see minu arvates vale. Jällegi pean aga ütlema, et ka üldistamine, nii, nagu määratlemine, on inimestele loomukohane tegevus. Võin juba iseennast analüüsides öelda, et kui näiteks kasvõi minu auto saab kriitika osaliseks, siis võtan ma ise ka seda nii, nagu oleks solvatud mind ning seejärel tekib kange tahtmine kritiseerijale etteheiteid tema enda kohta teha. Kui juba Hegel tõi jutuks haritud ning harimatud inimesed, siis leian, et üldistamise puhul on matslikkust (harimatu) ning kultuurne (haritud) käitumine eriti olulised. Ma võin ju võtta oma auto solvamist isiklikult, kuid minu arvates on oluline, et inimene kontrollib oma käitumist ning kultuurselt käitudes ei tohiks ta hakata vastu sõimama, nagu seda tegi Hegeli näites turueit (turueit käitus minu arvates harimatult).
Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: · Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr · Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudnmatud Kurose skulptuurid: · Tavaliselt alasti. · Vasak jalg ees. · Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. · Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). · Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. · Esineb peamiselt dooria polistes. · Sageli leitud haudade juurest. · Tõenäoliselt kujutas apollonit, või esindas üldist ideed ideaalsest Kreeka kodani...
Vana-Kreeka skulptuurid ja templid Vana-Kreeka arhailise, klassikalise, hellenismi ajajärgu skulptuurid 1. Arhailine ajaperiood 2 põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kora (neiu kuju). Kuros Tavaliselt alasti. Vasak jalg ees. Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. Sageli leitud haudade juurest. Kore Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva rüüga. Käed kõrval või rinna ees. Tavaliselt lokkisjuukselise soenguga. Näol nn. salapärane arhailine naeratus. Esineb peamiselt joonia ja atika kunstis. Arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine). 2. Klassikaline ajajärk Kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud on va...
Ilmar Raag, ,,Kultuuritust ei ole olemas" Tänapäeva maailmas on mõiste ,,kultuur" muutunud, võrreldes mineviku omadustega. Filmirezissöör Ilmar Raag seletab veenvalt, miks ei saa öelda, et kultuuri pole, tuues näiteid oma isiklikest kogemustest, ajaloost ja praegu kehtivast ühiskonnast. Ta mõttearutlus on konkreetne ja igati põhjendatud. Üheks väiteks esitas ta liigse üldistamise. Visandades ettekujutluse oma vanaemast, põhjendas ta ära, miks ka vanamemm oli kultuuri osake, kuigi ooperisaalide asemel veetis õhtuid piibli ees. Inimestel on tõesti harjumus ümberringi toimuvat süstematiseerida, luua enda jaoks seoseid, et elu kergemini mõista. Kultuuri all mõeldakse automaatselt ,,teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, tavasid", ent mõiste tekke alguses omas see vaid ,,harimise" tähendust
saadud informatsiooni hoidmise eest 5 Ametikohal töötamiseks vajalik kvalifikatsioon 5.1 Haridus Keskharidus Kutseharidus 5.2 Töökogemus Töötanud logistika valdkonnas vähemalt 2 aastat 5.3 Keelteoskus Eesti keele suuline ja kirjalik valdamine kõrgtasemel Inglise keele oskus kesktasemel erialase sõnavara valdamisega 5.4 Isiksuseomadused Hea suhtlemisoskus ja koostöövõime, otsustus- ja vastutusvõime, analüüsi- ja üldistamise võime, ausus, täpsus, usaldusväärsus, kohusetunne, võime töötada iseseisvalt, hea pingetaluvus ning enesevalitsemise oskus 6 Ametijuhendi muutmine 6.1 Ametijuhend vaadatakse läbi ja vajadusel muudetakse vähemalt üks kord aastas 6.2 Ametijuhendit võib muuta töötaja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioonid, nõutav erialane ettevalmistus ega töötaja palk ja tööülesannete maht oluliselt ei suurene Olen ametijuhendiga tutvunud ja kohustun seda täitma:
HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST 17. SAJANDIL Hispaania maalikunst Hispaania skulptuurile ja ka maalikunstile oli omane elulähedus. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevillasse 17. Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598- 1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maalikunstist on näiteks Velazquezi " Vulcanuse sepikoda" , Zurbarani "Püha Bonaventura surivoodil" ja Murillo "Noor kerjus". Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias, seal loodi peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Diego Velazquez (1599-1660) Ta oli suurim realist hispaania barokkmaalis 17. sajandil. Usulise temaatika asemel maalis ta maal...
