Vastus leiad õppematerjalist: Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015

Kuidas need aitavad probleemülesandeid lahendada?

Vastus leiad õppematerjalist: Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015

Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015 (0)

Pedagoogika - Pedagoogika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised on põhilised õpilaste iseseisva töö liigid ja milliseid nõudeid tuleb nende andmisel järgida?
Mis on probleem?
Kuidas need aitavad probleemülesandeid lahendada?
Mida kujutab endast Pygmalioni efekt ja milline on selle toimemehhanism õpilase ja õpetaja suhetes?
Millised on põhilised võtted õpitava väärtustamise suurendamiseks sisemise motiveerimisega?
Milles seisneb õpetaja ettevalmistav töö klassis distsipliini kindlustamiseks?

Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015

Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid?

Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt ) koos põhiliste esindajatega
Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul

Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine).

Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid , mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin .
Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu ( teadvustamata ) õppimine.
J. Dewey – õppimise peaeesmärgiks on kohanemine ümbritseva maailmaga .
Psühholoogilisest poolest mõistetakse õppimist kui protsessi kus tänu praktilisele kogemusele muutub õppija käitumine ja tegevusvõime suhteliselt püsivalt . (praktika tagajärjel tekkinud muutus käitumises).

Põhilisteks õppimisteooriate liikideks on biheiviorislikud, neobiheivioristlikud, kognitiivsed ja konstruktivistlikud, sotsiaal-konstruktivistlikud.

Biheivioristlik nagu ka nimi vihjab keskendub vaadeldava käitumisele, see vastu neobiheivioristlikud ehk sotsiaalkognitiivsed õppimisteooriad näevad õppimise allikana inimese huvi tundmises ümbritseva maailma vastu.
Kognitiivse õppimisteooria alusel nähakse õppimise allikana inimese sisemist aktiivsust ehk kas inimene väljendab huvi teda ümbritseva maailma vastu.
Põhilised õppimise ajendid: 1. Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3. Hedonistlik

Biheivioristlikud õppimisteooriad.

Mis on teooriate grupi ühine põhiolemus ja õppimise ajendid

Sellesse gruppi kuuluvad õppimisteooriad (nimetada ja kirjeldada lühidalt põhiolemust)

Biheivioristid näevad õppimise põhilise lättena inimese ja teiste kõrgemate organismide kaasasündinud võimet vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi. Biheivioristide arvates on kogu inimkäitumine seletatav õige reageerimisega keskkonnamärguannetele.
Klassikaline tingitus on biheivioristliku õppeteooria üks osa mis selgitab kuidas me õpime tahmatult emotsionaalset või psüühilist reageerimist ja mis on sarnased instinktiivsetele või refleksiivsetele reageerimistele. Ehk kui me kogeme midagi negatiivset võtame näiteks, et me kukume eksamil läbi siis me võime hakata kogema enne igat järgnevat eksamit ärevust ja seda mitte ainult selle kindla aine eksamil vaid ka teistes ainetes. Õppimine seisneb uue märguande omandamises.
Assotsiatiivne tingitus Klassikalise tingituse kujunemiseks on vajalik orienteerumisrefleksi esilekutsuva ehk neutraalse ärritaja kas eelnev või üheaegne toime tingimatu ärritajaga. Selle tulemusena tekib assotsiatiivne seos kahe ärritaja vahel ja algul neutraalsest ärritajast saab tingitud ärritaja, mis hakkab vallandama samasugust reaktsiooni nagu tingimatu ärritajagi. Tekkinud on kahe eri liiki ärritaja assotsiatiivne seos.

Tegelikult kujunevad taolised assotsiatiivsed seosed ka kahe neutraalse ärritaja vahel. Seose olemasolul kutsub ühe ärritaja või sündmuse tajumine esile, temaga assotsieeruva sündmuse meenutamise.
Juba Aristoteles täheldas, et mõnede asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamine . Ta leidis, et mälu efektiivsus suureneb, kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, järgnevad üksteisele või on sarnased.
Assotsiatiivse seose kujundamiseks on vajalik kahe seostava stiimuli korduv koosesinemine. Koolis kasutatakse selleks mehhaanilist harjutamist. Matemaatikas treenitakse korrutustabelit sageli välkkaartidega, kus õpetaja tõstab klassi ees üles kaardi korrutatavate arvudega ja laseb kiiresti vastata.

Operantne tingitus - kirjeldab õppimise ühte sagedasemat esinevat juhtu. Siin ei vallanda käitumist tingitud ega tingimatu ärritaja, vaid hoopis vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise või opereerimise ajendiks on organismi alateadvuslik tarve vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Niisugustel ajenditel toimimise kaudseks eesmärgiks on kohanemine keskkonnaga. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada saadud kogemust, st õppida oma tegevuse resultaatidest.

Operantset tingitust nimetatakse ka stiimulreaktsioon-õppimiseks.
Näiteks kui õpilane kommenteerib arutelu käigus ning õpetaja reageerib vastates „ See on väga hea tähelepanek, aitäh selle eest“. On väga tõenäoline, et õpilane tahab rohkem kaasa rääkida tulevikus, kuna säärane situatsioon on tekitanud temas hea tunde.

Operantne tingimine, S-R seos.

Nii laste kui ka täiskasvanute puhul toimib alati alateadvuslike seste tekkimine keskkonna märguannete ja sellele järgnenud tasustava reageeringu vahe. Kui sooritatud toiminguga kaasnevad meeldivad asjaolud , kaldub selle esinemissagedus suurenema.
Koolipraktikas toimub suur osa õppimisest, sh käitumisharjumuste kujunemisest just kindlatele märguannetele õigete reageeringute omandamise teel. Vastates õpetajale, saab õpilane õpetaja tunnustuse osaliseks kiitmise või hea hinde näol. Mõlemal juhul on tegemist õpetajapoolse kinnitusega oodatud käitumisele.
Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil.

