Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Pedagoogiline psühholoogia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus see konstrueeriti ?
 
Säutsu twitteris
Psühholoogia eksami kordamisküsimused
I Õppimise olemus
1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.
  • Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine.
  • Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav.
  • Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest.
  • Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist.

2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent.
Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi.
Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just sel viisil.
3) Õppimise ajendid ja allikad. Kaks peamist baasajendit on:
  • Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, mis toovad kaasa meeldivat
  • Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tundmises ümbritseva maailma vastu.

4) Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine aitab inimesel paremini kohaneda elukeskkonnaga.
Darwni teooria seletus: intellekt ja sh ka õppimisvõime kujunesid evolutsiooni käigus välja selleks, et inimene saaks paremini kohaneda elukeskkonnaga.
Dewey arendas neid seisukohti edasi ja tõi esile, et õppimise peaeesmärgiks on kohanemine ümbritseva maailmaga .
5) Põhilised õppimisteooriate liigid:
  • Biheivioristlikud - biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks;
  • Kognitiivsed ja konstruktivistlikud - kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena;
  • Sotsiaalkonstruktivistlikud - sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena;

II Õppimise biheivioristlikud käsitused
(Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad)
1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega. Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil kui tingimatule ärritajale.
Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (pos.ja neg. mõttes) klassikalise tingituse vahendusel. Nii võivad hirmu tekitavaks osutuda mitmesugused kontrollisituatsioonid, õpetaja isik, koolikell jne. Märguande ja tingimatu ärritaja vahel kord tekkinud seose kõrvaldamine võib osutuda küllaltki raskeks kasvatusülesandeks.
2) Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused koolis. Juba Aristoteles täheldas, et mõnede asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamine . Ta leidis, et mälu efektiivsus suureneb juhtudel, kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, järgnevad üksteisele, on sarnased või vastandlikud.
Assotsiatiivse tingituse olemasolu kutsub ühe idee või sündmuse meenutamine esile sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise . Klassikaline tingitus on vaadeldav assotsiatiivse tingituse erijuhuna.
Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Nii treenitakse õpilastel korrutustabeli kasutamist, võõrsõnade vastete kiiret leidmist, klaverimängu jne.
3) Operantne tingimine (S-R seos, kinnitamine, efekti ja harjutamise seadus). Operantset tingimist nimetatakse ka stiimul- reaktsioon õppimiseks.
Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. Olulised on siinkohal E.L. Thorndike uurimused. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks.
Thorndike õppimise seaduspärasused:
  • Harjutamise seadus ütleb, et tingitud reageeringu kordamine üldjuhul tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost.
  • Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus , korduma ja need, millele järgneb karistus , sageduselt vähenema.