samal ajal näidates end erilisena, teistest paremana. Kuna inimesed on enamasti kergeusklikud, on neid lihtne ära kasutada, eriti seetõttu et paljude jaoks on piir pahede ja vooruste vahel udune. Variserlikkus ja korruptsioon on eksisteerinud läbi aegade ja usun, et need ei kao, see tõttu on oluline olla tähelepanelik. Meie ühiskonnas on näha mitmeid pettusi, kasutatakse silmapetteid ja üldistamise viise, et tavainiesed panna enda juttu uskuma. Pealtnäha ohutu viis inimese petteks on reklaami kampaania. Eriti on seda näha valimistel kui lubatakse palju aga täidetakse vähe. Tartuffe oli endakasupüüdlik tegelane, kelle ahnusel puudusid piirid. Kord ihkas ta abielus naist, siis oma sõbra vara ning pidevalt tunnustust inimestelt, kuid seda mitte ausal viisil. Enda tahtmisi üritas ta saavutada inimesi
meridiaani suund. Kaardilehel tuleb näidata ka meridiaanide koonduvus. Ida pool olevatel kaardilehtedel on meridiaanide koonduvus positiivne. 6.Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 7. Kartograafilise üldistamise põhimõte. Valiku tsensus ja valiku norm. Kaartide puhul nim üldistamiseks objekide valikut ja kontuuride üldistamist vastavalt mõõtkavale. Üldistamine seisneb objektide põhiliste ja tüüpiliste omaduste ja nende seoste kujutamises. Kõrvale jäetakse ebatähtis info ja esile tõstetakse tähtsamad objektid ja nende iseloomustus. Üldistamine on üks põhiline töö iga kaardi koostamisel. Eriti tähtis on üldistamine üleminekul
Bioloogia uurimisobjektiks on ka kogu biosfäär Bioloogia uurib ka liikide omavahelisi suhteid Maakera suurim bioom on Siberi Taiga Teaduslik uurimismeetod sisaldab probleemi, hüpoteesi, katseid, analüüsi ja järeldusi Oletatav vastus probleemile on hüpotees Teaduslik fakt on kontrollitud teaduslike meetoditega Paljude loodusteaduslike faktide üldistus on loodusseadus Teaduslike faktide ja seaduste üldistamise tulemuseks on teooria Bioloogia uurib elusloodust organismi ja liigi tasemel Biosfääri ulatus kõrgusesse on umbes 10 km Elu omadused ehk tunnused Elu organiseerituse keerukus väljendub mitmetasemelisuses ja protsesside regulatsioonis Elu tunnuseks on biomolekulide olemasolu ja reguleeritavatest süsteemidest koosnemine, DNA olemasolu ja suremine Elu tunnused on bakteritel ja ökosüsteemil, viirustel ei ole
Põrgu Põrgu on omandanud sellel aastal minujaoks mingisuguse teise tähenduse, mis on suuresti tingitud võibolla Dante raamatust. Paraku, on mul täna üldistamise tuju ja ma ei oska jagada põrgut erinevateks tasanditseks, sest minujaoks on see lihtsalt üks suur ja lõputu koht, täiesti tavaline ühiskond, mis ootab inimest peale surma. Ma üheltpoolt naeruvääristan seda, teiseltpoolt aga naudin ning tänan maailma sellise koha eest, kus patused enda tegude üle järele mõelda saavad. Aga tegelikult, kui hakata mõtlema, siis mis imeloomaga on tegu? Kuidas see siis ikkagi meie olemuse välja toob, ja mis kasu me sellest saame?
Mõistuse kohus on olukorda kontrollida ning valitseda tahte kaugu kirge. Sama käsitluse laiendas Platon ka ideaalühiskonnale - tema arvates oli ideaalilähedane Sparta (korravalvurite mass peab ohjeldama masse, saades filosoofidelt juhtnööre). Platoni põhiteoseks oli dialoog ,,Riik". Aristoteles - Platon´i õpilane, kuid eitas ideede-ja meeltemaailma erinevust. Tema arvates eksisteerib üks meeltega tajutav maailm. Idee on asja olemus mida saab määratleda üldistamise teel. Riigi eesmärk oli tagada oma kodanikele õnnelik elu, selleks tuli hoiduda äärmustest. üksikisik võib olla õnnelik ja ennast teostada vaid ühiskonna liikmena. Voorus asuv võrdsetel kaugustel kahest äärmusest. Peateosed on ,,Eetika" ja ,,Metafüüsika" Jumalatega suhtlemine Usupidustused - eesmärgiks oli kinnitada usku ja isaaa-armastust. Tuntumad pidustused olid dionüüsiad (toimusid märtsis) ja olümpiamängud (iga 4 aasta tagant)
kuumem neist oli aasta 2005. Temperatuur ei ole igal pool sama võrra muutunud polaaraladel ja nende lähistel on tõus olnud märgatavalt suurem, kui Maa kohta keskmiselt. Suurema maismaa pindala tõttu soojeneb põhjapoolkera kiiremini, kui lõunapoolkera. Kõike seda arvesse võttes ei saa globaalsest soojenemisest rääkides toetuda ainult keskmisele temperatuurile, mis on saadud meteoroloogiliste mõõtmistulemuste üldistamise teel iga Maa piirkonda tuleb käsitleda kui osa tervikust, sest ainult nii on võimalik mõista globaalse soojenemise tõelist ulatust ja selle mõju Maa kliimale. Temperatuuri all on siin mõeldud planeedi pinna lähedase õhukihi temperatuuri. Käsitletud ei ole stratosfääri temperatuure, mis sõltuvad Päikese ultraviolettkiirguse neeldumisest osoonikihis ning muutustest viimase paksuses. Eelnevalt mainitud temperatuuritõus tundub esmapilgul ebaoluline ja isegi
Sinu kooli nimi REFERAAT PEDAGOOGILINE PSÜHHOLOOGIA Milli Mallikas X a klass Juhendaja õp Heli Kopter TARTU 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse lk 3 1.1.Mis on pedagoogiline psühholoogia? 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias 2.Õppetöö organiseerimine lk 4 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel 3. Õpilaste isikuomadused lk 5 3.1. Õpilaste vaimsed võimed ja intelligentsus. 4. Õppimine. ...
