktsioonipotentsiaali tekkimist taastub neuroni puhkeseisundile omane membraanipotentsiaal K+ ioonide väljumise arvel 41. Membraanipotentsiaalist sõltuvate Na+ kanalite puhke- (refraktsiooni) periood on oluline Aktsiooni potentsiaali ühesuunaliseks liikumiseks 42. Kuidas on võimalik vältida H+ATPaasi funktsioneerimisega kaasnevat membraani hüperpolariseerumist? Nii katioonide impordi kui anioonide ekspordiga TEST 10 1. 2,4 DNP (2,4 dinitrofenool) teeb mitokondrite membraanid prootonitele läbitavaks ja kaotab
Oluline on töötada välja tasude-karistuste süsteem. Igale õppijale tuleb leida sobivaim tasu. ?? 16. Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta. Varieeritud suhtekava 17. Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? Aversiivne tingimine 18. Mis on aktsioonipotentsiaal, milline on tema laeng ja millise kiirusega levib? Närvi- ja lihasrakud suudavad levitada mööda rakumembraani potentsiaalimuutust, mille jooksul membraanipotentsiaal väheneb sekundi tuhandikosa ajaks ühtlaselt. Just selle omaduse abil vahendab närvikiud informatsiooni organismi ühest osast teise. Impulsi levimiskiirust mõjutab kiu paksus, mida paksem on kiud, seda kiiremini levib. Teoreetiliselt võib üks närvikiud levitada tuhat impulssi sekundis. Närviimpulsi levik on omane aksonile. 19. Mis on sünaps? Sünaps on koht, kus toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. 20.
tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse. µ = µo + 2.3 RT log a + zFE µo - aine standartne keemiline potentsiaal; a - aine kontsentratsioon (aktiivsus); E - aine elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng Mõõdetakse (milli)voltides. 11. Defineerige membraanipotentsiaal, millistes ühikutes mõõdetakse. Membraanipotentsiaal on membraani erinevatel külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast konsentratsioonist kummalgi pool membraani. Sõltuvalt rakutüübist ja organismist, jääb loomarakkude membraanipotentsiaal vahemikku 20-200mV. Mõõdetakse (milli)voltides. 12. Nimetage membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi - Vastaslaenguliste ioonide erinev liikumiskiirus läbi membraani. Nt K ioonid liiguvad kiiremini rakku kui Cl ioonid.
a) Sümpaatiline - aktiivses seisundis (jookse); b) Parasümpaatiline - puhkeseisundis (seedi). Signaalide liikumine närvirakkudes Närviimpulsi (elektrilise signaali) liikumine neuronis põhineb elektrilaengu muutumisel neuronit katva membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on neuroni sisepinnal negatiivne laeng (nt palju Cl- ioone) ja välispinnal positiivne laeng (nt palju Na+ ioone). See on tavaolek (mõlemal pool on erinev laeng) ehk membraanipotentsiaal. Närviraku membraan laseb ioone läbi valikuliselt - läbi ioonkanalite ja ioonpumpade. ● Ioonkanal: ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema osa poole e. tasakaaluoleku poole. Ei vaja energiat. ● Ioonpump: ioonide liikumine toimub tasakaaluoleku vastu. Ioonpumbad käivituvad kindlate signaalide toimel. Avaneb kindla reaktsiooni pärast. Vajab energiat. AP - aktsioonipotentsiaal 1
ja mis vere vahendusel reguleerivad metaboolseid protsesse ja füsioloogilisi funktsioone. Türoksiin, kortikosteroon Hormonoidid e koehormoonid e lokaalsed hormoonid - keemilised ained, mida toodavad mitmed kudede spetsialiseerunud rakud ja millel on regulatoorne mõju metaboolsetele protsessidele. Histamiin, prostaglandiinid Neurohormoonid - hormoonid, mis produtseeritakse spetsiaalsete närvirakkude poolt. Oxytocin Kuidas tekib membraanipotentsiaal? 9 Ioonpumbad ja -kanalid tekitavad ioone sisse-välja pumbates potentsiaalierinevuse membraani kummagi poole vahel, mis on üldjuhul membraanist seespool negatiivne, eukarüootides -40 mV kuni -80 mV. Puhkeseisundis on raku kaaliumkanalid avatud ning K +, mille konts rakust väljas on 30-40x seesmisest suurem, liigub raku sisse, kuni on saavutatud raku K + tasakaalupotentsiaal vastavalt Nernsti seadusele. Lisaks K +-le osalevad ka Na+ ja Cl-.