Sotsiaalkognitiivse õppimise olemus ja faasid .

Sotsiaalkognitiivse õppimise olemus ja iseloomulikud jooned

Sotsiaalse õppimise faasid Bandura järgi (nimetada ja kirjeldada, õpetaja tegevus sotsiaalse õppimise toetamiseks igas faasis)

Tunnetusest lähtuv õppimine toimub teiste inimestega suhtlemisel ning käitumist märgates ja jäljendades. Tugeva sotsiaalse seose tõttu nimetatakse sellistõppimise viisi sotsiaalseks õppimiseks.

Sotsiaalse õppimise korral toimub uute toimimis ja käitumisviidide omandamine jäljendamise teel. Üpitu kasutamine ei ole üks-ühele koopia, vaid see on pigem üldjoontes matkiv võo nähtut kordav.

Märkamine – väärtustava nähtuse tähelepanemine. Õpilane õpib oskusi, mis on tema sisemise motivatsiooni või tõekspidamistega kooskõlas. Märkamine on esimene samm liikumisel väärtustamise poole. Õpetaja saab suunata märkama.

Meeldejätmine – Esialgu püütakse meelde jätta üldpilti ja hiljem suunata tähelepanu detailidele. Õpetajate teadlik suunamine, õpetaja peab aitama mõista olusid ja motiive (nt kirjanduskangelaste tegevuse analüüs).
Reprodutseerimine( kordamin , praktiseerimine) – keerukamate oskuste õppimine käib järk-järguliselt. Esialgu jäljendatakse ligilähedaselt, hiljem detailsemalt. Õpetaja peab andma tagasisidet ja vajadusel juhendama.
Motivatsioon – õpitud mudeli käitumine rakendub siis kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus . Hõlpsamini jäävad meelde eeskujud.

Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus.

Õppimise põhimotiiv (nimetada ja selgitada)
Piaget´ tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete õppimisteooriate lähtealusena (selgitada skeemide moodustamist, kognitiivse dissonantsi olemust ja toimimismehhanismi, tasakaalustamis1t)

Õpilaste sisemine huvi ja sellest lähtuv aktiivsus.(õppurite kohanemine keskkonnas).
Inimese intellekti kujunemine põhineb tema enda sisemisest aktiivsusest tingitud toimingutest pärinevate tegevust- ja mõtteskeemide talletumisel mälus. Skeemidena laekuv kogemus võimaldab inimestel ette näha sündmuste arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt.

Huvist lähtuva sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on olukord milles inimene tunneb ebamugavust välismaailmast tajutava (nähtuse, objekti) erinevuse tõttu. Olemasolevat kujutlust võrreldakse tajautavaga, ebakõla ilmnemisel modifitseeritakse v reorganiseeritakse varasemat kujutlust ja kasutatakse seejärel töödeldavas informatsioonis orienteerumiseks , kuid nüüd juba uudel kujul. Inimese teadvuses toimub lõputu teadmis-ja mõtteskeemide konstrueerimine. Iga inimese kogemuslik baas on ainulaadne, siis on ka kujunevad mõtteskeemid unikaalsed.
Geštalt- tajume maailma juba valmis mudelite v skeemidena.
Skeem: tähistab teadvuses kujunevaid tunnetuslikke, sõnalisi ja käitumuslike konstruktsioone. Skeemid näol on tegemist kogetud peegeldusega meie teadvuses. Tema teooria järgi on olemas 3 erinevat skeemide liiki: sensomotoorsed skeemid ( loogika eelsed), tunnetuslikud skeemid(eristumine, ettekujutamine, põhjus-tagajärg otsimine), verbaalsed skeemid (sõnade tähendus ja kommunikatsiooni oskus).
Piaget’ järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel- tasakaalustamine .

Mälu kolmeastmeline mudel ja õppimise kujutamine informatsiooni vooluna mälustruktuurides.

Missugused on mälu mudeli põhilised alastruktuurid, neid iseloomustavad jooned

Mida saab õpetaja teha erinevates info töötlemise etappides, et soodustada meeldejätmist

Mälu kolmeastmeline mudel. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides.

I mälustruktuur – sensoorneregister. Seal teadvustub tajuanalüsaatorite poolt vastuvõetud informatsioon. Kui sinna jõudnud info ei paku huvi siis kustub ,pakub huvi:
II mälustruktuur – lühiajaline mälu( töömälu , operatiivmälu). Kestus 15-20 sek. Seal algab tajutava informatsiooni töötlemine.Töötlemise tulemusena salvestub vastuvõetud või moodustunud uus informatsioon:III mälustruktuur – pikaajaline mälu. Seal formeeruv
ja säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse aluseks.
Semantiline ja episoodiline mälu. Semantiline mälu- seal säilitatakse informatsiooni, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu muljed isiklikest kogemustest,
mis korjuvad elu vältel. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Liigutuste mälu – jalgrattasõit, noa ja kahvli kasutamine.