· Eksemplariteooria- toimub ära tundmine juhul kui tajutav objekt on mõne varem kogetud ja mällu salvestatud objektiga piisavalt sarnane. Mida suurem on mälus olev kategooria, seda lihtsam on inimesel objekte ära tunda. · Prototüübiteooria- inimene võrdleb stiimulit mällu salvestatud prototüübiga, mis on asjade grupi või kategooria kõige tüüpilisem esindaja. Prototüüp koostatakse erinevate eksemplaride üldistamise teel (Toomela,1999). Prototüüp koondab need tunnused, mis on mitmel asjal ühised, kuid prototüüp ise ei pea täpsemalt kattuma ühegi samasse kategooriasse kuuluva asjaga. Seega ei ole inimesel vaja väga suurt mälu mahtu, et kõiki üksikeksemplare äratundmiseks säilitada. · Tunnusteooria- koostatakse kogetud asjade ning ka sündmuste mälujäljed üksikutest tunnustest. Tajutav kujund koosneb spetsiifilistest tunnustest ning äratundmise ajal
kasvanud lapsed hakkavad varem sõnu võrdlema ja analüüsima). 14. Eesti keele tunni tüübid. Mis on vastava tunni põhiosa? Tunnitüübid vastavalt materjali käsitlemisele: Uue materjali läbimise tund Harjutamistund Kinnistamise tund Kordamistund Kontrollimise tund Kombineeritud tund Kokkuvõttev tund Tunnitüübid Kombineeritud või segatunnid. Uue materjali esitamise tunnid. Kinnistamise ja kordamise tunnid. Õpitu üldistamise ja süstematiseerimise tunnid. Oskuste ja vilumuste kujundamise ja kinnistamise tunnid. Teadmiste kontrollimise tunnid. 15. Tunni ülesehitus, tunniosad. Mida need osad tähendavad? Tund jaotatakse kolmeks osaks: 1. Häälestamine; - toimub tavaliselt tunni eesmärkide püstitamine, tingimuste kindlustamine nende eesmärkide täitmiseks, töise õhkkonna loomine, õppetegevuse motiivide selgitamine 2. Õppimine; Õppimine sisaldab vastavalt tunnitüübile erinevaid osi.
alates aastast 2011, mil Steffensmeier&Allan avaldasid nende uuringu ja kokkuvõtte. Ta grupeeris artiklid kõige levinumate lähenemisviiside, mis uurisid naisi ja kuritegusid ning kõige levinumate teemade alusel, mis ilmusid feminstide uuringutes kriminoloogias kuni selle ajani. Daly & Chesney-Lind on 1988. aastal fokusseerinud varajastes uuringutes naiste ja kuritegude kohta kaks põhilist joont – soo suhtarvu probleem, mis üritab selgitada probleemi sugude erinevates kuritegudes, ning üldistamise probleem, mis uurib, kas samad teoreetilised konstruktsioonid saavad selgitada nii naiste kui ka meeste kuritegude põhjuseid. Autor jaotas leitud artiklid subjektiivselt ning klassifitseeris need. Kõigepealt ta hindab tulemusi empiiriliselt ehk mis muutused sugude ja kuritegude vahel toimunud alates 1996. aastast. Lisaks ta hindab, millised teadmised on lisandunud uuringutest. Uuringu tulemustest teeb ta soovitused, millised faktorid oleks olulised mõistmaks kuritegude teooriaid.
Klassikalise füüsika põhiideed olid enamjaolt formuleeritud XIX saj. Lõpuks. Sajandivahetusel tekkinud nn. Füüsika kriis sundis paljudele asjadele leidma põhimõtteliselt uusi lahendusi. Nii sündisid kvantmehaanikaja relatiivsusteooria. Täiesti uuele tasandile tõusis Universumi uurimine seoses astrofüüsika väljakujunemisega. Sellise laia haarde tõttu on ka füüsikaseadusi palju. Enamiku füüsikaseaduste avastamiseni on jõutud suure hulga katsetulemuste üldistamise teel. Katseliselt kindlaks tehtud seadused on omakorda aluseks üldisemale teooriale, mis tugineb tavaliselt mingile fundamentaalsele füüsikaprintsiibile. (Näiteks valguse murdumisseadus ja peegeldumisseadus on paljude katsete üldistus, kuid samas võib need seadused tuletada ka valguse laineteooriast. Seega võib füüsikaseaduste hulgas täheldada teatud hierarhiat: on seadusi ja printsiipe, mis
Kreeka Paulina Pähn Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal); Ares...