Integraalsed (läbivad kogu membraani) ja perifeersed (membraani ühel või teisel küljel seotud integraalsete valkude või lipiidide külge) 8. Valkude seostumisviisid membraanides Transmembraansed ehk integraalsed molekul läbib ühe või mitu korda membraani, näiteks akvaporiin läbib membraani 6x, glükoforiin 1x, opsiinid 7x Perifeersed valguahel seostub isoprenoidsete ühendite või rasvhapete jääkide külge mitmesuguste kovalentsete sidemetega 9. Mis on membraanipotentsiaal? Laengute tasakaalustumatus kahel pool membraani 10. Milline on rakkudes enamasti membr.pot-i väärtus? Enamasti negatiivne. Loomsetes rakkudes ~ - 60mV, taimedes ~ -100 kuni -120 mV (muutuva suurusega) 11. Kuidas jaotatakse passiivse/aktiivse transpordi valgud? Passiivne: · Kanalivalgud · Kandjavalgud Aktiivne: · Pumbad : P-klassi pumbad (lokaliseerunud plasmalemmis, koostises
toimub piirkonnast kus ainete elektrokeemiline potensiaal on madalam, piirkonda, kus aine elektrokeemiline potensiaal on kõrgem (nt ATP-aasid). Passiivse transpordi korral pole vaja täiendavat (ATP) energiat, sest ainete liikumine toimub kõrgema elektrokeemilise potensiaaliga piirkonnast madalama potensiaali suunas (nt ioonkanalid). 1.Difusioon läbi lipiidide (Peamiselt hüdrofoobsed ja väikese molekulmassiga polaarsed(etanool) ühendid, gaasid) 2. Difusioon valkude vahendusel Membraanipotentsiaal - ioonide kontsentratsioonide erinevus/ elektrokeemiliste potensiaalide erinevus raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Reeglite järgi võrreldakse tsütosooli väliskeskonnaga Mõõdetakse voltides. Membraanipotensiaal on negatiivne, st tsütoplasma poolne külg on negatiivsem väliskülje suhtes/ tsütosoolis on negatiivsete ioonide ülekaal. Membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi: Ainete elektrokeemiliste potensiaalide erinevus rakus ja rakuvälises ruumis
Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja aksonist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide erinev jaotus rakusiseses ja -välises vedelikus ning rakumembraani valikuline läbilaskvus Na + ja K+ ioonide suhtes. Puhkepotentsiaal on ca 70 mV (millivolti). Membraani puhkepotentsiaalist oleneb membraani läbilaskvus
adsorbeeritakse Kõigepealt soodustab seda punane valgus, sinise valguse toimel avanevad õhulõhed veel rohkem. Valguse aktseptoriks on PHOT valgud : PHOT1 ja PHOT2 need valgud autofosforüleeritakse seotakse mingi valk H+ATPaasiga, mis põhjustab selle aktiveerumise. Õhulõhede avanemisel sulgrakkude membraan hüperpolariseerub/depolariseerub Miks? Õhulõhede avanemisel valguses aktiveerub rakumembraani H+-ATP-aas, sekreteeritakse rohkem prootoneid ja membraanipotentsiaal hüperpolariseerub (muutub negatiivsemaks) Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib hommikul õhulõhede avanemisele. 1) Valguskvandid aktsepteeritakse fototropiinide PHOT1 ja PHOT2 (valgud, mille flaviinne component tajub sinist valgust) poolt, mis fosforüleerivad ülekandeahela, mis aktiveerib Prooton-ATPaasi 2) Prooton-ATPaas, transportsüsteem sulgrakkude membraanis, hakkab prootoneid sulgrakkudest välja transportima
