pääsevad ioonid/ained, mille jaoks on transportvalgud (kandjad, kanalivalgud) ja nii 2 kontrollitaksegi millised ained/ioonid juure endodermist sügavamal paiknevate rakkude sisse ja edasi juhtsoontesse pääsevad. Paljudes taimedes on lisaks endodermile ka epidermi all paiknev hüpoderm, mis samuti kontrollib transportvalkude abil, millised ioonid juurerakkudesse pääsevad. Defineerige membraanipotentsiaal, kuidas tekib. Elektrilise potentsiaali erinevus membraani siseküljes (negatiivsem) ja välisküljes (positiivsem). Katioonide ja anioonide arvu tasakaalumatus kahel pool membraani. Vastasnimeliselt laetud ioonide erinev liikumiskiirus läbi membraani (difusioonipotentsiaal). Säiluva potentsiaali põhjuseks on pumpade ( aktiivsed transportsüsteemid, mis kasutavad ATP hüdrolüüsi energiat) funktsioneerimine membraanis.
sinuatriaalsõlmest viib teised erutusjuhtesüsteemi osad enne erutusse, kui nad ise jõuavad erutuse vallandada. Patoloogiate korral võivad automatismi omandada ka müokardi rakud väljaspool juhtesüsteemi. Normaalsetes tingimustes on võime erutusimpulsside spontaanseks rütmiliseks vallandamiseks piirdunud spetsifiiliste erutustekke ja erutusjuhtesüsteemiga. 1.1. Erutuse tekkemehhanismid Südame rakkudel on, nagu kõigil teistel rakkudel, membraanipotentsiaal, mis püsib konstantsena, kui mingi mõjutus rakku ei aktiveeri. Sellepärast nimetatakse seda rahuolekus esinevat konstantset membraanipotentsiaali ka raku puhkepotentsiaaliks. Rahuolekus on membraan kõige paremini läbitav K+ ioonidele ning sellepärast on puhkepotentsiaal lähedane K+ ioonide tasakaalupotentsiaalile. Südamelihasrakud, mis ei ole osa juhtesüsteemist, omavad puhkepotentsiaal -90 mV. Samas sammuandja rakud, mille on loomulik automatism ja mis
kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi, motoorsed annavad impulsse ajust lõppelundisse- lihastesse või näärmesse. Sensoorsed ehk tundenärvid sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. Motoorsed ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 4. Närvi funktsioon. Selgita. (membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal) membraanipotentsiaal on membraani erinevatel külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast konsentratsioonist aktsioonipotentsiaal on aksonite omane kiire membraani depolariseerimine ja selle järel repolariseerimine elektrilise signaali/ impulsi ülekandel 5. Sünapsid ehk efektorid (neuromuskulaarne, närviraku-näärmeraku vaheline, närviraku- närviraku vaheline, mediaatorid)
orgaanilisteks hapeteks. Seega fluor kaitseb hambaemaili. suurendab organismi kiiritustaluvust. Peamised fluori sisaldavad produktid on merekalad, meretaimed, juust, loomaliha, tee, kapsas, must aroonia, roheline sibul, täisteraviljatooted. Kloor- Cl Koostöös kaaliumi ja naatriumi ioonidega tagatakse: osmoregulatsioon; happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Kloor imendub peensoolest. Koos NaCl tarbimisega lahendub ka kloori vajadus. Kloori oletatav ööpäevane vajadus täiskasvanud inimese jaoks on umbes 0,7...5,1g. Kloor väljutatakse organismist peamiselt uriini ja higiga. Tema defitsiidi sümptomid on kasvupeetus, lihaskrambid, vaimne apaatia, nõrgenenud lihaskontraktsioon, isu kaotus, seedehäired, juuste väljalangemine ja hammaste lagunemine.