Vastavalt arusaamale selle konstrueerituse iseloomust on olemas sotsiaalse konstruktivismi ja keelelise konstruktivismi eestkõnelejad. Konstruktivistlike õpiteooriate järgi on kasvatusteaduse vaates vajalik kujundada õppeprotsess niimoodi, et rõhutatakse õpilastes huvi tekitamisele õpitava vastu, nende sisemisele motivatsioonile ja ei pakuta neile valmisteadmisi, vaid soositakse avastusõpet, õppimist läbi praktika ja selle üldistamise teel (n-ö õpipoisi mudel). Humanistlik õpiteooria Humanistlikule psühholoogiale iseloomulik õppimise tõlgendus peegeldub selle psühholoogiasuuna nn kogemusliku õppimise käsituses. Nagu humanistidele kõiges omane, püütakse ka õppimise tõlgendamisel esitada säärane avatud mudel, mis oleks vaba mis tahes laadi reduktsionismist. Nad väidavad, et õppimine on uute kogemuste, tõlgenduste, mõtestamiste, oletuste, prognooside, analüüside, üldistuste katkematu ahel.
ajal pääse(sid)vad mõõtmise juurde suvalised isikud) *projekti- ja operatiivkaardid – käsikirjalised kaardid, kus käsitsi kantud projekti ja operatiivsed andmed(tänapäeval juba digitaalsed) Eristatakse väiksemamõõtmelisi ülevaatekaarte ja mõõtkavades 1:5 000...1:1 000 000 topograafilisi kaarte, kusjuures suuremas mõõtkavas kui 1:5 000 kaarte nimetatakse topograafilisteks plaanideks. 40. Kaardi üldistamise põhiolemus ja põhifaktorid. Valiku tsensuse ja normi mõiste. (õpik lk 161- 173) Geograafiliste kaartide puhul nimetatakse üldistamiseks objektide valikut ja kontuuride üldistamist vastavalt mõõtkavale. Üldistamine seisneb objektide põhiliste ja tüüpiliste omaduste ja nende seoste kujutamises, kusjuures jäetakse kõrvale ebatähtis info ja osa infot töödeldakse ringi, tõstes esile tähtsamad objektid ja iseloomustused. Üldistamise põhiteguriteks geograafilistel kaartidel on:
muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja muidugi maailmakorra üldist põhimõtteid.Vahest kõige olulisemad olid tema saavutused loogika vallas.Aristotelese vastav õpetus püsib loogika alusena tänapäevani.Tema õpetus avaldas järeltulevatele põlvedele erakordselt suurt mõju. · Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast eksisteerib vaid meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav üldistamise teel. · Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. · Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). PLATON Sokratese arvukate õpilaste seast on kõige tuntum tema suursuguse päritoluga kaaslinlane Platon.Asutas filosoofiakooli- akadeemia
(RPS § 6 lg 1) Lisaks Raamatupidamise seaduses toodutele kasutatakse alljärgnevaid mõisteid järgmistes tähendustes: 1) algdokument – majandustehingu toimumist kinnitav tõend. 2) raamatupidamisregister - raamat, lahtine leht või kaart, kuhu kantakse raamatupidamiskohustuslase majandustehingud kronoloogilises või/ja süstemaatilises järjestuses. 3) raamatupidamise meetod - raamatupidamisliku lähteinformatsiooni kogumise, läbitöötamise ja üldistamise võtete ühtne süsteemi, mille elementideks on: a) dokumenteerimine - majandustehingute sisu registreerimine algdokumentidel. b) inventeerimine - väärtuste allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine, võrdlemine arvestusandmetega ning üle- või puudujääkide, nende põhjuste ja süüdlaste selgitamine c) hindamine - varade ja kapitali üldistatud rahalise mõõtmise võte, kusjuures
2. Mälu ja mõtlemise areng 3. Kõne areng Taju ja teadvuse areng Taju areng on valdkond, mis peegeldab lapse võimet mõelda, meelde jätta ja õppida uusi asju ning vastavalt sellele ka käituda. Tegelikult on väga raske lahutada vaimset ja kognitiivset arengut teineteisest, kuna vastavate võimete areng käib kõikidel arenguetappidel käsikäes. Lapseea jooksul toimub õppimine ja ümbritsevast saadava informatsiooni töötlemise protsess kiiremini, esemete ja olukordade üldistamise ehkabstraheerimise võime omandatakse aga lõplikult alles noore täiskasvanu eas. Taju ja teadvuse arengu seisukohalt on ääretult tähtis lapse võimalus kogeda uusi asju ning õppida nendest oma järelduste alusel. Jean Piaget’, Šveitsi filosoofi ja psühholoogi järgi on lapse taju ja teadvuse arengus neli etappi. Tema seisukohti on küll hiljem modifitseeritud ja üritatud ümber lükata, kuid põhiliselt eristavad spetsialistid lapse arengus järgmisi etappe. 1
mõtestavad seda, mis nendega juhtub. Peame mõistma sotsiaalset tegevust nende seisukohast, kes seda kogevad. Sotsioloogia ülesanne on inimese sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine. Mida peab uurima mõistev sotsioloogia? sotsioloogia ülesandeks on inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine (Weberi järgi) Mida tähendab Max Weberi kohaselt ideaaltüüp ning milleks on seda vaja kasutada sotsioloogias? Ideaaltüübid: fenomeni omadustest üldistamise teel saadud tüüp, millega igal üksikjuhtumi omadused ei pea vastama. Weberi ise kasutas bürokraatia mõistet ideaaltüübina. Mille poolest erineb faktipõhine ja väärtuste põhine andmete tõlgendus ( , )? Mida tähendab ratsionaliseerimine ning kuidas see on seotud ühiskonna arenguga? Ratsionaalsus asendab käitumist mõjutavad traditsionaalsed ja emotsionaalsed tegirid arusaamaga, et esineb loogiline seos eesmärkide ja nende saavutamise vahendite vahel
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Filosoofia ja semiootika instituut Semiootika osakond Kädi Saar Kognitiivne lingvistika Referaat Tartu 2011 Table of Contents Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas.............................................................................4 1.1 Üldistamise kohustus.................................................................................................................4 1.2 Kognitiivne kohustus.................................................................................................................4 2. Kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika...........................................................................5 3. Kognit...