.. kontroll! ekto-ja endotermi tasandil (suberiniseerunud) aktiivne transport sümplasti (aeroobne KK + ATP vaja) ioonid mööda sümplasti plasmodesme juhtsoontesse Ioonid saavad siseneda vaid noorte juurte otstest, kus on suberiniseerimata piirkond. Edasiselt peavad sisenema apoplast, sümplasti ja sümplasti plasmodesme juhtsoontesse. Kontroll toimub endotermi või ektotermi olemasolul, juba sellel tasandil. Need on juba suberiniseerinud piirkonnad. 12. Defineerige membraanipotentsiaal, kuidas tekib Elektrilise potensiaali erinevus membraani sise- ja välisküljel. Põhjustatud erinevalt laetud osakeste erinevast liikumiskiirusest läbi membraani. 13. Nimetage membraanipotentsiaali poolt reguleeritavaid protsesse rakus ja selgitage membraanipotentsiaali osa nende toimumisel (mineraalelementide sisenemisel) Kaaliumioonide voog. Kui membraan on hüperpolariseeritud (negatiivselt laetud), avanevad Kin kanalid, kaalium saab sisse
vereringe reguleerijaks; · osaleb ensümaatilistes reaktsioonides ja organismi kohanemisel külmaga jt. KLOOR Kloori on 70 kg kaaluvas inimeses 100 105 g. Kloor on inimorganismi keskne anioon, biofunktsioonid haakuvad naatriumi ja kaaliumi omadega: · Osmoregulatsioon · Hape-alustasakaal · Membraantransport · Membraanipotentsiaal Oluline soolhappe sünteesil maos. (HCl) ESSENTSIAALSED MIKROBIOELEMENDID (MIKROMINERAALID) Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Kindlate funktsioonidega ja eluks hädavajalikud mikrobioelemendid, mis kuuluvad enamasti ensüümide, hormoonide, liitvalkude, vitamiinide koostisse. · Bioaktiivsete ainete ehituses/talitluses osalemise tõttu avalduvadki nende mikrobioelementide vaegused tõsiste haigustena. Haigusi põhjustab ka kestev
1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas). dG=RTln(Cin/Cout) 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. Positiivne. Tasakaaluolek (dG=0) võib erineda olukorrast Cout=Cin juhul kui membraanil esineb membraanipotentsiaal ja transporditav aine on laenguga. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess, mida iseloomustab dG. Raku sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine. 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) Glükoos kõige aeglasem. H2O kõige kiirem. 4. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja
FUNKTSIOON: Kõik tahtlikud Siseorganite Südame liigutused motoorika kontraktsioonid Kõikidele elusatele rakkudele on iseloomulik membraani potentsiaali olemasolu, kuid ainult erutuvate kudede rakud (närvi- ja lihasrakud) on võimelised suuresti muutma ioonide juhtivust läbi membraani vastusena ärritajale nagu see toimub aktsioonipotentsiaali korral. Membraanipotentsiaal tuleneb sellest, et Naatriumit on väljas palju ja Kaaliumit sees palju. (Na/K pump). 3 Na välja, 2 K sisse. Rakumembraani välispinnal on nii positiivne, ja sees negatiivne laeng. Rakumembraanist kahel pool tekib membraanipotentsiaal. 3 Lihasrakud suudavad membraanipotentsiaali levitada mööda rakumembraani potentsiaalimuutust - aktsioonipotentsiaali