..transpiratsiooni produktiivsus? 49. Õhulõhede passiivne liikumine on .......... kui avanemise/sulgumise põhjuseks on turgorrõhu muutus sulgrakkude naaberrakkudes 50. Millest on tingitud turgori muutus õhulõhede avanemisel hommikul Õhulõhede avanemise sagedaseks põhjuseks on turgori tõus rakkudes kaaliumi ioonide kontsentratsiooni kasvu tõttu. Õhulõhede avanemisel valguses aktiveerub rakumembraani H+-ATP-aas, sekreteeritakse rohkem prootoneid ja membraanipotentsiaal hüperpolariseerub (muutub ~50mV negatiivsemaks), K+ kanalid avanevad ja ioonid liiguvad tsütoplasmasse ja edasi vakuooli antipordis prootonitega. · valguskvandid sinine ja punane H+-ATPaas aktiveerum ehk rohkem H+'e transporditakse vastu nende gradienti tsütosoolist välja membraanipotentsiaal Vm muutub negatiivsemaks [K+] [sahharoos] [malaat] [Cl-] kontsentratsioonid tõusevad veepotentsiaal väheneb H2O liigub sisse turgor tõuseb õhulõhed avanevad 51
kontsentratsiooniga ossa Saab toimuda vaid lisaenergia abil, Mõned on pidevalt avatud, nt ATP energia Käivituvad kindlate signaalide ühtlustumine toimub pidevalt; teiste sees on värav, mis avaneb vaid toimel kindla signaali toimel 12. Kuidas tekib membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal? Oska kirjeldada. Membraanipotentsiaal puhkeolekus on raku sisepinnal negatiivne ja välispinnal positiivne laeng (selliseid ioone on rohkem) kuna laeng ühel ja teisel pool membraani on erinev, tekib membraanile pinge Aktsioonipotentsiaal lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, tekib tugeva ärrituse korral; põhjustab ioonkanalite avanemine ja ioonide (Na) kiire sissevool rakku
Naatriumi kanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad K-kanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. IOONKANAL rakumembraanis paiknevad valgud, mille kaudu kindlad ioonid liiguvad suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga alale IOONIPUMBAD Rakumembraanis paiknevad valgud, mis lisaenergia abil liigutavad kindlaid ioone väiksema kontsentratsiooniga alalt suurema kontsentratsiooniga alale 11.Kuidas tekib membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal? Oska kirjeldada. Puhkeolekus on rakumembraanil sisepinnal neg ja välispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja välispinnal on lahuse iooniline koostis erinev. MEMBRAANIPOTENTSIAAL AKTSIOONIPOTENTSIAAL ulatuslik, kuid väga lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, mis tekib tugevama ärrituse korral. Seda põhjustab ioonikanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab
Kirjutage lahustunud ühendi elektrokeemilise potentsiaali võrrand ja milliseid suurusi võrrandi liikmed tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse.: Aine (elektro)keemiline potentsiaal = o + 2.3 RT log a + zFE o - aine standartne (elektro)keemiline potentsiaal; a - aine kontsentratsioon (aktiivsus); E - aine elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng (valents) 11. Defineerige membraanipotentsiaal, millistes ühikutes mõõdetakse. Membraanipotentsiaal on põhjustatud ainete elektrokeemiliste potentsiaalide erinevusest (katioonide ja anioonide kontsentratsioonide erinevusest) rakus ja rakuvälises ruumis. Reeglite järgi võrreldakse tsütosooli väliskeskkonnaga. Ühik peaks olema mV (neg väärtus?) 12. Nimetage membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi. Kuigi kõigi loomarakkude ümber on stabiilsed potentsiaalide erinevused,suudavad ainult teatud tüüpi mebraanid vastata
Makro- ja mikromolekulid. Kaltsium. Osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissionis, ensüümide aktiveerimises, vit D metabolismis, signaali-ülekandes. RDA 800...1000 mg Allikad piimatooded, luhatooded, kala, taimsed produktid. Imendumine toimub peensooles ja jämesooles. Imendumist soodustab happeline kkond, vit D, Mg, P, mangaan, küllastamata rasvhaped, raud, laktoos. Takistab: oksaalhape (taimedest), fütaanhape, kiudainete rohkus (nt. Taimed), ravimid (cimetidin, omeprasool, antatsiidid). Defitsiidid kliinilised markerid: · Kestev mõõdukas defitsiit võib tingida krampe, liigeste valulisust, pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste jõu nõrgenemist, kasvuhäireid, kõhukinnisust, lihaste ja nrvide ärrituvust. Põhiliselt seotud luudega ja liigestega, eriti jalalihased. · Sügav defitsiit: luude kõhetumine-nõrgenemine, arteriaalne hüpotensioon. Tavamarkerid on tetaania (lihas...
Kirjutage lahustunud ühendi elektrokeemilise potentsiaali võrrand ja milliseid suurusi võrrandi liikmed tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse. Elektrokeemiline potensiaal: =0 + 2.3 RT log a + zFE. Mõõdetakse J/mol 0 - aine standartne keemiline potensiaal a - aine kontsentratsioon (aktiivsus) E - aine elektriline potensiaal R - gaasikonstant (8.3 J/mol * K) F - Faraday konstant (96 kJ/V*mol) z - aine osakese laeng T - temp Kelvinites(!) 21. Defineerige membraanipotentsiaal, millistes ühikutes mõõdetakse. pindade laengud? lahuste laengud? Membraanipotentsiaal - ioonide kontsentratsioonide erinevus raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Mõõdetakse voltides. Tsütoplasmapoolne külg on negatiivsem väliskülje suhtes. Loomsete/taimsete rakkude tsütoplasmas on palju K +, vähe Na+ ja Ca+2 ioone. Veres Na+ kontsentratsioon suht kõrge. 22. Nimetage membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi 1
Kordamisküsimused: 1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Spermi ehitus. Leydigi ja Sertoli rakkude roll. Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). 2. Oogenees Imetajate oogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine. Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on oogoonid, ootsüüdid? Munaraku erinevus keharakkudest. Munaraku kestad, nende päritolu. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul). Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon). 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine (kemotaksis, Ca-ka...