Konstruktivism õppimise käsitlemisel

Konstruktivistlike õppimiskäsitluste põhiolemus
Psühholoogilise ja sotsiaalse konstruktivismi põhiolemus ja esindaja(d)

Konstruktivistlik õppimiskäsitlus paneb rõhu õppija võimetele ja motivatsioonile. Õppija peab püstitama konkreetsed õpieesmärgid, hindama kogutud informatsiooni ja kontrollima selle tähenduslikkust eesmärkide saavutamisel. See tähendab ka seda, et õppija peab olema ka ise aktiivne, rakendama oma olemasolevaid teadmisi ja oskusi ning mõistma neid siduda omandavate teadmiste ja oskustega. Bruner .
Sotsiaalne k. – sots k peavad õppimist oluliselt mõjutavaks faktoriks õppurite suhtlemist nii isekeskis kui ka õpetajaga. Õppimine on edukam ,kui see leiab aset sotsiaalsetes situatsioonides

Psühholoogiline -See tähendab, et oluline on keskenduda faktide vaheliste seoste leidmisele, nt mis tingis sel või teisel põhjusel järgneva sündmuste ahela jne. Antud õpetamist tulebki Bruneri arvates rakendada vastavalt lapse eale ja ealistele iseärasustele.
Selleks soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava , mis tähendab õpitava teema järkjärgulist laiendamist ja süvendamist vastavalt õpilaste arengule. Bruner leiab ka, et eksimine on õppimise loomulik koostisosa.

Põhilised õpetajakesksed õppemeetodid

Õpetajakesksed õppemeetodid (nimetada põhilised ja kirjeldada lühidalt olemust)

Enamlevinud õpetajakeskse õppemeetodi tõhusust mõjutavad tegurid (nimetada need ja selgitada, mida saab õpetaja teha edu kindlustamiseks)

Loeng (õppematerjali süstemaatiline ja range esitus), jutustus (vabam ja paindlikum vorm, esitarav materjal seostatakse õpilastele juba teada olevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega) ja seletus (käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks).
Loengu tõhususe määravad sisu selgus (õpetaja peab kindlustamaesitatavate mõistete ja ülesannete arusaadavuse) ja lektori entusiasm (avaldub huvis aine vastu ja esituse jõulisuses) ning kommunikatsioonioskused (oluline on loengutempo, miimina, žestid, lõpus ülevaade käsitletud põhiseisukohtadest).

Kooperatiivsed õppemeetodid.

Kooperatiivsete õppemeetodid (selgitada, millal saab üldse kooperatiivsetest õppemeetoditest rääkida)
Enamlevinud õpetaja ja õpilaste koostööd eeldavad õppemeetodid (kirjeldada, millega peab õpetaja selle meetodi puhul õpetamisel arvestama)
Rühmatöö olemus (kirjeldada, millega peab õpetaja meetodit rakendades arvestama)
Klassidiskussioon ja ajurünnak (selgitada, milleks meetodid sobivad ja missugune on õpetaja tegevus meetodite rakendamisel)

Kooperatiivsetest õppemeetoditest saab rääkida vaid siis, kui koostööd teevad õpetaja ja õpilased või ka õpilased omavahel.
Rühmatöö olemus ja tüüpilised metoodilised lahendused rühmatöö korraldamiseks.
Rühmatöös on kuni seitse õpilast. Rühmatööd võib rakendada paarides, väikerühmas, rühmatöögaon tegemist ka siis, kui väikerühmast suuremad õpilasrühmad või terve klass töötab kooperatiivselt. Enam kasutatud kasvatustöö eesmärkidel. Õppimine rühmatöö tingimustel aitab alati kaasa kasvatuseesmärkide saavutamisele. Rühmatööna võib korraldada kirjalike materjalide õppimist, õppeotstarbeliste eksperimentide sooritamist ja praktiliste oskuste omandamist. Kõigi nende meetoodiliste süsteemide taotluseks on saavutada õpilaste kooperatiivne õppimine, et rühma kuuluvad õpilased töötaksid kooskõlastatult läbi õppematerjali erinevad osad ja seejärel kasutaksid töö tulemusi ühiselt õppeaine omandamiseks. Rühmatöö võimaldab peale aine õpetamise saavutada ka kasvatuseesmärke, kuid on õpetajale korralduslikult töömahukas.
. Töö edukus klassis oleneb seal valitsevatest rühmanormidest. Diskussiooniga on tegemist siis, kui toimub arvamuste vahetamine õpilaste ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja üldistamiseks. Diskussiooni võib alustada küsimuste esitamisest ja vastamisest, laiendades seda järk-järgult kogu klassile. Alguses esitab õpetaja küsimusi ja õpilased vastavad. Edasi esitavad ka õpilased õpetajale küsimusi ning siis esitavad õpilased juba üksteisele küsimusi. Õpetajal õige aeg tagasitõmbuda, lastes küsimuste esitamise ja nendele vastamise üle kasvada võrdväärseks seisukohtade vahetamiseks kõigi osalejate vahel.
Diskussiooni edukus oleneb suuresti õpetaja suutlikkusest ja kogemustest seda organiseetrida. Eelkõige oskust võhendada järk-järgult oma juhtivat rolli vaidluse edenedes. Õpilasteni peab jõudma sõnum, et nende mõtteid ja ideid aktsepteeritakse, väärtustatakse. Vahel otstarbekas usaldada juhtimine õpilasele.
Ajurünnak – õpilasi rõhutatakse leidma neile esitatud probleemidele nii palju lahendusi kui vähegi võimalik.

Millised on põhilised õpilaste iseseisva töö liigid ja milliseid nõudeid tuleb nende andmisel järgida?

Iseseisva töö olemus, millal saame rääkida iseseisvast tööst
Nimetada selle liike, kirjeldada nende olemust ning milliste põhimõtetega peaks õpetaja iga liigi juures arvestama

Iseseisvat tööd saab anda õpilastele tunnis, täitmiseks koduülesannetena ja pikemaajaliste ülesannetena klassivälises töös. Õppematerjali kinnistamiseks antud iseseisev töö tunnis on tõhus, kui õpilasel on vajalikud teadmised, oskused, selged juhendid selle täitmiseks; töö kestab lühikest aega ja õpilased saavad segamatult töötada ning õpetaja jälgib töö sooritamist, kontrollib töö tulemusi ja arvestab neid hindamisel.

Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme rolli: kinnistavad koolis õpitut; arendavad õpilaste õppimisoskust; ühtlustavad õpilaste õpitempo varieeruvusest tingitud erinevusi õpitulemustes. Kodutöö efektiivsus jääb üldjuhul alla klassis õppimise tõhususele.
Koduste ülesannete roll õppe ning kasvatustöös ning pedagoogilised nõuded kodutöödele. Pikemaajaliste ülesannete ja projektide roll ning rakendamise metoodika koolitöös.
Nõuded kodutööle: veenduge, et koduülesanded seostuksid õpitavaga; planeerige koduülesandeid hoolikalt, arutage nende sooritamise probleeme õpilastega, vajadusel korrigeerige nõudeid; veenduge, et koduülesanded ei piirduks rutiinse tööga, vaid nõuaksid õpilaselt jõukohast mõttepingutust, tegevuse planeerimist ja probleemide lahendamist; looge tingimused, et õpilased tunneksid vastutust kodutööde korrektse sooritamise eest.
Pikaajaliste õppeülesannete ja –projektide õnnestumiseks peavad õpilased olema nende sooritamiseks motiveeritud, võimelised oma tööd organiseerima ja kasutama vajalikke õppevahendeid ning saama eduelamuse nende täitmise käigus. Et otsustada, mil määral vajab õpilane iseseisva töö juhendamist, tuleb õpetajal veenduda, kuivõrd suudab õpilane ise leida teema või koostada projekti iseseisvaks õppimiseks; kavandada tegevuse püstitatud eesmärkide saavutamiseks, leida õppe- ja töövahendid ning fikseerida tähtajad õppeülesande täitmiseks.

Õppetund, kui õppetöö organiseerimise põhiühik. Gagné õppeühiku mudel.

Mida mõistetakse õppetunni all (kaks õppetunni defineerimise moodust, eelised ja puudused)
Gagne õppetunni põhietapid (nimetada need ja kirjeldada iga etapi sisu)

Tavaliselt mõistetakse õppetunni all ajaliselt piiratud õppetööühikut. Levinum on 45min, kuid võib vaieeruda. Selline õppetöö arvestuslik ühik on võimaldab hästi paneerida kooli tööd õppeaine sisulisest küljest peaaegu sõltumatult. See ei võimalda aga vaadelda aine õppimist loogilise tervikuna .

Teema õpetamise ühik – üks õppeühik võib koosneda mitmest tavalisestõppetunnist.

. 7 etappi : tähelepanu köitmine ( ootamatu tegevus, sõnaline osutamine, tähelepanu köitvate asjade lisamine õppematerjali); tunni teema, eesmärkide edastamine (teema ja eesmärkide selge sõnastamine, selle arutamine õpilastega); varemõpitu kordamine (õpilaste küsitlemine, põhiseisukohtade rõhutamine, kirjalike ülesannete täitmine); uue materjali esitamine (õppeteksti lugemine, loenguline esitamine, uurimuslik tegevus, diskussioon ); õpitava teadvustamisele kaasaaitamine (iseseisvalt loetava teksti metoodiline ettevalmistamine ning õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine lugemise käigus; jutustava/loengulise esituse metoodiline ettevalmistamine, hõlbustamine/suunamine esitluse käigus; õppeotstarbelise uurimusliku tegevuse metoodiline ettevalmistamine ); õppematerjali omandatuse kontrollimine (õpilaste pistelise küsitluse ja hindamise põhjal järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panek); ülekande ja üldistusvõime arendamine (varieeruva kontekstiga õppeülesannete sooritamine; diskusioonide korraldamine õpitu praktiliste rakendusvõimaluste kohta; eluliste probleemsituatsioonide lahendamine). Õppemeetodite ja võtete vaatamine Gagne õppetunni etappide valguses aitab korrastada kujutlusi võimalikest lähenemisviisidest ja vältida olulisi vigu vahetu õppetöö korraldamisel.

Millised on põhilised üldiste õppimisoskuste liigid

Õppimisoskuste liigitamine Weinsteini ja Mayeri järgi (iga alaliigi nimetus ja kirjeldus)
Iga alaliigi kohta näide, kuidas on võimalik kujundada mõnda konkreetset õpioskust

Metakognitiivne teadlikkus ja üldised õp-pimisoskused kujunevad aeglaselt. Pealiskaudsed ja põhjalikud õppijad saavad erinevalt aru õppimise otstarbest ja viisidest . Kõiki õpilasi tuleb õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust.
Kolm õppimisoskuste kujundamise taset e sekkumise viisi: kognitiivne sekkumine konkreetse ülesande lahendamiseks vajaliku oskuse arendamine v täiendamine. Otseselt õpetatavaid konkreetsed oskused (vaimsete taktikate kogum, mida inimene kasutab konkreetses õppimissituatsioonis, et hõlbustada teadmiste v oskuste omandamist); metakognitiivne sekkumine selle ülesandeks on arendada õppimiseks tehtavate pingutuste planeerimise, teostamise ja jälgimise oskuseid ning tingimuslikku teadmist (millal, kus, miks ja kuidas kasutada konkreetseid taktikalisi võtteid ning strateegiaid ); afektiivne sekkumine puudutab õppimiseks vajalike emotsionaalsete seisundite kujundamist. Õpioskuste õpetamisel osutuvad edukamaks need lähenemised, mispööravad enam tähelepanu positiivsete hoiakute ja õpimotivatsiooni kujundamisele õpilases.

Probleemülesannete psühholoogiline olemus.

Mis on probleem? probleemülesanne?
Heuristikute mõiste ja kuidas need aitavad probleemülesandeid lahendada?
Polya probleemülesannete lahendamise heuristiline juhend

. Probleemiga on tegemist siis, kui meil on vaja saavutada mõni eesmärk, aga me ei tea, kuidas seda teha. Probleem on tundmatu tuntus.