· Pre-mRNA molekul sisaldab nii kodeerivaid eksonjärjestusi kui mittekodeerivaid intronjärjestusi: · Intronid lõigatakse välja ja eksonite otsad ühendatakse splaisingu teel (splicing) Translatsiooni alustamise koodon on tavaliselt AUG: · Kodeerib metioniini · Translatsiooni lõpetamise koodoneid on kolm: UAA, UAG ja UGA Alguspunkti otsimist nimetatakse scanning. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. V: Neuronil on puhkeseisundis membraanipotentsiaal. St, et membraan on elektriliselt laetud ja selle tasakaalu kontrollib Na-K pump. Neuroni ärritamine kutsub esile muutuse ioonide läbilaskmises. Muutunud iooniline tasakaal saadab elektrisignaali mööda aksoneid teistesse neuronitesse. Aksoni lõpus vabaneb neurontransmitter, mis destabiliseerib järgmise raku ning signaal jätkub. NEUROKRIINNE SIGNALISATSIOON · Esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid, mis sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi
Mg2+ ehk magneesium Osaleb luukoe tekkes,nukleiinhapete ja valkude sünteesis. Stabiliseerib biomembraane ja moduleerib ioonpumpade, kanalite ja kandjate tööd. Vajalik närvitalitluse ja lihaskoe tegevuse normaalseks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südamelihase tööd. Cl- ehk kloor - koostöös naatriumi ja kaaliumiga tagatakse organismi osmoregulatsioon, happe-leelistasakaal, mitmete biomolekulide imendumine, vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Elektrolüütide all mõistetakse soolasid, happeid ja aluseid, mis vesilahuses suuremal või vähemal määral dissotseeruvad vabadeks ioonideks - anioonideks ja katioonideks. Keemiliselt on enamus organismis leiduvatest vees lahustuvatest ainetest elektrolüüdid, kuna nad kõik dissotseeruvad suuremal või vähemal määral. Elektrolüüdid viivad oma funktsioone läbi ioonilises olekus, laguneb vesilahuses ioonideks. Essentsiaalsed mikrobioelemendid:
plasmamembraanides. F-klassi prootonipumbad: bakterite rakumembraanides; mitokondri sisemembraanis; kloroplastide tülakoidide (volditud struktuur, lamell) membraanis. ABC superperekond: bakterite plasmamembraanis (aminohapete, suhkrute ja peptiidide transporter); imetajate plasmamembraanis (fosfolipiidide, väikeste lipiidsete ravimite, kolesterooli, teiste väikeste molekulide transporter). Erinevad pumbad transpordivad erinevaid ioone ja on erineva ehitusega. 12. Membraanipotentsiaal, selle tekke põhimõte. Membraanipotensiaal on elektrilise potensiaali erinevus plasmamembraani sise- ja väliskihi vahel, mille tagab transporterite töö. Membraanipotensiaali tekitavavd K + kanalid, kuna nad on tavaolekus avatud. (pinge: 30-120mV). Tekib ioonide erinevast kontsentratsioonist teineteisel pool rakumembraani. 13. Freeze-fracture mikroskoopia, FRAP (Fluorescence recovery after photobleaching), Patch clamp, transfektsiooni viisid.