Membraani valkudega seotud transpordimehhanismid: ioonkanalid ja transportervalgud. 2 Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. Kui kanal on avatud, toimub liikumine mööda elektrokeemilist gradienti. On kaht tüüpi kanaleid- reguleeritud kanalid o VOLTAAŽTUNDLIKUD, mis avanevad, kui membraani polariseeritus e. membraanipotentsiaal muutub o LIGANDTUNDLIKUD, mis avanevad, kui ligand seostub e. reguleeritakse regulaatorainete e ligandite abil. o MEHAANILISELT REGULEERITUD pidevalt avatud e. lekkekanalid. Ioonkanalid on suuremal või vähemal määral spetsiifilised erinevatele ioonidele. Selektiivsuse annavad kanalitele nende seinte LAENGUD ja SIDUMISKOHAD. Erand on nt katioonikanalid, mis lasevad läbi kõik positiivsed ioonid.
kromosoomide arv on 46 37. Millises rakutsükli faasis esinevad kahest kromatiidist koosnevad kromosoomid? G2 faasist metafaasi lõpuni 38. rakutsükli pikim faas on interfaas 39. Milline netto kogus oksaalatsetaati (moolides) sünteesitakse tsitraaditsüklis kui tsüklisse siseneb 2 mooli atsetüülkoensüüm A-d? 0 40. Pärast aktsioonipotentsiaali tekkimist taastub neuroni puhkeseisundile omane membraanipotentsiaal K+ ioonide väljumise arvel 41. Membraanipotentsiaalist sõltuvate Na+ kanalite puhke- (refraktsiooni) periood on oluline Aktsiooni potentsiaali ühesuunaliseks liikumiseks 42. Kuidas on võimalik vältida H+ATPaasi funktsioneerimisega kaasnevat membraani hüperpolariseerumist? Nii katioonide impordi kui anioonide ekspordiga TEST 10 1. 2,4 DNP (2,4 dinitrofenool) teeb mitokondrite membraanid prootonitele läbitavaks ja kaotab
Oluline on töötada välja tasude-karistuste süsteem. Igale õppijale tuleb leida sobivaim tasu. ?? 16. Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta. Varieeritud suhtekava 17. Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? Aversiivne tingimine 18. Mis on aktsioonipotentsiaal, milline on tema laeng ja millise kiirusega levib? Närvi- ja lihasrakud suudavad levitada mööda rakumembraani potentsiaalimuutust, mille jooksul membraanipotentsiaal väheneb sekundi tuhandikosa ajaks ühtlaselt. Just selle omaduse abil vahendab närvikiud informatsiooni organismi ühest osast teise. Impulsi levimiskiirust mõjutab kiu paksus, mida paksem on kiud, seda kiiremini levib. Teoreetiliselt võib üks närvikiud levitada tuhat impulssi sekundis. Närviimpulsi levik on omane aksonile. 19. Mis on sünaps? Sünaps on koht, kus toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. 20.
tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse. µ = µo + 2.3 RT log a + zFE µo - aine standartne keemiline potentsiaal; a - aine kontsentratsioon (aktiivsus); E - aine elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng Mõõdetakse (milli)voltides. 11. Defineerige membraanipotentsiaal, millistes ühikutes mõõdetakse. Membraanipotentsiaal on membraani erinevatel külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast konsentratsioonist kummalgi pool membraani. Sõltuvalt rakutüübist ja organismist, jääb loomarakkude membraanipotentsiaal vahemikku 20-200mV. Mõõdetakse (milli)voltides. 12. Nimetage membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi - Vastaslaenguliste ioonide erinev liikumiskiirus läbi membraani
Inimese homöostaas homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● af...
ja mis vere vahendusel reguleerivad metaboolseid protsesse ja füsioloogilisi funktsioone. Türoksiin, kortikosteroon Hormonoidid e koehormoonid e lokaalsed hormoonid - keemilised ained, mida toodavad mitmed kudede spetsialiseerunud rakud ja millel on regulatoorne mõju metaboolsetele protsessidele. Histamiin, prostaglandiinid Neurohormoonid - hormoonid, mis produtseeritakse spetsiaalsete närvirakkude poolt. Oxytocin Kuidas tekib membraanipotentsiaal? 9 Ioonpumbad ja -kanalid tekitavad ioone sisse-välja pumbates potentsiaalierinevuse membraani kummagi poole vahel, mis on üldjuhul membraanist seespool negatiivne, eukarüootides -40 mV kuni -80 mV. Puhkeseisundis on raku kaaliumkanalid avatud ning K +, mille konts rakust väljas on 30-40x seesmisest suurem, liigub raku sisse, kuni on saavutatud raku K + tasakaalupotentsiaal vastavalt Nernsti seadusele. Lisaks K +-le osalevad ka Na+ ja Cl-.