Heuristikud ei anna kindlat retsepti probleemide lahendamiseks pigem aitavad paremini orienteeruda probleemi olemuses ja leida hüpotetilisi lahendusviise.
POLYA: 1.saa ülesandest aru; 2.kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu probleemsituatsioonides. Need uuringud näitavad, et professionaalid ei püstita lahenduse leidmiseks arvukalt hüpoteese, vaid määravad kõigepealt lahenduse otsinguvälja ja siis rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist. Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õpilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks.
Lahendusstrateegiate õpetamiseks peaksid õpetajad senisest enam kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi selles tegevuses ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle.

A. Maslow baastarvete kontseptsioon ..

Tarvete hierarhia (nimetada ja selgitada lühidalt olemust; nimetada kahene tarvete jaotus Maslow järgi)
Tarvete rahuldamise motiveeriv mõju (selgitada, mille puhul motiveeriv toime suureneb ja mille puhul väheneb)

Õpimotivatsiooni mõiste

Õpimotivatsiooni mõiste ja olemus

T. Good & J. Brophy – motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena.

Tänapäevalkäsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena. Arvesse püütakse võtta kognitiivseid ja emotsionaalseid tegureid selle kujunemisel. Arvestatakse ka isiklikke ja sotsiaalseid faktoreid. Palju pööratakse tähelepanu indivuduaalsetele erinevustele motivatsioonis.

Saavutusmotivatsioon edutõenäosuse ja väärtuse kombinatsioonina.

Featheri mudeli põhitegurid (nimetada ja selgitada olemust õpilasega seotud näite abil)
Erineva õpiedukusega õpilaste jõupingutused võistluslikkuse tingimustes (selgitada, missugune edu tõenäosus motiveerib kõige enam)

Edu ootuse ja selle väärtuse korrutis.Sellest järeldub, et inimeste soov saavutada kindel eesmärk sõltub nende tajutud edu tõenäosusest ja selle eesmärgi saavutamise väärtusest.

Näide: Rein peab matem riigieksami sooritamist reaalseks ja vajalikuks kõrgkooli astumisel. Seega otsustab ta kõvasti pigutada. Seega oleneb Reinu motivatsioon matemaatika õppimiseks nii usust toimetulekusse kui ka saavutatava tulemuse väärtusest. Kui üks faktoritest pole piisavalt motiveeriv, loobub Rein.

Õpilased töötavad kõige paremini,kui edu saavutamise tõenäosus on 50%. Sellisel juhul on rnamikul rühma liikmetest šansse nii eduka kui ka ebaeduks.

Õpimotivatsiooni kujunemine atributsiooniteooria kohaselt.

Atributsiooniteooria olemus , edu ja ebaedu atributsioonid
Atributsioonide mõju õppimisele (nimetada edasise õppimise jaoks kõige soovitavam atributsioon ; selgitada, mida saab õpetaja teha õppimist häirivate atributsioonide vältimiseks)

Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Atributsiooniteooria keskendub seletusele,mida inimesed kasutavad kognitiivse dissonantsi leevendamiseks. Atributsiooni teooria uuribki, kuidas mõjutavad inimeste kujutlused oma võimetest, ülesande raskusest, lahendamisel tahetud jõupingutustest, lahendusstrateegia valikust ja veel mitmetest teistest asjaoludest nende saavutusmotivatsioonis.

Edu ja ebaedu atributsioonid on subjektiivsed. Iseloomustada saab kolmest aspektist : 1-inimesed võivad näha edu ja ebaedu põhjuslikke faktoreid kas sisemiste(põhjus inimesest endast- võimed, jõupingutus) või välimistena(ül raskus ja vedamine ) 2- inimesed võivad näha edu ja ebaedu põhjusi püsivate ning ebapüsivatena( isiklikke võimeid tajuvad inimesed püsivatena ja muutumatutena, seevastu ül lahendamiseks rakendatud jõupingutust nähakse hõlpsasti muudetavana) 3- inimesed tajuvad edu ja ebaedu põhjusi kas kontrollivate või kontrollimatutena( kontrollitav- jõupingutus).

Atributsioon viletsatele võimetele tekitab õpilases lootusetusetunde. Kaasnevad emotsiooni, positiivsed emotsioonid panevad jätkama.

Väline ja sisemine motivatsioon õpitegevuse liikuma paneva jõuna.

Välise ja sisemise motivatsiooni põhiolemus ja näiteid nende võimalikust vastastikmõjust

Sisemise ja välise motivatsiooni võimalik konflikt ja kuidas õpetaja saaks seda vältida)

Õpilaste välise motiveerimise strateegiad ei suurenda otseselt väärtust,mille õpilased ülesandele omistavad, vaid aitavad pigem seostada seda eduka sooritamise tagajärgedega ( hindedtegevusprivileegide pakkumine), mida õpilased väärtustavad. Olulisemad õpilaste välise motiveerimise strateegiad ongi 1- kõikvõimalikud tasustamisviisid, 2- õpitava rakendusliku väärtuse rõhutamine ja 3- võistluslikkuse elementide rakendamine õpptöös.

Sisemine motivatsioon toetub huvile ja enesetasustusele, mida ammutatakse tegevusest endast. . Esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist. Üks ilmneb siis, kui isik tunneb end mugavalt aga tüdinenult ja otsib võimalusi tunnetuslikuks aktiivsuseks, sh meelelahutuseks . Teine käivitub püüdest toime tulla väljakutset pakkuvate olukordadega v soovist vähendada ebakõla, st tasakaalustust oma arusaama ja välise info vahel. Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent , kaldub ta nägema oma käitumise põhjusi välistena. Kui domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele.

Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni, kuid seda võib juhtuda, kui tasustus toimib vastandlikult sisemisest motivatsioonist ajendatud käitumisele.

Eduootus õpimotivatsiooni kujundajana

Eduootust mõjutavad tegurid (vanemate, õpetajate, kaasõpilaste rolli kirjeldus)

Saavutusmotivatsiooni mudeli põhjal tehtavad järeldused õppekasvatustööks (selgitada, mida saab õpetaja teha, et õppimist motiveerida )

Vanemate, õpetajate ja kaasõpilaste toetus mõjutab nii õpilase akadeemilisi kui ka sotsiaalseid suundumusi. Võib väita, et õpilaste tajutud vanemate positiivne mõju seostub valdamisorientatsiooniga ja õpilasi vähem aktsepteeritavad ning austavad kasvatusviisid toovad kaasa sooritus - ehk väljundi demonstreerimise orientatsiooni.
Tuleb süüvida õpilase psühholoogilisse keskkonda. Ei tohi hakata otseselt kedagi teistest eristama aga samas peab natukene lähenema individuaalselt.

Mida kujutab endast Pygmalioni efekt ja milline on selle toimemehhanism õpilase ja õpetaja suhetes?

Pygmalioni efekti olemus ja toimemehhanism
Järeldused õppekasvatustööks (selgitada, millega peab õpetaja Pygmalioni efektist teadlik olles arvestama).

Õpetaja ootused võivad oluliselt mõjutada õpilaste arengut.

Pygmalioni efekti kutsub esile õpetaja reaalne käitumine. Mudel:

Õppeaasta alguses on õpetajal erapoolikus õpilaste käitumise ja õppimise ootused

Vastavuses oma ootustega käitub õpetaja erinevate õpilaste suhtes erinevalt

Õpilasele osaks saanud kohtlemisviis edastab talle millist käitumist ja õppimist temalt oodatakse .

Kui õpetaja käitumisviis on pikema aja jooksul järjekindel ja õpilane ei seisa sellele aktiivselt vastu, hakkab õpetaja käitumine mõjutama õpilase saavutusmotivatsiooni,käitumist klassis ja suhtlemist õpetajaga.

Lõpuks mõjutab see kõik õpilase õpiedukust. Õpilasi,kelle suhtes on kõrged ootused, innustatakse õppimisel rakendama kogu potsensiaali; seevastu õpilased, kelle suhtes on madalad ootused, ei saavuta seda taset, mida tegelikud võimed lubaksid.
PYGMAILONI efekti ilmnemise oht on kõige suurem oma võimetes ja tõekspidamistes kahtlevatel õpilastel.

Õpetaja on ka hea psühholoog ning innustab kõiki õpilasi oma arengupotsensiaali realiseerima ega andu oma vahetutele emotsioonidele.

Millised on põhilised meetodid ja võtted õpitava väärtustamise suurendamiseks välise motiveerimise teel?

Välise motivatsiooni kujundamise strateegiate olemus
Nimetada kolm põhilist meetodit ja kirjeldada neid
Lähenemise voorused ja puudused

Välise motiveerimise strateegiad ei suurenda oseselt õpitava väärtust, vaid seostavad õpitulemuse õpilaste poolt väärtustavate tagajärgedega.
Olulisemad õpilaste välise motiveerimise strateegiad ongi 1- kõikvõimalikud tasustamisviisid ( õpilasi informeeritakse selle saamisest enne tegevuse sooritamist, mõtlemist nõudvate ül puhul võib väline tasustus häirida õpotavasse süüvimist), 2- õpitava rakendusliku väärtuse rõhutamine (õpitava praktiline väärtus väljaspool kooli) ja 3- võistluslikkuse elementide rakendamine õpptöös (eelistada õpilasrühmade võistlust).
Voorus – haarab õpilased töösse.

Puudused – ei kindlusta süüvimist õpitavasse.

Millised on põhilised võtted õpitava väärtustamise suurendamiseks sisemise motiveerimisega?

Sisemise motivatsiooni kujundamise strateegiate olemus
Nimetada viis põhilist meetodit ja kirjeldada neid
Lähenemise voorused ja puudused

Sisemine motivatsioon toetub huvile ja enesetasustusele, mida ammutatakse tegevusest endast. . Esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist. Üks ilmneb siis, kui isik tunneb end mugavalt aga tüdinenult ja otsib võimalusi tunnetuslikuks aktiivsuseks, sh meelelahutuseks. Teine käivitub püüdest toime tulla väljakutset pakkuvate olukordadega v soovist vähendada ebakõla, st tasakaalustust oma arusaama ja välise info vahel.
1. Õpihuvi suurendamine ülesannetega – õpilaste huvi aine vastu suureneb, kui selle sisu kohandatakse nende eelistustele.

2. Õpihuvi arendamine praktilisuse ja tagasiside vahendusel – õpilased väärtustavad neid õppeül mis lõpevad millegi tegemisega nende poolt. Võimalus aktiivselt vastata ja saada vastuse õigsusest kohest tagasisidet muudab ül ligitõmbavamaks.
3. Valmistoote võlu - Kõige atraktiivsemad on need õppeül, mis lõpevad käegakatsutava valmisprodukti loomisega.
4. Huvi tekitamine õppe-eesmärkide otstarbeka püstitamisega ha küsimuste esitamisega- õpilaste huvi aine vastu suureneb, kui õppimine eeldab neilt aktiivset mõtlemist ning leidlikust.
5. Kokkuvõtvaid märkusi õpitava väärtustamisest sisemise motivatsiooni vahendusel- õpetamisel tuleks kasutada, õppemeetodeid,mis muudavad õppimise meeldivaks ja huvitavaks.

Voorus – õpilastel on reaalne huvi õppida, neil on huvitav.