Kõrvalahelategs seotud prootonite liigutamiseks ja arvatavasti peptiidahela kõrgema struktuuritaseme konformatsiooniliste muutuste läbiviimiseks, mis kokkuvõttes võimaldab prootoneid pumbata vastu kontsentratsiooni gradienti. Prootonite pumpamisega mitokondrist välja salvestatakse elektronide vabaenergia keemilise ja elektrokeemilise gradiendi energiana. Keemiline ja elektrokeemiline vabaenergia ei ole identsed. On võimalik elimineerida prootonite gradient nii et säilib membraanipotentsiaal ja vastupidi. Elektronide ülekandeahela kompleksid Kompleksid I ja II ning samuti valk ETF ja mitokondriaalne glütserool-3-fosfaadi dehüdrogenaas osalevad kõik ubikinooni redutseerimisel kasutades elektronide allikana erinevaid substraate. Kompleks I – NADH dehüdrogenaasi kompleks. Kompleksis I toimub elektronide ülekanne NADHlt CoQle. Selle protsessi ΔEo’ on 0.42V, mis vastab ΔGo’= 78 kJ/mol süsteemi läbiva elektroni kohta. Seda vabanenud
d) (temperatuuri säilitamiseks) e) rakkudevaheliste signaalide edastamiseks f) rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks 27. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanid koosnvad peamiselt lipiididest (fosfo- ja glükolipiidid) ning valkudest. Rakumembraani valgud võivad paikneda membraani välisküljel, siseküljel või läbivad membraani. Välisküljel paiknevad valkudel on sageli retseptori funktsioon. Enamikul rakkudel on membraanipotentsiaal, st välis- ja sisekeskkonna vahel on potentsiaalide vahe. Loomarakkude rakumembraanidel esinevad mikrohatud, mis suurendavad membraani pinda. 28. Suhkrute lühiiseloomustus. Milleks vajab rakk suhkruid? Suhkrud jagunevad a) monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos) on kõigi organismide peamine energiaallikas, tekib fotosünteesis. b) oligosahhariidid (sahharoos ehk suhkur, maltoos, laktoos) koosnevad 2-3 monosahhariidist
Osaleb luukoe tekkes, umbes 70% magneesiumist ongi luudes. Ülejäänud on paljude ensüümide kofaktoriks. Vajalik närvitalitluse ja lihaskoe tegevuse normaalseks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südamelihase tööd. Kloor Kloor on inimorganismi keskne anioon ja tema biofunktsioonid haakuvad naatriumi ja kaaliumi omadega. Koostöös tagatakse organismi osmoregulatsioon, happe-leelistasakaal, mitmete biomolekulide imendumine, vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Oluline soolhappe sünteesil maos. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 3 Koostanud M. Kolga Biokeemia Essentsiaalsed mikrobioelemendid (mikromineraalid) Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Kindlate funktsioonidega ja eluks hädavajalikud mikrobioelemendid, mis kuuluvad enamasti
98. Nernsti võrrand. dc Fc d J = -D( + ) dx RT dx 99. Kuidas arvutatakse membraani potentsiaali? Mis on potentsiaal? Potentsiaal on töö, mida on vaja teha ühikulise positiivse laengu toomiseks lõpmata kaugelt antud välja punkti. Potentsiaali on võimalik mõõta mikroelektroodidega klaaskapillaariga (läbimõõduga 1 µm), mis on täidetud elektrit juhtiva lahusega ja hõbedast nõelakujul teise elektroodiga. Mõõdetud potentsiaalide vahe on membraanipotentsiaal arvuliselt, see on umbes -80 mV. 100. Rakumembraani Goldmanni võrrand. PNa ( Na + ) i + PK ( K + ) i + PCl (Cl - ) 0 RT P ( Na + )i + PK ( K + )i + PCl (Cl - ) 0 = ln = ln Na PNa ( Na + ) 0 + PK ( K + ) 0 + PCl (Cl - ) ivõi F PNa ( Na + ) 0 + PK ( K + ) 0 + PCl (Cl - ) i Teisiti RT ioonivälisruumikontsentratsioon ioon = ln