Integraalsed (läbivad kogu membraani) ja perifeersed (membraani ühel või teisel küljel seotud integraalsete valkude või lipiidide külge) 8. Valkude seostumisviisid membraanides Transmembraansed ehk integraalsed molekul läbib ühe või mitu korda membraani, näiteks akvaporiin läbib membraani 6x, glükoforiin 1x, opsiinid 7x Perifeersed valguahel seostub isoprenoidsete ühendite või rasvhapete jääkide külge mitmesuguste kovalentsete sidemetega 9. Mis on membraanipotentsiaal? Laengute tasakaalustumatus kahel pool membraani 10. Milline on rakkudes enamasti membr.pot-i väärtus? Enamasti negatiivne. Loomsetes rakkudes ~ - 60mV, taimedes ~ -100 kuni -120 mV (muutuva suurusega) 11. Kuidas jaotatakse passiivse/aktiivse transpordi valgud? Passiivne: · Kanalivalgud · Kandjavalgud Aktiivne: · Pumbad : P-klassi pumbad (lokaliseerunud plasmalemmis, koostises
+40mV juures avanevad pingesõltuvad K+ kanalid ja K liigub välja, tekitades kiirelt negatiivse membraanipotentsiaali (repolarisatsioon). Membraani depolariseerumine aktsioonipotensiaali toimel on tingitud ioonkanalite positiivse tagasiside süsteemist. Kui kuskilt sattub raku sisse Na ioone, siis need indutseerivad kanalite avamise ja veel rohkemate Na ioonide rakku voolamise. Võivad tulla retseptoritelt või sünapsist jne. Kui membraanipotentsiaal on piisavalt kõrge, siis see sulgeb Na kanalid ja samas avab K kanalid ja K voolab rakust välja, toimub membraani repolariseerumine esialgsele membraanipotentsiaali väärtusele (~ - 60 mV) närviimpulsi tekkel, normaliseerides potentsiaali. Kui rakumembraan on hüperpolariseerunud, siis membraani depolariseerumine võib toimuda nt. Na või Ca sissevooluga vastavatest kanalitest. Närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud:
ERUTUVAD KOED Erutuvus on võime vastata ärritusele. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. Lihaskude iseloomustab lisaks sellele veel kontraktsioonivõime (kokkutõmbevõime). Närvirakk ja närvikude Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja aksonist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide er...
adsorbeeritakse Kõigepealt soodustab seda punane valgus, sinise valguse toimel avanevad õhulõhed veel rohkem. Valguse aktseptoriks on PHOT valgud : PHOT1 ja PHOT2 need valgud autofosforüleeritakse seotakse mingi valk H+ATPaasiga, mis põhjustab selle aktiveerumise. Õhulõhede avanemisel sulgrakkude membraan hüperpolariseerub/depolariseerub Miks? Õhulõhede avanemisel valguses aktiveerub rakumembraani H+-ATP-aas, sekreteeritakse rohkem prootoneid ja membraanipotentsiaal hüperpolariseerub (muutub negatiivsemaks) Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib hommikul õhulõhede avanemisele. 1) Valguskvandid aktsepteeritakse fototropiinide PHOT1 ja PHOT2 (valgud, mille flaviinne component tajub sinist valgust) poolt, mis fosforüleerivad ülekandeahela, mis aktiveerib Prooton-ATPaasi 2) Prooton-ATPaas, transportsüsteem sulgrakkude membraanis, hakkab prootoneid sulgrakkudest välja transportima
.. kontroll! ekto-ja endotermi tasandil (suberiniseerunud) aktiivne transport sümplasti (aeroobne KK + ATP vaja) ioonid mööda sümplasti plasmodesme juhtsoontesse Ioonid saavad siseneda vaid noorte juurte otstest, kus on suberiniseerimata piirkond. Edasiselt peavad sisenema apoplast, sümplasti ja sümplasti plasmodesme juhtsoontesse. Kontroll toimub endotermi või ektotermi olemasolul, juba sellel tasandil. Need on juba suberiniseerinud piirkonnad. 12. Defineerige membraanipotentsiaal, kuidas tekib Elektrilise potensiaali erinevus membraani sise- ja välisküljel. Põhjustatud erinevalt laetud osakeste erinevast liikumiskiirusest läbi membraani. 13. Nimetage membraanipotentsiaali poolt reguleeritavaid protsesse rakus ja selgitage membraanipotentsiaali osa nende toimumisel (mineraalelementide sisenemisel) Kaaliumioonide voog. Kui membraan on hüperpolariseeritud (negatiivselt laetud), avanevad Kin kanalid, kaalium saab sisse
vereringe reguleerijaks; · osaleb ensümaatilistes reaktsioonides ja organismi kohanemisel külmaga jt. KLOOR Kloori on 70 kg kaaluvas inimeses 100 105 g. Kloor on inimorganismi keskne anioon, biofunktsioonid haakuvad naatriumi ja kaaliumi omadega: · Osmoregulatsioon · Hape-alustasakaal · Membraantransport · Membraanipotentsiaal Oluline soolhappe sünteesil maos. (HCl) ESSENTSIAALSED MIKROBIOELEMENDID (MIKROMINERAALID) Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Kindlate funktsioonidega ja eluks hädavajalikud mikrobioelemendid, mis kuuluvad enamasti ensüümide, hormoonide, liitvalkude, vitamiinide koostisse. · Bioaktiivsete ainete ehituses/talitluses osalemise tõttu avalduvadki nende mikrobioelementide vaegused tõsiste haigustena. Haigusi põhjustab ka kestev