VANAKREEKA SKULPTUUR. Referaat. 1 Skulptuuris oli kolm perioodi: 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki pole säilinud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Krüselefantiintehnika - südamik oli puust. Ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest Me teame kuulsamaid kujusid roomlaste valmistatud koopiate põhjal. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnik...
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) Kanti arvates väljendus igasugune teadmine otsustusena. Nii jagas ta otsustused analüütilisteks ning sünteetilisteks. Analüütilised otsustused on selgitavad ning ei avarda meie teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi. Aposterioorse otsustuse kohta võib öelda, et ta ,,põhinev kogemustel" ning aprioorne otsustus on ,,kogemusest sõltumatu". 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Oma teoses ,,Kes mõtleb abstraktselt?" toob Hegel abstraktse mõtlemise kohta mitu määratlust, mis väljenduvad kahes näites. Esimest määratlust kehastab m...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Isaac Newton Nimi Tallinn 2010 Sisukord Lk Sissejuhatus................................................................................................ 2 Newtoni elu ja looming.............................................................................. 3 Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel.............................. 4 Newtoni filosoofilised vaated..................................................................... 5-8 Kokkuvõte................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.................................................................................... 10 ...
Matemaatikas Pythagorasest Archimedeseni; astronoomias Phalesest ja Pythagorasest Hippharhosese ja Ptolemaioseni; loodusteadustes Hippokratesest Aristotelese ja aleksandria anatoomideni; ajaloos Herodotosest Thukydidese ja Polybioseni; loogikas, poliitikas, moraalis, eetikas, esteetikas Platonist, Xenophontosest, Aristotelesest stoikute ja neoplatoonikuteni. Need inimesed armastasid mõelda ja ideedega mängida, pidades üle kõige lugu üldistamise, seostamise kunstist filosoofiast. Ateena polise kõrgajal oli linnriigis umbkaudu 30 000 elanikku. Peaaegu kõik tundsid kõiki, olid sõbrad või tuttavad. Poliitikute teed ristusid pidevalt. Linnas oli kõigil kitsas ja kõik olid kõigi silma all. Samal ajal oli linn pidev võistluskoht, sest midagi ei jälginud linnaelanikud suurema huvi ja kaasaelamisega kui igat liiki võistlusi. Olla Ateena kodanik oli staatus,
Miks? Kuidas? 8. Millised kvantitatiivse uuringu jaoks valimi moodustamise viisid võimaldavad teha järeldusi üldkogumi kohta? Ehk teisisõnu, milline neist valimitest on representatiivne? Vali üks või enam: a. Mugavusvalim b. Lihtne juhuvalim c. Kihtvalim d. Süstemaatiline valim e. Juhuslik valim f. Lumepalli-valim I9. Induktiivse loogikaga tehtud uurimuses on teooria uuringu...vt punkt 6. ( Induktiivse lähenemise puhul uuritakse teatuid üksikjuhte ja liigutakse üldistamise suunas. See tähendab andmete kogumist, analüüsi ja interpreteerimist niisugusel viisil, mis lõppkokkuvõttes viib üldprintsiipideni ja teooriani. Enamus kvalitatiivseid meetodeid on oma olemuselt induktiivsed, sest üldistusi on väga raske teha kui uuritakse inimesi või nende toimimist. Deduktiivne lähenemine on vastupidine induktiivsele lähenemisele ja üritab testida teooriat. Kvantiatatiivsed meetodid on paremini kooskõlas
ainult ühelt ülemklassilt ning mitmel ülemklassil ei saa tekkida ühist alamklassi. Vaikimisi on tegemist mittelõikuva pärimisega; kui vastupidist pole näidatud, ei ole ühised alamklassid lubatud. Täielikud ja mittetäielikud üldistused Täielik üldistusseos tähendab, et kõik alamklassid on kirjeldatud ning uusi lisada ei saa. Mittetäielik üldistusseos (vaikimisi ongi üldistus mittetäielik) tähendab, et alamklasse saab juurde lisada. Kuna üldistamise üheks põhieesmärgiks on võimaldada edasisi laiendamisi, peetakse mittetäielikke üldistusi tavalisemateks. Sõltuvuse ja peenendamise seosed Sõltuvusseos on semantiline ühendus kahe mudelielemendi vahel, millest üks on sõltumatu ja teine sõltuv element. Sõltumatu elemendi muutmine mõjutab sõltuvat elementi. Nagu üldistusseose puhul, võib mudelielemendiks olla klass, pakett, use case, jne.. Sõltuvuste näited: Üks klass käsitleb teise klassi objekti parameetrina;