Hilisemad uuringud näitasid siiski, et need seaduspärasused kehtivad vaid teatud piirides.
4) Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest.
5) Üleõppimise ja jaotatud ajas õppimise mõisted.
Üleõppimine – õppimine mis jätkub pärast materjali esmakordset meeldejätmist. Üleõppimine aitab õppematerjali paremini meeles pidada. Parimaid õpitulemusi saadakse siis, kui pärast esmakordset materjali meeldejätmist harjutatakse seda veel umbes pool sellest ajast, mis kulus esmaseks meeldejätmiseks. Pikem üleõppimine ei õigusta nähtud vaeva.
Jaotatud ajas õppimine – õppematerjali harjutatakse pikema aja jooksul. Jaotatud ajas õppimine annab tavaliselt paremaid tulemusi. Seetõttu toimub ka õppeainete traditsiooniline õpetamine enamasti pikema aja jooksul mõne õppetunniga nädalas.
6) Ülekande piiratus õppimisel (E. Thorndike’i uurimused). Thorndike uuris praktika iseloomu. Et harjutamise käigus oskused täiustuksid, tuleb õpilast tasustada selektiivselt, kinnitades neid tegevusi, mis viivad soovitud käitumisele lähemale. Nii välditakse olemasoleva, sageli ebakorrektse toimimisviisi kinnistumist ja aidatakse õpilasel kujndada õige tegevusviis.
7) Vormimine komplekssete oskuste kujundamise printsiibina (B. Skinner ). Toetudes Thorndike efektiseadusele, arendas Skinner välja käitumise vormimise metoodika. See rajaneb tasustamisel ranges sõltuvuses sooritatavast tegevusest. Vormimisel tasustatakse ehk kinnitatakse sooritatud tegevust kindlate kriteeriumitega. Nt sooritatud tegevus on esimeseks sammuks lähenemisel eesmärgiks olevale käitumisoskusele. Saavutanud sel viisil stabiilse reageerimise , asutakse tööle järgmisel lähenduseetapil, kuni lõpuks jõutakse soovitud lõppkäitumiseni.
8) Tasustuse tõhususe kindlustamine. Õpitu kinnistub kõige paremini, kui tasustada keskmise sagedusega, kuid muutuva intervalliga. Õpetajal tuleb luua õppekeskkond, kus igal õpilasel püsib tasustusootus. Muidu võib õpilasel tekkida tunne, et õpetaja tunnustusele ei maksa loota ja ta loobub selle nimel pingutamast. Kui aga õpetaja suudab luua klassis õhkkonna, kus õpilased töötavad õppematerjalidega entusiastlikult tasustuse ootuses, jääb ka õpitu paremini meelde.
9) Operantse tingimise toimemehhanismi eripära inimõppimisel. Operantse tingituse rakendamist inimõppimisel ei tohi samastada loomade dresseerimisega.
1. inimesed saavad keelest aru ning neile saab alati seletada, millist käitumist neilt oodatakse ; 2. inimesi saab eelnevalt informeerida, milline tasu või hüve kaasneb soovitud käitumisega. Loomade puhul toimib tasustus vaid kogemuse vahendus
10) Programmõpe. Õppematerjal jaotatakse väiksemateks annusteks. Materjali omandamine toimub nende annuste järkjärgulise õppimisega. Iga õppematerjali annuse omandamise järel kontrollitakse selle valdamist ja vajadusel lastakse õpilasel see uuesti õppida. Ka kõige täiuslikumal kujul pole programmõpe suutnud täielikult asendada õpetajat.
11) Operantse tingimise seaduspärasuste ja vormimise printsiibi rakendamine selle lähtealusena. Iseloomulikuks on püüd kutsuda esile muutusi käitumises positiivsete vahenditega, ignoreerides sobimatut ja tasustades soovitavat käitumist. Käitumise modifitseerimise metoodikat kasutatakse nii üleastuvalt käituvate õpilaste distsiplineerimiseks kui ka puuetega õpilaste abistamiseks .
12) Lineaar- ja hargprogrammid.
  • Skinneri põhimõtete järgi ülesehitatud õppematerjale hakati nimetama jadaprogrammideks. Nendega ülesehitatud õppetekstid võimaldavad õppida individuaalses tempos Õppematerjal on paigutatud nii, et õppimisel oodatav vastus ei oleks vastamisel õpilase vaateväljas, vaid näiteks lehe pöördel.

  • Mõned aastad pärast Skinneri kasutusele võetud jadaprogrammi pakkus teine ameerika psühholoog Crowder välja idee õppematerjali ülesehitamiseks hargprogrammina.