1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas). dG=RTln(Cin/Cout) 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. Positiivne. Tasakaaluolek (dG=0) võib erineda olukorrast Cout=Cin juhul kui membraanil esineb membraanipotentsiaal ja transporditav aine on laenguga. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess, mida iseloomustab dG. Raku sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine. 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) Glükoos kõige aeglasem. H2O kõige kiirem. 4. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja
kudede rakud (närvi- ja lihasrakud) on võimelised suuresti muutma ioonide juhtivust läbi membraani vastusena ärritajale nagu see toimub aktsioonipotentsiaali korral. Membraanipotentsiaal tuleneb sellest, et Naatriumit on väljas palju ja Kaaliumit sees palju. (Na/K pump). 3 Na välja, 2 K sisse. Rakumembraani välispinnal on nii positiivne, ja sees negatiivne laeng. Rakumembraanist kahel pool tekib membraanipotentsiaal. 3 Lihasrakud suudavad membraanipotentsiaali levitada mööda rakumembraani potentsiaalimuutust - aktsioonipotentsiaali. Sel ajal membraanipotentsiaal väheneb sekundi tuhandikuosa ajaks üheaegselt. Rakumembraan depolariseerub, sest suureneb naatriumite suur sissevool rakku. Repolarisatsiooni käigus pöördpotentsiaal, ehk hetkeks rakku tekkinud positiivne laeng, kaob. Seda tänu kaaliumite
· Pre-mRNA molekul sisaldab nii kodeerivaid eksonjärjestusi kui mittekodeerivaid intronjärjestusi: · Intronid lõigatakse välja ja eksonite otsad ühendatakse splaisingu teel (splicing) Translatsiooni alustamise koodon on tavaliselt AUG: · Kodeerib metioniini · Translatsiooni lõpetamise koodoneid on kolm: UAA, UAG ja UGA Alguspunkti otsimist nimetatakse scanning. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. V: Neuronil on puhkeseisundis membraanipotentsiaal. St, et membraan on elektriliselt laetud ja selle tasakaalu kontrollib Na-K pump. Neuroni ärritamine kutsub esile muutuse ioonide läbilaskmises. Muutunud iooniline tasakaal saadab elektrisignaali mööda aksoneid teistesse neuronitesse. Aksoni lõpus vabaneb neurontransmitter, mis destabiliseerib järgmise raku ning signaal jätkub. NEUROKRIINNE SIGNALISATSIOON · Esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid, mis sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi
Mg2+ ehk magneesium Osaleb luukoe tekkes,nukleiinhapete ja valkude sünteesis. Stabiliseerib biomembraane ja moduleerib ioonpumpade, kanalite ja kandjate tööd. Vajalik närvitalitluse ja lihaskoe tegevuse normaalseks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südamelihase tööd. Cl- ehk kloor - koostöös naatriumi ja kaaliumiga tagatakse organismi osmoregulatsioon, happe-leelistasakaal, mitmete biomolekulide imendumine, vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Elektrolüütide all mõistetakse soolasid, happeid ja aluseid, mis vesilahuses suuremal või vähemal määral dissotseeruvad vabadeks ioonideks - anioonideks ja katioonideks. Keemiliselt on enamus organismis leiduvatest vees lahustuvatest ainetest elektrolüüdid, kuna nad kõik dissotseeruvad suuremal või vähemal määral. Elektrolüüdid viivad oma funktsioone läbi ioonilises olekus, laguneb vesilahuses ioonideks. Essentsiaalsed mikrobioelemendid:
plasmamembraanides. F-klassi prootonipumbad: bakterite rakumembraanides; mitokondri sisemembraanis; kloroplastide tülakoidide (volditud struktuur, lamell) membraanis. ABC superperekond: bakterite plasmamembraanis (aminohapete, suhkrute ja peptiidide transporter); imetajate plasmamembraanis (fosfolipiidide, väikeste lipiidsete ravimite, kolesterooli, teiste väikeste molekulide transporter). Erinevad pumbad transpordivad erinevaid ioone ja on erineva ehitusega. 12. Membraanipotentsiaal, selle tekke põhimõte. Membraanipotensiaal on elektrilise potensiaali erinevus plasmamembraani sise- ja väliskihi vahel, mille tagab transporterite töö. Membraanipotensiaali tekitavavd K + kanalid, kuna nad on tavaolekus avatud. (pinge: 30-120mV). Tekib ioonide erinevast kontsentratsioonist teineteisel pool rakumembraani. 13. Freeze-fracture mikroskoopia, FRAP (Fluorescence recovery after photobleaching), Patch clamp, transfektsiooni viisid.