Kunst 17. sajandil 1.Absolutism 2.Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemasid on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Rubens ühendab imetlusväärel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused-eluläheduse ja idealiseerimise. Efektsemalt kui keegi teine kujutab ta ebareaalset või ülemeelelist võimalikult reaalsete ja meeleliste vahenditega. Seda võimaldab tal itaalialiku üldistamise ja värvitoreduse liitmine Madalmaade traditsioonidega, erinevate materjalide ja üksikasjade usutava kujutamisega. Rubensi maalide kompositsioonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale.Kogumulje Rubensi piltidest on toretsev ja jõuline. 3.Anthonis van DYCK-on kunstnik keda loetakse paraadportree rajajaks. Paraadportree esitab inimest tähtsana ja võimukana
9 1.4. Tööga rahulolu ja töömotivatsioon Viimaste aastakümnete jooksul on kogu maailmas püütud lahendust leida küsimusele kas tööga rahulolu tõstab töömotivatsiooni või mitte. Probleemi klassikaliseks esindajaks loetakse Frederick Herzbergi teooriat. Vastupidi varasematele motivatsiooniteooriatele, mis olid loodud uurijate isiklike arusaamade, tähelepanekute ning kogemuste üldistamise põhjal, palus Herzberg uurimuste käigus töötajail kirjeldada selliseid tööolukordi, kus nad on tundnud eriti tugevat rahuldust, ja teiseks kirjeldada selliseid töösituatsioone, kus töö oli muutunud lausa vastumeelseks. Vastuste analüüsimisel selgus, et rahulolu tööga ja tööalast aktiivsust kujundavad ühed, rahulolematust tekitavad ja tööalast aktiivsust pärsivad aga teised tegurid.
2013). Oluline on siiski saada kõiki metsi hõlmavat ja aktuaalset ülevaadet Eesti metsavarudest, sellest tulenevalt alustati 1999. aastal statistilise metsainventuuriga (SMI). Statistiline metsainventuur on valikuuring, millega saab suhteliselt lihtsalt ja kiirelt teavet metsade kohta. SMI korral saadakse tulemused juhuslikkust tagava süsteemiga paigutatud väikese pindalaga proovialadelt kogutud mõõtmisandmete üldistamise teel. Tulemuseks on punkthinnangud üldkogumi eri parameetritele, sealhulgas leitakse hinnangud ka teostatud raietele: raiete ja uuenemise kirjeldused antakse traktidel (proovitükkide kobaratel) iga 100 meetri tagant. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsas toimuvate protsesside dünaamikat. Lisaks metsade kohta kogutavale teabele võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta
tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marksistlik kirjandus- ja kunstiteooria "Kunst on alati ja kõikjal pihtimuse saladus ning samaaegselt selle ajastu surematu liikumine". K. Marx Nõukogude marksistliku esteetika järgi eristab kunsti teistest inimtegevuse liikidest (eriti rõhutatakse teadust) kujundilisus kui tegelikkuse peegeldamise ja esteetilise üldistamise eripärane vorm. Seega on kirjanduse (ja laiemalt kunsti) keskne mõiste kujund. Vene nõukogude marksistlik kirjandusteadus tugines marksismi klassikute kultuuri- ja kirjandusarutlustele ning lisaks 19. sajandi vene revolutsioonilis-demokraatlike kriitikute (Belinski, Herzen, Dobroljubov) ja Maksim Gorki vaadetele. See lähenemisviis ühendas kirjanduse filoloogilise analüüsi ajaloolise sotsiaalpoliitilise analüüsiga. Mille poolest
kõrgemate vajaduste saavutamiseks jätavad mõne astme vahele. (wikipedia: 07.02.2011) 4.2. Fredrick Herzbergi nn motivatsiooni-hügieeni teooria Viimase paarikümne aasta jooksul on aga välja kujunenud teooriad, mis peavad tähtsaimaks motivaatoriks tööd ennast. Üheks tuntumaks käsitluseks on siin Fredrick Herzbergi nn motivatsiooni-hügieeni teooria ehk kahe teguri teooria. See teooria on loodud empiiriliste uurimuste üldistamise tulemusel. Töötajatel paluti kirjeldada rahuldust mittepakkunud ning tööd ebameeldivaks muutnud olukordi. Selgus, et rahulolu tööga ja tööalast aktiivsust kujundavad ühed tegurid, rahulolematust ja tööalast aktiivsust pärsivad aga teised tegurid. Tööga rahulolu ja rahulolematus ei ole vastaspooled, vaid kaks samasuunalist vektorit. Tööalase rahulolu vastand on rahulolu puudumine ja rahulolematuse vastand rahulolematuse puudumine. Tööga rahulolu oleneb töö sisust (nn