Õppematerjali portsjonid on siin suuremad. Iga annuse õppimisele järgneb valikvastuseline test, mille igal küsimusel on üks õige ja mitu vale vastust. Tänu testidele saab edasist õppimist kohandada õpilaste vastustele. Väära vastuse puhul suunatakse õpilane eksimuse kõrvaldamiseks sobiva materjali juurde. Õige vastuse puhul võib õpilase suunata kas programmi põhiliinile või ka jätkama kõrvalharusid pidi.
On võrreldes Skinneri omaga paindlikum. Lisaks töötamisele omas tempos, võimaldab see ka individualiseeritud õppimist õppematerjali valiku osas.
13) Programmeeritud raamatud ja õpetavad masinad . Õpiprogramme saab realiseerida nii programmeeritud õpikute kui ka arvutite vahendusel. Kõige enam kasutatakse neid põhimõtteid siiski töövihikute ja mitmesuguste harjutustike koostamisel.
III Sotsiaalkognitiivsed õppimise käsitused
1) Sotsiaalse õppimise mõiste ja olemus. Sotsiaalne õppimine on õppimine teistega suhtlemise või teiste inimeste käitumise järgmise teel. Suure osa käitumisviisidest omandavad inimesed teiste jäljendamise teel. Nt lapsed võtavad nuku sülle, nagu emad võtavad beebi sülle. Koos käitumisviiside meeldejätmisega õpivad inimesed ka ära tundma situatsioone, kus neid kasutada. Lastel algab jäljendamine sageli enne, kui nad on võimelised nähtud tegevusi füüsiliselt sooritama .
2) Käitumismudelite õppimine ja rakendamine. Jäljendav käitumine ei ole nähtu täpne koopia, vaid pigem stiililt või olemuselt kokku langev. Sageli ei kasuta inimesed kogetud käitumist vahetult, vaid siis, kui tekib sobiv moment. Reaalse vägivalla kogemine põhjustab õpilastel enam vägivaldset käitumist kui selle nägemine televisioonis.
3) Sotsiaalkognitiivse õppimisteooria erinevus operantsest tingimisest (definitsiooni, eduootuse ja vastastikkuse mõjustuse tähenduses). Ta erineb biheiviorismist kolme momendi osas:
  • defineerib õppimist erinevalt
  • rõhutab ootuse rolli õppimise ajendina
  • on seisukohal, et keskkond, isiklikud faktorid nagu ootused ja käitumine, on vastastikuses toimes.

Õppimise definitsiooni tähenduses:
(1) SKT näeb õppimist eelkõige muutusena vaimsetes protsessides, mis loob eeldused erineva käitumise avaldumiseks, sealhulgas peale vahetut õppimist, vastandina S–R seose kujunemisele, kus mõtlemisprotsesse peetakse teisejärguliseks.
(2) Õpitulemus ei pruugi avalduda vahetult peale õppimist, nagu see on omane õppimisilmingutele, mis on seletatavad biheivioristlike õppimisseaduspärasustega. Kuid sarnaselt operantsele tingimisele kujunevad ka mudelõppe puhul S – R seosed, mis rakenduvad automaatselt.
Eduootuse tähenduses:
Õppimist suunavad (edu)ootused, mis on oma olemuselt tunnetuslikud ehk kognitiivsed protsessid. SKT puhul muudab tasustus käitumist vaid siis, kui õppija teab, millist käitumist tasustatakse. Eduootuseta ei jäeta ka meelde (ei õpita). Ootust võib pidada taustuseks või ka neg. tasustuseks (ebaedu tähenduses), kui tõmmata paralleele biheiviorismiga, kuid selle erinevusega, et seos reageeringu ja tasustuse vahel ei ole vahetu ega automaatne .
Vastsikuse mõjutuse tähenduses:
Erinevalt biheiviorismist rõhutab SKT personaalsete faktorite nagu (edu)ootuse, keskkonna ja käitumise vastastikust toimet. (Näide kiirusepiirangut rikkuva juhi nägemisest kaasliiklejana ja tema karistamisest politsei poolt). Biheiviorism näeb vaid tasustuse mõju subjektile. Biheiviorismi järgi eksisteerib vaid „ühesuunaline“ suhe keskkonna ja käitumise vahel: keskkond mõjutab käitumist, kuid vastupidises suunas toimet ei eeldata.
4) Sotsiaalkognitiivse teooria põhijooned ( modelleerimise tüübi, kaasneva õppimise, jäljendamist ajendavate märguannete ja tagajärgede toime tähenduses).
  • Modelleerimine avaldub tunnetuslike ja afektiivsete muutustena käitumises, mis tulenevad ühe või mitme mudeli järgimisest. Mudelite abil õppimine mängib tohutut rolli meie elus.