Mitokondriaalne elektronide transpordi ahel. Hingamine- redoksprotsess, kus elektronide akseptoriks (redutseeritav ühend) on anorgaaniline (meie organismis hapnik), elektronide doonor (oksüdeeritav ühend) võib olla kas orgaaniline ühend või anorgaaniline ühend. Selles redoksprotsessis vabaneva energia arvel sünteesitakse ATPd. Eukarüootsetes rakkudes toimub püruvaadi oksüdatsioon mitokondrites. Esmalt dekarboksüleeritakse püruvaat oksüdatiivselt AcCoAks. Edasine atsetüüli süsiniku oksüdatsioon toimub TCA tsükli vahendusel. Kokku produtseeritakse nendes protsessides 4 NADH ja 1 reaktsiooni tulemusel FADH2. Nimetatud reaktsioonid on järgmised: 1. püruvaadi dehüdrogenaas (NADH) 2. isotsitraadi dehüdrogenaas (NADH) 3. α-ketoglutaraadi dehüdrogenaas (NADH) 4. suktsinaadi dehüdrogenaas (FADH2) 5. malaadi dehüdrogenaas (NADH) Mitokondrites on vastavaid redoksreaktsioonide koensüüme limiteeritud hulgal ja seetõttu on oluline tagada...
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest elementaarlülidest. Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped ja valgud. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiid on DNA ja RNA molekuli alalüksus, mis koosneb fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhape (DNA ja RNA) on polümeer, mis koosneb korduvatest alaüksustest ehk nukleotiididest. See on pärilikkuse kandja rakus. 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahela antiparalleelsus? Komplementaarsus ehk täiendavus on kaksikheeliksi kahe ahela vastastikune täiendavus, mis põhineb kindlate lämmastikaluste paardumisele tänu vesiniksideme tekkimisele. DNA ahelas vastab ühe ahela tümiin teise ahela adeniinile T-A ja tsütosiin guaniinile C-G. RNA molek...
Osaleb luukoe tekkes, umbes 70% magneesiumist ongi luudes. Ülejäänud on paljude ensüümide kofaktoriks. Vajalik närvitalitluse ja lihaskoe tegevuse normaalseks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südamelihase tööd. Kloor Kloor on inimorganismi keskne anioon ja tema biofunktsioonid haakuvad naatriumi ja kaaliumi omadega. Koostöös tagatakse organismi osmoregulatsioon, happe-leelistasakaal, mitmete biomolekulide imendumine, vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Oluline soolhappe sünteesil maos. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 3 Koostanud M. Kolga Biokeemia Essentsiaalsed mikrobioelemendid (mikromineraalid) Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Kindlate funktsioonidega ja eluks hädavajalikud mikrobioelemendid, mis kuuluvad enamasti
1. Mis on mõõtmine? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X Mõõtmistulemuseks on suhtarv, mis näitab, mitu korda üks suurus on teisest suurem. Mõõtmise võrrand: A= M Kus: X-füüsikaline suurus, M-mõõtühik, A-mõõtarv. Mõõtmistulemus esitatakse kujul: X=A*M. Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suurused,...
klatriinkaetud vesiiklina rakku, edasi endosoomi, kus rauaaatomid vabanevad madala pH tõttu ligandilt ja liiguvad tsütosooli, järele jääb apotransferiin, mis ei dissotsieeru endosoomides ja viiakse raku pinnale, kus see vabaneb retseptorilt. 4. Mis on retseptorite retsükleerimine retseptoreid viiakse membraanilt rakku ja hiljem tagasi, milleks on vajalik? Neurotransmitterite puhul sünaptilise plastilisuse jaoks. MEMBRAANIVALGUD JA MEMBRAANIPOTENTSIAAL 1. Membraanivalgud 25-75% membraani massist ja nende erinevad klassifikatsioonid: integraalsed valgud transmembraansed, membraaniga assotsieerunud valgud kovalentselt ankurdatud; perifeersed valgud pole otseselt membraaniga seotud, vaid läbi adaptervalkude või lipiidide. 2. Transportervalgud (uniporterid üks ioon liigub piki gradienti, sümporterid kaks iooni liiguvad samas suunas, üks piki gradienti, teine vastu, antiporterid kaks iooni liiguvad
1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine tsütoplasma hulga näol · Küpsemine (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad perifeeriast seemnetorukes...