samaaegselt õpetaja seletusi ja teha nende kohta märkmeid, jälgides niihästi oma vastuste sisu kui ka vormi. V. Krutetski hinnangul suudavad noorukid palju enam kui murdeealised vastu panna tähelepanu hajutavatele ärritajatele. Mõtlemine on noormeestel ja neidudel murdeealistega võrreldes rohkem organiseeritud ning järjekindel ja põhjendatud. V. Krutetski märgib, et noorukite mõtlemist iseloomustab üha kõrgem üldistamise ja abstraheerimise tase, kasvab tendents nähtuste põhjuslikuks seletamiseks, argumenteerimisoskus, oskus tõestada teatud seisukohtade tõesust 1 või väärust, teha sügavaid järeldusi, seostada õpitavat süsteemiks. Areneb ka mõtlemise kriitilisus. Koos mõtlemise arenguga kasvab õpilaste kõnekultuur. Kujuneb oskus oma mõtteid
Iseseisev töö: töö kirjandusega ja harjutusülesannete lahendamine. 1 MAKROSKOOPILISTE KEHADE LIIKUMINE Makroskoopiliseks nimetatakse nähtust, milles osaleb väga suur arv mikroosakesi – aatomeid, molekule, elektrone, ioone jne. See arv on ettekujutamatult suur. Näiteks 1 cm3 õhus on normaaltingimustel 2,7@1019 molekuli. Termodünaamika ehk üldine soojusõpetus on aksiomaatiline – see ehitatakse üles teatud põhiprintsiipidele või alustele. Need saadakse katseliste faktide üldistamise tulemusena. Siin aine siseehitusest praktiliselt ei räägita. Sama kehtib soojuse füüsikalise olemuse kohta. Soojus on mingi ainesisene liikumine, kuid missugune, seda ei konkretiseerita. Seevastu molekulaarfüüsika kasutab statistilist meetodit. See lähtub aine ehituse molekulaar-kineetilisest teooriast. Soojus on siin aatomite-molekulide korrapäratu liikumine. Kõik makroskoopiliste kehade omadused saadaksemitmesuguste121 keskmistamiste teel
• On olemas kas ideede riigis või pärsielt • Nominalism - eksisteerib vaid sõnad (keel), reaalselt on olemas vaid reaalsed asjad • Keeles mõistena, on olemas nimi • Üldmõisted luuakse läbi sõnade • Mina sündides õpin nende asjade kohta ja võtan enda keelde üle • nt. telefon ja kalkukas on mustad • Kontseptualism (mõiste) - eksisteerivad inimmõistuses, üldistamise teel tekkinud • Mina enda intellegtis, mitte keeles • Loon üldmõisted ise, läbi üldistuse ja võrdluse Uusaja filosoofia 1. DESCARTES (1596-1650) • Lõuna-Prantsusmaalt • Uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehaanilise füüsika otsekohene kaitsja • Koordinaatteljestik • Valguse murdumise seadus • “Teadusliku maailma” esimene filosoof • Kõiges peab kahtlema
ERIVAJADUSTEGA ÕPPIJA Lapsel on hariduslikud erivajadused, juhul kui tal on märkimisväärselt suuremad raskused õppimisel, võrreldes eakaaslastega; tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis. HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps) vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi, mis osutavad m...
Pilet 1 Autoriõiguse küsimused Autoriõiguste olemus. Iseseisev õigusnorimistik Eesti õigussüsteemis ja autorile kuuluvate isiklike varaliste õiguste kogum Väljendused versus ideed. Ideed ei saa kaitsta, küll aga väljendust (näiteks teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis, teose väljendusvorm) Mida tähendab scenes-a- fair doktriin? Üldistamise ja võrdlemise meetod, mis aitab välja selgitada väljendusi, mis ei ole autoriõigustega kaitstavad. Kuidas mõista territoriaalsuse põhimõtet, rahvuslikku reziimi ja enamsoodustusreziimi? Territoriaalsuse põhimõte tähenadb seda, et tuleb kaitsta ainult selliste riikide autoreid, kes on Eestiga ühe ja sama rahvusvahelise lepingu liikmed. Rahvusliku reziimi käsitleb Berni konventsioon Art.5 lg 1, 3 (kuuluvad riigis rahvusautoritega samad õigused) Autoriõiguste tekkimine ja Berni konventsioon. Kaubamärgiõiguse küsimused Rahvusvaheline kaubamärk. Tähis, mis võimaldab eristada ühe...