Puudus – õpilased ei omanda õppekavas ettenähtud hädavajalikke teadmisi ega oskusi, kui õpetaja toob välja ainult nö meeldivat.

Milles seisneb õpetaja ettevalmistav töö klassis distsipliini kindlustamiseks?

Distsipliini olemus, soodsa õpikeskkonna loomine, õpetaja juhtimisstiilid, klassi materiaalse keskkonna loomine, klassi käitumiskorra kavandamine
Iga tegevuse puhul selgitada, millal õpetaja peaks vastavad otsused langetama ja miks

Õppedistsipliin klassis oleneb nii õpilaste eripärast, nende käitumisest rühmana kui ka õpetaja isiksuseomadustest.
Ennetavad meetmed; õpetajate arusaamas distsipliinist, töö korraldusest mõjutavad nende suhteid klassi ja üksikõpilaste suhtes; kord ei tohi saada õppimisest tähtsamaks; õpilased peavad mõistma õpetaja erinevaid ootusi töökorraldusele ja iseloomule muutuvates oludes (nt osadel juhtudel võib tunnis konsulteerida); Otsuste langetamine
Autoritaarne – kindlustab õpitulemused, kuid jääb dem. stiilile alla teistes õppimise aspektides . Kõik korraldab õpetaja. Kritiseerib v kiidab igat õpilast individuaalselt. Käitub sõbralikult v neutraalselt. Määrab kaaslase.
Demokraatlik- soodustab pos hoiakute ja ühtekuuluvustunde kujunemist. Teeb koostööd õpilastega, pakub alternative. Julgustab ja aitab. Laseb valida kaaslase ja rühm otsustab ise kuidas toimub tööjaotus . Õpetaja on kiitmisel ja kritiseerimisel objektiivne.
Autoriteetne – õpetajal selge kujutlus õpitulemustest, ta põhjendab nõudeid, kuid ei kauple nende rakendamise üle. Õpilastel täilik vabadus teha ül mida tahavad. Õpetaja ei osale tööjaotuse kujundamisel. Õpetaja ei kommenteeri õpilaste tegevust, kui tal seda ei paluta.

Seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele

Jätke pinkide v pingiridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid

Kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks jälgida hõlpsasti kõiki õpilasi

Klassi materiaalne keskkond peab olema nii korraldatud, et see aaitaks kaasa õpilaste iseseisvuse ja vastutuse suurendamisele

Kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad.

Mõelge varustsenaariumile ja õppevahenditele olemasolule.
Klassile kehtestatavad käitumisreeglid peaksid tulema kavandatava õppetöö vajadustest . Reeglite tutvustamisel ja rakendamisel peaks õpilastele selgitama nõuete tagapõhja. Käitumisreeglite paremaks omaksvõtmiseks on soovitatav kaasata õpilasi nende väljatöötamisse.
14Millised põhitegurid tagavad Kounini käsitluse järgi distsipliini alalhoidmine tunnis?

Kolme põhiteguri nimetused, iga põhiteguri kirjeldus (sh alaliigid ja nende kirjeldused).

Kindlustada õpilaste tegelemine õppimisega –

Kindlustada tunni sobiv tempo

Ennetada hälbivat käitumist
1

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 56 allalaadimist

Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015 #1

Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015 #2

Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015 #3

Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015 #4

Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015 #5

Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015 #6

Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015 #7

Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015 #8

Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015 #9

Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015 #10

Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015 #11

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

triiiiinu94 Õppematerjali autor

1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid?
• Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega
• Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul

 Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi. (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine).........
2. Biheivioristlikud õppimisteooriad.
• Mis on teooriate grupi ühine põhiolemus ja õppimise ajendid
• Sellesse gruppi kuuluvad õppimisteooriad (nimetada ja kirjeldada lühidalt põhiolemust)

 Biheivioristid näevad õppimise põhilise lättena inimese ja teiste kõrgemate organismide kaasasündinud võimet vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi. Biheivioristide arvates on kogu inimkäitumine seletatav õige reageerimisega keskkonnamärguannetele............

krull õppe kavandamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Õppe kavandamise kontrolltöö vastused

kestab lühikest aega ja õpilased saavad segamatult töötada ning õpetaja jälgib töö sooritamist, kontrollib töö tulemusi ja arvestab neid hindamisel. Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme rolli: kinnistavad koolis õpitut; arendavad õpilaste õppimisoskust; ühtlustavad õpilaste õpitempo varieeruvusest tingitud erinevusi õpitulemustes. Kodutöö efektiivsus jääb üldjuhul alla klassis õppimise tõhususele. Koduste ülesannete roll õppe ning kasvatustöös ning pedagoogilised nõuded kodutöödele. Pikemaajaliste ülesannete ja projektide roll ning rakendamise metoodika koolitöös. Nõuded kodutööle: veenduge, et koduülesanded seostuksid õpitavaga; planeerige koduülesandeid hoolikalt, arutage nende sooritamise probleeme õpilastega, vajadusel korrigeerige nõudeid; veenduge, et koduülesanded ei piirduks rutiinse tööga, vaid nõuaksid

Eripedagoogika

docx

Pedagoogiline psühholoogia eksam

töötada ning õpetaja jälgib töö sooritamist, kontrollib töö tulemusi ja arvestab neid hindamisel. Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme rolli: kinnistavad koolis õpitut; arendavad õpilaste õppimisoskust; ühtlustavad õpilaste õpitempo varieeruvusest tingitud erinevusi õpitulemustes. Kodutöö efektiivsus jääb üldjuhul alla klassis õppimise tõhususele. 13. Koduste ülesannete roll õppe ning kasvatustöös ning pedagoogilised nõuded kodutöödele. Pikemaajaliste ülesannete ja projektide roll ning rakendamise metoodika koolitöös. Nõuded kodutööle: veenduge, et koduülesanded seostuksid õpitavaga; planeerige koduülesandeid hoolikalt, arutage nende sooritamise probleeme õpilastega, vajadusel korrigeerige nõudeid; veenduge, et koduülesanded ei piirduks rutiinse tööga, vaid nõuaksid õpilaselt jõukohast mõttepingutust, tegevuse planeerimist ja probleemide

Pedagoogika

docx

Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines

1) tõeline avastus leiab aset väga harva ja kui see juhtubki, tulevad sellega toime vaid motiveeritumad ja andekamad õpilased; 2) avastuslik õppimine on võrreldes vahetu õppematerjali õpetamisega ebakindel ja väheefektiivne; 3) avastuslik õppimine seab õpetaja ebamugavasse olukorda, kus ta peab probleemi lahenduse jätma oma teada ka juhul, kui õpilastel ülesannete lahendamine ebaõnnestub või kui nad loovad õppematerjalist väärtõlgendusi, millest tuleb hilisema õppe käigus vabaneda; 4) avastusliku ja uurimusliku õppimise korraldus eeldab väga põhjaliku ja hoolikat ettevalmistamist- õpilastele tuleb seada selged eesmärgid, neid tuleb varustada vajaliku info ja oskustega, uurimistegevust tuleb pidevalt suunata ning õppetegevus tuleb lõpetada ülevaatega, et veenduda õpitu terviklikkuses ja korrektsuses. Tihti toob uurimuslikku meetodi kasutamine kaasa rohkem probleeme kui kasu. Näiteks

Pedagoogiline psuhholoogia

pdf

Pedagoogiline psühholoogia

„Hinda“ (Hindamine) – otsuste langetamine kriteeriumide ja standardite põhjal: kontrollimine ja kritiseerimine. „Loo“ (Süntees) – elementide kokku panemine kooskõlalise terviku või originaalse produkti loomiseks: tekitamine (genereerimine), planeerimine, produtseerimine. Selles modifitseeritud taksonoomias on hindamine ja süntees vahetanud kohad võrreldes 1956.aasta kognitiivse taksonoomiaga. Õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõiste – õppe - eesmärkide väljendamine ehk esitamine. Õppetulemused hõlmavad nii sisulist kui ka soorituslikku külge ja nii saab õppe-eesmärke väljendada kahemõõtmeliselt ning saab esitada tabelina, mille ühe mõõtme moodustab sisu loetelu ja teise mõõtme sisu omandamist väljendavad õpilaste soorituslikud oskused. Iga sisuelemendi ja sooritusoskuse lõikumise lahter defineerib konkreetse õppe-eesmärgi. On heaks vahendiks õppetunni, teema või kursuse

Alternatiivpedagoogika

doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

teisel viisil. Õppestrateegia- lähtub õppetöö ülesehitamisel kindlast õpetamise ideoloogiast. Õppemeetodite paljusus ja valiku keerulisus Õppemeetodite rakendamiseks pole igaks elujuhtumiks kehtivaid reegleid. Sageli saab ühte ning sama õppe- ja kasvatustöö eesmärki saavutada erinevaid meetodeid kasutades. Praktikas tuleb õpetajal leppida metoodiliste lahendustega, mis kindlustavad enamiku õpilaste õppimise parimal viisil. Sageli saab ühtede ja samade õppe eesmärkideni jõudmiseks kasutada erinevaid meetodeid. Õppemeetodite ja võtete sobivust võib analüüsida lähtudes õpetamisülesannete või tunnietappide vajadusest. Ühe või teise õppemeetodi rakendamise edukus ja sobivus sõltub aga nii õpetaja kui ka klassi eripärast. Õppemeetodite sobivuse üle otsustamine R. Gagne mudeli alusel. Õppemeetodi valiku teeb raskeks asjaolu, et õppimine on individuaalne protsess, õppemeetodite rakendamiseks puudub igaks elujuhtumiks kehtivad reeglid

Pedagoogiline psuhholoogia

102

docx

Pedagoogiline psühholoogia

kognitiivne õpipoisslus). Kuigi on olemas terve rida õppimise konstruktivistlike käsituste rakendusi, piirdume järgnevas vaid nende õpetaja ja õpilaste tegevustega, mis pakuvad võimalusi tähendusliku (arusaamisega) õppimise õhutamiseks ja seavad õpilase õppimise keskmesse: (1) uurimuslik ja probleemipõhine (avastus-) õpe, (2) dialoog ja õppeotstarbeline vestlus ning (3) kognitiivne õpipoisi viisil õppimine. J. Dewey kirjeldas uurimusliku õppe põhimõtteid juba 1910. Õpetaja esitab probleemse situatsiooni, küsimuse või ülesande. Õpilased … • sõnastavad hüpoteesi, kuidas seletada nähtust või lahendada probleem; • koguvad andmeid hüpoteesi kontrolliks; • teevad järeldused; ja • mõtlevad esialgsele probleemile ja arutlusviisile, mis viis lahenduseni. Bruner näeb õppimist suunatud avastusprotsessina. Toetub kahele printsiibile:

Psühholoogia

docx

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted II

HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsia

Kategoriseerimata

doc

Biheivioristlikud õppimisteooriad

Tartu Ülikool Eripedagoogika Osakond KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGITUSE OLEMUS JA RAKENDUSED ÕPPEKASVATUSTÖÖS. OPERANTNE TINGITUS INIMÕPPIMISEL Referaat Koostaja: Ann Aosaar Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................3 LISA 5 Jadaprogramm.........................................................................................................3 SISUKORD 3...........................................................................................................................4 SISUKORD 3 3.......................................................................................................................4 LISA 5 Jadaprogramm 3 3.......................................................................

Haridusteaduskond

Rohkem sarnaseid