Eristatakse:
- Otsest jäljendamist
- Sümboolset jäljendamist (üldise käitumise, stiili tähenduses)
- Sünteetilist ( kombineeritud ) jäljendamist nähtud käitumismallide kombineerimisena.
  • Kaasnev õppimine – kaudne mudelite omandamine, kus saadakse tasustust teiste tasustamist pealt vaadates. Näiteks, Jüri nägi, et Maril läheb kontrolltööde sooritamine palju paremini, siis sai ta innustust Mari edust ja astus samme , et ka ise sellest osa saada.
  • Jäljendamist ajendavate märguannete tähenduses -

Mallõppe puhul …
(1) tekib sageli justkui silmapilkne assotsiatsioon (seos) jälgitava käitumise ja vaatleja tunnetuslik-afektiivse seisundi vahel.
(2) Käitumist pealtnäinu mällu jääb kas kujund mudeliks oleva isiku olukorra tajust, tema emotsionaalsest seisundist või üldistus nähtud käitumisest. Võimalik, et tekib ka seos jälgitava käitumisviisi ja üldistatud sündmusteahela või skeemi vahel.
  • Tagajärgede toime tähenduses

Mängib olulist rolli meie käitumise kujunemisel – näiteks oodatud karistuse ära jäämine (ei jäänudki vahele, negatiivses tähenduses), läks paremini kui oleksin oodanud (järelikult oligi ettevalmistus piisav ja püüan veelgi). Näiteks, õpetaja annab koduse ülesande, õpilane näeb kõvasti vaeva selle tegemisele ja lõpuks õpetaja ei tunne üldsegi huvi, kas ülesanne sai sooritatud või mitte. Järgmine kord õpilane enam nii hoolas pole, sest ei saanud kinnitust oma püüdlusele ja tema usk võimalusse, et ei kontrollitagi, üha suureneb. Samuti õpilane, kes rikub käitumisreegleid, kuid ei saa selle eest karistada , võib edaspidi veelgi enam kalduda nii käituma. See kõik kehtib ka kaasneva tasustuse jaoks.
5) Mudelõppe roll uute käitumisviiside õppimise, olemasolevate käitumisviiside hõlbustamise, käitumise õhutaja või pidurdaja ja emotsioonide tekitamise tähenduses.
4 funktsiooni:
(1) uute käitumisviiside õppimine - suurem osa meie käitumisrepertuaarist omandatakse imiteerimise ja mudelite jäljendamise teel.
(2) olemasolevate käitumisviiside hõlbustamine - näiteks näide Jüri õppimise kohta. Ka tema harjutas mingil määral ülesannete lahendamist enne kontrolltöid. Kuid nähes, kui palju Mari kontrolltööks õpib, pühendas ka tema ettevalmistamiseks tunduvalt rohkem aega.
(3) pidurduse reguleerimine (mudel kas õhutab või pidurdab käitumist) - kui sotsiaalselt mitteaktsepteeritav käitumine saab (negatiivse kinnituse) karistuse või kaasneva karistuse osaliseks , kaldub ahvatlus selleks vähenema. Kui (sotsiaalselt) mitteaktsepteeritav käitumine jääb korduvalt negatiivsete tagajärgedeta või karistuseta, hakkab see süvenema.
(4) emotsioonide tekitamine - mudeli emotsioonide pealt nägemine võib tekitada pealtvaataja emotsioonides muutusi. Näiteks võib hüppelaualt vette hüppaja hirmuseisundi pealt nägemine tekitada pealtvaatajas samuti hirmu sellelt vette hüppamisel. Sarnaselt, nähes õpingukaaslast rõõmu tundmas raske matemaatikaülesandega toimetulekust, võib pealtvaatajas tekitada samuti soovi tunda rõõmu sellisest sooritusest.
6) A.  Bandura sotsiaalse õppimise faasid .
  • Märkamine - selleks, et uut käitumisviisi (hoiakut) omandada on vaja seda märgata. Selleks on kaks äärmust kas jälgitav tegevus pakub huvi või ta ei paku.
  • Meeldejätmine - keerulisemate protseduuride meeldejätmiseks jaotatakse tervikprotseduur komponentideks. Alguses luuakse üldpilt, millistest etappidest või oskustest kogu tegevus koosneb, ja siis alustatakse üksikoperatsioonide meeldejätmist.
  • Reprodutseerimine - keerulisemate igapäevaste käitumismallide omandamine toimub järk-järgult. Algul jäljendatakse soovitud tegevust ligilähedaselt ja alles seejärel korrigeeritakse õpitut kas lähtuvalt isiklikest oletustest, teistelt saadud hinnangutest või mudeli täiendaval ja hoolikamal jälgimisel märgatust.
  • Motivatsioon - mudeli jälgimise teel omandatud käitumine rakendub siis, kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Bandura osutab, et selleks võib olla otsene tasustus teistelt, kaasnev tasustus või enesekinnitus. Käitumisviisi, mis kindlasti toob kaasa karistuse, üldjuhul ei soovita jäljendada.