1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem Endotermiline protsess positiivne,toimub sideme lagunemine ja soojuse neeldumine.Eksotermiline protsess- negatiivne,toimub sideme loomine ja soojus eraldub, sest antakse energiat juurde. 2. . Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? 3. Isevoolulisel protsessil liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale kehale.TD II seadus. Ehk siis soojus liigub veest jääle, kristallid lõhutakse ja jää sulab ära. 4. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? 5. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab, ehk (S < 0). Entroopia on korrapäratus ja jäätumisel korrapäratus(entroopia) väheneb. Enne vedelikus hüplesid molekulid ringi, kuid jäätudes ...
hilisemas arengus) Kortikaalgraanulid sisaldavad: Proteaase - vabastavad munaraku pinna rebukesta sidemetest ja eemaldavad ka Bindin`i retseptorid Mukopolüsahhariide - aitavad imada vett surudes rebukesta munapinnast eemale Peroksüdaase - tugevdavad kogu struktuuri Hüaliini - moodustab munaraku pinnal kihi, kuhu kinnituvad tulevased tütarrakud 18 Polüspermia vältimine imetajatel Imetajate viljastumisel membraanipotentsiaal märkimisväärselt ei muutu. Mitmete imetajate puhul on märgatud, et rohkem kui üks sperm on võimeline tungima läbi ZP Perivitelliinalasse (piirkond ZP ja oolemmi vahel), kuid membraaniga ühinema on võimeline ainult üks sperm Spermi ja munaraku ühinemisel vabastatakse kortikaalgraanulitest ensüümi ovastatsiini, mille toimel ei ole ZP2 (zona pellucida sperm- binding protein2) enam võimeline sperme siduma, välistades sellega polüspermia tekke imetajatel.
Lämmastikku mittesisaldavad – Sahhariidid, lipiidid ja ketokehad. Mineraalained. 6. Ioonide jagunemine intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse ruumi vahel lihaskoes, membraanipotentsiaali olemus ja tähtsus: Na+/Ca²+ ioonvaheti töötab paralleelselt mitmete erinevate Ca²+ transportsüsteemidega, kuid on peamine Ca²+ väljutamise mehhanism kardiomüotsüütides. Ioonide liikumise suund (sisse või välja) sõltub membraanipotentsiaalist ja ioonide keemilisest gradiendist. Kui membraanipotentsiaal on negatiivne (nt puhkeseisundis rakud), transpordib ioonvaheti Ca²+ rakust välja, samal ajal kui Na+ siseneb rakku. Kui rakk on depolariseeritud ja omab positiivset membraanipotentsiaali, töötab ioonvaheti vastassuunas. Kuigi kõigi loomarakkude ümber on stabiilsed potentsiaalide erinevused, suudavad ainult teatud tüüpi mebraanid vastata potentsiaalide muutumisele aktsioonipotentsiaalide genereerimisega. Iga kord, kui laetud osakesed liiguvad
molekulides), hapnikutarbimise, kesknärvisüsteemi funktsioneerimisega, elektrolüütide tasakaalu, glükoosi ainevahetuse ja lihaste aktiivsusega, sh ka südamelihasega. oluline element rakumembraani ehitamisel Cl--osmoregulatsioon(kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine); happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Essentsiaalsed mikrobioelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, jne. (näiteid funktsioonidest õppige näiteks 5-6 ära) Fe- paljud ensüümid rauda kofaktorina, kus nende funktsioneerimine baseerub raua oksüdatsiooniastme muutusel. On vajalik hemoglobiinis hapniku transpordiks. vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ja talitluses Cu-Vask-Inimorganism vajab vaske hemoglobiini sünteesiks, aminohapete
TRANSLATSIOON e valgusüntees, toimub tsütoplasmas, ribosoomides. Aminohapetest sünteesitakse polüpeptiidahel. Protsessi viib läbi ribosoomikompleks, mis koosneb: · 30S subühikust (eukar: 40S) ja 50S subühikust (prokar: 60S); või vastavalt väike ja suur subühik · mRNA (sisaldab geneetilist koodi) · initsiaator-tRNA · initsiatsiooni- või elongatsioonifaktor (oleneb faasist). Protsessis on kolm faasi: initstiatsioon -> elongatsioon -> terminatsioon. Ribosoom läbib selle käigus valgusünteesi ribosoomi tsükli. Vastavalt faasidele toimub: funktsionaalse ribosoomi moodustumine -> aminohapete lisamine peptiidahelasse -> sünteesitud valgu vabastamine ribosoomist. Tegu on kahe-astmelise dekodeerimisprotsessiga: 1. preribosomaalne etapp -> aminoatsüül-tRNA süntees 2. ribosomaalne etapp -> koodon-antikoodon translatsioon ja peptidsideme süntees ribosoomil. Avatud lugemisraam e valkukodeeriv järjestus - nukle...