klatriinkaetud vesiiklina rakku, edasi endosoomi, kus rauaaatomid vabanevad madala pH tõttu ligandilt ja liiguvad tsütosooli, järele jääb apotransferiin, mis ei dissotsieeru endosoomides ja viiakse raku pinnale, kus see vabaneb retseptorilt. 4. Mis on retseptorite retsükleerimine retseptoreid viiakse membraanilt rakku ja hiljem tagasi, milleks on vajalik? Neurotransmitterite puhul sünaptilise plastilisuse jaoks. MEMBRAANIVALGUD JA MEMBRAANIPOTENTSIAAL 1. Membraanivalgud 25-75% membraani massist ja nende erinevad klassifikatsioonid: integraalsed valgud transmembraansed, membraaniga assotsieerunud valgud kovalentselt ankurdatud; perifeersed valgud pole otseselt membraaniga seotud, vaid läbi adaptervalkude või lipiidide. 2. Transportervalgud (uniporterid üks ioon liigub piki gradienti, sümporterid kaks iooni liiguvad samas suunas, üks piki gradienti, teine vastu, antiporterid kaks iooni liiguvad
munarakku. Samal ajal tekib munaraku pinnale viljastumiskoonus. Spermi sisenemisele järgneb Ca sissevool. Selle tagajärjel muutub vitelliinkest (rebukest) viljastumiskestaks ja teised spermid ei saa enam siseneda. Spermi sissetungimisel on meioosII arrest. Sperm siseneb otse, mitte lapiti (nagu inimesel) Pärast tekitab munarakk enda peale veel paksu rebukesta. Kuidas tagatakse liigispetsiifilisus? Kuidas hoitakse ära polüspermia? (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon) · Kiire blokk Na+ siseneb rakku põhjustades membraanipotentsiaali muutuse (-70 mV muutub positiivseks), selle tulemusena membr depolariseerub. See kaitseb väga lühiajaliselt mitme spermi sisenemise eest. · Aeglane blokk Ca2+ sissevool kutsub esile kortikaalreaktsiooni (kortikaalgraanulid tühjendavad oma sisu rebukesta alla) ja vitelliinkest muutub permidele läbimatuks - tekib viljastumiskest. Kehasisene viljastumine.
0 3. . Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) Glükoos aeglane, Na+ on kõige aeglasem ja H2O on kiire 4. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas) ning arvestab ka membraanpotentsiaali. G = RT ln(Cin/Cout) + ZF R ja F on kontstandid, z-laengu arv F=96500J/V*mol =membraanipotentsiaal 5. Milline võiks olla tavaliselt raku membraanpotentsiaal suunal väljast sisse? -0,1V 6. . Rakumembraanil esineb membraanpotentsiaal + 100 mV (suunal seest välja). Milline on K+ ioonide kontsentratsioonide suhe ([K+]sees/[K+]väljas) tasakaaluolekus ja kummal pool membraani on K+ kontsentratsioon suurem? RTln(Cin/Cout)=ZF =100mV=0,1V F=96500J/V*mol R=8.314J/K*mol T=298K 298*8.314ln(Cin/Cout)=-1*96500*0,1 2477,572ln(Cin/Cout)=-9650 ln(Cin/Cout)=-9650/2477,572=-3,8
lõpuni siiski ainult üks sperm Kui mingil põhjusel satub munarakku rohkem sperme ja spermist pärinevaid aktiivseid tsentrioole on sügoodis rohkem (patoloogiline polüspermia), siis on tulemuseks aneuploidsed tütarrakud ja organismi arengu katkemine Kiire blokaad: merisiilikutel, limustel. munaraku membraanipotentsiaali muutus peale spermi sisenemist munarakku (-70mV > +20mV) Spermi sisenemine avab Na+ kanalid, mistõttu munaraku membraanipotentsiaal muutub (1-3 s peale sisenemist, kestab ligi minuti) Spermid ei suuda ühineda munaraku membraaniga kui membraanipotentsiaal on positiivne. Sellist munaraku membraani kiiret depolarisatsiooni on täheldatud merisiilikutel, limustel, rõngussidel, kärssussidel ja konnadel. Aeglane blokaad – imertajatel. põhjustatud munaraku korteksis paiknevate kortikaal- graanulite eksotsütoosist, mille tulemusena vabanevad ensüümid, mis modifitseerivad munaraku kestasid