7) Õpetaja ja õpilased mudelina.
Õpetaja toime mudelina:
  • õpetajad on pidevalt õpilastele eeskujuks, kuidas millessegi suhtuda ja mida üldse arvata õppimisest koolis.
  • õpetajad annavad õpilastele pidevalt eeskuju, demonstreerides, kuidas nad suhtuvad õpetatavasse ainesse ja lahendavad mitmesuguseid ainealaseid probleeme ning ülesandeid nii tunnis kui väljaspool tundi.
  • õpetajad annavad õpilastele pidevalt eeskuju, kuidas toimida mitmesugustes konkreetsetes olukordades .

Õpilase toime mudelina:
  • Nähes sama õpiedukusega kaaslast mingit tegevust edukalt sooritamas, tõuseb endas kahtlevate õpilaste usk tööga toimetulekusse. Suurim mõju on mudelina kaaslasel, kellel on õpilasega, keda tahetakse mõjutada, sarnane staatus.

8) Biheivioristliku ja kognitiivne käitumise modifitseerimise metoodikate (BKMM ja KKMM ) olemus, rakendusnäited ja erinevus.
Olemus: Kõigile KKM metoodikatele
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Pedagoogiline psühholoogia #1 Pedagoogiline psühholoogia #2 Pedagoogiline psühholoogia #3 Pedagoogiline psühholoogia #4 Pedagoogiline psühholoogia #5 Pedagoogiline psühholoogia #6 Pedagoogiline psühholoogia #7 Pedagoogiline psühholoogia #8 Pedagoogiline psühholoogia #9 Pedagoogiline psühholoogia #10 Pedagoogiline psühholoogia #11 Pedagoogiline psühholoogia #12 Pedagoogiline psühholoogia #13 Pedagoogiline psühholoogia #14 Pedagoogiline psühholoogia #15 Pedagoogiline psühholoogia #16 Pedagoogiline psühholoogia #17 Pedagoogiline psühholoogia #18 Pedagoogiline psühholoogia #19 Pedagoogiline psühholoogia #20 Pedagoogiline psühholoogia #21 Pedagoogiline psühholoogia #22 Pedagoogiline psühholoogia #23 Pedagoogiline psühholoogia #24 Pedagoogiline psühholoogia #25 Pedagoogiline psühholoogia #26 Pedagoogiline psühholoogia #27 Pedagoogiline psühholoogia #28 Pedagoogiline psühholoogia #29 Pedagoogiline psühholoogia #30 Pedagoogiline psühholoogia #31 Pedagoogiline psühholoogia #32 Pedagoogiline psühholoogia #33 Pedagoogiline psühholoogia #34 Pedagoogiline psühholoogia #35 Pedagoogiline psühholoogia #36 Pedagoogiline psühholoogia #37 Pedagoogiline psühholoogia #38 Pedagoogiline psühholoogia #39 Pedagoogiline psühholoogia #40 Pedagoogiline psühholoogia #41 Pedagoogiline psühholoogia #42 Pedagoogiline psühholoogia #43 Pedagoogiline psühholoogia #44 Pedagoogiline psühholoogia #45 Pedagoogiline psühholoogia #46 Pedagoogiline psühholoogia #47 Pedagoogiline psühholoogia #48 Pedagoogiline psühholoogia #49 Pedagoogiline psühholoogia #50 Pedagoogiline psühholoogia #51
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 51 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor symphody1 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

32
doc
Pedagoogilise psühholoogia olemus
19
doc
Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte
50
pdf
Pedagoogiline psühholoogia
524
doc
Arengupsühholoogia
40
ppt
Pedagoogiline psühholoogia
13
docx
Pedagoogiline psühholoogia eksam
22
doc
Ülevaade psühholoogiast
14
doc
Pedagoogilise psühhologia referaat





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun