lahendamise. Konstruktivismi osa gestaltpsühholoogias Seosed radikaalse konstruktivismiga. Arvukate katsetega demonstreeriti, et inimteadvusel on kalduvus anda tajutavale informatsioonile ,,hea vorm", see tähendab, et inimesed hoomavad maailma valmis skeemide või mudelitena. See mis on inimesele võõras jäetake tihti kujutlusest välja või moonutatakse enda ootustele vastavalt . Mälu konstruktivistlikud käsitlused · F. Barlett esimesi psühholooge, kes uuris mälu talitlust konstruktivistlikelt positsioonidelt. Uurimus, mille põhjal tehti järeldus, et inimesed konstrueerivad tähenduse selle järgi, mis on nende jaoks usutav ja sarnane. Õpitava materjali esmakordsel õppimisel kujunenud arusaamad on püsivamad kui hilisemal ümbertõlgendamisel tekkinud kujutlused. Tänan tähelepanu eest!
) Info paralleelse (visuaalse ja verbaalse) töötlemisvõimaluste pakkumisega. 12. Millise psühholoogilise kontseptsiooni valguses seletas mälu toimimist H. Ebbinghaus? H. Ebbinghaus (1850–1909) rääkis mälu assotsiatiivsetest käsitlustest. a) jaotatud ja kokkusurutud ajas õppimine b) üleõppimine c) unustamise kõverad 13. Millise psühholoogilise kontseptsiooni valguses seletas mälu toimimist F. Barlett? Mälu konstruktivistlikud käsitused. Barlett keskendus mäluilmingute väljaselgitamisele praktilisemates situatsioonides. Ta tundis huvi, kuidas jäävad inimestele meelde inimnäod, pildid ja mitmesuguseid sündmusi kirjeldavad tekstid. Inimesed konstrueerivad tähenduse, mis on nende jaoks usutav ja kooskõlas varasemate kujutlustega. Sageli ei pruugi nende teadvuses tekkinud uued kujutlused kokku langeda teksti autori esitatu või taotletuga
silpided kordamine annab häid tulemusi. Arvatakse, et unustamist põhjustab pigem äsja õpitud uue materjali halvav mõju vana meenutamisele kui materjali kustumine meie mälust. See kehtib siiski vaid seostamata materjali mehhaanilise õppimise kohta. Tähendusliku õppimise puhul soodustab samalaadse materjali järgnev õppimine hoopiski eelnevalt õpitu meelespidamist. Konstruktivistlik teooria. Barlett uuris kuidas katseisikud jätavad meelde jutustusi. Sellest järeldus, et in-d konstrueerivad tähenduse, mis on nende jaoks usutav ja kooskõlas varasemate kujutlustega. Sageli ei pruugi nende teadvuses tekkinud uued kujutlused kokku langeda teksti autori esitatu või taotletuga. Õpitava materjali esmakordsel interpreteerimiselkujunenud arusaamad on püsivamad kui hilisemal ümbertõlgendamisel formeeruvad kujutlused. Semantiline mälu info säilitamine kujul,
konstruktivistlikelt positsioonidelt (F. Barletti näitel). H. Ebbinghaus (1850–1909) Jaotatud ja kokkusurutud ajas õppimine. Lühiseanssidena pähe õpitavate silpide kordamine annab paremaid tulemusi kui üks pikaajaline kordamine. Üleõppimine. Unustamise kõverad. Mehhaaniliselt meelde jäetud materjal ununeb pärast õppimist väga kiiresti. 24 h möödudes mäletatakse alla 50 % õpitust. Frederic Barlett (1932) Katsete iseloom. Tema eksperimentides uuriti, kuidas katseisikud kätavad meelde jutustusi. Katsetes kasutati tavaliselt 200-500 sõna pikkuseid jutustusi, mille õppimiseks anti suhteliselt vähe aega (u 2 x sai läbi lugeda). Meeldejäetu normaliseerimine. Assotsiatiivsete käistluste kohaselt oleks pidanud see kohe ununema, kuid vastupidi: looetud jutustused jäid
Need varjutavad ja lõhuvad esialgsed mälestused, hiljem on neid väga raske taastada Põhjus mälu ebatäpsusteks tunnistustes on kõige tõenäolisemalt materjali segiajamises ja ’kadumises’ st juurdepääs esialgsele mälujäljele on raskendatud Alternatiivne hüpotees: - Materjal ei kao ise kuhugi ära ega segune vaid tunnistus on sp muutunud et inimene püüab vastata nii nagu talt oodatakse - Barlett – rekonstruktsiooniprotsesside osast materjali taastamisel. Aluseks on see mis ’peaks olema õige’ vastavalt inimese eelnevale kogemusele (kultuurilised mõjutused) Suunavad küsimused mõjutavad rohkem ebaoluliste detailide reprodutseerimist kui kesksete detailide mäletamist Paremaid tulemusi mälul põhinevate tunnistuste kogumisel saab siis kui mitte esitada rohkesti küsimusi vaid esitada üldiseid lahtisi küsimusi ning lasta vaba meenutamise põhimõttel
,ȱ &ȱ Rreyberger,ȱ H.ȱ (2004).ȱ Socialȱ andȱ healthȱ adjustmentȱ ofȱ bulimicȱ womenȱ7–9ȱyearsȱfollowingȱtherapy.ȱActaȱPsychiatricaȱScandinavia,ȱ110(2),ȱ138–145.ȱ Kiefe,ȱ C.L.,ȱ Heudebert,ȱ G.,ȱ Box,ȱ J.B.,ȱ Farmer,ȱ R.M.,ȱ Michael,ȱ M.,ȱ &ȱ Clancy,ȱ C.M.ȱ (1999).ȱ Complianceȱ withȱ postȬhospitalizationȱ followȬupȱ visits:ȱ rationingȱ byȱ inconvenience?ȱ Ethnicityȱ &ȱ Disease,ȱ 9(3),ȱ 387–395.ȱ Koeningsberg,ȱ M.,ȱ Barlett,ȱ D.,ȱ &ȱ Carmer,ȱ J.S.ȱ (2004).ȱ Facilitatingȱ treatmentȱ adherenceȱ withȱ lifestyleȱ changesȱinȱdiabetes.ȱAmericanȱFamilyȱPhysician,ȱ69(2),ȱ309–316,ȱ319–320,ȱ323–334.ȱ Lifshitz,ȱH.,ȱ&ȱGlaubman,ȱR.ȱ(2004).ȱCaringȱforȱtheȱpeopleȱwithȱdisabilitiesȱinȱtheȱHarediȱcommunity:ȱ Adjustmentȱmechanismȱinȱaction.ȱDisabilityȱandȱSociety,ȱ19(5),ȱ469–486.ȱ Medline.ȱ Medlineȱ plusȱ medicalȱ encyclopedia.ȱ Retrievedȱ fromȱ http://www/nlm.nih
annaabi.ee 