Kordamisküsimused: 1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Paljunemisel jagunevad eellasrakud mitootiliselt, lähterakkude arv suureneb. Kasvamisel toimub sugurakkude massi suurenemine. Küpsemisel saadakse meioosi teel kahe järjestikuse jagunemisega spermatotsüütidest haploidsed tütarrakud — spermatiidid. Spermatiididest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid — spermid. Spermatogeneesi protsessid toimuvad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Need on spermi erinevad arenguastmed alustades spermatogoonidest, mis asetsevad seemnetorukestes kõige perifeersemalt, sealt sissepoole minnes tulevad spermatotsüüdid ja spermatiidid, lõpp-produkt on sperm. Spermatogoonid on ür...
(milleks akrosomaalreaktsiooni üldse vaja on ja kuidas toimub) - o Polüspermia vältimine (aeglane blokaad, kortikaalreakstioon) polüspermia vältimine on oluline, kuna muidu tekivad aneuploidsed tütarrakud ja organismi areng katkeb. Kiire blokaad - munaraku membraanipotentsiaali muutus peale spermi sisenemist. Na+ kanalid avanevad, membraanipotentsiaal muutub 1-3 s jooksul positiivseks (-70 mV → +20 mV), spermid ei saa positiivse membraanipotentsiaaliga munarakuga seonduda. Aeglane blokaad - munaraku korteksis paiknevate kortikaalgraanulite eksotsütoos, vabanevad ensüümid, mis modifitseerivad munaraku kestasid. Munaraku aktivatsioon – mis see tähendab ja milleks oluline? Mis protsessid munarakus aktiveeritakse ja mis on peamine aktivaator
ostsillatsioonini. Paljudel juhtudel pole ostsillatsioon perioodiline ning ADP ja AMP kontsentratsioonid alluvad sama moodi ostsillatsioonile. Paljude metaboliitide kontsentratsioonile on iseloomulik ostsillatsiooniline kõikumine. Nii eukarüootidel kui ka prokarüootidel kõiguvad NAD(P)H ja vabade rasvhapete kontsentratsioon, fosfolipiidide biosüntees, cAMP kontsentratsioon, mRNA hulk (geeniekspressioon), rakusisene vabade aminohapete hulk, membraanipotentsiaal, rakusisene pH, hingamise metabolism, glükolüüs, rakusisene Ca2+ kontsentratsioon, proteolüüs, mRNA metabolism, tRNA, uurea tsükkel, Krebsi tsükkel, aminohapete transport, peroksüdaasi-oksüdaasi reaktsioonid, fosforüleeritus jne. On leitud, et kogu genoomi replikatsioon ja geenide ekspressioon ostsilleerib väikese amplituudiga. Rakud on avatud dünaamilised süsteemid, kus metaboolse stressi korral võib adenosiinide kontsentratsioon väga tugevalt varieeruda. Näiteks hulkraksete
jämesoolepõletik, diabeet, kalduvus neerukivide tekkeks, vaimse arengu peetus. Magneesiumi manustamine hõlbustab B-kompleksi vitamiinide, ning vitamiinide E ja C omastamist ja kasutamist rakkude poolt. Kloor Kloori biofunktsioonid haakuvad naatriumi ja kaaliumi omadega. Koostöös nende ioonidega tagatakse: osmoregulatsioon; happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Kloor imendub peensoolest. Koos NaCl tarbimisega lahendub ka kloori vajadus. Kloori oletatav ööpäevane vajadus täiskasvanud inimese jaoks on umbes 0,7...5,1g. Kloori lisamine joogiveele on tekitanud vastukäivaid arusaamu. Nüüdisajal on selge, et joogivees olev Cl lõhustab vitamiini E, hävitab seedetraktis terve rea toidu seedimiseks vajalikke mikroorganisme. Kloor väljutatakse organismist peamiselt uriini ja higiga.
Tegevuspotentsiaal (aktsioonipotentsiaal) Lävepotentsiaali saavutamisel vallandub närviraku aksonis tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal. Tegevuspotentsiaal on kiire (alla 1 ms kestev) närviraku antud kohas vallanduv pingemuutus (depolarisatsioon), mis viib raku sisemuse pinge senisega võrreldes vastassuunaliseks, + 40 mV -ni välispinnaga võrreldes. Põhjuseks on ioonpumba poolt Na + ioonide kiire ja lühiajaline tagasijuhtimine rakku. Potentsiaalide tasakaal ehk membraanipotentsiaal taastatakse K+ ioonide rakust väljapumpamisega. Aktsioonipotentsiaali ehk närviimpulsi levimine toimub piki raku keha või jätke pinda. Närviimpulsi tekkele on iseloomulik perioodilisus (maksimaalne võimalik sagedus 1 kHz). Aksonis tekib tegevus-potentsiaal kõik või mitte midagi seaduspärasuse kohaselt, ent rakukehas ja dendriitides allub aktsioonipotentsiaal samadele põhimõtetele mis kehtivad edaspidi kirjeldatavate reflekside korralgi. Sünaps ja virgatsained ehk neurotransmitterid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