Lämmastikku mittesisaldavad – Sahhariidid, lipiidid ja ketokehad. Mineraalained. 6. Ioonide jagunemine intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse ruumi vahel lihaskoes, membraanipotentsiaali olemus ja tähtsus: Na+/Ca²+ ioonvaheti töötab paralleelselt mitmete erinevate Ca²+ transportsüsteemidega, kuid on peamine Ca²+ väljutamise mehhanism kardiomüotsüütides. Ioonide liikumise suund (sisse või välja) sõltub membraanipotentsiaalist ja ioonide keemilisest gradiendist. Kui membraanipotentsiaal on negatiivne (nt puhkeseisundis rakud), transpordib ioonvaheti Ca²+ rakust välja, samal ajal kui Na+ siseneb rakku. Kui rakk on depolariseeritud ja omab positiivset membraanipotentsiaali, töötab ioonvaheti vastassuunas. Kuigi kõigi loomarakkude ümber on stabiilsed potentsiaalide erinevused, suudavad ainult teatud tüüpi mebraanid vastata potentsiaalide muutumisele aktsioonipotentsiaalide genereerimisega. Iga kord, kui laetud osakesed liiguvad
molekulides), hapnikutarbimise, kesknärvisüsteemi funktsioneerimisega, elektrolüütide tasakaalu, glükoosi ainevahetuse ja lihaste aktiivsusega, sh ka südamelihasega. oluline element rakumembraani ehitamisel Cl--osmoregulatsioon(kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine); happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Essentsiaalsed mikrobioelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, jne. (näiteid funktsioonidest õppige näiteks 5-6 ära) Fe- paljud ensüümid rauda kofaktorina, kus nende funktsioneerimine baseerub raua oksüdatsiooniastme muutusel. On vajalik hemoglobiinis hapniku transpordiks. vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ja talitluses Cu-Vask-Inimorganism vajab vaske hemoglobiini sünteesiks, aminohapete
4. retseptorvalgud ATP-PUMBAD on transmembraansed valgud, mis viivad ioone vastu nende kontsgr. · P-klassi pumbad H+ pump taimede, seente rakumembraanis; Ca2+ pump kõikide eukarüootide rakumembr. · V-klassi prootonipumbad taimede, seente vakuolaarsetes rakumembr · F-klassi prootonipumbad bakterite rakumembr; mitokondri sisemembr. · ABC superperekond bakterite plasmamembraanis Membraanipotentsiaal on elektrilise potentsiaali erinevus plasmamembraani sise- ja väliskihi vahel, mille tagab transporterite töö. Tekitavad K+ kanalid. EKSAMIVARIANDID (erinevate aastate omad) I VARIANT 1. Defineeri · Transkriptsiooni ühik - DNA osa, mida transkribeeritakse RNA molekuliks ja see kodeerib vähemalt ühte geeni. DNA transkriptsiooni ühik, mis kodeerib valku, sisaldab peale otse valku transleeritava
Toimub spermi ja ootsüüdi membraanide kokkusualmine bindiini toimel. Spermi sisenemisele järgneb Ca-ioonide sissevool. Kuidas tagatakse liigispetsiifilisus? Kemotaktilised molekulid (peptiidid) on rangelt liigispetsiifilised. Samuti takistab vale spermi jõudmist munarakuni kallerkest, mis liigispetsiifiliselt peab sinna sattunud spermid kinni neid aktiveerides. Veel on liigispetsiifiline bindiin. Kuidas hoitakse ära polüspermia - kiire ja aeglane blokk (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon). Kiire blokaad toimub munaraku membraani elektrilise potentsiaali muutmisega (-70mV -> +20mV). Sperm saab munarakuga liituda aga ainult -70mV juures. Toimub kiiresti, aga on lühiajaline. Aeglane blokaad toimub kortikaalreaktsiooni abil: kortikaalgraanulid vabastavad oma sisu, mis liigub perivitelliinruumi. Proteasoomid lõikavad vitellinkesta ja raku- membraani omavahel lahti, vahe suureneb ja tekib viljastumiskest, millest spermid läbi ei pääse.