Informaatika ja biomeetria teooria eksam 1.LOENG Informaatika - info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru. Arvutiõpetus - sama asi aga kitsam Infotehnoloogia - sama asi aga laiem Informatsioon ehk teave - andmeid ja teateid ● Informatsioon eristub teadmetest selle poolest, et andmed võivad olla töötlemata kujul faktid, millest üldistamise või muu töötlemise järel saab informatsioon. Vahetu info - kogud/ õpid midagi sinule uut (isegi kui ühiskonnale on vana info) Vahendatud info - teatud, räägid informatsioon ● Suurem osa meie infost on vahendatud Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik, tähis B. Infoühiskonna ajalooline areng Kirjakeele ja tähestiku leiutamine võimaldas edastada inimkonna talletatud kogemusi ja infot,
pühakiri saietism- loodusteaduse meetodiga saab uurida kõike KODUS: arutlev meetod- induktsioon ja deduktsioon induktsioon- arutlemise viis, sellest, et ühtedel asjadel on teatud omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse seda, et see omadus on nendel asjadel ka tulevikuks. (tõenäosusel põhinev järeldamine, liigutakse üldistamise suunas) deduktisoon- arutlemise viis, tagab, et tõestest eeldustest saavad tõesed järeldused (üritakse testida teooriat) abduktsioon- arutlemise viis, kus jõutakse tänu tõendusmaterjalile laiema järelduseni II LOENG. Probleem kui uurimise objekt (? abstraktsioon) Mis on probleem? Kuidas erinevaid protsesse ja nähtusi probleemina käsitleda? Kuidas probleemi karakteristikute kaudu avada? Kuidas leida probleemile lahendusi? kas saab pliiatsit mõõta
rakendamisel uudsetes situatsioonides olla ka soovimatud tagajärjed. Negatiivseks ülekandeks nimetatakse väära või ülemäärast õpitu üldistust. Nt võib õpilastel, kellele õpetatakse kalade tunnuseid, tekkida hõlpsasti ettekujutus, et ka vaalad ja delfiinid kuuluvad kalade hulka. Korrektne ehk positiivne ülekanne on tõenäolisem, kui me näeme ülesannete või nähtuste identsust nende sisus või protseduurides õigesti. 3. Õpitu ülekande ja üldistamise olulisus. Me ei suuda kunagi kõike ära õppida ning oskus kasutada varem omandatut veidi modifitseeritud oludes või viisil aitab meil paremini toime tulla kõige erinevamatel elujuhtudel. Valmis käitumisprotsesside ja reeglite ülekandmine erinevatele situatsioonidele aitab inimestel tohutult lihtsustada ümbritsevat maailma ja seetõttu on raske üle hinnata selle võime kujundamise tähtsust õpilastel. 4. Mudelid ja skeemid ülekannet ja üldistamist soodustava
õpilane, · Õpetus ideaalsest riigist vahepealne korravalvurite klass peab kirjutas oma ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele. töid · Ideaalilähedane oli Sparta riik. dialoogidena ning vahendas meieni Sokratese seisukohti. Aristoteles · Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast eksisteerib Platoni õpilane, vaid meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on antiikaja määratletav üldistamise teel. mitmekülgseim · Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda õpetlane. äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. · Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). 3. Teadusliku mõtteviisi sünd a. Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks:
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast l...
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud...
1. Isiksuse tegelikke seadumusi näo põhjal on kas võimatu või väga raske hinnata. 2. Hindajate vahel on olulisi individuaalseid erinevusi. 3. Vaatamata raskustele isiksuse tegelike seadumuste tajumisel nende näo põhjal valitseb hindajate poolt antud hinnangute vahel tähelepanuväärselt suur sarnasus. 4. Hindajad ei oska täpselt selgitada, millistele tunnustele nende hinnang tugines. 5. Ülemäärase üldistamise efekt. 6. Kaldutakse eelistama isikuid, kes on näotüüblikt nende või nende vanemate näoga sarnased. FÜÜSILISE KESKKONNA TAJUMINE – ruumi-, aja-, liikumis-, värvus- ja vormitaju. 2.3MNESTILISED TUNNETUSPROTSSESSID: MÄLUPSÜHHOLOOGIA Tingimatud refleksid ja instinktid on päritavad. Elu kestel omandatud teadmised ja vilumused talletuvad närvisüsteemis sünnijärgselt. LÜHIAJALISELT SÄILIB
– Usaldusväärsus (credibility – kvant. sisemine valiidsus) – Uurija mõistab konteksti, uuritavat teemat ja kontsepte – Ülekantavus (transferability – kvant. väline valiidsus) – kas saab laiendada ka teistele kontekstidele? Kas teised sarnased uuringud on andnud ligilähedasi tulemusi? – Kinnitatavus (confirmability) – uurija objektiivsuse küsimus - kuivõrd tulemused on mõjutatud uurija enda väärtustest ja subjektiivsusest? Kvalitatiivse uurimistöö kriitika ja üldistamise võimalusi • Kriitika: – Subjektiivne – mis on oluline, mis mitte, uurija enda otsustada – Raske korrata – Vähene läbipaistvus – kuidas tulemusteni jõuti, valim koostati – Pole esinduslik – pole esinduslikku valimit, • Üldistamise võimalused: – Empiiriline üldistamine – ei saa tulemusi laiendada statistilisel alusel, kuid on võimalik eripalgelisi juhtumeid põhjalikult uurides tulemusi teatud piirini
on filosoofid, kes teavad vooruse tähendust · Aristoteles Platoni õpilane asutas oma kooli; suur silmaring; tema tööd käsitlesid peaaegu kõiki teemasid; võttis kokku kõik oma eelkäijate teadmised ja süstematiseeris need; võttis nende põhjal enda põhjendatud ja originaalsed seisukohad; õpetus loogikast; ei uskunud Platoni ideeõpetust; uskus, et idee avaldub konkreetsete asjade kaudu ja teda saab määratleda üldistamise teel; inimene ei saa olla õnnelik väljaspool riiki; ideaalne riik on see, kus kodanikuõigused kuuluvad keskmise jõukusega elanikkonnale HELLENISMIPERIOOD Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Aleksander Suur oli Makedoonia kuninga Philippos II poeg. Ta korraldas vallutusretke Aasiasse pärslaste vastu ja vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ja likvideeris sellega Pärsia impeeriumi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