(milleks akrosomaalreaktsiooni üldse vaja on ja kuidas toimub) - o Polüspermia vältimine (aeglane blokaad, kortikaalreakstioon) polüspermia vältimine on oluline, kuna muidu tekivad aneuploidsed tütarrakud ja organismi areng katkeb. Kiire blokaad - munaraku membraanipotentsiaali muutus peale spermi sisenemist. Na+ kanalid avanevad, membraanipotentsiaal muutub 1-3 s jooksul positiivseks (-70 mV → +20 mV), spermid ei saa positiivse membraanipotentsiaaliga munarakuga seonduda. Aeglane blokaad - munaraku korteksis paiknevate kortikaalgraanulite eksotsütoos, vabanevad ensüümid, mis modifitseerivad munaraku kestasid. Munaraku aktivatsioon – mis see tähendab ja milleks oluline? Mis protsessid munarakus aktiveeritakse ja mis on peamine
-karbonaat dehüdrataasi abil HCO3- ja H+. Ammoniaak liigub sama moodi periplasmasse ning muudetakse ammooniumiooniks (NH 4+). Uureat transpordib pH-tundlik transporter UreI periplasmast tsütoplasmasse. Ammoniaak ja CO 2 difundeeruvad tsütoplasmast periplasmasse. Atsidofiilidel aitab taluda madalat pH-d ka prootonite vesiikulite teke tsütoplasmas. Lisaks aitab atsidofiilidel prootonite transporti vastupidine membraanipotentsiaal, mis saavutatakse K+-ioonide transportimisega 39 tsütoplasmasse ning orgaaniliste hapete lagundamine CO2 ja H2. Alkalofiilidel on pH-gradient vastupidine kui neutrofiilidel ning PMF on tekitatud peamiselt transmembraanse
jämesoolepõletik, diabeet, kalduvus neerukivide tekkeks, vaimse arengu peetus. Magneesiumi manustamine hõlbustab B-kompleksi vitamiinide, ning vitamiinide E ja C omastamist ja kasutamist rakkude poolt. Kloor Kloori biofunktsioonid haakuvad naatriumi ja kaaliumi omadega. Koostöös nende ioonidega tagatakse: osmoregulatsioon; happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Kloor imendub peensoolest. Koos NaCl tarbimisega lahendub ka kloori vajadus. Kloori oletatav ööpäevane vajadus täiskasvanud inimese jaoks on umbes 0,7...5,1g. Kloori lisamine joogiveele on tekitanud vastukäivaid arusaamu. Nüüdisajal on selge, et joogivees olev Cl lõhustab vitamiini E, hävitab seedetraktis terve rea toidu seedimiseks vajalikke mikroorganisme. Kloor väljutatakse organismist peamiselt uriini ja higiga.
Normaalselt tekivad muutused närviraku potentsiaalides rakku saabuvate stiimulite mõjul. Stiimulid on jaotuvad olemuselt kaheks alalävisteks ja ülelävisteks. Alalävine on stiimul, mille intensiivsus ei kutsu esile muutusi närvirakus. Ülelävine ehk adekvaatne stiimul on sellise intensiivsusega, mis kutsub esile potentsiaalide muutuse närvirakus. Kiiret potentsiaalide muutust nimetatakse tegevus- ehk aktsioonipotentsiaaliks ehk närviimpulsiks. Membraanipotentsiaal (puhkepotentsiaal) on selline potentsiaal närviraku sise- ja välispinna vahel, mis on iseloomulik raku puhkeolukorrale. Sel juhul on närviraku sisemus 70 mV laenguga raku välispinna suhtes. Põhjuseks on Na+ ioonide juhtimine rakust välja. Stiimulite mõju võib puhkepotentsiaali viia lävepotentsiaalini, mil pinge raku sisemuse ja välispinna vahel alaneb kuni - 55 mV -ni). See viib uute nähtuste tekkele rakus. Tegevuspotentsiaal (aktsioonipotentsiaal)
annaabi.ee 
